Ilus aasta 67. See oli ilus aasta, sest siis sündis vikerraadio ja oktoobrirevolutsiooni 50.-ks aastapäevaks valmivad Pärnu ja Tartu uued teatrimajad. Kolmandal novembril 1967 avatakse Pärnus uus teatrimaja August Jakobsoni näidendiga võitlus rindejooneta, lavastajaks Enn toona. Pärnu Endla saal sai kohe poole suurem. Uude teatrihoonesse paigaldati ka normaalmõõtmetega. Pöördlava Pärnu teatriinimesed teavad veel senimaani rääkida aga ka sellest, et paljuski kannatas vastvalminud maja ka ehituspraagi ja vajumise käes, nii et seda tuli kohe remontima hakata. Aga senimaani räägitakse Endla teatri puhul ka Raidi ja Normeti ajast. Sel aastal saabuvat Moskva teatri Eestit Tuudist Kaarin Raid ja Ingo Normet. Lavakas tulevad noored näitlejad Andres Ots, Ago Roo Rakvere teatrist liituvad trupiga Siina ja Aarne Üksküla. Tartus Vanemuise tänaval avatakse 1944. aastal hävinud teatrihoone asemel uus 680 kahekohaline teatrisaal. Ja sel ajal juhtis teatrit legendaarne Kaarel Ird. Paljud kartsi, tirdi, paljud jumaldasid. Mõned arvavad, et ird kummitab veel senimaani Vanemuise teatri lõpututest käikudes ja koridorides hommikumantel seljas, võtmegi tööl. Huvitav, mida Ird otsib? Võib-olla väljapääsu, sest uued Vanemuise uksed on kõik kaardiga ja seda kaarti pole lihtsalt keegi Irdile andnud Irdi vaimu näinud muidugi vähesed. Ja kas needki? Küll on, aga palju rohkem inimesi, kes on näinud selle aja teatriuuendust, mille keskuseks kujunes just Vanemuine ja juht, figuurideks noored lavastajad. Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris keerutas Ülo Vilimaa