Tervist, head kuulajad, täna on neljapäev ja huvitaja saates räägime seekord pereteemadest. Ja sellest, kuidas säilitada jõulurahu peredes, teame ju pühade ajal tihtipeale toob esile ka varjatud probleeme meie suhetes meie perekondades. Tekivad küsimused, et mida tehakse, kuhu minnakse, kelle juurde. Kas vanavanemate juurde jõuludeks jõutakse? Teeme ka seda, et lähisuhtevägivalda on just jõulude ajal ja aastavahetuse ajal rohkem. Miks see nõnda on, sellest räägimegi verekeskuse juhataja Piia Roodsal, aga kes on meile stuudiosse tulnud ja, ja temaga saame ka hetke pärast juba vestlema hakata. Ja tunni teises osas tuleb meile stuudiosse üks Eesti tuntumaid ja tunnustatumaid illustraatorid, Regina lukk, toom, pere. Tema viimati ilmunud raamat kannab pealkirja delfiinide Liila suur sõber. Ja selle teksti autor on leelo tungal. Aga detsembris on võimalik näha ka just kunstnik Regina lukk toompere lastekirjanduse keskuses välja pandud isikunäitust, nii et ka sinna võib minna vaatama, missuguseid pilte ta on. Ta on teinud ja mina olen saatejuht Meelis Süld. Head kuulamist ja kaasa mõtlemist. Niisiis, räägime jõulurahust meie peredes ja stuudios on Eesti Evangeelse luterliku kiriku perekeskuse juhataja Piia Roodsalaad. Tervist, tere. No nagu me siin saate alguses ka juba mainisime, nagu ma ütlesin, et, et jõulud on ühest küljest tõepoolest rahuaeg ja perega koosolemise aega ka teisipidi võivad ka just sel ajal kerkida esile sellised varjatud probleemid peredes ja suhetes. Miks see nõnda on, et just siis, kui on võimalik koos olla, kui võiks midagi üheskoos teha et siis kipub nagu võib-olla olukord käest ära minema. Ja eks meiegi siin praegu raadios rääkides sel teemal, et kõik peaks olema ilus, rahulik, paneme pinget peale survet peale peredele, et kõik peaks tõesti olema täiuslik nende, nagu kuskil ajakirjas lausa piltide peal näha peaks olema ka meil ja seame selle lati hästi kõrgele, kuidas peaks see kõik välja nägema? Kuigi paralleelselt võib-olla on meil palju lahendamata teemasid, on meil majanduslikud mured, pinged, stress ja, ja mina arvan, et üks põhiline nõuanne peredele kõigepealt on see. Võtkem rahulikult, et kõik ei pea tõesti olema täiuslik, ilus, perfektne, vaid tavalisest piisab. Aga see, et meil tõesti pingeid tekib, tekivad pinged, tekivad juba sellest, kui me mõtleme, appikene, ma pean jälle minema kuskile vanemate juurde, vanavanemad ta juurde, milline trall saab see olema? Ma pean kingitusi muretsema, kuigi raha pole. See tõstab seda ärevust. Ja, ja see ärevus tõuseb, eks ka seal, jõululaupäeval jõulupühadel, uuel aastal, vana-aasta õhtul, kui, kui me tuleme kokku ja, ja me ootame, et kõik peaks tõesti olema ilus ja perfektne ja suhted korras, kuigi me pole tegelikult seda eeldust teinud, me pole omavahel rääkinud, siis me hakkame midagi lahendama ja selleks, et me suudaksime tegelikult rääkida. Me ravime ennast kõigepealt alkoholiga, et oma pingeid maandada ja siis see läheb tavaliselt nõnda nagu alati. Ja, ja siis on jama käes. Et, et sellest räägivad tegelikult ka vastuvõtul perenõustamisel hästi palju pered. Ja, ja tegelikult näiteks noored oskavad väga hästi kirjeldada seda mustrit, kuidas see tavaliselt käib seal peres ja mis seal hakkab juhtuma, sest inimesed tegelikult omavahel ei saa läbi. Ja nüüd jõuludel justkui peaks saama. Aga ongi küsimus, et, et mida siis jõulude ajal tehakse ja kuidasmoodi need vanemad ja vanavanemad kõik läbi sõidetakse, kes võib-olla on ühes eesti moodsas ühe vanema puhul ja teise pere puhul teises Eestimaa otsas kellega siis jõuluõhtut veedetakse, kas võib olla üks pere, jääb üldse külastamata jõulude ajal ja julgetakse minna siis aastavahetusel? Et noh, need asjad kõik ilmselt lisavad pinget tõepoolest jaa, jaa. Peab siis läbi mõtlema, et mida teha ja kuidas käituda. Just nimelt meil on jõulude pühade suhtes üldiselt kõrgendatud ootused ja kui meie lootused ei täitu, tekivad pettumused ja selle pettumusega abitusega hakkama saamiseks või sellest igavast tundest väljumiseks me siis kas tarvitame alkoholi tarvitanud vägivalda või, ja Me vaid vajume, depressiooni või mida iganes. Et, et ma arvan, et et hästi oluline on tõesti kõigepealt, et omavahel mõelda läbi. Et millist, milliseid jõule nagu tahame pidada ja seal ma pean väga oluliseks just ka laste soovidega arvestamist. Et lastega räägitakse ja lastega koos ette valmistatud, takse seda saabuvat pühadeaega ja, ja, ja räägitakse eelnevalt nendest ootustest. Ja, ja kõikide soovidele ei ole võimalik vastata. Aga just neid läbi kemisi, seda ennetamist oleks meil tegelikult siin praegu väga vaja. Ja, ja kui me nüüd mõtleme näiteks perevägivallale, siis võiks tegelikult olla see turvaplaan ka olemas. Et, et kui me nüüd näeme, et keegi liigtarvitab seal kodus alkoholi hakata ohtlikuks muutuma, eskaleeruma see olukord, et kuidas toimitakse ja, ja vajadusel ankesega lastega läbi räägitud, kui peres on vaiksed lapsed tahan, et kuhu, kuhu siis minna näiteks? Et, et lapsed ei peaks kannatama ja mitte keegi ka. Ja, ja mina loobuksin sellisest, et asjad peaksid olema kuidagi enesestmõistetavad, et see peaks olema iga kord samasugune. Ja need jõulud peaksid olema samasugused, et peaks iga vanavanema juurest läbi käima, kas on võimalik näiteks piirata seda aega või peab seal viibima seal Lõuna-Eestisse kolm päeva ja kõik kannatavad selle pärast või on meil võimalik kokku leppida teha erinevaid kokkuleppeid? Noh näiteks minu peres on see, et minu vanemad elavad Ta 500 kilomeetrit sealt, kus on mu, Soome kodu ja, ja, ja siis me oleme kokku leppinud, et iga iga teised jõulud näiteks peetakse nendega võib-olla vahest iga kolmandat. Et mõnikord ollakse ainult oma pere keskis ja ma arvan, et oluline on just seeläbirääkimiste kommunikatsiooni küsimus. Kas ema isa pole solvunud olnud selle peale, et ei tulegi nüüd sel aastal külla ja ei peagi jõule koos meiega? Ma arvan, et et ei ole minu vanemad olnud solvunud seepärast, et see on meil omavahel kooskõlastatud eelnevalt ja, ja nad nagu mõistavad seda, et me oma perega otsustame ikkagi omavahel ja ka laste soovidest lähtuvalt. Ja laste soovit on selle sugused, et nad tahavad oma sugulasi näha isa ja ema poolt mõlema poolt aga piiratud mahus, sest tahavad ka omaette olla ja aega lihtsalt omakeskis oma perega. Ja, ja eks see muutub pisut keerulisemaks, kui tegu on näiteks kar perega, siis need vanavanemaid külastamist, see on juba palju rohkem. Ja, ja seda olulisem on see läbirääkimine, kommunikatsioon omavahel. Ja, ja vahest tõesti, me peame lihtsalt leppima sellega, et me peame enda heaolu pärast tekitama teisele inimesele pettumuse küll, aga ma pean väga oluliseks seda, et lastel on õigus ja lastel on võimalus külastada oma sugulasi, külastada veeta aega oma vanavanematega. Just nimelt mõeldes kärgperele. Et kui vanemad on lahku läinud, et ka nende vanavanematega, kes on selle nii-öelda eemal oleva lapsevanema vanemad ja lapsed ise tegelikult ja noored vastuvõtul ka räägivad sellest, et nad tegelikult tahavad koos aega veeta. Ta aga, mis on nende jaoks raske, on see, et need kasutatakse selle konflikti vahel või maniput manipulatsioonivahendina. Et kui seal vanemad ei tule toime, siis on tihtipeale ka need vanavanemad kaasatud ja nemad siis koormavad seda last rääkides halba sellest teisest lapsevanemast. Ja, ja mina soovitaksin tõesti jõuludel mõelda lastele, mõelda sellele, et kas me võime korraks panna, et oma erimeelsused ja lahendamata teemad ja tülid kõrvale, kas me võime lihtsalt aega koos veeta, ilma et me püüame midagi lahendada, ilma et me püüame kätte maksta tagasi teha. Et me mõtleme lähtuvalt lapsevaatest, et selline avatus on, on see, mis ma, mida ma arvan, mis kannab head vilja. Et me suudame näha asju selle teise inimese ja näiteks tõesti lapse positsioonilt ja võib-olla leida selle oma sisemise lapse, kes lihtsalt naudib seda jõuluimet ja, ja seda jõululaupäeva õhtud ja seda ja olemegi selles hetkes koos. Kindlasti võiks mõelda jõuludel ka sellele, et kas on juba aastaid kantud mingit vana jama ja kibedust kaasas mingit anakoormat. Kas ma võiksin sellest loobuda, kas oleks lõpuks aeg mingi asi maha panna ja andestada näiteks? Ja ometi, küsimus on kärgperede puhul ka ju see, et, et kelle juurde siis laps jääb, sest et jällegi valikuid on kaks ja jõuluõhtu on nagu see mida kõige olulisemaks tavaliselt peetakse ju. Ja tundub, et peredest kõige kärgperedest kõige parim lahendus tihtipeale on see, et on tõesti kokkulepe selle kohta, et on kordamööda. Et see aasta on jõulud minu juures ja järgmine aasta on sinu juures ja, ja jätame selle otsustamise, kuidas nende vanavanemad, aga näiteks läbikäimine jõulude jõulupühade ajal, jätame selle siis sellele vanemale, kelle kord parasjagu on vastutada küll, aga see lapsevanem võiks tõesti mõelda natuke laiemalt sellele pildile, et see on ikkagi lapse jõulud, mitte minu. See on tegelikult päris huvitav, et panete nagu just lapse jõulude ajal sinna keskpunkti, noh mõnes mõttes on ka arusaadav, sellepärast et me räägime jõululapse sünnist. Et need võiksid siis olla tõesti laste pühad. Võiksid olla, kuigi me peame arvestama ka sellega, või mõtlema sellele, et igas peres ei ole lapsi ja kas see võib tegelikult olla hästi suur. Selline pinget tekitaja ärevuse tekitaja, et kui väga on oodatud seda last, aga, aga laps ei ole sündinud siia ilma võib-olla laps on surnud, võib-olla ei tulegi seda last. Ja, ja see võib paljude paaride suhtes ka tekitada pingeid. Et nad vaatavad kõrvalt ja räägitakse ka siin raadios, praegu, et mõtleme lastele ja, ja, ja, ja lapse pühad. Aga, aga et kuidas me leiame oma sellest suhtest, kus me parasjagu oleme, kas ta on mul lapsed juba pesast lendanud ära või meil ei olegi lapsi, kuidas ma leian midagi, mis on ilus ja hea ja kuidas ma otsustan siis sellele keskenduda ja seda hoida ja seda lisada, kasvatada ja üles ehitada selles suhtes, kus ma olen. Ja jõuludel kindlasti ei tohiks me kedagi. Ta üksi päris üksi. Et kui me füüsiliselt ei saa kohal olla tänapäeval on meil erinevad vahendid. Kas Skype'i teel lauldakse jõululaule seal vanaemale, kes on haiglas või külastatakse tõesti haigeid kui vanadekodus? Ma arvan, et see kasvatada mees ka seda jõulude meeleolu. Sest jõulud on minu arvates eelkõige andmise pühad selles mõttes, et me kingime midagi, mitte ei pea olema asjad, vaid Me kingime seda jõulurõõmu. Ja, ja me võiksime rohkem mõelda sellele, mida ma mitte, mida ma saan endale, vaid sellele, mida ma saan teistele kinkida nendel jõuludel mitte materiaalset. Ma mõtlesin just küsida nende vanavanemate kohta ämmad äiad isade ja emade kohta, kes siis noh, näiteks sellel aastal peavad jõulud veetma ilma oma lasteaialastele ja võib-olla kui tegemist on ka juba üksi jäänud inimesega, kelle kõrvalt on on juba lahkunud abikaasa siis ega tõesti tahaks kellelegi ka seda, et, et jõulud nüüd päris üksi tuleks veeta ja ainuke kaaslane ongi raadio ja televiisor. Just nimelt kuigi vahest raadio on kahja kaaslane, aga, aga et ma arvan, et me igaüks võiksime teha silmad lahti ja märgata Ta enda ümber neid inimesi, kes on üksi oma oma naabreid, oma küla inimesi oma seal tõesti haiglas, hooldekodus, kus iganes. Me oleme, liigume ja ei pea olema bioloogiline pere, sugulane on meil vahest võivad tekkida sarnased suhted ka näiteks oma naabrite või külaelanikega. Ja, ja me saame tunnetada seda, et me oleme koos. Me oleme kogukond üheskoos, me saame jagada, mis on midagi, mis on väga oluline ja koos rõõmustada jääks, jagatud Rõõm on poole suurem. Nii et seda jõulurõõmu kindlasti jagada. Ja, ja kuna ma olen ise neid jõule pidanud väga erinevad desriikides maades siis on tihti olnud ka see olukord, et neid sugulasi ei ole perekonda ei ole seal kõrval. Siis ma olen tihti tundnud näiteks seal araabiamaades, et seal võetakse küll naabrit kaasa, takse jõulupeole jõululauda näiteks ja võetakse omaks ja, ja seda tunnet ja seda kogemust olen ma siis püüdnud ka teistele jagada. Ja soovitan seda, sest tegelikult see on nii suur rõõm, kui sa saad seda oma jõulurõõmu jagada. Ja teisipidi, ega siis iga inimese jaoks ei ole ka üksi olemine nii väga raske, et kes on juba harjunud selle olukorraga ka, et võib-olla ma enne natuke liialdasin, kui ma ütlesin, et ei taha kellelegi. Jõuluõhtul üksi on aga, aga võib-olla mõni inimene just tunnebki ennast üsna hästi ja turvaliselt, kui ta õhtul vaikselt televiisorit vaatab ja raadiot kuulab ja loeb mõnda head lemmikraamatut. Just nimelt ja vahest piisab ka väga väiksest asjast. Seda ütlevad mulle ka sellised eakad inimesed, kes põhimõtteliselt paljud elavadki üksi ja võib-olla kuskil kaugel. Aga aga tõesti üks kõne näiteks telefonikõne võib muuta selle selle terve õhtu meeleolu. Jõulukaar, tervitus, Skype'i kõne tõesti, mida iganes. Vahet pole, mis, mis vahendiga see on tehtud, aga et oleme olemas üksteise jaoks. Ja, ja seda ei pea siis ka ootama, et mulle keegi helistaks, võib, vaid võib ise helistada. Just nimelt, eks see on, eks meie põhiline häda ka oleme me üksi või koos perega, et me ootame, et teised justkui loeksid mu mõte, et et me peame oma vajadustest oma soovidest rääkima. Ja siis peame arvestama ka teiste soovidega. Me teeme väikese pausi, siinkohal kuulame muusikat. Ja, ja pärast seda ootame head kuulajad ka teie küsimusi. Et teie kommentaare kuus, üks üks 40 40, telefon kuus, üks üks 40 40, kuidas teie olete jõulurahuga siis heas mõttes toime tulnud, missuguseid lahendusi siis eriprobleemidele olete jõulude ajal ise välja mõelnud, et, et rahu säiliks? Kuus üks, üks, 40 40 on stuudiotelefon kuus, üks, üks, 40 40 ja tahame teada, mismoodi teie olete jõulurahu sellest lahti saanud ja muutnud selle jõulurahuks, kui on selliseid olukordi tekkinud, mis just pühade ajal pingeid on tekitanud ja valmistanud. Kuus, üks, üks, 40 40 ja piieraatsele on meil stuudios, kes on Eesti Evangeelse luterliku kiriku kui perekeskuse juhataja. Ma tuleksin korraks vägivalla teema juurde veel, et, et see, mida siin-seal mainitud enne oli ka turvaplaan. Et ma kujutan ette, et Pole mõelnud sellele, et mis, mis turvaplaan peaks nüüd olema ja, ja ma kujutan ette, et see puudutab siis perekondi, kus on juba nähtud seda, et et teatud sündmuste puhul sünnipäevadel pühade ajal puhkuse ajal siis üks või teine hakkab liiga palju alkoholi pruukima ja võib muutuda vägivaldseks. Just nimelt, kuigi me peame meeles pidama ka seda, et perevägivald ei ole alati seotud alkoholiga et ja alkoholi kindlasti ei õigusta mitte midagi. Et et kõige parem on muidugi ennetada, et kas me räägime perevägivallast või solvumistest, pere tülidest jõulude ajal või, või probleemidest. Et, et mina soovid, Tanja on meil kõik kolleegid, soovitame alati, et et tulge siis juba eelnevalt, kui teil on omavahel raske peda kokku mingites reeglites kuidas näiteks ja keda külastatakse ja kuidas kama saadakse nende kõrgendatud ootuste ja soovide ja, ja millegi ka veel. Et tulge ja, ja arutame siis koos, et kellegi kolmanda juuresolek, kui aga perevägivallast rääkides tõesti turvaplaan tähendab seda, et sul on juba ette mõeldud mingid sammud, mida ma teen, kui olukord hakkab teravaks muutuma, kust ma tean, mis need tavaliselt meie peres olnud olnud, on need vägivaldse käitumise tunnused, sest tavaliselt nendes peredes, kus on perevägivald probleemiks juba tõesti väga hästi, teatakse seda. Et kui nüüd, et juhtub see esimene asi, siis varsti juhtub see hullem asi. Et ei, ei peaks kannatama nii kaua ootama, et juhtub see kõige hullem asi. Meil on esimene helistaja Marta Pärnust liinil. Hallo, kuuleme teid? Ma ei pidanud vajalikuks seda pikka treppi traktaati telefonis. Kuule, ma oleks võinud raadiost, ma tahan öelda seda, lugupeetavad saatejuhid miks ei lasta eetrisse eestikeelseid eestikeelseid ja kolmas kord eestikeelseid jõululaule. Ka ingliskeel meering, christmas tehingul penn ja sinna ette käib saatejuhtidele alati softi võidulaul. Ilus, meil on nii palju ilusaid eesti jõululaule, miks meil eestikeelseid jõululaule ei lasta eetrisele? No mis asi see on? Ikka kui on vahe, nüüd tuleb jõululaul ja tingimata Ta ingliskeelne, miks mitte eestikeelne Meil on ju ometi Eesti rahvusringhääling? Väga palun eestikeelsed jõululaulud lasta eetrisse. Näete, millised mured inimestel enne jõule? Ja just nimelt meil meil igalühel omad mured. Järgmine helistaja Nurve mustamäelt ja Hallo, kuuleme teid. Minimaalseltki usud, et üle inimesse on kõrgem vaim, ükskõik kuidas me seda nimetame? No siis ei olegi vaja mingeid väliseid, erilisi Ülo hullukstegevalt argumente sinna juurde jooda joosta, mööda pood, teha totakaid kingitusi, mida lõpuks kellelegi vaja ei ole. Ja nii edasi ja nii edasi, et laud oleks lookas, käin kaubanduskeskustes, vaatan, et inimesed lähevad kaks korda aastas hulluks. On niisugune tunne, muul ajal nad ei söö ega joo, aga siis autokoormate viisi veetakse kärudega. No no ma ei tea, mina ostan iga päev normaalselt toitu ja jõulude aeg ei osta ka midagi, nii et et et kohut, Ta oleks koorem. Me oleme mehega kahekesi, vanad inimesed, mul tütar on 27 aastat elanud Ameerikas oma perega. Emme, kas või, või ostame valmis mingi jõuluprae sinna juurde vastavad lisandid, hapud kaks on nagu ikka, eestlased. Kõvast. Ja suur tänu selle kommentaari eest, ma arvan, et siin öeldi midagi väga olulist tões teeks jõulurahu tegelikult Meie südamest sellest, et meil on sisemine rahu ja, ja me peame meeles seda, mis tegelikult toni jõulude jaoks või jõulude juures kõige olulisem armastus. Ja, ja see on ka see, mida tähistatakse jõuludel. Miks üldse jõulud on, on, on see, et jumal armastas maailma nii palju, et ta andis oma poja kes peaks olema rahutooja ehk kui, kui me suudame selle armastuse oma südamest üles otsida ja mõelda, keda ma armastan ja leida selle tänulikkuse, mis ka väga ilusti seen välja tuli. Et mille eest võin mina olla tänulik nendel jõuludel, sest meil kõigil on tegelikult väga palju neid asju siis ei ole meil väga palju midagi muud suuremat, tõesti mingeid materiaalseid asju vaja on. Ja, ja kui meil see sisemine rahu kätte saadud, siis tegelikult, et see paistab välja ka meie suhetes. Ja, ja, ja siis ei ole ka meie peres seda perevägivalda või muid häirivaid nähtuseid. Ja meil on helistaja Üllar Tartu maakonnast. Hallo, kuuleme teid. Hallo tere jõudu, ma olen täiesti täiesti täiesti nõus, et jõulurahu on rahu ja siin eelnevalt nagu räägiti, et käiakse, marketid, see ostetakse ja see on nagu mingisugune süst perele, et kust seda raha võetakse. Tegelikult jõulurahu tekib ikkagi sellest, et koos perega teha midagi. Just kas tuua kuusk, teha verivorste, teha kapsast ja mitte ei osteta valmis süüa, tähendab marketitest just et koos perega ja koos lapsega tehakse, mitte ei öelda lapsele, kuule sina, mine nüüd, tegele oma asjadega. See on ikkagi peresündmus, siis süüakse, aetakse lapsega juttu, mitte ei ole nii, et sina räägid siis, kui kana pissib. Nii nagu oli vene aeg, ehk siis sellel ilusal punasel ajal. Nüüd on aeg selline, et, et koos perega luua kodurahu, mitte ei käi marketites täpselt nagu eelnev. Helistaja oli ja käiakse sopapaketis, on nagu maailma lõpp. Tegelikult see on peresisene sündmus, minule meeldib käia näiteks kell 12 siis kui ütleme jah, naalid päris usklik ei ole, aga minule meeldib käia kell 12 surnuaias küünlaid panemas. Ja sealt koju tulles ongi jõulurahu koos perega magama minna. Minu meelest ongi see, mis puutub alkoholi, juuakse kindlasti veini ja glögi ja mis iganes ma ütlen selle alkoholi koha pealt, et alkohol on tarkade inimeste jook ja suur tänu teile, ma ei oska rohkemat midagi öelda, aga see on peresündmus. See ei ole mingi uuel aastal, see on teine asi, aga, aga just jõulurahu on jõulurahu. Ja, ja sellepärast ei tohi seda liigtarvitada nii et hakkab kahjustama meie tervist ja meie suhteid. Ja, ja kui see liigtarvitamine on probleemiks, siis tuleb abi otsida ja mõelda sellele, et milleks mul seda nii palju vaja on, sest tegelikult paljud inimesed ikkagi kasutavad seda enda ravimiseks. Näiteks oma vaimse tervise, depressiooni puhul tuleb ravida pigem depressiooni, mitte mitte juua rohkem alkoholi. Siin toodi välja üks väga oluline asi ka nüüd, mõeldes tõesti lastele ja jõulurahule on, on see traditsioonid ja traditsioonid mitte ainult selles konservatiivses mõttes, et, et me peame kandma üle kõik vanad traditsioonid kuskilt ammusest ajast tänasesse päevaosad on väga head ilusad ja mina näiteks oma lastele kannan küll edasi mingeid traditsioone juba mu muud tõesti vanavanavanaema elust, aga me võime ka uusi traditsioone luua ja see on tegelikult lastele põnev, et me mõtleme. Et millised võiksid olla just nimelt meie peretraditsioonid, milles tekib meie pere jõulud, tekivad meie jõulud ja, ja millest tekib ka meelse jõulurahu. Ja, ja see surnuaias käimine on tõesti ka üks väga ilus asi. Me peame meeles neid eelnevalt põlvkondi ja oleme tänulikud nende käest. Veel viimased soovitused, meie aeg hakkab otsa lõppema. Aga, aga praegu on just see poolteist nädalat jäänud aega, et, et ettevalmistusi teha jõuludeks. Ja et kui tundub, et see jõulude aeg võib teie pärast tekkida väga pingeline kindlasti otsige eelnevalt abi, ennetage neid probleeme, ärge jääge ootama seda, et need jõulud jälle tekivad nii rasked ja, ja lõpeb sellega, et politseipatrull kohale sõitma. Salvestage oma telefoni näiteks. Naisteabitelefoni number üks neli üheksa kaks kindlasti hädaabi number meeles, kui nüüd nii, nii hulluks võib minna see olukord seal peres perevägivalla tõttu näiteks. Aga, aga mõelge ka turvaplaanile. Aga ma nüüd mõtlen, et meil kõigil peres ei ole seda perevägivalla probleemi. Teeme ühe pere koosoleku oma lastega, räägime läbi oma oma soovid, oma mõtted, oma jõulurahu mõtted, kust tekib, tekivad meie pere jõulud. Aitäh tulemast saatesse Eesti Evangeelse luterliku kiriku perekeskuse juhataja Piia Roodsalam. Ja hetke pärast räägime edasi juba teisel teemal ja ootame stuudiosse tuntud ja tunnustatud raamatuillustraatorid Regina lukk, toomperet. Ja nagu ma ütlesin, siis nüüd tunni lõpuosas saame vestelda ühe tud illustraatoriga Regina lukk, toompere on meil stuudios, tervist, tervist. Ja olete toonud kaasa ka hulga raamatuid, mida olete te siis illustreerinud ja peab siinkohal kohe mainima ka seda, et on olemas ju. Praegu on välja pandud just lastekirjanduse keskuses teie isikunäitus, nii et on võimalik tutvuda nende töödega, kes siis kõiki raamatuid veel läbi lugenud ei ole ja neid illustratsioone pole näinud. Nii mis ma selle peale ütlen? Üldiselt mina raamatuillustraatorina näitusi palju ei tee. See tundub mulle tülikas ja teisest küljest raamatud on kogu aeg kauplustes saadaval. Et illustraator on suhteliselt anonüümne tegelane, väliselt teda keegi tänaval ära ei tunne, kui ei ole just käinud palju televisioonis esinemas või lastega kohtumas. Ja raamatuillustraator ist räägib rohkem tema raamat, kas seda kauplustes märgatakse või mitte, see on. See on hoopis teine teema ja aga praegune näitus lastekirjanduse keskuses. See ei ole mitte mingi minu ülevaatenäitus või, või mingi parimatest töödest midagi sellist. Vaid kuna on jõuluaeg, siis lihtsalt keskuse poolt tehti mulle ettepanek et ma teeksin ühe sellise vastavale ajale sellise näite tuse. Kuna mul eelmisel aastal ilmus selline tore raamat nagu lumemees Ludwigi õnn. Mis on siis lumememmesid ja tema tema jõuluootusest autoriks on leelo tungal. Ja kuna see raamat on niisugune noh, on on nagu päris populaarseks saanud nii meil kui ka siis Saksamaal, kus ta sellel aastal ilmus siis selle raamatu pildid on nagu sobivat praegusesse jõulueelsesse lastekirjanduse keskusesse. Ja seal on siis veel mõned mõned sellised pildid lisaks, mis ma varem olen kuhugi teinud ajakirjadesse või teistesse raamatusse, aga mis oleks siis ka nagu talvised sellised. Küllap see on, see on tõsi, et raamatuillustraator jääb tihtipeale tahaplaanile ja minu käes on ka praegu raamat, et vanaema on meil nõid. Leelo, tungla raamat jällegi ja, ja siis kusagil väikselt on kirjas, et pildid joonistanud Regina lukk toompere aga ometi tegelikult väga paljuski selle näo sellele raamatule annab illustraator ja ka seda hakatakse tõenäoliselt lähitsama siis, kui seal peal on huvitav pilt ja vaadatakse sisse, missugused pildid seal on. Nii et mõnes mõttes on see väga oluline ikkagi, mida see nii-öelda tagaplaanil olev kunstnik teeb. See on oluline, eriti justkui tekstiosakaal on hästi väike ja raamat ongi nii planeeritud, et pilt nagu peab palju rohkem ütlema. Tekst on tekst, võtab nagu leheküljest nagu hästi, vähe ruumi. Aga noh, mina, kes ma ei ole. Ta on niisugune noor illustraator. Tulen sellisest ajast, kus üleüldse illustraatorid kaanele kirjutatud, see on alles viimaste aegade trend, see on üle tulnud teistest maadest. Et kaanele kirjutatakse nii illustraator kui kaudu tor praktiliselt võrdselt. Nii et võib-olla siis praeguseks nagu, nagu torkab ostjale silma ka teine nimi lisaks torile võib-olla mõni mõtleb, leelo tungal on tuntud nimi, aga võib-olla kui tulevad uued tegijad, siis loetakse saada saadagi aru, kumb on illustraator, kumb on autor, kui nad mõlemad on nagu kaanel. Et tihtipeale kirjutatakse ka kohe niimoodi, et teksti kirjutanud see ja see pildid joonistanud see ja see, kõik on kaanel. Aga teil on kuidagimoodi selline tandem juba tekkinud, et ongi leelo tungal see, kes kirjutab tekstid ja, ja teie olete siis piltide autor. Leelo tungla on mul selline tore, niisugune. Võiks öelda lapsepõlve aegne side. Ma käisin tartus. Iranseeri klassis ja leelo tungal oli üliõpilasena meie praktikant. Nii et ma sain temaga tuttavaks siis, kui ma olin mingi üheksandat-kümnendat, ma ei mäletagi enam, mitmenda klassi tüdruk. Ja muidugi aastad läksid ja pikalt me ei teadnud. Noh, tema ei teadnud minust midagi, meie tema nimi oli muidugi tuntud juba juba väga ammu. Siis meil ühel hetkel Tallinnas kohtusime uuesti, kui mina olin juba juba mõned raamatud illustreerinud. Ja, ja kuni siis juhtuski ühel hetkel see, et, et ma tegin tema käsikirja järgi esimesed oma raamatud. Ja nüüdseks ma olen illustreerinud võib-olla üks kümmekond leelo tungla raamatut. Aga tandemics, kuidas nimed. Kui rääkida sellest, siis. Kõikidel kirjutavatele inimestel on olemas tutvusringkonnas keegi, kelle joonistab. Ja siis ikka juhtub nii, et lähed oma sõbranna juurde või sõbra juurde, ütled talle, ma kirjutasin ühe raamatu, tule, Heade, sina pildid, kui see kõik nagu õnnestub, siis see kuidagi ka niimoodi edeneb edasi. Ja praegu on noorem põlvkond, kus on väga toredaid, selliseid, kes paarikaupa sa näed kohe, et autor on see, siis on kindel, et illustraator on see. Ja samamoodi on ka olnud noh, vanasti ja, ja ka minu põlvkonnal ja. Me oleme omavahel nagu nalja visanud, need, kes siis nüüd nagu sealt keskmisest elueast, nagu sinna teisele poole on nagu läinud, et et noh, meil nagunii kaua seda tööd on. Kuni meil on sellist autorit, et ega noor verinoor autor ei tule niisuguse vanema illustraator juurde paluma, et ole hea, tee mulle pildid. No mine sa tea, aga võib-olla peab ise pakkuma ennast. Ka ja eks see ole inimeses kinni, kes käib ennast pakkumas ja kes istub ja ootab, et talled oleksid pakkumised. Ja aga siia kaasa olete tulnud ka siis mõned raamatud, mis teile endale on siis südamelähedasemad sellest lumemees? Ludwigi õnnest oli meil natuke juttu, see on siis ka väljas seal lastekirjanduse keskuse isikunäitusel, väga paljud illustratsioonid sellest raamatust, minu käes on näiteks praegu marjakobar ja teisi seto muinasjutte. No see on nüüd pärimusele tuginev raamat, eks ole. No tegelikult see seto muinasjutud See idees on kõik, on olemas kolm raamatut, mille andis välja kirjastus koolibri, need on kõik eesti rahva muinasjutud, muistendid, vanasõnad, naljandi mõistatused. Sellised asjad nüüd on. Sisult on nagu kordustrükid, aga nad on uues kuues. Uue kujundusega uute illustratsioonidega. Ja no need olid raamatut, mida mulle kohutavalt meeldis teha. Üldiselt ma ei ole muinasjuttude illustreerija printsessid ja printsid ei ole minu teema. Aga eesti rahvajutud, need on nii karmid. Et, et neid annab nagu teisiti teha, nii et ühesõnaga jah, Nad ei ole muinasjutulise võtmes lahendatud raamatut mustvalged, ühe värviga. Suhteliselt lakoonilised. Aga noh, ütlevad teisiti vaatajale, selle teksti sisu. Lõpetuseks me rääkisime tänases saates paljuga natukene sellest jõulude ettevalmistusest ja jõulurahust ja, ja sellest, et see on ka mõnes mõttes pingeline aeg perede jaoks. Kuidas teil endal on jõulude aeg? Olete juba teatud asjad läbi mõelnud, on juba kindlad traditsioonid, teate kellaaja pealt juba mida teete. Kuidas lahendate selle jõuluvaja? Meie peres on ka nii, et lapsed tulevad meile külla. Tulevad meie koju koos oma lastega. On mõned sugulased, kes ootavad hapukapsast ja liha. Nendele ma seda teen. Aga samal ajal on ka valik, et kes, kes kalaja, kes tahab saada kergemalt, mille mingi salatite asjadega, et ranget niisukest, traditsioonidest kinnipidamist ei ole. Piparkooke on, tehakse. Veini joome viina, joome hapukapsa kõrvale. Ühesõnaga täiesti tavaliselt normaalselt. Tore traditsioonid on enam-vähem välja kujunenud, aga mitte liiga jäigad. Mitte liiga jäigad ja meil ei ole ka midagi selle vastu, et et olla ainult abikaasaga kahekesi kodus. Aga no kuna meil on ka sellised lapsed, kellel kellel kellel meeldib meie juurde tulla, siis ühesõnaga me oleme koos pigem jõulupühade ajal. Me sõidame tavaliselt veel omakorda oma vanemate juurde, kes on nagu kõrges eas ja kes meid sinna ootavad. Suur tänu tulemast stuudiosse tuntud raamatute illustraator Regina lukk, toompere ja teie isikunäitust on võimalik siis ka praegu just lastekirjanduse keskuses vaadata. Ja mõistagi võib minna lihtsalt raamatupoodi ja vaadata, kus on lisaks leelo tungla nimele kõrval ka Regina Luc Tampere nimi ja saate vaadata ka neid raamatuid ja osta võib-olla mõnega oma lähedasele jõulukingiks. Aitäh veel kord. Ja tänan ka kuulajaid, kes kaasa mõtlesid sõna sekka ütlesid mina, Meelis Süld, soovin teile kaunist päeva jätku. Ja on sul seal varju. Alleeli. Mõne lasku hobune. Paistavad veidike ülal käega.