Tervist head kuulajad, kell on 10 ja viis minutit, täna on teisipäev ja huvitaja saates räägime tervisest. Räägime täpsemalt vähiravifondist kingitud elu ja stuudiosse on kutsunud selle vähiravifondi kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu et rääkida siis sellest, mismoodi on osa. Nii-öelda tavameditsiini jaoks lootusetud juhtumid, kes enam haigekassa eelarvest ravimeid ei saa ja keda siis omakorda vähiravifond kingitud elu püüab omalt poolt aidata. Mismoodi nad seda teevad, missugused on põhimõtet, et mis selles fondis toimivad, mis on elu hind, eluaasta hind, sellest kõigest lähemalt huvitaja saates juttu teemegi. Ja tunni teises pooles vahendab novaatori portaali terviseuudiseid Marju Himma ja kaks teemat olgu nimetatud üks kas isapuhkuse mõjutab meie vaimset heaolu ja teine teema. ÜRO keskkonnaassamblee keelas ära plii kasutamise värvides. Miks, miks värvidest pliid enam kasutada ei tohi, sellest räägid siis Marju Himma? Mina olen Meelis Süld, head kuulamist ja kaasa mõtleksid. Nõnda siis tänases huvitaja saates räägime vähiravifondist kingitud elu ja külas on selle fondi juhataja Toivo Tänavsuu tervist. Tere päevast. Räägime just nimelt selle fondi tegevusest eesmärgist ja, ja ideest ja paraku on mitmete heade algatustega nõnda, et nende taust on, on mingisugune sündmus, mingisugune olukord kus tekib vajadus ja, ja mõni mõnigi hea algatus tegelikult on. Üsna võiks öelda ka traagilise olukorra tunnistaja et nõnda selle vähiravifond ega ka tõepoolest meil saab nüüd varsti neli aastat täis. Ja bonsai alguses minu ema Hille Tänavsuu raviloost ema põdes aastaid vähki, sai haiglas erinevaid protseduure, erinevat ravi, kuni siis ühel hetkel aasta enne surma öeldi talle, et nüüd on haigekassa võimalused ammendunud. Kõik ideed oleme mängu pannud, oleme ära proovinud. Ja nüüd on ainuke õlekõrs veel üks ravim, mis maksab 5000 eurot kuus aga mida siis haigekassa enam ei kompenseerib, selle raha peate ise leidma. Ja otsustasimegi siis leiame selle raha kuskilt appi tulid paljud tuttavad sugulased, aga võhivõõrad. Ema krõbistas ära 50000 eurot, et aasta jooksul ja elas ühe väga-väga kvaliteetse ja kihvti eluaasta kus ta sai paljud oma tegemised ja otsad ilusti kokku tõmmata. Ja kui siis lõpuks ikkagi tervis hääbuma hakkas, siis mõtlesime, et nüüd on küll paslik kasutada niisugune fond kust võiks abi saada teised sarnases olukorras inimesed, ehk siis kelle jaoks on ravim. Aga haigekassa ütleb, et me ei rahasta seda. Aga selle õlekõrre tegelikult selle vihje andis ikkagi siis tohter, kes oli teadlik, et on olemas turul mingisugune ravim, mis võiks aidata mille, mille puhul võiks olla veel. Jah, see on nüüd küll niisugune märksõna oluline, et peab olema asjalik arst kes tõesti teab, mis on saadaval, mis seal kõige viimase sõna vähiravi teatud diagnoosi puhul. Kui nüüd on tegutsetud neli aastat, siis, siis kui suur on olnud selle fondi panus, et kui paljusid te olete suutnud tänaseks päevaks juba aidata üle 200 inimese ja neist sadakond ainuüksi sel aastal annetusi oleme kogunud siis üle kolme miljoni euro juba Eestist. Ja, ja need abisaajad on olnud siis vanuses viiendast eluaastast kuni 83.-ni ja mida veel märgiks on see, et ütleme alguses Meile tundus, et et fond ei mõte on see, et kogume siis annetusi ja finantseerime nendest annetustest inimeste ravisid siis tegelikult on fondi tähendus kujunenud, et minu hinnangul palju suuremaks. Ehk siis samal ajal, kui me ravime haigeid ravime, ka terveid, ehk siis annetajaid inimestel peab olema hea võimalus annetada ja teha head. Kas te olete kokku lugenud, et kui palju eluaastaid see vähiravifond on kinkinud? Seda ei ole kokku lugenud, küll aga oleme siis statistiliselt vaadanud, et vähemalt kolmandikule kõikidest abisaanutest on fond andnud märkimisväärse sellise kasu. Ja selle all mõistame siis seda, et inimene on saanud kas aasta kaks, kolm eluaastat juurde, mõni elab siiamaani koos meiega ja viis inimest on tunnistatud ka täielikult terveks, kes on siis varem süsteemi poolt juba nagu maha kantud, tõesti viis inimest, täpselt nii. On tunnistatud arstide poolt, et haiguse tunnused puuduvad, enam ravi ei ole vaja teha, inimesed elavad täiesti normaalset elu käivad siis lihtsalt kontrollis. Samas tekib küsimus, et kuidas on võimalik, kuidas on võimalik, et tavameditsiin, meie, haigekassa kannab viis elu lihtsalt maha siis on see niimoodi on võimalik, et haigekassas on väike selline viga sees. Et haigekassa toetub ju oma otsustes teatud ravimite kohta, toetub ikkagi kliinilistele uuringutele, kliiniline uuring, ütleb, ravimist ei ole kasu kuigivõrd. Siis ja tema hind on ka veel kallis, noh siis tehakse kohe järeldused seda ravimit meie osta. Nüüd aga me iialgi ei tea, mis kasu konkreetne patsient tegelikult sellest ravimist saab. Nii et kui ütleme, ravimiuuring ütleb, et, et võiks anda kuus kuud elu lisa. Selle ravimi tarvitamine. Aga järsku annab hoopis aasta või kaks või järsku annab kolm. Et siin on see, see veakoht kohe raudselt sees. Aga samas ma möönan, et ega haigekassal väga ei ole ka võimalik seda kuidagi teistmoodi vaadata, millegi millelegi, nad peavad toetuma. No meil ikkagi tekib küsimus, et mis selle, mis selle eluaasta hind siis lõpuks on või, või meil on ka selline kuluefektiivne meditsiinisüsteem, kus seda arvutatakse ikkagi, et et kas tasub ära või ei tasu ära ja kui kulukaks ravi protseduur läheb, mis on sinu hinnangul see see eluaasta hind, mida võiks maksta, või elu hind, miks maksta? Haigekassal on see päris hästi välja arvestatud, see on siis kolmekordne SKT elaniku kohta aastas kui ravi hind on sellest kallim, see piir on seal kuskil 40000 eurot praegu. Et siis on ravim liiga kallis. Ja ja meie jaoks on pigem oluline see, et, et iga inimene saaks proovida seda viimase sõna vähiravi ei kavatse sellel palju raha kulutada, kui see ei toimi, aga aga ta võib toimida väga hästi. Kas te panete ka mingisuguse piiri omalt poolt, et, et kui pikalt te näiteks üht või teist patsienti siis toetate või, või rahastada tema ravi sellepärast et. Teil on ka omad võimalused ja omad piirid eelarve piirides on tegelikult olnud erakordselt hästi selle poolest, et, et on annetusi olnud nii palju, et me ei ole pidanud valima, et Malle saab agavad, Jüri ei saa. Me oleme saanud toetada absoluutselt kõiki inimesi, kes on meie poole taotlusega pöördunud, midagi vajanud. Ja et seal on neid toetada, siis täpselt niikaua, kui ravi on olnud efektiivne. Kuidas, kuidas sa ise seda nagu mõtestada enda jaoks, et et ongi hulk inimesi, kes, nagu meie tervishoiusüsteemi jaoks on, on nagunii-öelda, lootusetud või maha kantud või et et nende peale rohkem ei, ei kulutanud ta raha, et ma kujutan ette, et selle inimese enda jaoks või tema pereliikme jaoks võib-olla päris karm see teadmine, et nüüd võid koju minna ja asuda siis puhkama või surema, see on väga karm, sean igal juhul alati nagu ebaõiglane. Ma ei tea ühtegi vähihaiget, kellega ma oleks suhelt, kes on öelnud, et, et see on õiglane otsus, et haigekassa tema ravi ei rahasta. See on tüüpiline argument, et olen töötanud aastakümneid, maksnud makse suur pere, teinud kõik, mis minust oleneb. Ja nüüd järsku niisugune olukord, maksa või sure. Ja ega seal lahutust nagu raske leida, mõnikord juhtub, et erandkorras annab haigekassast taotleda mõne ravirahastuseks siiski vahendeid aga valdava osa inimeste jaoks ainuke võimalus, ainuke õlekõrs siis toetuda vähiravifondile. Aga kuidas sa suhtud näiteks ravimitööstusest ja sellepärast, et et üsna sageli süüdistatakse ravimitööstust selles, et, et nad kruvivad ravimite hinnad nii kõrgeks, et need ei ole võimalik enam välja osta need uued rohud, mis, mis turule tulevad nende eest küsitakse sellist hinda, et et see ongi ka omalt poolt nagu ebaõiglane, et ravimitööstus omakorda on väga palju just kasumile orienteeritud. See on kindlasti õigustatud kriitika. Ma tean, et, et mujal maailmas juba arstidki protestivad, et nad ei saame haigeid enam ravida, stravimine lihtsalt liiga kallid. Aga samas on see ka väga selline kahe otsaga asi, et kui me nüüd kujutame ette, et ravimi tootjad kasumit ei teeniks. No ega nad siis ei hakkaks ka finantseerima neid viis aastat, 10 aastat kestvaid erinevaid uuringuid ja katsetusi ja kogu seda laboritööd. See ravimi selline valmistamisaeg võib olla kohutavalt pikk 10 aastat, võib-olla kauemgi 15 aastat. Keegi peab selle töö kõik kinni maksma, isegi kui asi läheb lõpuks aia taha ja selgub, et, et turule asja pole. Kas teile omalt poolt on õnnestunud ka ravimifirmadega siis läbi rääkida mingisugusele ravimile paremat hinda kaubelda sellepärast et teie kaudu tegelikult ju see see raha liigub. Ja, ja selles mõttes on ju ka teie fondi kaudu võimalik neid ravimeid meie turule tutvusta ja tähendab põhimõtteliselt on meil üks selge poliitika see, et ka meie arvates ei peaks riik ostma ükskõik mis hinnaga milliseid ravimeid, mis hinda küsitakse, maksame, ma arvan, et seda ei peaks olema. Et igal juhul peaks toimuma hinnaläbirääkimised. Ja ka meie oleme iga kord, kui tuleb uus taotlus, mingi võõras uus ravim, mille kohta ei teagi varem pole midagi kuulnudki. Siis me alati küsime ravimitootja ja esindajalt soodustust. Ja on hea on öelda. Enamikel juhtudel tulevad tootjad siis vastu ühel või teisel moel näiteks annavad 30 protsenti soodustust. Või näiteks annavad kolm karpi kahe hinnaga. Isegi on selline juhtum olnud, kus vajasime ühele mehele melanoomi ravikuuri, väga kallist. Hind oli vist toona leti hind 160000 eurot. Ühe mehe ravikuur ja. Tuli siis otsida üles ravimitootja esindus, Eestis seda ei olnud või vähemasti ei olnud siin inimesed, kellel ei oleks olnud mingi otsustusõigus. Ja sai siis helistatud Viini kus vahetasime mõned kirjad ja lõpptulemus oli see, et hinnaalandus oli umbes 60000 eurot, siis vanas rahas miljon krooni. Seal paari telefonikõnega. Mõnikord juhtub ka nii, kui kallis on kõige kallim ravikuur olnud? Kõige kallim peaks olema seesama Annabeli ravi, see seitsmeaastane tüdruk, kellel nüüd neuroblastoomiravi algas hiljaaegu. Ja selle ravi niisugune tsükli viis ravikuuri koguhind on 172000 eurot, et mida me siis tasume koos Eesti vähihaigete laste vanemate Liiduga? Niisugune hind, aga see ei ole kindlasti kõige kallim vähiravi, mis maailmas on olemas. Me teeme siinkohal väikese pausi. Meil on külas vähiravifondi kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu ja head kuulajad. Kui teil on küsimusi, kommentaare, siis meie kodulehele huvitaja punkt, vikerraadio poee võite kommentaariumisse oma küsimuse oma kommentaarideta. Nagu ikka, tuleb esimesel korral sisse logides kasutada ID-kaarti või mobiilideed. Edaspidi saab teha seda juba lihtsamalt, aga, aga huvitav punkt, vikerraadio idee on siis meiega. Jätkame siis jutuajamist stuudiost ja, ja meil on külas vähiravifondi elu kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu ja head kuulajad, kui teil on küsimusi, kommentaare siis meie kodulehele huvitaja punkt vikerraadio e võite need ka. Või siis ka helistada telefonil kuus üks üks 40 40, meie otsesaatesse kuus, üks üks 40 40. Kui just on selle fondi tegevuse kohta mõni teema, mõni küsimus, mida tahaksite esitada. Aga, aga rääkides ikkagi sellest, mismoodi neid neid valikuid on ka fondil tulnud teha, siis ma saan aru, et selles mõttes on läinud hästi, et te olete saanud kõikidele öelda jah vastuse, aga aga on siis kõik olnud tõesti asjalikud pöördumised teie poole, et, et kui on tahetud mingisugust või, või raha saada, tähendab jah, siin tuleb täpsustada, et kõike kõikidel oleme saanud öelda jah, kes on kuulunud meie sihtgrupp? Küll, aga see ei tähenda, et me ei oleks ühtegi ei vastust andnud, oleme küll. Ja ei-vastuse. Me oleme andnud erinevatel juhtudel. Põhjus võib olla näiteks see et konkreetne ravi ei ole näidustatud selle inimese jaoks reaalselt, et arst on nagu, ütleme, mitte väga asjaliku professionaalse suunamiskirja kirjutanud. Teine näide võib-olla, et küsitakse toetust, et millelegi, mis ei ole tõenduspõhine, mis on pigem alternatiivravi ka siis me ei ole saanud tegelikult rahastada. Mitte et meil midagi nüüd väga alternatiivravi vastu oleks. Aga, aga siiski keskendume tõenduspõhisele ravile, et hoida fookust. Aga meil on esimene helistaja. Ants Tallinnast ootel, kuulame teid. Tere, tervist. Väga hea kandidaat nõustama ka meie presidenti sellistes sotsiaaltemaatilistes aruteludes. Edu teile. Kuus üks, 40 40 telefon kui on küsimusi just vähiravifondi kingitud elukohta ja selle tegevuse kohta kuidas nad siis rahastavad meid, patsiente, nende patsientide ravikulusid, kes siis jäävad sellest nii-öelda haigekassasüsteemist välja. Aga see siis sõltub ikkagi väga palju ka sellest, kui hea arst ühel või teisel patsiendil juhtub olema. Kuis arst ei ole kursis sellega, et, et on olemas mingisugune hea uus ravim olemas, siis ei olegi ju neid eeldusi, et ta saaks kas või teie poole pöörduda. Mitmeid mitmeid kordi sellist asja kogenud, et inimene eristab, kurdab, et on saanud väga raske diagnoosi ja mitte siis, et oleks esmakordne vähidiagnoos, aga ütleme, on, on sellises raskes olukorras, kus arst on talle öelnud, et need ei olegi enam nagu midagi teha. Ja kurdab, nutab, et mida soovitame ja mida ma olen seal soovitada, on see, et pöördu mõne teise arsti poole lihtsalt küsida, teine arvamus. Ja järgmisel hetkel on see inimene taotlusega meie juures vajab mingit konkreetset ravimit ja ravi jätkub, elu jätkub. Ka minu emaga, juhtus niimoodi, ma ei tea, miks see nii on. Et Tallinnas lõpetati tema ravi ära juba tükk aega enne surma, mitu aastat enne tema surma aga siis kolisema Tartusse nii-öelda. Ja seal jätkus ideid arstidel veel päris pikaks ajaks. Samas, millise väärtusega on see lisatud kuus kuud või, või üks aasta või, või kaks aastat. Kui niimoodi võib küsida, me teame ju tegelikult inimesi, kes vastupidi, teades, et tal on nii raske diagnoos, tahaksid pigem siit varem ära minna, et ei oleks neid kannatusi, oleks valusid kellel missugused mõtted tekivad, et et missugune väärtus on, on sinu hinnangul sellel lisa-aastal või kahel või kolmel. See on hästi individuaalne. Et mis ma arvan, eelkõige on see, et ei olegi võib-olla tähtis ravi ja sellest tulenev kasu, vaid, vaid isegi võib-olla veel olulisem on see on veel mingi lootus. Et noh, ei ole jäetud mind nagu päris koju surema lootusetult sinuga ei ole meil midagi teha. Ma arvan, et väga tähtis on, et inimestel peab olema lootus. Aga mis kasu võib olla näiteks ühest eluaastast, mis on ju tegelikult? No ütleme ausalt, lühike aeg. Minu ema näide. Selle viimase aasta jooksul täitis ta praktiliselt kõik oma unistused, sealhulgas nägi oma viienda lapselapse sünni. Ja mis veel väga-väga tähtis. Ta korrastas köik oma arhiivid, mis ta viie, 10 ja enama aasta ajakirjanikutööga oli kokku pannud. Kui ma praegu seisaks nende arhiivikappide ees, kus on tonnide viisi käsikirju, väga erinevaid siis ma läheks täiesti peast hulluks, ma ei saaks mitte midagi aru, mis seal on väärtuslik, mis seal ei ole. Aga ema suutis need kõik kataliseerida arvutisse lüüa, kõik ilusti ära korrastada ja see on, see on fantastiline, mis ta ära tegi selle just sellesama aasta jooksul, mida tal vaja oli. Aga teie juurde jõuavad inimesed siis ikkagi oma oma vähiga selles viimases staadiumis. Varemalt ei ole võimalik abi saada. Jah, meie juurde jõuavad nad siis, kui nad on olukorras, kus neil on midagi vaja, mida haigekassa ei rahasta, ütleme nii, staadium võib ka olla erinev ise iseenesest. Ma just mõtlen seda, et kui palju te haigusjuhtumite puhul võib-olla selline olukord, kus kui kohe alustataks sellise raviga, mis on, mis on kallim saadaks ka palju paremaid tulemusi, ei peaks ootama, et asi nii hulluks kätte läheb, et lõpuks on küsimus ainult pooles aastas või ühes aastas. See on tõsi, et need võimalused on olemas, teha geeniuuringute põhjal paremaid, oluliselt paremini ravi valikaid juba juba seal üsna varajases staadiumis. Ja ma väga loodan, et Eestis ka asjad liiguvad järjest enam sinnapoole. Gunnar helistab meile Aespalt tervist, olete eetris. See on südantlõhestav, sellised härrasmehed meil seda asja teevad, aitavad eesti inimesi. See on tõesti südantsoojendav ja suur tänu sellele härrasmäele. Edu talle, edu ja veel kord edu. Olge tublid, kõik eestimaalased. Teie jaoks on tegelikult see väga oluline, et, et ühiskond mõistaks, mida te teete kuhu see raha läheb ja et teda nähtaks olulisena. Ma isegi arvan, et ühiskond teeb ise seda fondi, et annetajad ongi need, kes selle fondi on teinud. Kellele see läheb niivõrd korda, et nad on valmis jälle jälle annetama. Ja selle tulemusena mitte keegi ei jää ilma sellest viimasest õlekõrrest võimalusest proovida parimat ravi lootusest ja võimalusest elada oma lähedaste keskel kauem kui palju on nende taotluste kaudu tulnud välja meie tervishoiusüsteemi nõrkusi. See, et jõut õigel ajal arsti juurde või et on antud, on pandud vale diagnoos alguses või, või hoopis vale ravi määratud, et kui palju selliseid asju on tulnud läbi? Siin on, meenub kohe sama Agu Uudelepa lugu, kes samuti vähiravifondi abisaaja hetkel on, kus siis tal tema endaga suurim selline mure on see, et arstid ei suutnud õigel ajal tuvastada ajumetastaaside Arstidele võib olla ka teinekord raske ette heita, on selline väga keeruline töö, mida, mida nad teevad. Aga tõepoolest on tõsi see, et vähk ei hüüa sageli üldse tulles. Näide 49 aastane pereisa tartust. Igati sportlik tervislike eluviisidega pereisa. Ja ühtäkki läheb arsti juurde kopsuvähk. Ei mingi suitsetaja ei ole, ei ela kuskil sellises piirkonnas, kus oleks mingisugune saast saaste. Ja nüüd on meie abisaaja juba pikemat aega mitu aastat juba ja, ja elab täiesti kontrollijal haigusega. Ja meie finantseerime seda ravi ligi 5000 euroga kuus. Kuidas sa ise mõistad elu lõplikkust, millal alla anda ja millal võidelda? Ma ise mõtlen, et kui midagi annab teha veel, et siis ikka tuleks teha. Ja nii lihtne see ongi. Minust midagi sõltub, siis ma olen valmis panustama ja kui ma näen, et see võitlus vähiga ka Eesti inimestele korda läheb, täiesti inimesed tegelikult on valmis panustama omade heaks, kui keegi kuskil vajab abi siis aitame koos. Kas mõnes mõttes selline vähiravifond võiks kuuluda? Noh, iseenesestmõistetavana haigekassa juurde, et ei oleks tarviski eraldi koguda, vaid vaid kas meie riik võiks olla ikkagi nii palju rikas, et jaksaks vajamineva abi kõikidele tagada? Kardan, et päris sellisel kujul see ei töötaks kuigi on riik Euroopas, kus on midagi sarnast riik teinud, loonud eraldi fondi uute eksperimentaalsete ravide rahastamiseks. Aga Eestis ei toimiks, ma arvan, sellepärast. Et konflikt haigekassaga on vähiravifondi DNA-sse sisse kirjutatud. Ehk siis inimesed tunnetavad seda ebaõiglust ja annetavad. Ja see käib kuidagi käsikäes. Küll ma ei taha öelda, et haigekassa on, on paha, sugugi mitte eriti kindlasti ei vasta tõele see, et haigekassa ei finantseerib vähiravi. Väga suurte summadega, finantseerib. Meie panustame sel aastal umbes poolteist miljonit rohkem vähiravisse, siis haigekassa panustab 75 miljonit. Ja me oleme teinud haigekassale mitmesuguseid ettepanekuid, haigekassa uus juhatuse esimees on isegi minu naaberühistu ühistu esimees. Ja kui ta tõele astus sisse, siis mulle tundub, et nüüd hakkavad tõesti väga kihvtid tuuled puhuma, et saame kiiresti jutule ja leiame mingi lahenduse, kus tegelikult me võiks ju neid ravisid rahastada koos. No näiteks, et inimene tuleb taotlusega meile, meie võimaldame, selle ravi, ravi toimib, ütleme pool aastat, nüüd oleks vaja lisaraha nendeks äkki haigekassa seda rahastada, sest me tõestasime ära, et asi töötab. Või siis me võiks näiteks kahasse haigekassaga mõnda ravi rahastada 50 ja 50. Aga nii palju, kui ma tajun seal süsteemi juristide seisukohta, siis, No see tundub väga mõistlik ettepanek tegelikult, et tõepoolest see võiks ju käsikäes toimida absoluutselt. Minu meelest ka võiks, et kui näiteks haigekassa paneks 50 protsenti nendest ravimit alla inimene ise leiaks koos vähiravifondiga teise 50, siis oleksidki need ravid palju rohkem kättesaadavad. Aga kui palju neid ravimeid, mida te olete katsetanud, läinud ka haigekassa siis ravimite nimekirja, mida nad juba omakorda siis finantseerivad ja kompenseerivad ikka mõningaid on igal aastal üks paar, kolm preparaati. Sageli nüüd käib see küll nii, et et kui ravim läheb haigekassa nimekirja, siis ta mitte päris kõikide näidustuste puhul ei lähe. Ja ikkagi seda ravimit küsitakse ka meilt edaspidi küll mõne ravimi osas ikka pikalt käivad, läbirääkimised, ei jõua ära oodata. Habe võib kasvada nabani, et see on üks, on ka üks suur probleem. Kuidas uued ravimid jõuavad soodusravimite nimekirja umbes kahe aastaga? Kahte aastat ei ole vähihaigel oodata. Et seetõttu on. Mul on hea meel, et me oleme saanud annetajate abiga olla nagu sillaks kuristik ületada, kuni siis ravim jõuab sinna, kus ta jõudma jõudma. Peab jõuda võiks. Ja mõnes mõttes võiks siis teha kaks üleskutset inimestele, kes on saanud väga tõsise diagnoosi ja kui arst teab, et midagi on veel, mis võib aidata, siis, siis võib teie poole pöörduda vähiravifondi poole kingitud elu pöörduda ja teisipidi inimesed, kes tunnevad, et nad saavad aidata rahaliselt, siis, siis võiksid nad seda omalt poolt teha. Jah, aasta alguses kuskil sai sõnastatud, et kui iga Eesti inimene annaks ühe euro aastas vähiravifondi siis oleks meil noh, peaaegu poolteist miljonit täis meil ongi poolteist miljonit täis, ongi iga inimene andnud ühe euro. Võiks anda järsku viis Et igal juhul tahan tänada kõiki meie annetajaid, nii suuremaid kui ka väiksemaid ja siis meil on muidugi väga kihvtid vabatahtlikud kellega me sel nädalal küpsetame jälle, ma ei tea, 1000 või 2000 vahvlit neid toetanud ettevõtete kingikoti. Ja jätkame tööd, mis seal ikka? Aitäh tulemast saatesse vähiravifondi kingitud elu juhataja Toivo Tänavsuu. Ja jaksu selles töös. Nüüd vahetame teemat, kellel 10 ja 46 minutit ja räägime nendest tervise teemadest, mis on ERR-i teadusportaalis novaator Marju Himma meil stuudios. Tervist. Tere hommikust. Terviseteemad üks, mis on seotud vaimse heaoluga ja vaimse tervisega ja puudutab meie kuuma teemat isapuhkuseteemat. Et me teame, et tegelikult ka Eestis saavad jääda nii isad kui emad koju, lapse eest hoolitsema, ehk siis lapsehoolduspuhkusele ja meil on üks hästi tore ja armas lugu, kaks isa on kirjutanud oma päevikut sellest, kuidas nad olid siis oma lastega kodus ja, ja, ja sinna juurde. Me lisasime erinevaid teadusuuringuid, vaatasime, mida on uuritud selle nii-öelda isapuhkuse kohta ja tuleb välja, et isapuhkus on nendes riikides, kus ta on, seda kusjuures ei olegi väga palju ja, ja kus ta on tasustatud, et sellel on ikkagi väga positiivne mõju ühelt poolt ühiskonnas naiste ja meeste võrdsusele aga ka tegelikult tervisele, ehk et, et need lapsed, kes on siis isaga mingil hetkel kodus olnud, nende tervis on hiljem tugevam ja, ja mis on veel oluline, et nendel lastel on isadega tulevikus ka suurem side see kusjuures võib-olla pole nii oluline lapsele, küll aga isale, nagu me teame, et siis mehed on ühiskonnas nii-öelda see grupp, kellel võib-olla hilisemas elus kaob selliseid sotsiaalseid sidemeid ära siis lapsed on selline hea sotsiaalne võrgustik, mis, mis hoiab neid mehiga hilisemas elus. Hea tervise ja hea tervisekäitumise juures. Ehk et isapuhkusel olemine on siis mitut moodi kasulik, aga küll, aga on leitud ka neid uuringuid, on tehtud siin viimase paarikümne aasta jooksul tõeliselt palju ja on leitud näiteks selline seos, et tõesti EAS 16 riigi kohta vaadati siis pikaajalisi andmeid aastast 1969 kuni 1094 ja vaadati kas vanemahüvitist ise ja, ja siis selle summa suuruse vahel ja on, kas sellel on mingisugune mõju laste suremusele ja selgus, et nendes riikides, kus siis vanemahüvitis kehtestati ja kus ka isad said lastega kodus olla nendes riikides siis laste suremus vähenes jällegi võib-olla ei tundu oluline, aga pikas perspektiivis tegelikult tervikuna rahvatervise seisukohast on see jällegi väga oluline. Ehk et kui me teame, et selline sotsiaalne muudatused isad saavad olla kodus, mis võib olla küll, kehtestatakse muudatusena pigem sellise sotsiaalse võrdsuse huvides, et siis sellel on ka tegelikult tervisele mõju nii vaimsele tervisele kui ka siis lapse seisukohast füüsilise tervisele. Selle seose leidmine lapse suremusega või laste suremusega, see on küll päris huvitav. Et siis, kui on perekonnal võimalused olemas, siis see tähendab seda, et abi on, on kättesaadavamad nende laste jaoks ilmselt. Ja, ja see tähendab tegelikult seda, et kuna nüüd, kui me vaatame algusaasta, kus need andmed võeti, oli 1969, olukord oli ikkagi päris teistsugune ka soorollide mõttes, et aga, aga mis selle mõju võib olla, et kui see vanem saab lapsega kodus olla, siis tal on ka võimalus selle lapsega käia rohkem arsti juures ja ka sellised regulaarsed kontrollid, nagu ka meil on, et kas iga nädal, iga kuu tuleb käia perearsti juures, kui see võimalus on mõlemal vanemas tehakse hoolikamalt ja see on tegelikult lapse tervise seisukohalt väga oluline. Nii aga räägime kab liist plii, me teame, et on, on kahjulik ühend ja ja joogivees seda olla ei tohi. Autokütustest seda olla ei tohi, aga värvides on ikkagi tohtinud seal olla. Ja see teema on tõstatanud nüüd seoses sellega, et Eesti on siis ÜRO keskkonnaassamblee presidenditoolil, meie siis keskkonnaminister Siim Kiisler on, on see, kes seal praegu nii-öelda teemasid tõstatab, ja üks teema, mis on siis tõstatatud, on plii keelustamine värvides. Me teame, et plii levik keskkonnas siis on see mullas õhus, vees on peamiselt siiani tulnud selle kaudu, et pliid sisaldanud autokütused, nagu sa mainisid, see on ammu keelatud ja sellega on ka siis täheldatud. Pliisisaldus keskkonnas on oluliselt vähenenud küll, aga plii on raskemetallidest ja selline, mis säilib pikka aega mullas ja, ja mitmel pool mujal ja ta võib sealtkaudu ka siis sattuda inimese organismi. Ja oluline on sealjuures, et ka erinevates värvides kosmeetikas erinevates tarbeesemetes seda pliid ikkagi jätkuvalt, et on kasutatud nende pliivärvide puhul seda on küll piiratud ja ekstootjad on seda piiranud ka pikka aega, aga Me teame, et me oleme värvinud oma seina. Aastal näiteks suvilas värvisime seina aastal 82 mingisuguse värviga, mis kuskilt parasjagu oli kätte saadud, võis sisalduda pliiühendeid. Ja üks uuring, mille me leidsime aasta 2010 kohta Eesti kohta oli küll see, et me näeme, et ehitusmaterjalides enam pliid ei ole, küll, aga kui inimesed teevad remonti, siis ehitusjäätmed, kes on plii tase ikkagi kõrgem see tähendab ka seda, et kui te kodus teete remonti ja seal on mingisugune väga vana värv seinas, siis tasuks mõelda, et kas see värv võib sisalduda pliid liiga juba üliväikeses koguses inimorganismile? Teeb küll on see keskendumisraskused, mälu, nõrkused, unehäired, ärrituvus, et need on sellised kergemad sümptomid, aga, aga palju raskemaid sümptomeid on ja eriti oluline on, et lapsed ja rasedad ei puutuks siis. Ja üks asi, mida veel praegust niimoodi jõulueelset aega tasub silmas pidada, poes müüakse õnnevalamise tina. Palun vaadake, mida see sisaldab. Meil oli just eelmisel nädalal lugu ERR-i portaalis sellest, kuidas õnnevalamise tina sisaldab päris suures koguses pliid ja siinkohal veel, kuidas ta, tina kuumutate, see ju lendukte hingate seda sisse, see on päriselt ka ohtlik, see ei ole, et üks kord aastas natukene plii on igas koguses, ükskõik kui tihti, ükskõik kui palju, alati kahjulik. Nüüd sa saad küll tuju ära rikkuda inimestel sellepärast, et. Sa hakkad muretsema, et koduseinad on värvitud Ma ei tea, mis ajal ja nüüd nüüd ei tea, kas tohib enam hingata toas ja ja ei tohi enam õnnega valada. Pigem ongi selle värvi puhul, kuidas seinas anda, nii kergesti ei lendu, küll, aga kui nüüd ehitustolmuga hakata näiteks ta värvis ennast maha võtma või põrandalt üles võtma, siis, siis ta lendab küll. Hea teada tegelikult nii, et aitäh selle info eest, Marju Himma ja kes tahab lähemalt lugeda, siis ikka portaalist novaator. Kuna käes on advendiaeg ja jõulud muudkui lähenevad ja lähenevad, siis vikerraadio tahab leida tüütuma jõululaulu üles. No see on selline natukene huumoriga öeldud üleskutse, aga tõepoolest mõned laulud käivad nii tihti ja nii sellises lihtsas esituses, mis võib olla muutubki kõrva jaoks tüütuks. Igal juhul tasub minna meie vikerraadio kodulehele www vikerraadio e ja panna kirja, missugune on teie arvates kõige tüütum tuntum jõululaul, mida enam kuulata ei taha? Muidugi võib arvata, et varsti kuulete seda lugu uuesti, sellepärast et eks me teeme sellest omakorda ega ju kokkuvõtteid. Aga selle hea ja positiivne pool on see, et kui mõni laul on juba tüütuks muutunud, siis saab seda ju natukene parandada veidi uuemas kuues laulda või esitada ja nõnda siis kõige nelja enam mainitud laulu versioonid on uued, uuel nädalal Vikerhommikusse järgmisel nädalal siis eesti artistid teevad need tüütud jõululaulud headeks uuteks värsketeks lugudeks. Nii et minge julgelt vikerraadio kodulehele. Leidke üles see bänner, see siis ala, kus saate nimetada selle kõige tüütama jõululaulu. Ja siis saab see laul endale uue kuue, kui see juhtub olema nende nelja kõige enam mainitud loo hulgas. Aga huvitav saade tänaseks lõpetab mina Meelis Süld, tänan teid kuulamast ja jäägu selle saate lõppu kõlama üks mõnus jõulune lugu Travingu õmptou, mis otseselt jõululaul, aga sobib ka väga hästi sellesse aega.