Tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime noortest ja nende rekkamisest. Räägime sellest, kuidas aidata last, kes on läinud seadusega pahuksisse, kuidas tuua alaealine õigusrikka ühiskonda tagasi ja kuidas see peaks toimuma või mismoodi me saaksime kõik koos tegutseda lapse heaks, sest muutub ju ka järgmisest aastast. Seadus pisut varasema karistuspõhise lähenemise asemel peaks tulema pisut pehmem kahju heastamise süsteem, kus me saame kõik kaasa lüüa. Stuudios on täna külas lastekaitse liidu president inte Loone Ots ja head kuulajad. Ootame ka teie lugusid teie arvamusi, seda siis saate jooksul, kas meil foorumisse või avame ka telefoni ja veel saate teises pooles tuleb meile külla Paabeli torni auhinna laureaat Eve Laur. Novembris andis rahvusvaheline noorsookirjanduse nõukogu Eesti osakond 14 kümnendat korda välja Paabeli torni auhind mille pälvis parimad, et laste, mille pälvisid parimad lasteraamatud ja Eve Laur sai selle noorteromaaniga katkine tüdruk tõlkimise eest. Tuleta täna meil saates räägib see raamat, see on ja kui raske või kui kerge on tõlkida noortele, kui palju sa pead seda noorte keelt valdama ja ja nii edasi ja nii edasi. Niisugused teemad täna minu nimi, Krista taim, head kuulamist. Tallo. See oli Ott Lepland ja need meie tänane huvitaja teema, milleks on siis noored ja nende märkamine, kui on juhtunud mingisugune jama, ütleks nii, kuidas ära klaarida ja mida ette võtta. Kui sel aastal olid lastel veel, ütleme siis noh, võimalused vaid tihtipeale tuli seadusega pahuksisse läinud noorel tegemist teha alaealiste komisjoniga, siis uuest aastast see asi natukene muutuda, karistuse asemel peaks tulema kasvatav mees eelmisel kuul novembris laste õiguste kool oli ka lastekaitse liidu aastakonverents. Kuidas elad Eestimaa laps, koostöö lapse heaks ja täna on need teemad, millest rääkima hakkame, seotudki, kõikjal lastega nende ühiskonda tagasi toomise koguja noorõigust rikkunud ja nii edasi ja nii edasi ning tänane saatekülaline on Eesti lastekaitse liidu president Loone Ots. Tere. Tervist, pikk-pikk sissejuhatus, mille point oli tegelikult selles, et kui noor on seadusega pahuksisse läinud, siis kuidas saaks teda ühiskonda tagasi tuua niimoodi, et ei tekiks sellist ratast, kus ta jääb tiirlema, et täna kuritegu homme-ülehomme ja ongi, et kuriteo või tähendab, kui on mingi õigusrikkumine olnud, siis karistame, karistame ja niimoodi lõputult sellest ringist välja kuidagi noored saaks? Ma küsiks kõigepealt selle konverentsi kohta, et kui te kokku tulite ja SAS-iga aasta olete käinud, siis selle aasta see teema ja fookus, mis sealt välja koorus seoses selle uue seadusevalgusega. Koorus välja kõigepealt, et meil oli päris huvitavaid ja väga sisukaid külalisi, et lisaks ka riigiprokurör Lavly Lepale ja Eesti politsei ja piirivalveameti esindajatel, meil oli ka näiteks aare Kinnunen Soome justiitsministeeriumist, mis andi, kes andis väga huvitav üle vaatama Soome kogemusest selles vallas ja võib-olla siis ka selline meenu külaline, alati omas väga särav sotsiaalkaitsetööd väga särav isiksus, kes on siis aastaid tegelenud ja väga palju ühiskonnastanud Londonis lummide, lapsi ja nende jagatud kogemuse põhjal siis ka oli teine päeva puhul pigem praktilise suunaga, räägiti eraldi lapse õigustest, lapse ja vanema ja spetsialisti koostööst. Räägite eraldi, kaasuv foorumteatrist, otsiti ja uuriti, et kus on see hetk, kust alates lapse elu hakkab viltu minema, kas Śaksa ta hetke pidurdada ja teha uue kaadri. Kõik see oli väga kasulik, konverents leidis väga sooja vastu võtta, seda saab ka MTÜ lastekaitse liit veebilehelt järele vaadata. WWW lastekaitse liit. Öelge, kui palju meil Eestis on tegelikult teadmisi ja oskusi, et alaealisi, kes on läinud seadusega pahuksis ühiskonda tagasi tuua sedasi sujuvalt pehmelt, et mitte ainult karistuste hirmutamise läbi, sest eks meil ühiskonnas on ju teatud sellised. Ma ei oskagi öelda, stereotüüpsed, arvamused, ikka vitsaga, tuleb lapsi kasvatada ja ja ikka, kui keegi lööb, löö vastu tugevamini ja sellised asjad, need on nii ühiskonnas kuidagi sees. Mulle tundub Ja need ongi nagu vanad stereotüübid, et kui keegi teeb midagi valesti, siis me eraldame ja eemaldamata ühiskonnast. Tänu jumalale, Eestis on muidugi asi vähem radikaalne, kui ta on, näiteks, on olnud siin vanades riikides, kus ütleme, Suurbritannia, kes ometi ju kogu aeg rõhutab, et nad on väga vabad, liberaalsed ja demokraatlikud, kuigi selline kuninglik süsteem, et Suurbritannias veel 20. sajandi alguses oli täiesti normaalne, tavaline hukata ka siis alaealisi, kes tollel ajal seal ajalisuse iga oli pikem, aga ütleme, mingi seitsmeteistaastase noormehe poomine tapmise või varguse pärast oli täiesti olemas. Ja, ja, ja eelmisel 19. sajandil siis isegi veel rohkem, et selline alaliste lausa hukkamine, et ühiskonnas neid ei oleks, kes varastavad või ütleme, näiteks heinakuhja süütamise või heinaküüni süütamise eest võis mõista tegelikult talalise poisikese võlla. Niisuguseid asju jah juhtus, aga tänapäeval meil muidugi õnneks nii hullud asjad ei ole, aga inimestel on tõesti see arvamus, et jah, et kes teeb kurja, peab saama kohe rangelt karistada, siis ta kardab, rohkem kurja ei tee ja see oli nagu sellised mõttes huvitav lähenemine, et kas ainult hirmuga siis ei teeks, et tegelikult, et eesmärk oleks ühiskonnastada see inimene, kes on seadust rikkunud, on ta nüüd täiskasvanud alaealine. Aga alaealine on selles mõttes suhtes haavatavam, et tema ei oska ise otsuseid nii hästi teha, tema elukogemus on väike, ta on kergesti manipuleeritav, ta on kergesti alluv, tal võib olla ootamatuid täid, tal võib olla järske reaktsioone, mida võib-olla täiskasvanu inimene suudab endas maha suruda. Ja loomulikult on ta oma kodu peegel, nii et seal neid ideid, miks ta selline on palju ja teda hukka mõista, on üpris kerge. Aga ma tooks võib-olla sellise näite, et kui meil hakkab hammas valutama, sinna tekib auk. Me kohutavalt üritame seda hammast säilitada, me ei lähe teda välja tõmbama. Meie paneme raha, aega ja valu, et teda ikka parandada, uuesti puurida, veel proovida, veel kuidagi midagi teha, enne kui see hammas välja kukub. Ja lastega me nagu peaks tegelikult samamoodi tegema, et kõik võimalused ja kõik meetodid, see ühiskondlik hambarida jääks meil ühtlaseks, et me raviks seda haiget hammast, mitte ei tõmbaks teda välja. Öelge, kui palju on Eestis probleemseid lapsi, keda see kõik võiks puudutada, on seda võimalik üldse välja tuua, sest ega kes neid üle on lugenud. Aga võib-olla need väärteod, et millega nad on vahele jäänud või politsei orbiiti sattunud? Statistika ikkagi neid lapsi on tuhandetes ja riskilapsi, aga ma võib-olla tooksin mingeid päris põnevaid statistikaid, on meil olemas näiteks et umbes 10 aastat tagasi üks suur uurimus ja Tuuli pilve magistritöös 2012 on need andmed ka kasutatud, et need asjad on stabiilsed. Kui nüüd vaadata seda teie kodulehelt üsna samasugused, et alaealiste õigusrikkujate eest 20 protsenti terve viiendik iga viies paneb uue kuriteo toime 12 kuu jooksul pärast menetluse lõppu, Po tähendab samal aastal tegelikult järgnev uus kuritegu ja vanglast vabanenud hulgast noortevanglast siis uue kuriteo paneb toime juba 60 protsenti, 59 60 ja, ja see asi tõuseb siis kahe aasta jooksul juba kaks kolmandikku ja nii edasi. Nii et selles mõttes on, on ka jah, riigikontrolli aruanne 2010 räägib enam-vähem sedasama ka erikooli õpilaste kohta. Neli viiendikku neist paneb kahe aasta jooksul toime uue süüteo jagaksisendik, uue kuriteo ja kinnipidamiskohta, mõne aasta jooksul jõuab lausa peaaegu pooled nendest noorukitest ja ka nende ühiskondlik muidu elu on takistatud, sest ka ütleme, niisugused kinnipidamisasutustes või erikoolides olijad sageli ei taha lõpetada põhiharidust. Ja jäävadki siis nagu ka hariduselt kehvemasse seisu, mis omakorda tööturul ja mujal on kehv. Et igatahes neid riskilapsi on kindlasti palju ja riski noorukeid, tuletan meelde, et Eesti seaduse järgi ikkagi see on ka veel kaheksateistaastane, alaealine ja kindlasti alati on väga palju neid, kelle riske me võiks nagu maandada ja võtta, lihtsalt teha nii, et nendest ei saaks ei mingisuguse väärega kurid ega üldse pahateo tegijaid, me teame neid lihtsalt ära tundma ja märkama. Üks on kindel, et need karistusasutused ei kasvata, sest kui nad sinna kogu aeg tagasi lähevad ja satuvad, mingit kasvatust ei toimu. Aga kui nüüd see seadus ütleme ka, nagu muutuks, kust tulevad need abijõud või need inimesed, kes saaks aidata neid tagasi? Ühiskonda uue seaduse järgi siis väga suur osa on ikkagi lapse enda perekonnal. Et ei ole nagu enam seda suhtumist, et laps ja siis mingisugused õiguskaitseorganid, vaid tegelikult lapse, see keskkond on perekondlik keskkond ja vanemad peavad olema kaasatud menetlusse. Ja mõte on ka selles, et siis menetlust ennast ka üldse muuta. Et kui me last karistame ja anname talle mingisuguse karistuse või isoleerime ta ühiskonnas, siis tegelikult on meil mängus kaks osapoolt, on nagu sisse laps, alaealine õigusrikkuja ja teisel pool on nagu riik on õigussüsteemiga. Aga tegelikult need pahad teod ju toimuvad inimeste vahel, et tegelikult üks inimene, üks ühiskonna liige teisele ühiskonna liikmele liiga selles mõttes ka siis heastamine peaks toimuma inimeste vahel. Eesmärk ei ole mitte karistada või eesmärk oleks lepitada ja tõkestada järgmist halba tegu. Ja selles mõttes ongi uues menetluses nähtud ette, et pigem hakatakse pakkuma kokkuleppemenetlusi, et kui ohver on nõus, et rääkida siis läbi ja lepi kinnitada, et seal on siis ka vastavad töötajad vahel ja, ja tuua need osapooled arusaamisel üks saab aru, et ta tegi täiesti valesti ja siirast südamest, palub vabandust ja lubab heastada mis tahes viisil. See heastamine ei ole rahaline, et nagu selline tavapärane mõtlemine on, et okei, et ta varastas seal midagi, et aga ma maksan nüüd selle kinni lapsest või paneme selle lapse enda siis maksma seda, seda arvet kinni. Kui lapsevanemad on töötud ja ta ise käib vaevalt koolis, siis muidugi seda, ütleme mingit paari tuhandet või paarikümmet tuhandet või isegi paarisadat eurot ei ole kuskilt võtta. Rahaga seda kahju heastada on tunne, nagu võiks maksta kinni halbu tegusid. Suund peab olema see, et saaks aru, et ei tehta halbu tegusid. No samamoodi, et kui ta on perest, kus rahanumbrit ei loeta, siis tekib teistsugune, et hea küll, maksan ära selle ja ma võin jätkata seni, kuni mul raha on. Jah, karupoeg peredelt, Jaka nendest peredest on õigusrikkujaid ja seal võib-olla me räägime ka ikkagi sellest. Ta laps on väga üksi, kuna vanemad pidevalt teenivad raha, ka see on stereotüüpne mõtlemine, neid põhjuseid, miks laps läheb ka sellises keskklassi peres üle käte, võib olla väga palju. Aga ikkagi üldjuhul tuleb selgeks, et lapse hing on haiget saanud. Et ka siis, kui näiteks lapsed tulevad pereteraapiale, siis koos vanemad, aga just sellised kriminaalsete kalduvustega lapsed ikkagi pereterapeudid väidavad, et 70 80 protsenti neist vahel ikka väga suurt vaimset abi. Et neil on väga sügavad vaimsed probleemid ja alles selle probleemi tulemus. Probleem on see alumine ots jänest ja siis see tulemus on siis see tegu, mille ta korda saadab. Kas meil on piisavalt inimesi, kes tegeleksid nende noortega? Sest kui vaadata tavalise psühholoogi, ütleme, noorde psühholoogi, siis juba sinna on järjekorrad on nii pikad, et ei saa, aga kui nüüd veel võtad? Meil seda laiendada ja kui on mingi õigusrikkumine toime pandud, siis tõenäoliselt peaks sekkuma kohe, mitte poole aasta pärast, kui on juba see tegu unustatud ja võib-olla on juba tehtud järgminegi tegu peal. Ja neid spetsialiste kindlasti võiks olla praegusel hetkel rohkem, aga suund ei peaks olema sellele, et me muudkui kasvatame juurde spetsialiste, kes hakkavad juhtumeid lahendama. Seni ongi nagu alaealiste kohtumine Eesti õigussüsteemis olnud hästi juhtumipõhine. Tegelikult oleks vaja ainult spetsialist, vaid ka kogukonda, et neid asju enne seda, et seda juhtumit ei tekiks, et lahendused ei tohiks olla juhtumipõhised, vaid lähtuda. Nad peaksid lähtuma probleemi ennetusest ja selle ennetuse kogu võti või kogu tuum on ikkagi varane märkamine. Et ma märkan, et lapsega on midagi halvasti sageli tõesti ei märka seda ka vanemad, sest nad on kas hõivatud või asuvad kaugel või laps ei anna ennast kätte ja nad mõtlevad, et hea laps kuni nagu ei ole mingeid probleeme, et väga tore, kui ta vaikselt oma toas või, või kui ta on vaikselt kodust väljas. Et selline suhtumine muidugi on vale. Kas sellel konverentsil, mis nüüd oli, oli seal ka häid näiteid, näiteks Suurbritannias lummide juhtumite kohta, mida saaks meil Eestis üle tuua, et kuidas neid aidata või kuidas nemad on mõne keerulise asja lahendanud? Ja seal on klassikalised näited, et muidugi tuli ka välja ikkagi briti näitele, ütleme kui nüüd kõik need lapsed, need õigusrikkujad võtta kokku siis ikkagi umbes 10-l protsendil neist on sellised valitsused, probleemid, mis vajavad tegelikult ravi, et see käitumine ei olegi ühiskonnavastane otseselt käitumine, vaid see on ikkagi seotud teatud diagnoosiga teatud haigusega. Et see nagu oli üks tähelepanek, et ikkagi kümmet protsenti lapsi peab aitama, pigem arst. Aga ülejäänutega jah, et just see kasvatuslikke efekte lepitusteenus ja kogu see algab ju algab ikkagi sellega, et väärteo sooritaja või pahategija käsitleme praegu ilma õigusterminite, et, et pahategija hakkab aru saama, et tegi valesti ja taas meie õiguses olnud ja igasuguses vanas õiguses on olnud nagu probleeme nähakse kuritegu või väärtegu, aga ei nähta sele, suuritajat, last väga paljud, kui statistiliselt taas Nende tegude sooritaja, et teevad seda esimest korda. Ja nüüd on nagu kaks valikut, et kas me hakkame ütlema, et näe, sa oled halb, et me paneme selle sildi külge, ta saab kõvasti noomida kuskil väljaspool kodu, siis ta saab võib-olla kodus peksa, siis ta võib olla koolis harjutatakse, siis temast hakatakse eemale hoidma. Ega see teda millegagi paranda, et üks probleem ongi nende endiste alaealiste komisjonidega pärast noorukid, kes nagu lihtsalt läbi käinud, et hästi paljud neist väitsid, et neid pigem noomiti ja hurjutada tati aga et lahendeid nagu, et noh, ühesõnaga, et nad tundsid, et nende vastas on vaenlane, mis omakorda tekitab reaktsiooni, et mina olen siin pol, sina sealpool kaevikud ja, ja meil ei ole midagi ühist. Et kõigepealt tulekski oluline, et sellest uue korra järgi ikkagi, et laps esiteks peaks kasvatama nagu seda usaldust panema selle noore inimese usaldama. Tema vastas on täiskasvanu või täiskasvanud, kes kõik soovivad talle head ja nende eesmärk hetkel ei ole teda karistada, et ta ei pea kartma, ei pea hirmu tundma ja siis tuleb selle usalduse loonud, peaks siis leidma võimaluse, et kuidas seda usaldust rakendada, et ta hakkaks tajuma, et ta oleks nõus vabandama mitte ainult suuga, vaid ka südamest, et ta läheks selle ohvri juurde. Paluks vabandust, et ta on valesti teinud ja heastaks kahju. Aga see heastamine ei pea olema rahaline, vaid see tume, toome sellise näite, et ütleme, ta on. Nagu tüüpilisemad, statistiliselt sagedasemad juhtumid ongi, siis alaealiste puhul on teise kehaline väärkohtlemine, tantsis kaklus ja vargus on teine. Oletame nüüd, et tan kedagi näiteks varastanud kelleltki mingi asja eseme selle juba maha müünud kuskil võrgustikus. Mida teha. Aga näiteks ta võib tulla selle inimese juurde koju, näiteks niita ära tema muruplatsi. Ja see võtab aega, katsun füüsiline töö. Samas on see töö nagu ohvri territooriumil teinud, tekib mingisugune suhe. Ohver peaks muidugi samamoodi, et lepitusteenuse teine osapool on ju ka väga tähtis andmeks andeks andma. Ta peaks ütlema, et hea küll, et juhtub kõike. Et ma annan sulle võimaluse, ta peaks tajuma seda, et mina praegu olen see ühiskonna võtmeisik, kes annab võimaluse, et see pealtnäha halb teist korda enam halvaks ei saaks. Ta tuleks tagasi meie ühiskonda, tal on väga suur osa väga õilis missioon ja väga tähtis. Kui tema ka seda taju, siis saab lepitusest rääkida ja siis tõesti 11 tööd ja, või kajastab mis tahes mistahes muul moel. Aga just on oluline see, et me ei pane rõhku, et ta heastab rahaga. Aga minu arust seal läheb asi keeruliseks siis kui on, ütleme, on olnud tegemist kaklusega või füüsilise vägivallaga. Et kuidas sa siis noh siis muru niitmisega, ma kardan, et ei pääseks. Mis seal võiks olla, sest üks asi, et on tehtud haiget, teine asi, et on alandatud. Et kuidas vot seda andeks anda, minu arust seda on nagu väga raske. Jah, aga ka neid võimalusi on olemas, et saabki nagu mõelda sellist kuust tegevust, sest tavaliselt just nimelt kui te mainisite praegu seda ohvrit on alandatud, et siis tema enesehinnangut on madaldatud, et siis võib hoopis proovida, noh, jälle selleks on väga ettevaatlikud ja väga täpselt mõõdetud sammud ja see kõik on väga nagu teaduspõhine, aga et seal peaks nagu toimivad, võib siis proovida neid hoopis kui viia ja panna nad koos midagi tegema, anda nagu liidripositsiooni näiteks sellele ohvrile ja, ja püüda neid hoida nagu ühel nivool. See kõik on väga keeruline, aga ka lohk, tulles meie vana kujundi juurde tagasi ka hambaravi võib mõnikord olla TALO keraamika, mis iganes, väga keeruline, väga peenike töö. Ja siiski see peaks toimima, et üht järgmises põlvkonnas või ütleme, et kui see noor praegu tuua tagasi õigele teele, siis ühiskonnas 10 aasta pärast on jälle vähem selliseid suuremaid tõesti ohtlikumaid kurjategijaid, sest harilikult ikkagi kui taas ütleme arve, siis arvude järgi ikkagi need esimese korra kurjategijaid ei ole, väga ohtlikud on, nad on jah, pigem mingid näppamised vargused jah, võib-olla ka siis nagu sellist kaklust, füüsilist vägivalda, aga oluline avaliku korra rikkumine, avaliku korra rikkumine, avaliku korra rikkumine on muidugi ka väga selline huvitav nähtus, et seal on ka niisugune mõiste nagu alalise sobimatu tegu, et see ei peagi olema kellegi teise vastu suunatud. Aga kui alajale näiteks tarbib alkoholi või kui ta ostab seda alkoholi või midagi sellist, teeb, et see näiteks on alalisel sobimatu tegu. Kui ta pärast seaduses lubatud aega õhtul väljas ka see on alaealisele sobimatu tegu ja sageli ka need noored võetakse, siis politseiga geeninud lähevad, viiakse koju juba see politseiauto kogemus neile hirmutav ikkagi paneb Trumpi mõtleb, et mina olen, nüüd elasin ja nemad on siis minu vastu ja kodus ka tegelikult väga vale on anda see laps üle ukseläve ja ütelda, et siin ta teil on. Nüüd on korras, et tegelikult tuleks uurida nüüd seda probleemi, see laps kindlasti saama saama jälgimise alla, miks ta on väljas, miks ta ostab alkoholi, kuidas on võimalik, et ta seda üldse tahate, nüüd me jõuame pere juurde. Et probleemne pere on muidugi probleemse lapse tavaline taust. Siis me teeme siin nüüd pausi, kuulame vahepeal muusikat. 611 40 40 on telefoninumber. Kui teil on mõtteid, küsimusi, siis on need kõned oodatud või on teil oma lugu rääkida, mismoodi olete teie noh, mõne selle siin natukene ülekäte läinud või õigusega pahuksisse läinud lapse õigele rajale tagasi toonud, siis helistage. 611 40 40 on avatud pärast järgmist laule saates on meil külas Eesti Lastekaitse Liidust loonud. Tänaseks teemaks on noored ja nende märkamine ja taastav õigus, mismoodi see võiks välja näha praeguse süsteemi asemel, kus siis on olnud alaealiste asjade komisjonid ja, ja kindel selline karmi käemeetod. Karistada tuleb iga rikkumise eest. Saates on külas Eesti Lastekaitse Liidust Loone Ots. Jame telefone stuudios on 611 40 40 ning meil on esimene helistaja liinil Hallo, kuuleme. Just suurepärane selle arvamuse eest, aitäh teile. Kuidas kommenteerite, lon? Suurepärane mõte, braavo, aga üks väike nüanss on küll veel, et lapsel võib lasteaias tekkida täpselt need õiged väärtused, neid me tegelikult õpetamegi ja kogu kogu vägivallaennetusse lasteaias. Kõik see lilla karu liikumine ja kõik on tegelikult väga-väga sellele suunatudki, et märka oma kaaslast, ei ole tema vastu hea ja ära tee midagi halba talle. Aga muidugi asi muutub, kui näiteks laps läheb lasteaiast käekõrval koju ja koduukse taga on hoopis teistsugune maailm, kus kõik need ilusad asjad, mida lugupeetud helistaja praegu ütles, üldse ei kehti, kus on hoopis vägivald ja kus tõesti tüdruk ütleb, et tal isa õnneks ema läks isast lahku, aga enne oli tal ainult see mälestus. Üksainuke mälestustele jäigi isast, et ta on kolmeaastane, seisab tugitooli ees ja tugitoolis on isa, kes hoiab tema ninal rusikat ja ütleb, et kui sa piiksatad, siis ma löön su sellega maha. Täiskasvanute eeskuju kindlasti on väga tähtis. Võtame järgmise helistaja, kuuleme teid. Keerake raadio vaiksemaks, kui te helistate. Tere. Tervist. Mina olen selle eelneva helistajaga, tahtsin täpselt samasugust rääkida, see on algklassides või koolijuhi võib-olla isegi lasteaias peaks ka juba need eetika eetika, aga need 10 käsku. Just seda küll tehakse, tegelikult kogu õhtumaine väärtuste süsteem põhineb ju tegelikult 10-l käsul ja ikka mitte ristiusul lihtsalt kasutan väljendust nagu läänemaine, et tegelikult kõik need headuse ja üksteise märkamise ja üksteise vastu lugupidamise ideed on 10. käsus kirjas ja on ilusasti ka siis meil lasteaia koolieelse lasteasutuse õppekavas sama motika kooli õppekavades väärtuskasvatus täpselt sees. Ja kuni ta on seal sees ja vanemad seda jälgi, siis on pisut keeruline ka lapsel võtame järgmise. Helista, kuuleme teid. Tere. Tere. Olete eetris. Ja ma olen natuke noorema generatsiooni esindaja, juhtusin teie saadet kulme ja minu poolt oleks nagu võib-olla inetult kõlab, aga lastele peaks õigemini vanematest hakkab asi pihta, et kui meil on viimased 15 aastat käinud kampaaniat ära löö last siis ma arvan, et see on vale. Ma ei, ma ei taha enda sõnumiga öelda, et lapsega peksma, et siin tuleb nagu suur vahe sisse. Karistamine on peksmine, aga lastel on ära kadunud karistamatuse tunne. Et igapäevameediast me loeme, kuidas meile antakse miljoneid õigusi ja nende õigustest väga teadlikult, aga neil puuduvad teadmised igasugu kohustustest nii vanemate kui kogu ülejäänud ühiskonna suhtes ja nad on ülekäte lihtsalt läinud, et ükstapuha, millisesse kaubanduskeskusesse. Me näeme. Nad röögivad, lagastavad, nad ei allu mitte mingile sellise ühiskonna moraalinormidele ja mitte keegi ei saa neid korrale kutsuda, sest 15 aastat on piisavalt pikk aeg, et rong on läinud, et et asi hakkab kodust pihta. Aitäh, aitäh. See asi hakkab täpselt niimoodi kodust tõesti pihta, et vanematel võib olla puuduvad oskused lapsega käituda. Ma tean väga paljusid peresid, kus laste, absoluutselt mitte iialgi pole löödud põlvkondade kaupa ja need lapsed ei ole läinud ülekäte, ei märatseja, kaubanduskeskustes ega mujalgi ja on väga toredad kaaslased oma lasteasutustes, koolis või lasteaias. Ma arvan, et ikkagi siin on nagu kodus ka küsimus ja ma ei süüdistaks vanemaid sest tõesti sul on raske, kui sa ei ole ise kogenud seda, et lapsel ei anta vastu pead, kui ta jonnib vaided, laps võetakse sülle, öeldakse, et kuule, praegu sa oled süles, et mulle tundub, et sa oled natuke väsinud, ma arvan, et sellepärast ajab sind nutma, aga vaata, me lähme kohe koju, me teeme kõik muud. Ja mis puutub nüüd kaubanduskeskustesse, siis ma rõhutaksin, et lapsega tegelikult võiks käia pigem pargis, lapsega võiks käia ujumas, lapsega võiks käia nukuteatris, aga väga paljud vanemad veedavadki nädalalõpulapsega tundide kaupa kaubanduskeskustes osteldes. Pole ime, et soojas kombine soonis või jopes lapseke väsib pikapeale ära selles kunstvalguses. Nii et see on ka üks aspekt, et kaubanduskeskusse last siiski nii pikaks ajaks ei viiks. Aga oluline just, et vanem ise oskaks lapsega käituda ja seda oskust paraku jääbki meil vajaka, et siinse vanemahariduse küsimus elu läbi kestva vanemahariduse küsimus on väga tähtis. Tähtis, et vanem, et lapse pere oskaks ka seda abi küsida, et ta teaks, et tegelikult on väga palju materjale, on väga palju kooli, tõsi, on väga palju tasuta nõustamist, on tõesti ka näiteks lastekaitse liidu veebiajakiri märka last, kus on hästi palju just sellistest probleemidest, millest teie praegu rääkisite, aitäh, seda lugemast. Ma küsin veel selle kohta, karistamatuse tunne on see olemas? Kahtlemata laps ju tegelikult, kelle psühholoogid ja ikkagi teadlased mitte, ma ei räägi praegu emotsiooni põhjal on väga täpselt määratlenud, et laps peab teadma oma piire. Need piirid peab talle sätestama, need peavad olema küllalt avaradeta, ei tunneks, et tal vaatab hinge, aga nad ei tohi olla lõputud. Ja nad peavad olema rangelt fikseeritud, et kui ühe korra on mingi norm võetud, et me siis seda erandkorras ei riku seda normi, et nii nagu on kokku lepitud, nii jääb aga just nimelt silma paneks rõhu sõnale kokku lepitud. Sellest hetkest peale, kui laps on võimeline sinu kõnestki aru saama, kuigi ta ei saa aru, võib-olla sõna sisust, mis asi on kokkulepe, sa ütled nüüd me lepime niimoodi kokku, et me teeme praegu seda ja kui laps kokkulepet rikub, siis meenutad talle, et vabandust, et kas sa mäletad, et me leppisime kokku ja alati ikkagi lapselise põhikohtlemine peaks lähtuma ja kasvama välja. Esiteks armastusest tõesti armastust, kui ta hakkabki jonnima, kui ta isegi niimoodi rabeleb ja, ja viskab ennast pikali maha, mida ta ei tohiks muidugi teha, aga võtate siis sülle, kallista kõvasti, ütleme armastan sind ikka, aga praeguse lihtsalt nagu teed meile liiga ja teine muidugi lisaks armastusele oleks siis ikkagi lapse väärikus, et me peaksime lapsest lugu, et me kohtleksime teda nagu võrdsed partnerid. Ja ikkagi ma ei kujuta ette, et ma võiksin lüüa last, kui ma ei julge lüüa oma täiskasvanud kolleegi, kui ta mulle närvidele käib. Sellel hetkel, kui ma julgen lüüa täiskasvanud kolleegi, noh siis ma muidugi võin ka lasteaia ükskõik keda kassi koera lüüa, aga põhimõtet tõeliselt meil ühiskonnas on kokkulepped olemas, et suured inimesed nagu 11 ei, ei, füüsiliselt ei ründa ja samamoodi me ei tohi mingil juhul seda teha veel nendega, kes on meist nõrgemad ja, ja väetimad ja lisaks on meie lapsed, keda me armastame Niimoodi, ma arvan, et me rohkem helistajaid siiski vastu võtta ei jõua. Heidame korra pilgu meil kodulehele ja siin ei ole praegu kommentaar. Meil aeg saab läbi. Ma tahaks Lonots küsida teilt veel, et kust võtta need teadmised? Te küll ütlesite, et on ajakirja kõik, aga on inimesi, kes on omadega ise nii puntras, et nad ei loe seda ajakirja, nendeni ei jõua, see, nad ei tea kust küsida, aega ei ole, raha ei ole, teadmisi ei ole midagi nagu ei ole. Mida teha siis? Tulen ikkagi tagasi selle juurde, et meil on kodanikuühiskond ja meil on tegelikult kogukond. Kui me näeme, et on inimesed, kes ei saa iseendaga hakkama, siis tegelikult me ei pea ootama, et võib-olla kuskilt maalt kasvab välja sotsiaaltöötaja või noorsootöötaja politsei vaid me peame ikkagi märkama neid inimesi, kui nad on hädas, nad vajavad abi, siis me aitame neid. Kui nad on lapsele ohtlikud või kahjustavad last, siis me teatame sellest. Meil on olemas seaduses täpselt sätestatud lastekaitseseaduses termin abi vajav laps ja sinna alla kuuluvad siis kõik sellised lapsed, kelle suhtes naabritel tekib kahtlus, et nende heaolu on ohus ja sellisel juhul tuleb sellest viivitamata teatada. Ja siis juba tulevad spetsialistid hindavad lapse heaolu, selleks on olemas käsiraamat, vaatavad, kui midagi on valesti ja hakkavad pakkuma tuge, tuge ei ole, mitte see, et ma toon isale hapukurki või pesen emast põrandad ära, vaid tugi on siiski, et katsume leida probleemid üheskoos, nad lahendada sügavalt ja korralikult teha tööd. Sest kui probleemne laps tuleb tagasi koju kasvõi kinnisest lasteasutusest, kuhu me neid ei pane ja probleemid on kõik täpselt samad, siis ta sellest oravarattast välja ei tule. Julgustan kõiki Eesti inimesi, ükskõik mis on nende eriala märkama last võimalikult vara, märkama ka tema peret ja panema kohe kätt külge sekkuma, kui on tarvis, mitte ainult vaatama. Öelge veel üks küsimus. Peast läbi ja ma olen ka ise näinud, palju kordi, kus poes laps nutab, vanem on täiesti endast juba ka väljas. Kuidas siis aidata, on mingi hea nõu? Oskate teie öelda? Mitte et ei oleks psühholoogia, teaks seda kõike maailma vastasid, aga mida teha? Ma tean, et on ka teistsuguseid tädisid, kes tulevad sinna kõrvale, kukuvad tänitama, jäävad asja veel hullemaks. Vot kuidas aidata, kui kellelegi laps jonnib, on tassinud tüdinud. Jah, ma ise olen kasutanud seda Solarise keskuses küll, et tegelikult muidugi vanem on, vanemal on kohutavalt piinlik, Ale muidugi elab, seda teeb ja vanem muidugi ei sooviks, et keegi sekkub ja nii edasi, aga et võib-olla, et sageli Lunnivat lapselast aitab see, kui lihtsalt tähelepanu juhtida kõrvale ja minna nagu ligi, kui see laps ei ole veel noh, liiga kui ta juba väga-väga-väga jonnib, siis ta enam ei suuda sealt nagu välja tulla, et siis nagu ei toimi, aga näidata talle näiteks oma helkurit ütelda, haavata, mis mul siin on ja mõnigi kord tegelikult see võib toimida, laps moment, et kuna ta ootab, et tal on jonniga mingi teine muster tõotab hoopis, et ema reaktseeritutsiooni ütleb, et oi, lapseke on ju midagi, äkki mingi jumala võõras soolakas ja ütleb, et vaata, mis mul siin on ja see moment paneb nakkusele ette, võib panna, et midagi on nagu teisiti, et ikkagi mitte kohe võib-olla sekkuda, et vaadata ikkagi, et kas ema või isa saab selle lapsega toime. Sest tihti on ju ka isa hädas, et ema ei ole ainuke, kes lapse juures on. Meenutan, et aga, et, et kui on midagi võimalik teha, siis kindlasti ja midagi on võimalik teha tingimata ka nende laste puhul, kes tunduvad olevat täiesti üksi ja juba tükk aega nagu jõlguvad seal kuskil kaubanduskeskuses ja sa näed seda ühte sama last, kes tegelikult ei suhtest tuumavanemaga. Et ikkagi viga tehakse ka siis, kui vanem üldse ei vaata, kus ta laps käib, kellega suhtleb, millistes keskkondades võrgus liigub ja nii edasi ka need lapsed on riskilapsed, isegi kui need on olemas. Need kallid telefonid, millega seal keskkondades käia, et see ei sõltu rahast. Aitäh. Märkame siis lapsi meile laulab nüüd Evelin, Samuel ja Kamil ning langevate tähtede aeg. Ja seejärel ootame külla. Hoopis teist külalist hoopis teised jutud tulevad, kohe ütlen teile ka, tuleb meile külla Paabeli torni auhinna laureaat Eve Laur. Niimoodi, ja nüüd on meil saates külaline vahetunud, mul on hea meel tervitada siin. Paabeli torni auhinna laureaat Eve Lauri, tere. Tere. Ja palju õnne, sest novembris andis rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu Eesti osakond neljateistkümnendat korda välja selle auhinna ja selle pälviste teie. Ja see auhind ise on siis mõeldud laste Kirjanduse tõlkijatele ning tee tõlkisite noorteromaani. Katkine tüdruk. Jah, aitäh tõele, vastab tõele. Ma algatuseks küsiksin võib-olla selle romaani kohta, et millest see räägib, meil täna oli teemaks noh, nii katkine tüdruk, katkine poiss, kui lapsed, kes on vahel katki läinud, see raamat tõenäoliselt räägib ka nendest. Ja see jätkab väga sedasama rida, mida eelmine saatekülaline rääkis siin. Et see tüdruk on samuti katki. Ta. Ta on pärit perekonnast, kus isa on läinud vabasurma. Ema viskab tüdruku tänavale pärast omavahelisi tülisid, kui nad on omavahel füüsiliselt kakelnud. Ja tüdruku ainuke kergendus või lohutus, mida ta leiab, on enda lõikumine. Et see pakub talle füüsilist kergendust, sellepärast et endorfiine lendab lake haavamise peale ja siis on tal natuke kergem olla. Selline päris masendav raamat on tal õnnelik lõpp on küll sellepärast, et, et. Sellest tänava sattumisele tänavale sattumise nõiaringist tuleb välja. Ja Tal õnnestub pääseda sootuks teise linna teise maailma ühe sõbra juurde elama, kus ta jääb ometi siiski üksi. Aga ta peab üksi hakkama saama ja tema kõrval on inimesi, kes mõnes mõttes aitavad teda edasi teises mõttes jälle kisuvad uuesti sügavamale. Ja ma ei tea, kas ma tohin nüüd lõpu ära rääkida. Kuigi seal on põnev teada saada, kuidas, aga vähemalt niipalju me teame, et ta lõpeb ikkagi hästi, aga noh, niimoodi täpselt ja et, et tal on siiski on inimesed, kes ulatavad abikäe. Öelge, kuidas on muidu tõlkida noorsooraamatut, kas seal on ka geel Te, olete inglise filoloog? Inglise keelt õppinud hästi tegelikult ei ole, ma olen töö käigus õppinud nii et noortekirjanduse tõlkimine ei erine tegelikult täiskasvanute kirjandusest oluliselt, et selles mõttes, et tegelased, kes noorteraamatutes esinevad, nad on ikkagi väga erinevad, igaühel on oma haridustaust, oma oma keeleline taust. See, kuidas mingi konkreetne karakter räägib, see sõltub ikkagi karakterist, traumat ja igaühele tuleb siis vastavalt, nii, nagu autor on teinud, tuleb eestikeelne muste leida sellele keelele. Aga mismoodi? Käib tõlkimine, kas te loete kõigepealt selle originaalkeeles läbi ühe korra kaks korda kolm korda ja siis hakkate lehthaaval või, või mismoodi see käib, kuidas? Kui õnnestub, siis ma ei loe mitte ühtegi korda läbi, sellepärast et endal oleks põnevam, lihtsalt siis ma ei tea ise ka, mis tuleb ja siis on huvitavam tõlkida. Aga kui ma olen selle esimest korda läbi tõlkinud, siis ma võtan kogu selle loo uuesti ette ja 10 teist korda üle. Ja siis otsin veel välja igasuguseid küsimusi, mis on lahtiseks jäänud. Võtan kontakti inimestega, kes oskavad mind aidata, äkki otsin endale konsultant? Kui sõnastikud ei aita ja, ja kolmas kord loen ka veel üle ja see on nüüd viimase lihvi andmine, et see tuleks selline sujuv tekst ja igatpidi loetav. Sest kõne ja kirjakeel, need on ju erinevad, on ja ja mõnes mõttes peab seal natuke kompromissitama. Jälle oleneb sellest, kes kõneleb, et kui kõnekeelseks või kuis längiliseks või kui murdekeelseks võib kellelegi jutusel ajada. Et on inimesi, kes räägivad täislausetega ja nende kõnekeel peab olema selline nagu kirjakeel on? Jah. Aga selle raamatu puhul ei olnud selliste slängi vä, mis keeles, kuidas te seda iseloomustaksite, mis kuigivõrd ikka oli. Et seal oli suhteliselt palju ropendamist, seda tuleb ka teha, kui autor seda teeb, siis peab tõlkega ropendama. Nii ei palu teil neid ette lugeda. Aga kui ma hakkan inglise keele peale mõtlema, siis noh, see on nagu minu arust kogu aeg on üks roppsõna, mis on nagu sidesõna mida eesti keeles nagu seal on niimoodi, et seal peab inglise keelest natuke kaugemale jalutama, sellepärast et inglise keeles on tõesti ainult paar-kolm neljatähelised sõnad, mida pidevalt korratakse, eesti keelde juba ära tulnud, nii et, et Rihoga muutunud Melside sõnadeks suvel me isegi ei tea, mis ta tähendab, aga muudkui korratakse, reaa. Aga noh, ütleme nii, et eesti keeles tuleb leida lihtsalt, et meie, meie kohalikust repertuaarist see, mis parajasti hetkel sellesse lausesse sobiks. Ja on jah, vaheldusrikkam, natukene meie variandid. Kui kaua te seda raamatut tõlkisite ja mismoodi see lugu teieni satusete tõlkima hakata? Kirjastus Päikese kirjastus pakkus ja ta on mingi kaks, kolm kuud nagu tavaliselt, umbes nii paksud raamatud võtavad kusagil kahe-kolme kuu vahel aga siis päevas mitu tundi või kuidas hommikutundidel õhtutundidel, kui pere magab, meil, minul on, minul on õhtutundidel või tähendab, minul on hommikutundidel vastupidi, enamasti vist tõlgib, eks. Muu töö kõrvalt ja siis on tõesti, et õhtul ja öösel ma proovisin kunagi ammu-ammu seda varianti ka ei sobinud, lõi unerežiime täiesti paigast ära. Ja minul on, et hommikupoolikul umbes neli tundi on maksimum, edasi langeb kvaliteet nii hullusti, et ei ole mõtet rohkem teha. Muidu ma pean selle kõik pärast ümber tegema. Ja, ja pärast seda edasi ma olen siis niimoodi koduperenaine, keda on koon ja küpsetan ja ja lapsed, lapsed on siis juba kodus jah, koolist kui palju te lapsel? Kaks kas nemadki, kui vanad nad on, et kas nemad on ka selle raamatu ütleme selles esimesena läbi lugenud ei ole? Nad on 11 ja 13 ja kumbki ei ole lugeja. Nii et see on selles mõttes päris huvitav. Vanem poiss loeb, aga temal on oma asjad, mis talle meeldivad ja, ja see ei, ei ole tema rida nagu praegu ta loeb hoopis Vene keeles rei platvorit hetkel. Oi, see on päris päris kõva sõna, ta tahab harjutada vene keelt. Neil on koolis hea vene keele õpetaja. Kes on huvi tekkis, ei oska öelda, jah, võib-olla. Aga öelge, kuidas on muidu lapsi tuua raamatu juurde teil kui ema käest küsinud, mitte enam kui tõlkija käest, et kui nad olid teil väiksed, kas te lugesite ja meil oli jah, igal õhtul olid ettelugemised ja meil oli, kuna poistel oli täiesti erinev maitse, siis olid nii, et ühele lugesi 102.-le Lukesema ja vanem poeg on selles mõttes kuigivõrd on lugema jäänud, aga noorem ei armasta üldse, sest ta on raamatute suhtes väga kriitiline. Ja ütleme nii, et temale meeldivat raamatut leida on üliraske. Aga mida see tähendab kriitile, kas siis raamatud ei ole piisavalt huvitavad, on liiga lihtsalt tema jaoks või, või milles väljenduvad? Miks ei meeldi ja talle ei meeldi see, kui raamatud on naiivsed ja lasteraamatust seda väga sageli on. Ja nad mõlemad nagu basid nagu üle lasteraamatutest lihtsalt. Ja hea on, kui pakub põnevust, aga seda põnevust on tema jaoks väga raske leida. Ja teine asi on see muidugi, et arvutimängud on interaktiivsed, sa saad ise kujundada tegevust, sa saad ise otsustada, mida sa teed ja kuidas tegevus edasi läheb. Ja filmid ja raamatud jäävad seal hätta, et sa pead võtma selle, mida keegi kusagil on välja mõelnud ja leppima sellega, ilma et sa saaksid tegevust kuidagi omal käel muuta. Ja mulle tundub, et see häirib. No järelikult siis tuleb hakata ise looma oma loomingut teha ette ja seda ta on isegi teinud natuke hülge, aga nüüd kus see raamat on teil valmis, on juba teada, mida te järgmisena tõlkima hakata? No see raamat sai mul valmis möödunud sügisel juba ja pärast seda ma olen jõudnud ja mitu tükk maad maha jäänud, vabandan aga et praegu ma teen Hollysedoney ära, sule silmi, ilmselt Don't klousjolais on ta inglisekeelne pealkiri. Ja see on nüüd ka laste ja noorte ei ole, see on žanri määratlustelt, on ta naiste kirjandus ja noh, niisugune põnevuskirjandus või ta peaks olema psühholoogiline põnevik, aga see on ka ta tegevus kulgeb paralleelselt tegelaste minevikus nagu lapsepõlves ja siis olevikus, kus nad on umbes 35 aastased. Ja noh, seal on lapsepõlvetraumasid, nii et samal liinil püsime selge Plaanis, et mõnda noorsooraamatut veel tõlkida, on üldse piisavalt põnevaid raamatuid. Olete kursis sellega, et, et mida tasuks eesti lastele ümber jutustada eesti keelde? Õnnitlused telki tehti, no eks neid ikka leidub, aga ütleme nii, et mulle pakuvad kirjastused neid, et ma ise neid ma ei vali enamasti. Ja, ja siis sõltub sellest, mida sealt antakse, vahest tulevad noorteraamatud ja. On on tõlgitud ka kriminulle ja ulmet natuke ja igasuguseid asju, aga ütleme, viimane kokku, aga siin vahet on, et kas ma teen nüüd lastele või noortele lastele noortele täiskasvanutele kumb nagu paned suurema sellise vastutuse, et peaks ikka nagu täpsem olema või et teeme kergelt ära. Sellega sellist momenti, et ah, teeme kergelt ära, mul ei esine. Ükskõik kellele, olgu, olen ka päris väikeste lasteraamatuid tõlkinud, kõige raskem asi üldse olid kaks luuleraamatut, sest maa ei ole luuletaja jumala eest. Aga tõlkimise puhul peab see paika, et hea tõlkija peab olema see, kes valdab oma emakeelt väga hästi. Peab olema küll jah, sest muidu ei tule suurt midagi välja. Selge aitäh igal juhul. Tunnustus on tore, Paabeli torni auhinna laureaat Eve Laur. Aitäh teile saatesse tulemast ja ühtlasi on mul kurb või rõõmus, tehtud, et huvitav saade on tänaseks läbi minuni Kristo räim, soovin teile kena päeva ja täitsa poiseb lõpetama.