Tere keelesaade on ladina keelest, mina iseenese tarkusest tean A et me kasutame ladina kirja p, et ladina keel oli antiikaja tähtsamaid keeli, et ladina keel on surnud, keel aga Vatikani riigikeel. Kui palju nendes teadmistes tõtt on, saame ehk tänases saates teada, sest et saates on Tartu Ülikooli õigusajaloo dotsent ja ladina keele õppejõud Merike Ristikivi, tere. Tere. Mina olen saatejuht Piret Kriivan ja võib-olla alustame kõige algusest sealt kaugest ajast, kes ja millal ladina keelt rääkisid. Ladina keelt räägiti Apenniini poolsaare keskosas asuvas Laatsemi maakonnas, maakonna elanikke nimetati latiinideks, nende poolt kõneldud keel oligi siis ladina keel lingvalatiina ladina keeles. Sajandite jooksul omandas ladina keel tohutu suure tähtsuse ja ladina keele tähtsus käis koos roomlaste sõjakäikudega. Kõigepealt hakkasid roomlased vallutama ja alistama teisi rahvaid, kes elasid Apenniini poolsaarel. Oskid, Umbrid, etluski, titalite hõimud. Ja kui pärast kolmandat sajandit enne Kristust hakkasid toimuma vallutuskäigud ka väljapoole, siis kõige suurema ulatuse ajal meie arvamise esimese sajandi lõpus, teise sajandi alguses ulatus Rooma impeerium ja sellega koos siis ladina keel peaaegu ühest Euroopa otsast teise. Et me näeme, et roomlaste võimu ulatus Britannias kuni Šotimaa servani ja teiselt poolt armeeniani Doonau kallastelt ja Saksamaa lõunaosas, et kui nii Põhja-Aafrika, Väike-Aasia, siis samuti oli selle suure impeeriumi koosseisus ning ladina keel oli siis ametlik keel kogu sellel hiiglasuurel territooriumil tuli kõige tähtsam keel. See oli kõige tähtsam keel. Tõsi on muidugi see, et Rooma impeeriumis kõneldiga teisi keeli ei saa alahinnata mingil juhul kreeka keele tähtsust sest enne Rooma võimu ja vägevuse tõusu oli kahtlemata Vahemere piirkonnas kreeka keel olnud selline suurem, tähtsam mõjukam keel. Ja tõsi on ka see, et Rooma impeeriumi idaaladel jäid tegelikult paljud piirkonnad ikkagi kreeka keelt kasutada. Tema ja roomlased ise õppisid kreeka keelt, seda peeti kõrgkultuurikeeleks. Nii et Rooma impeeriumis tegelikult saab öelda, et haritud inimesed olid kakskeelsed, et kõik valdasid ladina keele kõrval ka kreeka keelt. Kreeka kunsti, kreeka kultuuri, kreeka teadust hinnati väga kõrgelt ja loeti kindlasti autorite tekste originaalis nii kuulsaid epaseid kui poeesiat vaadati teatrietendusi. Ja samuti siis teadusteks ta, nii et kreeka keele mõju oli, oli tohutu suur. Kas siis olid eluvaldkonnad jaotunud, et kreeka keeles tehti kultuuri ja ladina keeles õigust ja seadusi? Varasema roomaja Wabariigi ajal tõenäoliselt nii see elu välja võis näha. Et ladina keelt peeti tõepoolest alguses selliseks väga praktiliseks igapäevaelukeeleks. See oli sõjaväekeel seal ja asjaajamise keel tõepoolest, ka varasemad tekstid, mis meil on säilinud ladina keeles, Ta on seadusetekstid normatiivselt oma sisu poolest, on säilinud ka üksikuid hauakirju, on, see on jällegi selline praktiline osa elusast, mis vajas kirja panemist, et kes on siis see inimene, keda siin mälestatakse. Aga hakkab tegelikult ladinakeelne kirjandus ja teadus ka omasoodu arenema. Kõigepealt hakatakse tõlkima kreekakeelseid tragöödia etendusi ja komöödiaetendusi ladina keelde, et rahvas väga armastas teatrit ning oma keeles seda vaadata kindlasti oli väga põnev ja huvitav. Ja sajandite jooksul hakkab üha rohkem ja rohkem kujunema välja arusaamine, et ladina keel ei olegi ainult selline primitiivne ja igapäevaelukeel, et selles keeles on võimalik kirjutada ja luua. Ja ladina keel kujuneb välja oma kõige ilusamalt kujul klassikaliseks perioodiks promo vabariigiperioodi lõpuks esimesel sajandil enne Kristust, et see ongi see keel, mida me tänapäeval tegelikult koolides õpime, õpetame sellel perioodil Rooma vabariigiperioodi lõpus ja keisririigi alguses elavadki tegelikult autorid, keda me kõige rohkem tunneme nii rooma poeesia kui kõnekunsti kui proosa autoritest. Kuidas siis sellega on, kas ladina keel on surnud keel või ei ole surnud keel? Ladina keeles, et kindlasti ei ole ladina keel surnud keel. Sest ühest küljest enne kui me jõuame tänapäeva Vatikani, kus ladina keel on ametlik keel püha tooli juures ja kus ladina keelt tegelikult kasutatakse sellise väga ametliku asjaajamise kõrval ka igapäevaelu mitmed siis valdkondades siis tuleb arvestada, et ei tekkinud sellist suurt lünka, et antiik ja tänapäeva sinna vahele jäävad siis ka teised Euroopa ajalooetapid, kus ladina keel on võib-olla isegi veel mõjukam, kui ta on olnud selle terve suure rooma impeeriumi kõikidel territooriumit. Et kui me mõtleme keskaja Euroopa peale, siis ladina keele tähtsus on tohutu suur. Ladina keeles toimub koolihariduse andmine, ladina keel kujuneb kirikukeeleks. Ladina keeles toimub teaduse arendamine ladina keeles, tegelikult peavad kirjavahetust ka kõik haritud inimesed omavahel, sest kirjakeel rahvuskeeltes ei olnud sellisel võrdsel tasemel välja kujunenud ning ladinakeelne kirjavahetus oli väga loomulik nende inimeste jaoks. Tänapäeval kirjutatakse omavahel kirjutatakse niikuinii vähe, aga kirjutatakse siis tõesti ka ladina keeles. Tänapäeval on. Mul tuli silme ette muidugi kohe see, kuidas kirjutatakse, kui kirjavahetus siis, siis minul tuleb veel Silmete ümbrikke Vaberaga meilinduse on muidugi ka olemas aga kirjutatakse ladina keeles omavahel. Kirja kirjutamise viis, nagu me tänapäeval kirja kirjutame, mõnevõrra on sarnane sellele, mida ma näen, kuidas kirjutasid oma kirju antiikaja inimesed. Ja kui tänapäeval me kasutame selliseid nutti tehnoloogiavahendeid nagu tahvlit ja telefoni, siis tegelikult need olid ka vahendid, mida kasutasid antiikaja inimesed, et nendel ei olnud nad lihtsalt elektrooniliselt, vaid olid vahatahvleid ja vahatahvli peale kirjutati oma kiri ära ja samuti oli võimalik ära kustutada. Ja kui see vahatahvlil olev vahatekst oli maha kraabitud, siis tahvel oligi Tabula Rasa aeg puhtaks kraabitud, ehk puhas tahvel sinnakanti, uus vaha peale sai uue teksti peale kirjutada ja kasutati väga sarnaselt tänapäevaviisile ka palju lühendeid kirjutamise juures, et nii nagu inimesed tänapäeval on harjunud tihtipeale selliseid käibe Kaasa lühendama märgitakse esimesed tähed tavaliselt sõnadest siis seda täpselt sama tegid roomlased. Ja mis puudutab kirja kirjutamist tänapäeval ladina keeles, siis seda saab kinnitada, et tõepoolest selliseid inimesi on ja mitte vähe on mitte ainult Euroopas, aga ka üle maailma väga palju huvilisi. Kindlasti tuleb Ameerikat nimetada, kes on võtnud endale eesmärgiks ladina keele taastamise täiesti tänapäevase elava keelena. Ja kõik see, kui palju tänapäeva tehnoloogia võimaldab selliseid inimesi kokku viia omavahel, kui palju see võimaldab infot levitada, on täiesti hämmastav. Ja kui on toimunud sajandite jooksul või siin viimastel aastakümnetel sellised kokkusaamised ja konverentsid, kus tullakse kokku ja räägitakse kõik päevad ainult ladina keeles, kõik ettekandeosad on ladina keeles mõistetavalt, aga ka sotsiaalne programm käib ainult ladina keeles, siis täpselt samamoodi on olemas nüüd ka erinevad blogid, mis on ladinakeelsed. On olemas ladinakeelsed twitteri lehed. Ladina keelt võib tõepoolest leida väga palju ja ja kõik see tehnoloogia ühest küljest annab inspiratsiooni ja pakub huvi uutele inimestele, kes siis hakkavad samamoodi püüdma tõlkida kas mingeid tekste ladina keelde või kohe kirjutadagi originaalis ladina keeles. Nii et ladina keelt on meie ümber rohkem ilmselt kui me oskame arvata missuguse. Valdkonna inimesed kirjutavad ladina keeles. Kas see puudutab ka peale õigusteadlaste veel kedagi? Arstid, muidugi, arstidel on terminoloogia ladinakeelne. Ladina keel tegelikult väga paljudel teadusaladel vajalik ja kasulik tõepoolest nimetatud arstiteadus ja õigusteadus on need valdkonnad, mis on oma terminoloogia kujundanud välja ladina keeles. Ja nendes teadvustas on ladinakeelseid termineid, et kasutusel väga suurel hulgal lisaks võõrsõna tüvedele, mis on ka ladina keelest tulnud terminoloogia, mida me siis kasutame eesti keeles ladina tüvelistena võõrsõnade abil. Ja muidugi tuleb nimetada ju ka bioloogiat, kus bataanikas meil on liiginimetused endisel tänapäeval ladinakeelsed. Kindlasti me saame ka teistes teadusvaldkondades tuua välja vähemal või suuremal määral ladina keele mõju. Aga need inimesed, kes kirjutavad ladina keelt ei ole siis tõepoolest need, kes tegelevad praktiliselt kirurgidena või advokaati täna vaid need on inimesed, kellele ladina keel on selline hobi. Tihtipeale on tegemist ladina keele õpetajatega või on tegemist inimestega, kes on omal ajal õppinud ladina keelt, et aga tegelevad hoopis mingi muu tööga oma päriselus. Ja ladina keel on nendele selline hobi, nii nagu mõnele inimesele meeldib joosta maratoni. Nii meeldib paljudele inimestele oma lõbuks tõlkida, luua muusikat kirjutatud tekste ladina keeles. Ladina keeles saab tänapäeval kõigest rääkida. Tõepoolest, ladina keeles saab täiesti kõigest rääkida, saame näiteks tuua siin raadiosaated, mida regulaarselt erastatakse Soome riigiraadios. Nuntiilatiini on siis juba 80.-te aastate lõpust igal nädalal edastanud uudiseid kord nädalas ladina keeles. Siin tuleb kindlasti nimetada ära, et Reio Pitka randa on teinud tohutu suure töö ära selles valdkonnas, et arendada välja siis sellist sõnavara, millega edasi anda väga tänapäevase elu kõiki valdkondi. Ja lisaks sellele Soome raadiosaatele tuleb nimetada, et on ka teisi raadiojaamu. Et on ka Saksamaal nii preemenis kui ka r fordis läinud lahti, siis ladinakeelsete saadete edastamine ja nendesse saadetes tegelikult tõepoolest käsitletakse väga selliseid aktuaalseid probleeme. Nii et näiteks, kui me vaatame, mida räägiti viimases Soome riigiraadio nuntiilatiini ladina keelesaates, siis siin on juttu näiteks Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpi Aasia turnee eest. Siin on juttu esimesest kosmosekoerast laikast. Kuidas võiks ladina keeles kõlada uudis? Kosmosekoer Laika kõlab tee priima, kosmonaut Laika. Et ongi tegelikult ju midagi tuttavat siinsest, et kui me mõtleme kogu sõnavara peale, mida siin kasutatakse, siis on ju tõepoolest nii väljendid kosmos kui ka paljud teised tehnoloogiavaldkonda kuuluvad sõnad algupäraselt tulnud ladina või kreeka tüvedest. Ütleme veel esimese lause, kuidas see kõlab. Terkija diemensis novembris sexakinte anni akti eranteczeeoo cum Khanis, Laika Aasovi Jetis satelliiti, statiaali sputnik sekunda, impositain orbiit tallurismisest. Oli tuttavaid sõnu küll, aga kuidas täpne tõlge on? Kõlab, et novembrikuu kolmandal päeval möödub 60 aastat sellest, kui koer Laika nõukogude satelliidi sputnik teise pardal oli saadatud maa orbiidile. Huvitav, kui palju sellel saatel kuulajaid on, see on ilmselt siis ta on internetis ilmselt ka. Kuulatakse. Ladina keele fännid ladina keelehullud üle maailma. Tegelikult seda kasutatakse väga palju ka õppetöö käigus, et ka mina ise olen oma üliõpilastele teinekord võtnud välja mitmeid selliseid huvitavaid uudiseid, mida võimalik seostada õpitava erialaga ja näidata, et tõepoolest me saame kasutada ladina keelt selliste uudiste edastamiseks nendel saadet, et meil on suur kuulajaskond, sest tegelikult, kui sa saade Soomes on olnud eetris alates 1989.-st aastast siis on üles kasvanud juba terved põlvkonnad ladina keele huvilisi ladina keelearmastajaid, kes seda regulaarselt jälgivad. Sellele saate kodulehel on tegelikult ka väga selline õpetlik osa juures, et lisaks nendele uudistele, mida on võimalik lugeda, on saate autorid, uudiste tõlkijad ladina keelde tõlkijad edastanud ka sõnavara mis käib ühe või teise uudise kohta nii võimalik õpetajatel kasutada neid tekste tõepoolest õppematerjalina, et saab tunnis kohe võtta ja tõlkida ja õppida ära ka uued sõnad, mõned uued väljendid, mis võivadki esmapilgul tunduda sellised naljakad ja võõrad, et on ta väga tänapäevast asja edasi anda. Kas siis on võimalik ka ise õppida selle kaudu, kas ladina keele grammatika on raske? Kui sa hakkad vaatama neid sõnu ja sõnad tundmatud sõnad on sul kirjas, siis sa saad võib-olla tähendusest aru, aga, aga kas grammatika? On omandatav ladina keele grammatika kindlasti omandatav, ladina keele puhul on kõige parem just see, et see keel ei oma väga palju erandeid. Ladina keel on väga süstematiseeritud juba tegelikult sellel samal klassikalisel ajal kui vabariigi lõpus ja keisririigi alguses Roomas töötavad tegelikult spetsiaalselt keeleteadlaste koolkonnad, kes hakkavad keelt normeerima, püütakse vältida kirjakeeles sellist kõnekeelset lühendite ja väljendite kasutamist. Ning keel on väga rangelt kenasti meil tabelites olemas. Et ladina keel on väga, väga sarnane matemaatikale. Et on tabelid, on reeglid ja mõned üksikud erandid. Aga selliseid suuri kõrvalekaldumisi nagu tänapäeva keeltes, kus grammatika ei ole enam sellisel kujul tihtipeale meil pole verbidel pöördeid, meil ei ole siis käändsõnadel käändevorme olemas. Et on olemas reegel ja siis on iga reegli kohta palju erinevaid erandeid ja erandite erandid. Nii et seetõttu ladina keele õppimine on väga lihtne ja, ja kohutavalt süsteemne. Ja muidugi on hästi oluline meeles pidada, et ladina keelebaasilt on kujunenud väga palju teisi keeli välja ja see süsteem, mida me näeme ladina keele grammatikas tegelikult suuremal või väiksemal määral, kajastub ka meie Tänapäevastes suurtes Euroopa keeltes. Sest ladina keele mõju on olnud otseselt romaani keeltele natuke väiksemal määral näeme seda germaani keelte arengus, kuid mõlemad, need suured keelerühmad on välja kujundanud oma grammatikasüsteemid ja sõnavara, aga ka lausestuse stiilist lähtutakse väga palju nendest mõjudest, mida me näeme ladina keeles. Iga keele õppimine rikastab inimest ja selle juures armastan ma tavaliselt oma üliõpilastele ka meenutada Tartu raamatukogu rajaja ja sajandite eest kuulsa professori Karl nõrgesterni tsitaati, kes nägi, et antiikautorite antiikkultuuri tundmine on tee just nimelt sellise ainsuse juurde jõudmiseks. Ja tema tsitaat ladina keeles kõlab bling vaarium akuratissima Kagniitja klavisestad rekludenda Augustismi templa benetraalia, mitte klavim foristaabis. Eesti keeles kõlab see mõttetera nõnda, et keelte põhjalik tundmine on võtmeks kõige pühamatesse templitesse sisenemisel. Kui pole võtit, jääd õue. Nii et ladina keele õppimine ja selles mõttes on just see kõige tähtsam võti. Et ka minu enda üliõpilased tihtipeale, kes on õppinud koolides juba varasemalt mitut võõrkeelt, avastavad tunnis rõõmsa äratundmisega, et ohoo üks või teine sõna, mis tundus olevat täiesti kas inglise või saksakeelne sõna tuleb tegelikult hoopis ladina keelest ja täpselt sarnast äratundmist on väga palju meil ka ju eesti keeles, et tundub, et eesti keel indoeuroopa keelte rühma mittekuuluva keelena peaks olema väga kaugel ladina keelest, aga jällegi grammatika struktuuri ja süsteemi juures me näeme neid ladina keele mõjusid väga selgelt ja ka eesti keele sõnavarasse on jõudnud väga paljud sõnad mis tulevad tegelikult ladina keelest kui palju Eestis ja kus õpitakse ladina keelt. Ladina keelt õpitakse praegu meil gümnaasiumites nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus. Neid koole ei ole väga palju, aga seest nendes koolides tehakse suurepärast tööd, nii et õpilastel on võimalik omandada päris korralikud teadmised ladina keelest. Mina ise õppisin Tallinnas Õismäe Humanitaargümnaasiumis kolm aastat gümnaasiumiastmes ladina keelt ja kaks aastat ka vanakreeka keelt. Ja meie õpetaja Kristiina leinemann on selles mõttes kahtlemata üks väga inspireeriv inimene olnud. Kes on mõjutanud väga paljusid noori inimesi, kes on ülikooli tulnud õppima ja temale suured tänusõnad. Aga nendes gümnaasiumides on siis ladina keel põhiaine või valikainevabatahtlik aine või kohustuslik kohe õppekavas sees. On nii ja naa, et mõnedes koolides, eriti just humanitaarkallakutega gümnaasiumites on ladina keel kohustuslik osa siin erinevates koolides. Need mahud väga erinevad, et mõnes koolis õpitakse ladina keelt pool aastat, mõnes üks aasta, mõnes õpitakse kolm aastat. Nii et need mahud on tõepoolest väga erinevad. Aga tänapäevaste meetoditega on võimalik tegelikult anda väga head alused ühe keele toimimisest ja süsteemist, et juba ka üsna lühikese ajaga, et on võimalik poole aastaga õpetada selgeks sellised olulisemad printsiibid ja selle pinnalt Ta on võimalik huvilistel kas iseseisvalt edasi minna, töötades õppevahenditega, et mis on välja antud viimastel aastatel või valida endale sobilik programm internetis või liituda ülikooli juures olevat ladina keele õpperühmadega. Huvitav, kui paljud nendest, kes gümnaasiumis õppivad ladina keelt jõuavad, ka Tartu või Tallinna Ülikooli ladina keelt õppima ja kui ei ole gümnaasiumis õppinud ladina keelt see vist ei ole takistus, et võib ülikooli proovida küll. Kindlasti võib ja kindlasti tulevadki inimesed väga erinevate taustadega. Ülikoolis on võimalik ladina keelt õppida ka samuti väga erineval tasemel on Tallinna Ülikoolis olemas ladina keeleõpe. Nüüd üksikutes õppekavades ainult õpivad romaani filoloogia üliõpilased ladina keele kursust ühe semestri ulatuses koos rooma tsivilisatsiooniga ja on olemas ladina keele tugiaine ühe semestripikkune kus vaadataksegi põhjalikumalt just keele osa ja tekstide põhjal toimub õpe. Tartu Ülikoolis. On olemas spetsiaalsed ladina keele kursused, et nii meditsiinitudengitele, nii teoloogiatudengitele, nii õigusteaduse, üliõpilastele, aga on ka ladina keele kursused, millel osalevad filoloogia ja ajaloo eriala üliõpilased ja lisaks on olemas tõepoolest siis Tartu Ülikoolis ka klassikalise filoloogia osakond, kus keskendutakse Ki ainult ladina kreeka keele õpingutele. Ja siin on tõepoolest sisseastumisel olnud väga erineva taustaga üliõpilasi ja üliõpilased, kes on õppinud tõepoolest varem koolis, aga on ka neid, kes tulevad suure huviga ja tegelikult see hea motivatsioon ja suurepärased õppejõud on need, et esimese aasta lõpuks on nad omandanud siis sellised põhilised teadmised selle keele toimimisest ja sabaga järgnevatel õppeaastatel juba põhjalikumalt tööle antiikautorite ja keskautorite tekstidega. Kas ladina keelest võiks kujuneda tänapäeval inglise keelele vastukaaluks ling vapranca? Tegelikult ladina keel ju ongi seal Ingo Franca ja inglise keele tähtsus on olnud väga lühiajaline. Et kui me räägime ladina keelest, siis selle keele ajalugu on rohkem kui 2500 aastat. Ta ja selle perioodi jooksul on ta olnud ju siin Euroopa aladel läbi sajandite erinevate riigivormide ja kordade ajal just selleks ühisosaks, mis meid eurooplasteks teeb. Ning seetõttu on võimalik meil tõepoolest näha neid erinevaid laineid ka selle keele arengus, kus ladina keele tähtsus on olnud suurem. Ja on olnud perioode, kus ladina keele tähtsus on vähenenud, aga mõne aja pärast on ta siis alla tagasi tulnud. Kui me räägime inglise keele osast lingva Francana, siis see on olnud üsna lühiajaline. Et alles pärast põhjamaa riikide liitumist Euroopa Liiduga on inglise keele tähtsus suurenenud. Ja kui mõelda kas või 20. sajandi alguse peale, siis ei oleks tõenäoliselt mitte keegi uskunud, et inglise keel võiks olla selline keel, mida hakatakse rääkima. Ja samasuguseid arvamusi. Tõenäoliselt võime me näha ajaloos veel, kui me mõtleme näiteks 1000 aastat tagasi, siis vaevalt üldse keegi uskus kunagi ladina keele asemel võiks tulla mõni teine keel ja kõrvale tõrjuda selle keele, milles tehti kogu teadustöö ja, ja toimus ka siis selline suhtlemine. Kui inimesed kuskil kokku said, ei olnud sellist ühist keelt, siis ladina keel oli ikkagi see, mida osati ja sellega seoses tegelikult meenub mulle üks hiljutine lõbus lugu, mida ma kuulsin, kus paarkümmend aastat tagasi kohtusid ülikooli suvepäevadel noor üliõpilane Prantsusmaalt ja noor üliõpilane Portugalist poiss ja tüdruk. Ja ei osanud nad teineteise keeltega. Ühine keel oligi neil ladina keel. Nii et sellest sai alguse sellest ladina keele purssimisest, sai siis aluse nende selline ilus armastuslugu ja see on päris taristusi lugu. Vatikanis räägivad siis kõik praegu ametlikult riigi tasemel ladina keelt ja tänaval ka nii palju, kui neid tänavaid seal. Ei vaevalt tänaval ladinakeelsel kuuleb, et Vatikanis on ladina keel itaalia keele kõrval siis teine keel, et ametliku keele staatuses, aga igapäevaelus on kosta kahtlemata rohkem itaalia keelt. Samas ei ole ladina keel seal sugugi sellisest meie mõistes tänapäevasest elust kõrvale jäänud, sest näiteks Vatikanis selline tore sularahaautomaat, mis kõneleb, et inimestega siis ladina keeles annab juhiseid ladina keeles. Ja me näeme ka väga paljudes riikides, mitte ainult siis Itaalias, aga ka Euroopas teistes piirkondades, kus need kuulsad kahekorruselised turismibussid pakuvad välja mitmeid keeli. Ja ühe keelena võib siis valida mõne mõnikord ka ladina keele. Et on võimalik siis tutvuda vaatamisväärsustega sellisel toredal viisil. Ja kui me veel kord selle lingva Franca sellise Euroopa ühtsuse juurde tuleme tagasi, siis tuleb muidugi nimetada ka seda, et kui Soome oli Euroopa Liidu eesistuja aastaid tagasi siis dokumendid valmistasid nad Nendes ametlikes asjaajamise keeltes. Kuid selle kõrval olid kõik materjalid olemas ka ladina keelsetena, et viitasid allakis sellega, et meie ühine osa tegelikult on sellest antiik ruumist ja sellest vanade roomlaste keelest pärinev osa, nii et ladina keel kui Lingo Franca tegelikult on meie ümber oluliselt rohkem, kui me ei saa seda, võib-olla tajume. Üks küsimus veel selle saate lõpetuseks, kui eestlane räägib ladina keelt või kui lätlane räägib ladina keelt või prantslane räägib ladina keelt. Kui erinevate Euroopa rahvaste esindajad kohtuvad siis kas nad räägivad erinevat ladina keelt, kas nad hääldavad ladina keelt erinevalt? Kindlasti hääldavad nad ladina keelt erinevalt, aga samas on võimalik ikkagi sellest aru saada, sest räägitakse ühte ja sama keelt. Et ladina keele hääldus on üks teema, mis kahtlemata tänapäeva inimesi ja minu üliõpilasi tuttavaid alati köidab, alati tuntakse huvi, et aga kuidas siis roomlased ise rääkisid. Ja kas meil on üldse teada, kuidas roomlased ise rääkisid? Jah, meil on teada, kuidas roomlased ise rääkisid mitmete allikate kaudu sest juba need tendentsid, mis toimusid ladina keele häälduse muutumises hakkasid aset leidma just nimelt Rooma vabariigiperioodi lõpus ja eriti keisririigiperioodi alguses ning paljud grammatikute kirjeldasid neid muutusi oma teostes, nii et sealt on meil võimalik selle kohta infot saada. Need kaks kõige suuremat hääldusvarianti on siis klassikaline hääldus ja traditsiooniline hääldus. Ja kõige üldisemalt öeldes anname siis öelda, et klassikalist hääldust järgiti Roomas enne meie aja arvamist ja meie ajaarvamise esimestel sajanditel ja kuskil teine, kolmas, neljas sajand on see periood, kus hakatakse hääldama ladina keelt, et selle hiiglasliku impeeriumi erialadel mõnevõrra erinevalt ja nii hakkavad välja kujunema, siis otse pidi romaani keeled sellest erinevast hääldusest ja ladina keelekasutusest. Nüüd, mis nende erinevused on, on see, et klassikalist ladina keelt me loeme peaaegu nagu eesti keelt, et siin on siis häälikute puhul kõik väga selge ja lihtne, mingisuguseid erinevaid reegleid ei ole vaja meeles pidada. Ja tüüpiline küsimus tavaliselt käib C2 häälduse kohta, et seda siis klassikalisel ajastul hääldati h ja mitte c. Ehkki ladina tähestikus Khao täht on olemas, siis seda tegelikult väga palju ei kasutatud, et ka häälikut tähistas põhiliselt ikkagi c-täht. Traditsioonilises häälduses tulevadki siis mõned erinevused võrreldes kirjapildiga, millega tuleb siis arvestada. Ja c hääldus ongi, eks nendest tuntumatest ja nimelt siis traditsioonilises häälduses on meil teatud tähekombinatsioonide puhul vaja hääldada Tseetseena näiteks c IC Cicero nimi on väga hea selleks näiteks meeles pidada, ehkki tema enda eluajal oli ta tuntud kui Marcus Tullius, Cicero ja teine kuulus roomlane, keda siis c sorina tunneme temaga omaenda eluajal, oli Gaius Julius Caesar. Aitäh. Klassikaline filoloog ja õiguse ajaloolane Merike Ristikivi. Tõepoolest see on tänases saates kõik, aga me kohtume nädala pärast uuesti ja siis me räägime ladina vanasõnadest ja ladinakeelsetest mõtteteradest. Minu nimi on Piret Kriivan, kõike head Kuulmiseni nädala pärast.