Tere, kell on kohe viis minutit 10 läbi ja huvitaja alustab. Tehnoloogia kiire areng on pannud Euroopa audiovisuaalmeediavaldkonna tugeva surve alla. Superplatvormide, nagu näiteks Netflixi võidukäik viib sektori globaliseerumise täiesti uuele tasemele. Kuidas saaks euro tekkinud olukorras säilitada oma eripära ja millised väljakutsed üldse lähiajal Euroopas valdkonna teel seisavad, sellest räägib Kultuuriministeeriumi audiovisuaalvaldkonna nõunik Mati Kaalep. Ja saate teises pooles, nagu reedeti ikka, tuleb stuudiosse Jakob Rosin, kes toob Kaasa nädala põnevamad tehnoloogiauudised. Mina olen saatejuht Juhan Kilumets, head kuulamist. Ja huvitaja saate esimene külaline ongi stuudios. Tere, Mati Kadak. Tere hommikust. Mati on Kultuuriministeeriumi audiovisuaalvaldkonna nõunik ja sel teemal me just rääkima hakkamegi. Kuidas me Euroopa audiovisuaalvaldkonda üldse määratleda võiksime, et me ei saa raadiokuulajad alahinnata, aga samas see on selline tõesti väga üldine mõiste, et audiovisuaal valdkond, kuidas me seda sisustame või kuidas peaks sisustama. Jah, pikk ja keeruline sõna ja, ja ega ma ei ole kindel, et mu enda vanemadki täpselt aru saavad, millega ma tegelen. Audiovisuaal valdkond siis hõlmab väga laias laastus vaadata kas nii ringhäälingut ka kui ka igasugust filmi ja kinotööstust ja nad on tegelikult üsnagi erinevad, et Ringhäälingute puhul me räägime ühtedest probleemidest peamiselt selle sellest, et seoses interneti ja suurte tehnoloogiaplatvormide arenguga on ringhäälingut tal raha praeguses praegusega võrreldes märkimisväärselt vähemaks jäämas. Ja, ja filmivaldkonnas on natukene teistsugused mured, rõõmud ka, eriti kui me Euroopat vaatame, siis siis toodetakse väga palju filme, väga erinevaid filme. Euroopa kultuuriline mitmekesisus on märkimisväärne. Aga need filmid ei jõua tihtipeale vaatajani ja ei ole ka head platvormi, kuidas nad jõuaksid sinna vaatani samal ajal filmide eelarved on märkimisväärselt väiksemad, kui on näiteks Ameerika plokk pastorite puhul. Kuidas nende platvormidega siis on jõudsimegi jutuga siia, et tehnoloogia areng justkui tundub, et siin on kahjuks tulnud ütleme siis väiksele jutumärkides Euroopale, et või kuidas sellesse suhtuda. Väga keeruline jah öelda, et kas ta on kahjuks tulnud või kasuks tulnud, et ühelt poolt Youtube'is saavad esile tõusta sellised esinejad, kes, kes muidu võib-olla jääksid täiesti esile tõusmata, aga teiselt poolt tõesti 85 protsenti tee internetireklaamikäibest on läinud peamiselt kahele platvormile, nendeks on siis alfa, bet ehk siis Google ja, ja, ja Facebook. Ja see on märkimisväärne, kui vaadata, et tõesti kogu reklaamikäibemaht, mis internetis on, on koondumas väga väikse seltskonna kätte ja need väga vähe ise toodavad midagi. Nad ikkagi tuginevad kellegi teise poolt toodetud sisule. Aga see, kes seda sisu toodab temal ja ma muudkui raha vähemaks, kuidas käituda. Kas see on siis aastal 2017 kohe aastal 2018 paratamatus et selle vastu võidelda, nagu ei saa ju niikuinii, et on sellised superplatvormid ja nende võidukäik ju aina jätkub? Ja mingil määral ta on tõesti paratamatus, et kui me vaatame seda, kuidas Google investeerib uutesse tehnoloogiatesse ise, et ta tema vastu on väga keeruline saada, et mis ei ole paratamatu, on see, et kuidas jaotatakse kasu mida, mida reklaamitulust saadakse ja see käib siis nii filmi kui Ringhäälingute kohta. Ringhäälingute mured. Vähe, vähe vahendeid kvaliteetajakirjanduse tegemiseks. Filmivaldkonnale on mure, et nende nende sisu ei jõua tarbijateni ja mõlemad on tegelikult lahendatavad koostöös suurte platvormidega. Kuidas selle koostööga praegu on? Tooksin siinkohal midagi välja, et, et see ei ole ju ka väga vana teema, et näiteks Netflixi Kunema inimeste voogedastusteenust, millest ka huvitaja saates on korduvalt juttu olnud, et Netflixi võidukäik ei ole ju väga vana asi, et kas on jõutud selle ajaga kaasas käia ja mingisuguste kokkulepeteni jõuda või kui värske see maailm kõik on. Jah, et Euroopas arutatakse ühte direktiivi, tean, et see on ka selline valdkond, et ega võib-olla raadiokuulaja ei, ei tea täpselt kõiki direktiive, mis Euroopas on arutlusel ja üks neist on siis audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, lohisele pikk nimi. Kunagi ta töötati välja selleks, et kui ühes riigis oli ringhääling ja näiteks selle riigi seadused võimaldasid las ta 15 minutit reklaamitunnis, aga teises riigis oli Ringhäälingute jaoks reegel, et seal ta lasta 12 minutit reklaamitunnis. See direktiiv ühtlustas ära, et Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias, kus iganes on samad reeglid ja kui ringhääling on registreeritud ühes riigis, siis ta võib kõigis riigid riikides oma teenust osutada. Selles mõttes hästi lihtne põhimõtted ühes kohas oleb paigas. Mujal võid ka oma teenust osutada. Nüüd seda, seda direktiivi on viimasel ajal ümber vaadatud ja just nende uute superplatvormide tuleku kontekstis. Ja, ja seal tehakse küll väiksemaid samme, kui, kui tõesti see, et hakatakse kellelegagi mingit kasuminumbreid üle vaatama või mingeid drastilisi muudatusi tegema, küll aga natukene lahendatakse ringhäälingu, kuid, ja, ja mis selle direktiivi nimel nimetuses on siis videojagamise platvormid ehk siis Youtube'i sarnased teenusepakkujad. Jõuavad Euroopast uudiseid, et selle direktiiviga ollakse takerdunud, et see oli Eesti eesistumise üks kindlasti olulisemaid asju ja on sellised signaalid tulnud, et see kõik on kuidagi ummikusse jooksnud, et kas sa soovid siinkohal teistsuguse signaali saata. Ma ei oska öelda, kas nüüd ummikusse jooksnud pean arenenud natuke aeglasemalt, kui me planeerisime, aga üheksa ei ole arusaadav, et et tohutu palju erinevaid huvisid nii liikmesriikide poolt kui ka Euroopa Parlamendi poolt, et me oleme praegu sellises faasis nagu Triiloogile faas. Ja see tähendab seda, et kui mingi direktiivi ettepanek avaldatakse, siis paralleelselt arutatakse seda nii liikmesriikide poolt ehk siis Euroopa Liidu nõukogus see on see institutsioon, mille eesistujad meil just olime. Ja samal ajal ka Euroopa Parlamendis Euroopa Parlamendis on siis ühte sorti huvid. Euroopa Liidu nõukogus on teist sorti huvid ja, ja mõlemad võtavad paralleelselt oma seisukohad vastu ja siis hakkavad omavahel läbi rääkima. Ja see omavaheline läbirääkimine ongi see, mida meie oleme selle direktiivi kontekstis teinud ja midagi pole teha, tuleb tunnistada, et alguses tundusid positsioonid olevat lähemad, kui nad päriselt olid. Aga läbirääkimiste käigus on ikkagi väga palju kompromisse tehtud ja, ja kokkuleppeid sõlmitud, et ma arvan, et me oleme praeguseks läbi arutanud umbes pool direktiivist pooles on kokku lepitud ja, ja teine pool Abel, bulgaarlased eesistumisaega. Kuna see regulatsioonide teema tegelikult sisuliselt on ikkagi oluline, siis mis need selle direktiivi olulisemad kohad oleksid, kui sa lühidalt del välja tooksid see reklaamituru ühtlasem jaotamine, millest sa alguses rääkisid reklaamitulu probleem, et see on direktiivis sees ja kindlasti võiks olla üks olulisemaid märksõnu. Jah, see võiks olla küll üks olulisemaid märksõnu, et et kui me vaatame Ringhäälingute poolt, siis nende jaoks on mure, et seadusega piiratud, kui palju nad tohivad tunnis reklaami näidata, seda ei reguleeri turg, vaid seadus. Ja nüüd soovitakse natukene lõdvemaks lasta neid piiranguid, et oleks õigust natuke rohkem reklaami lasta. Nüüd me ei ole Euroopa Parlamendi ka veel detailides seda läbi arutanud, et kuidas need lõplikud reeglid saavad olema. Eks seal ole natukene erinevaid lähenemisi. Ringhäälingute eluga rohkem kursis olevad inimesed teavad, et väga oluline Prime taim ehk siis kõige magusam aeg, kus vaatajad teleka ees tavaliselt algab seal olenevalt riigist kusagil seitsmest kestab näiteks kella 10-ni mõningates kohtades 11-ni. Hispaanlased on välja toonud, et neil kestab kella 12-ni. Et see kellaaja täpsus sõltub riigist, aga, aga see on see aeg, kus on kõige magusam reklaami lasta. Ja ja natukene siis proovitakse teha niimoodi, et ringhäälingut, tal on suurem vabadus otsustada ja ka riikidel on suurem vabadus otsustada, et mis perioodi peale täpselt seda seadusandlikud piirangud pannakse, et sa ei pea olema, mitte tund aega, võib, see võib olla näiteks neli tundi või, või viis tundi või isegi peaaegu terve päeva lõikes see aitab ühelt poolt natukene rohkem vabadust anda ja teiselt poolt kui me vaatame seda, et neil on nii-öelda siis konkurendiks tekkinud suured platvormid näiteks sellised Youtube'i sarnased teenusepakkujad siis Ringhäälingute on ka väga tugevad piirangud sisu osas, mida nad ei tohi näidata ja need peamiselt hõlmavad just alaealiste kaitse kontekstis ja vihkamisele ja vägivallale õhutamise kontekstist tulenevaid piiranguid. Natukene siis proovitakse neid rohkem seada ka videojagamise platvormidele. Vot need videojagamise platvormid, Europarlamendisaadik Yana Toom, kes on ka selle direktiivi variraportöör, on öelnud, et ei ole normaalne, et tavalist televisiooni ja siis seda internetti, neid videojagamisteenuseid ja platvorme reguleeritakse siis samamoodi, et kuidas me peame vaatama neid selliseid platvorme nagu on näiteks Youtube või ka sotsiaalvõrgustikud, Facebook ja nii edasi, sest siin Sky Grupi tegevdirektor ka Eestis oli suur konverents novembri lõpus väga põnev ja seal tõi tema välja, et seda digitaalset metsikut läänt ju peab kuidagi reguleerima, et see on väga keeruline teema ja kindlasti me siin järgmise 10 minuti jooksul neid nüansse ei jõua kõiki läbi hekseldada, aga ikkagi, et on siis see digitaalne metsik lääs, kuidas siis peaks üldse neid reguleerima? Jah, tõesti, 10 minuti jooksul me seda vist läbi juba arutada, aga aga natukene on küll, et nad on senimaani olnud väga palju eneseregulatsiooni all, siis ise otsustavad, mis on kõige mõistlikum lähenemine ja paljudele riikidele ikkagi ei sobi. Et paljud riigid tahaksid öelda, et meil on, meil on mingid moraalsed normid, mis on aastate aastatega kujunenud ja me soovime, et vähemalt mingil määral, et videojagamise platvormid võtaksin arvesse nüüd neid ei reguleerita, samamoodi Ringhäälikutega. Et ringhäälingu puhul on või siukseid tavalise nii-öelda lineaarse teenuse puhul on oluline näitaja see, et videopilt muudkui jookseb, panen teleka käima ja muudkui tuleb sealt. Saade ja, ja spordiülekanne, mis kõik nüüd videojagamise platvormide puhul valitakse, mida soovitakse vaadata, mis hetkel nii edasi, ehk siis ei ole võimalik, et keegi teeb mingit eelkontrolli. Samamoodi ei ole võimalik ka see, et toimetus vastutuse jagamine sarnane vida videojagamise platvormidele Ringhäälingute ehk siis seal on natuke teistsugused meetodid, seal peab olema tagatud see, et tarbijad on vajadusel teadlikud mingit sorti sisust. Et kui nad näevad, et on mingi ebasobiv sisu, siis neil on võimalik nii-öelda punane lipuke kuhugi panna, keegi tuleb, vaatab seda. Et tegelikult on ka kusagil moderaatorid, et, et suured platvormid, kes tegelikult tihtipeale võtavad juba väga palju noortest vaatajatest enda juurde et nad siis võtaksid ka natukene seda vastutust. Kas lineaarne televisioon Euroopa kontekstis on siis hääbuv nähtus? Et kui raskes olukorras ta on, oskad sa seda hinnata? Ta ei ole kindlasti hääbuv nähtus, ta on midagi, mis reklaamiraha kontekstis, mis kindlasti natukene mõõdab seda, et kui hästi või halvasti mingil sektoril läheb ta n umbes platool staadiumis, et juba praegu on internetis rohkem reklaamiraha kui lineaarseal ja siuksel tavalisel ringhäälingul. Aga need summad on ikkagi veel niivõrd suured, et see kindlasti ei ole mingi hääbuv sektor. Et me räägime siin 41-st miljardist eurost aastas umbes, mis on siis televisioonisektoris praegu Euroopas reklaami reklaamikäive, need on nii kolossaalsed summad, et nende juures ei saa kindlasti rääkida hääbumas nähtusest. Meil on superplatvormid Amazon, Netflix, Google tuleb Ameerika ühendriikidest väga kvaliteetset sisu, meeletult seda sisu toodetakse, pakutakse nagu sa rääkisid, meil Euroopas ei ole seda probleemi, et meil ei oleks seda sisu, et meil ei oleks neid inimesi, kes seda kvaliteetset sisu toodavad, aga millegipärast ta ei jõua inimesteni, et kas need sellised superplatvormid ja voogedastusteenused on ikkagi eelkõige suurepärane võimalus ka meile või kuidas neid peaks siis vaatamas? Euroopa poolt ja absoluutselt, et tegelikult selles direktiivis audiovisuaalmeedia teenuste direktiivist, millest me enne rääkisime, seal on üks säte, mis seab kohustuseks lisada tellitavate teenuste, ehk siis need on need Netflix'i sarnased teenused sinna kataloogidesse 30 protsenti Euroopa päritolu sisu. Ja, ja see annab võimaluse Euroopa sisul just piiriüleselt levida. Et tihtipeale on mure selles, et, et itaallased teevad näiteks väga kihvt filme. Aga sakslased neid ei vaata, sest nad on itaalia keeles ja, ja nad ei oska ka neid üles leida ja samamoodi prantslased toodavad tohutu tohutus mahus audiovisuaaltoodangut, aga ta ei, ei, lihtsalt ei levi. Nii palju. Argument on, et kui ta on kataloogis olemas kusagilt näiteks inimestel on, ma ei tea, viie-kümne aasta pärast on, on kõigil. Näiteks mingi Netflixi Netflixi konto, et siis seal on vähemalt võimalik leida prantsuse, itaalia, saksa, mis iganes sisu, kui on selleks soovi ja, ja omakorda need platvormid ei saa ära kasutada oma väga mõjuvad positsiooni selleks, et öelda, et ei, et me toodame ainult ise sisu, me teeme seda, seda, kus on kõige odavam teha kõige odavam on või kõige kvaliteetsem tuleb alati Ameerikast ja noh, et seda nad lihtsalt lisaks siis öelda. Selle jutuga seoses tuli meelde üks naine näide praegu Netflixi seal üks saksakeelne sari, mis on vist selline õuduspõnevik, mis tuleb meeletult maailmas laineid, on väga populaarne Ameerika Ühendriikides ja on kiiresti saavutanud suure populaarsuse näidanud selgelt seda Euroopas, võib teha väga kvaliteetset sarja. See konkureerib absoluutselt selle Ameerika Ühendriikide tipptoodanguga, näiteks selliseid positiivseid näiteid on juba praegu. Absoluutselt absoluutselt ja Netflix tegelikult konkreetselt ainult nende vaatepunktist vaadates nad investeerivad väga palju tegelikult ka Euroopa toodangusse, et nad teevad seda aina rohkem ja, ja üks suur eelis, mis neil on teiste tootjate ees, on see, et neil on andmed tarbijate kohta, nad teavad, et mida tavaliselt vaatajad tahavad vaadata, üks asi, mis näiteks meil oli Netflix esindajaga sinu mainitud konverentsil kohal ja, ja tema ütles ka, et väga huvitav näide oli see, et kui nad tegid oma esimese ise toodetud sarja, milleks oli siis kaardimaja ja selle esimese osa alguses läks Frank Underwood, kes oli siis peategelane välja ja tappis koera. Ja see oli selline hetk, et nad nägid, et väga paljud vaatajad panid teleka kinni, ütlesid, et ei. Meie ei taha näha mingit sellist statistliku peaosatäitjat ja, ja nad otsustasid, et see selline sari neile ei sobi. Ja nüüd see, kuidas seda teadmist kasutada, sa muidugi otsese küsimus, aga see, et neil see teadmine on, see on fakt ja, ja filmiinstituudid, kes tihtipeale Euroopas filmi toodangut ikkagi finantseerivad. Nendel nii detailset infot pigem ei ole. Et selles mõttes on nendel superplatvormidel väga huvitav eelis ja see aina kasvab, nii nagu kasvav kasutajaskond, nii nii nagu kasvab see, kui palju inimesed vaatavad, vaatavad vihmasel päeval ei tea vihmasel novembrikuul ühte sorti sisu ja suvel teist sorti. See kõik on selline info, mis on neil olemas ja mis aitab neilt paremat toodangut teha. Jõudsimegi selle väga olulise teema juurde Sansa andmete kogumine ja tarbimisharjumuste kohta info hankimine on tänapäeval loomulik osa, nagu sa mainisid nende platvormide juures, et see meediatarbimine on ka järjest personaalsemat personaalsem, milliseid ohte see endas kätkeb? Et siin on kindlasti ju ka suured ohud, et me keegi ei taha, et kõik ja meie kohta teatakse, aga samas me tahame, et see meediatarbimise kogemus oleks võimalikult personaalne, on need siis reklaamid või sisu? Jah, väga-väga lai teema muidugi, et milliseid ohte see endas kätkeb. Kui me vaatame puhtalt siukest filmi tootmist, siis seal on pigem risk selles, et et toodang läheb hästi üheülbaliseks ja üks tüüpiline võrdlus, mida kasutatakse andmete andmete kasutamisega, on filtri mull, ehk siis inimesed vaatavad seda sisu ja neile meeldib see sisu. Mis neile, mida nad on ka varasemalt kuidagi märkinud meeldivaks ja, ja tekib siukene, surnud ring, kus nad neile soovitatakse seda sisu, mis, mis algoritm siis eeldab, et peaks olema neile meeldiv ja, ja nad ongi selles nii-öelda oma kinnises ringis, nad ei saa sellest välja ja see on igasuguse sellise isikustatud andmetöötluse probleem, kus inimene on ise sellega seotud. See, see on vaieldamatult probleem, see tegelikult puudutab ka ringhäälingu sama palju kui, kui filmitootmist. Et uudis, uudis, sisu järjest enam hakkab minema personaalsemaks ja, ja tegelikult on see probleem sellepärast et meil peaksid olema ikkagi võimalikult lai ampluaa erinevaid uudiseid ja loomulikult Eestis me ei tunne nii suurt huvi Tiina regionaalpoliitika vastu kui, kui siin kohaliku regionaalpoliitika vastu, selles mõttes loomulikult tuleb teha mingeid valikuid. Aga see, see valik ei tohiks olla ainuüksi algoritmi otsus. Aga kas privaatsuse küsimus, kui tugevalt sa siin esil praegu on? See, et inimene tahab oma privaatsust kaitsta. Me oleme rääkinud ka siin huvitaja saadetes, näiteks sotsiaalvõrgustikest, sellest, kuidas ja mis info liigub sinu enda kohta sa seda isegi ei tea, et kuidas siin selle audiovisuaalvaldkonna üldpildis. No privaatsusega on niimoodi, et et maikuus nüüd jõustub 2018 suur andmekaitse üldmäärus, see on väga märgiline seadusakt selle koha pealt, et et määrus on midagi sellist, mis on üle Euroopa otsekohalduv direktiiv on midagi sellist, mida liikmesriigid võtavad üle, aga määrus on selline, et see on igal pool sama. Loomulikult eks seal ole ka erinevaid aspekte, mis liikmesriikides on võimalik erinevalt määratleda. Aga, aga see määrus on ikkagi üsna karm ja ta on väga sirgjooneline seal kohas, kus mis, mis tegeleb profileerimisega ehk siis inimeste andmete kokkupanemisega ja nende kasutamisega mingil muul otstarbel, kui see esialgne otstarbel, milleks, milleks neid koguti. Ma arvan, et seadusandlikul tasemel meil tegelikult võib-olla ei olegi nii suurt probleemi, et ei oleks reegleid. Pigem on mure selles, et väga raske on neid reegleid jõustada. Ja see on ka üks koht, kus määrus tuleb appi. Ja noh, natukene küll kirvemeetodil, aga seal on lihtsalt väga suured trahvid, mida on võimalik määrata. Jaa jaa, tihtipeale see paneb ettevõtteid, kes erinevate andmekogumispraktikatega tegelevad tunduvalt tõsisemalt järele mõtlema, et, et mis nad tegelikult teha saavad ja ka analüüsima, et mis tegelik lubatav tegevus on, mida nad tegelikult teha tohivad. Mis elu piraadid elavad Euroopas, piraatlus on ikka olnud filmitööstuse jaoks näiteks väga suur probleem, et kui me praegu vaatame, on see jätkuvalt sama tõsine probleem. Endiselt on probleem, loomulikult on Euroopas piraatlust kannustab ka see, et, et tihtipeale meil ei ole võimalik lihtsalt sisu muud moodi kätte saada kui mingil illegaal sel moel, et väga tore oleks, kui, kui oleks valik see, et kas maksad või ei maksa. Aga tegelikult on tihtipeale valik see, et kas näed või ei näe. Ja, ja see tekitab suure probleemi ja ka seda toodi esile. Näiteks meil on siin viimasel ajal Euroopas tehtud väga kihvt sari Babülon Berliin. Mis on siis saksa toodang. Kui keegi mäletab siukest filmi nagu jookse loola, jookse siis sama seltskond on teinud paviljon Berliini väga kallis toodang. Ja selle produtsent ütles ka meie konverentsil, et tõsine probleem on see, et läbi piraatlusena nad tohutult kaotavad raha ja see on otseselt seesama raha, mida neil on võimalik kasutada uue toodangu tegemiseks. Loomulikult on probleem, aga see on väga-väga kahe otsaga asi, et tõesti senikaua kuni puudub korralik efektiivne võimalus sedasama sisu kätte saada siis ma arvan, et ega me sellest piraatlusest veel lahti ei saa, et kõigepealt tuleb tegeleda sellega, et oleks natuke teine valik, kui saan kätte või ei saadeta. Et kuidagi hakata otsi kokku tõmbama, kui suures ohus, siis Euroopa eripära ja, ja see, mida meil on pakkuda, praegu on audiovisuaalvaldkonnas. Kui me võtame siia juurde kõik need superplatvormid, erinevad regulatsioonid, piraatluse, Ohus ma küll ei ütleks, et see eripära kuidagi on, me ju endiselt toodame väga palju audiovisuaaltoodangut väga palju filme, sarju, eriti üllatav on see, et kõige rohkem kasvab just dokumentaalfilmide tootmine mis on väga meeldiv trend. Ja, ja me peaksime pigem tegelema sellega, et need filmid kuidagi vaatajani jõuaks. Aga kindlasti ei saa me rääkida sellest, et oleksime siin kohutavalt kuidagi ohus. Nii et ikkagi kõige tähtsam küsimus on praegu see, et kuidas see hea toodang jõuaks siis inimesteni. Kas oskate midagi välja tuua veel lõpetuseks, et näiteks järgmisel aastal, mis võiks olla see suur samm, mis astutakse või midagi, mis lähiajal võiks kindlasti muutuda, et see toodang rohkem jõuaks siis meie inimesteni? Ühte sellist sammu ma ei oska kahjuks öelda, et eks see natukene oleneb ka nendest seadus andlikutes tegevustest, mis Euroopa suunas tulevad, et kas näiteks võetakse vastu direktiiv audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mis siis seaks kvoodi, et mingites tellitavates teenustes peab siis Euroopa toodangut rohkem olema. Aga, aga teiselt poolt ma arvan, et see on midagi sellist, et kui on. Mulle tundub, et see on natukene nagu turutõrge, et on inimesed, kes soovivad teatud sorti sisu sisu vaadata, nad on valmis selle eest maksma keegi seda platvormi pakku. Ühel hetkel siis tuleb keegi, kes pakub ja, ja millal ta tuleb, seda ei tea, aga loodetavasti ühel hetkel ta ikkagi saabub. Üks huvitav mõte, mis sellelt konverentsilt veel kõlama jäi, on see, et soovitati mitte üle tähtsustada tehnoloogilisi arenguid, aga rohkem rõhuda inimressursile et või panna tähelepanu sellele, kuidas seda mõista. Jah, see on väga huvitav mõte ja väga niisugune lihtne ja kõlavat. Et tihtipeale tähtsustame natukene üle seda, et, et kusagil on näiteks mingi algoritm või või mingid andmemassid, aga ei võeta piisavalt palju arvesse seda, et kõik need tehnoloogiad arendatud inimeste poolt ja inimeste jaoks et kui me räägime ka näiteks suurandmete töötlusest, siis siis eesmärk on see, et inimest võetakse kogu selles protsessis piisavalt arvesse ja, ja me suudame toota tehnoloogia on just nende jaoks, et mulle tundub, et vahel vaadatakse väga masinlikult tehnoloogia arengut, aga see ei ole ju eesmärk, et me näeme kuidas tehnoloogia areng toob ühiskonda päris inimestesse päris muudatusi. Pigem oleks olekski rõhk just sellele, et, et proovida natukene rohkem seda inimaspekti sellest välja tuua. See mõte jääb õnneks või kahjuks kõlama, pigem ikka õnneks meie intervjuu lõppu. Suur aitäh, Mati Kaalep, selle intervjuu eest kindlasti. Siin on väga keerulisi aspekte, peeneid, nüansse, mida lihtsalt meile ette antud ajaga ära ei jõua rääkida. Aga ehk mõni teine kord loodetavasti saime panna inimesi mõtlema ja mõtlema eelkõige selles suunas, et Euroopast tuleb väga head sisu kasvõi näiteks suurepäraseid dokumentaalfilme ja kui vähegi võimalik seaduslikul teel neid kätte saada, siis tasub kindlasti vaadata. Just suur aitäh kutsumast. Kell on 10 40 ja huvitaja saade jätkub, Jakob Rosin on vikerraadio stuudios. Tere, Jaakob tervist. Nädala põnevaimad, tehnoloogiauudised teemat. Me rääkisime Eesti Euroopa Liidu eesistumisest ka eelmises intervjuus sellest, kuidas audiovisuaalteenuste direktiiv on veidi takerdunud ja kuidas seda suureks töövõiduks pidada ei saa. Küll aga on vähemalt e-kaubanduse vallas oluline töövõit või isegi mitu neid. Just sel nädalal siis Strasbourgis toimus põhimõtteliselt suured suured läbirääkimised, mille käigus siis lõpuks suudeti siis saavutada kokku kokkuleppe pakiveomääruse kohta, mis see tähendab siis seda, et tegelikult pakkide vedu ja e-kaubandusse Euroopa liidus muutub läbipaistvamaks, ehk siis need geoblokeeringud tegelikult peaksid kaduma ideaalis ka niimoodi, et näiteks kui sa tellid kusagilt, et e-poest endale kaupa näiteks pood on, ütleme Inglismaal siis tegelikult Inglismaa nüüd jalg, näide sellepärast et nemad kohe varsti lahkuvad Euroopa Liidust, aga ütleme, et Saksamaal siis siis see pood ei saa sulle öelda, et nemad Eestisse kaupa kohale toimetada või, või näiteks teisiti, et nad ei saa sulle määrata seal istutud troopiliste transpordi hinda. Kui te täna tellid, siis tegelikult me ei tea, kust see, kust see transpordi hind kujuneb, see summa, mis, mis siis kulub transpordile. Aga nüüd on siis kohustus näidata seda infot, kui palju, kui palju millele kulub ja mismoodi see transpordi hind selgub, et tegelikult peaks stabiliseerima neid hindasid. Ja lisaks sellele kaovad ka need blokeeringud, mis tähendab seda, et tegelikult muutub võimalikuks üle Euroopa endale e-poodidest igasuguseid asju tellida erinevate. Kui räägime. Kui me räägime nendest tarnehindadest, siis Need hinnad pannakse kokku ka võrdluseks ühele sellisele konkreetsele veebilehel, nii et sul on hea ülevaade vaadata ühest Euroopa riigist teise, kui palju umbes siis paki saatmine võiks, võiks maksta, saad sellise hea võrdluse ja see määrus nüüd peaks jõustuma siin mitte veel, noh, ütleme kohe nagu ikka Euroopa liidus asjad võtavad natukene aega. Kuna siin peavad selle plaani veel peavad kinnitama parlament ja siis ka nõukogu aga jõut jõustuma tegelikult aasta pärast 2019 aasta jooksul peaks siis see serblanna jõustuma. Kui me mõtleme sellele, milline on e-kaubanduse roll tänapäeval, siis ei ole see kindlasti väike asi. Sellepärast, et tellitakse ju internetist kõike, alates alates toitudest, toidust, oma kodusest külmkapivarust, lõpetades ju kodu sisustusega ja riiete ja kõige muuga. Ehk tegelikult ütleme niimoodi, et kui nüüd e-kaubandus läheb järjest avaramaks vabamaks, siis varsti päriselt poodi minemagi istun arvuti taga, klikid, mis, mis kindlasti mingis mõttes on, on hulga mugavam. Sarnasel teemal jätkame, me oleme Eestis ikka oma digiretsepti süsteemi üle väga uhked, aga nüüd me saame rääkida sellisest asjast nagu piiriülene digiretsept. Tõsi veel, me sellest saamegi ainult rääkida, sest praktikas vist on veel sinna aasta või isegi rohkem aega. Ja 2019 aasta keskel peaks käivitama projekt mille selline märksõna siis piiriülene digiretsept. Mis tähendab tegelikult seda, et kui sa täna lähed Eestis apteeki ütled siis teenindajale oma isikukoodi või näitlejatele oma isikut tõendavat dokumenti, tema saab siis informatsiooni, milliseid ravimeid sulle on lubatud. Siis kui hetkel toimumis Eestis siis näiteks tuleviku suitsu minna Soome Helsingisse. Ja teha seal sedasama. Selles projektis on veel lisaks Soomele on Rootsi ning Horvaatia ja Portugal nendes riikides teoreetiliselt siis on võimalik 2019 aasta keskel oma retseptiravimeid osta. Loomulikult siin on küsimus. Vaata need, kas selles riigis müüakse kestes apteegis müüakse seda konkreetset ravimit. Aga põhimõtteliselt selline võimalus tekib ja lisaks tekib siis ka võimalus. Saada siis ka välismaalt ligi sinu haigusloole mis tähendab seda, et, et kui sul peakski tekkima seal mingisuguseid komplikatsioone, sinu haiguslugu on kenasti nähtav, aga, aga seda ka siis ainult kui sa ise oled seal kohapeal sinna võimalik identifitseerida. Sa oled pakkunud oma isikut tõendava dokumendi. Kes nüüd siis privaatsuse pärast tõesti muretseb, siis, siis see on ka funktsioon, mida on võimalik välja lülitada. Tegelikult muutub see ju palju, see on iseenesest on ju väga tore, kui kui sul on retseptiravim, läheb välismaale vastajat, ravim sai otsa, siis ei pea muretsema selle pärast, et sa saad seda ainult kodust, vaid sa võid astuda sisse suvalisse Abdekija oma retseptiravimi, sealt kätte saada vastavalt enda isiku koodile või isikut tõendava dokumendile. Sedasama sellele samale, mida sa. Kasutatud hiljuti oli uudis, et Eesti inimesed on hakanud aru saama, mis asi on asjade internet ja kuidas see töötab. Tallinna tehnikaülikooli teadlased ja tudengid hakkavad nüüd arendama asjade, interneti ja targa linna tulevikulahendusi. Üheskoostöös tellijaga selline siin on niisugune huvitav sõna, nagu professuur siis käivitatakse mis tähendab seda, et avatakse asjade internetiõppevaldkond, mis on siis suunatud sellele, et et valmistada targa linna ja, ja asjade internetti, selliseid lahendusi noh, siin näiteks toodud see, et tänu sellele tehnoloogiale on võimalik tulevikus analüüsida jooksvalt ja reaalajas ka võib-olla seda, kuidas Tallinna linnas erinevate lini erinevates linnaosades erinevates paikades inimeste hulk muutub vastavalt kellaajale ja, ja, ja, ja situatsioonidele ja näiteks see hõlbustab palju rohkem päästetööde korraldusi, transpordisektori, sellist halvustamist ja nii edasi, et see targa linna teema ja üldse asjade internetiteema, et kus hästi paljud asjad on sul võrku ühendatud ja omavahel suhtlevad. Siis on üks asi, mis, mis Eestis võiks olla suurepärases suurepärase arengus ja miks mitte meil siin Tallinnas või Tartuski teistes teistes linnadesse. Neid tehnoloogiaid katsetada TTÜ siis on sellega algust teinud hakata välja töötama erinevaid lahendusi, erinevaid tehnoloogiaid ja ideid realiseerima, sest et siin on ka suuruse tarkvaral ja, ja sellel, mismoodi arvutid ja siis muu tehnoloogia kõike seda informatsiooni analüüsima ja hea ära kasutama. Aga nüüd üks keeruline teema, millest võiks täiesti omaette huvitaja teha nutiseadmed, kooli õpilased ja koolitunnid. Prantsusmaal on vastu võetud otsus mis keelab koolitundides kuni 15 aastastel lastel telefonide kasutamise. Kindlasti väga vastuoluline samm, võib eeldada. Eesti haridusministeerium võiks ju ka midagi sellist teha, aga meil ikkagi nähakse neid telefone koolitunnis kui õppevahendit. Nojah, kui vaadata tegelikult seadust, siis koolid tegelikult võivad meil Eestis ise sätestada, mis vahendid on mis, mis vahendid on koolitunnis lubatud. Ehk siis milliseid asju õpilased kasutada võivad ja meil on pigem siis selline vaatenurk asjale, et õpetajad püüavad neid nutiseadmed, mis lastel tegelikult ju niikuinii kaasas on võimalikult efektiivselt ära kasutada, tehes näiteks läbi võrgu, siis mingisugune test õpilastele vastavalt võib olla näiteks äsja õpitud informatsioonile õhutades õpilasi informatsiooni otsima võib-olla kasutama mingisuguseid erinevaid interaktiivseid lahendusi, et et see, see nutiseade ei ole nagu keelatud, vaid seda kasutatakse pigem siis jah, õppevahendina. Ja, ja siin on ka siis ikkagi öeldud, et tegelikult suunatakse õpilasi loomulikult sest nutiseadmes mingitel hetkedel ka eemal olevast eemal olema, et ainult sellega ei tegeleks nii tunnis kui ka vahetunnis. Aga, aga jah, tõepoolest selline selliseid vahvaid võimalusi on ju, on ju väga palju ja ja, ja ei ole ju mõtet tegelikult peita pead liiva alla selle eest. Seda on ju vahet ei ole, oled sa ükskõik kus, kui sa vaatad ringi, siis siis õige kiiresti sa mõnda nutiseadet näed, neid on igal pool, seega ma arvan, et pigem on mõistlik õpetada noori neid efektiivselt ära kasutada tema ja enda heaks tööle rakendama. Kui see, et me sunnime neid neid mitte kasutama ja tekitame sellega võib-olla siis selliseid keerulisi olukordadest, kus lapsed tahavad loomulikult seda kasutada, aga siis õpetaja ei, ei luba. Loen oma kurvastuseks, et hea kvaliteediga muusikat pakkuv voogedastusteenust haiglad on sattunud raskesse olukorda. Miks see nii on, et võiks mõelda, et selline teenus tänapäeval noh, põhimõtteliselt ei saagi raskesse olukorda sattuda või on see lihtsalt nii palju neid konkurente ka selles vallas? No siin on tegelikult konkurente, et on ju, kui kellelegi öelda, et millist muusikakuulamisteenust sa oskad nimetada, siis hästi paljud inimesed ütlevad, Spotify on ka olemas, Apple Music on ka olemas diisel ja nii edasi Daniel Day, tal on siis selline teenus, mis pakub kõrgekvaliteedilist muusikat, mis tähendab siis seda, et tegelikult see muusika, mida ta täna tõenäoliselt Spotify'st kuulata on öelda kokkusurutud osasid, osad asjad, mis algselt helilooja poolt sinna loodetud olid, on siis elektroonilisel kombel välja võetud osad võib-olla sagedused ja nii edasi ja see tähendab seda, et kui te soovite ikkagi täit kogemust saada, siis on mõistlik kuulata seda nii-öelda kadudeta heli ja seda tegelikult pakubki. Tundub, et väga paljud inimesed ei, ei mõista seda kvaliteeti ja ja noh, mis seal salata, kui enamik inimesi kuulab muusikat, saab olema telefonist või, või heal juhul telefoniga kaasa tulnud kõrvaklappidest, siis siis siis ega seda kvaliteedivahet seal märgata ei olegi ja seetõttu tõenäoliselt ongi jäänud Sist kliendid vähemusse. Need, kes oskavad hinnata kõrge kvaliteediga muusikat, noh, kui me räägime numbritest, siis Daydelil hinnatakse praegu olevat kõigest miljon aktiivset kasutajat, samal ajal kui Spotify Spotify puhul me räägime 60-st ja Apple'i puhul 30-st miljonist. Ja, ja see kõik on toonud kaasa selle, et poole aasta pärast umbes juunikuus oodatakse siis firmalt pankrotti, hoolimata sellest, et firma ise on optimistlik, nad on öelnud Nende, nendele antud investeeringud võimaldavad neil siiski jõuda tagasi kasumisse. Aga eks saab, eks saab näha, mis, mis ettevõttest ettevõttest saab. Mina ausalt öeldes pean tunnistama, tõepoolest mina seda seda teenust kasutanud ei ole hetkel, aga aga noh, selline ma pean ütlema ka, et minul ei ole, minul ei olnud nii head tehnikat, millega siis võib-olla seda kõrgekvaliteedilist heli kuulata ja seetõttu tõenäoliselt ongi kahjuks just seetõttu oma niši nišitoode. Oi kui põnev teema, Google teeb aasta kokkuvõtteid on juba teinud ja me saame teada, mida siis Eesti inimesed kõige rohkem Google'ist otsinud on. No mis sulle sealt silma jäi, mis sinu jaoks põnevat? Ta oli minu jaoks silma sees, et, et see teema, mida me siin vahepeal korduvalt pidevalt rääkisime probleemid ID-kaardiga on jõudnud ka Google'i topi. Nimelt, et kui siin need probleemid olid, siis inimesed kogesid väga usinasti sõna ID-kaardi sertifikaatide uuendamine, mis on ka esikohale ja see oli tegelikult isegi üllatav, et see nii palju oli, järelikult ikkagi selleks inimestele korda ja sellega tegeleti, mis on tore. Aga mis on üllatav, veelgi, võib-olla rohkem teisel kohal on Aifoun kaheksa. Ei tea küll miks, sellepärast et Aifon kaheksa esiteks tuli välja nüüd siin alles oktoobrikuus oktoobri alguses. Et tea, mis rahval nii suur huvi selle vastu on. Palgakalkulaator. Arusaadav, ja et see ikka huvitab inimesi, siit leiame veel politsei ja piirivalveamet tee kuuendal kohal, muide järgmine iphone 10. Ja siis seitsmendalt kohalt leiame näpuvurri ehk siis inglise keeles fight spinneri, mis oli siis ka üksvahe see see oli, see oli sellel aastal üks huvitav nähtus tegelikult sellepärast, et see tuli hästi äkki ja siis ta nagu kodusest järsku, et ükskõik, rääkisid sellest näpuvurrid, seda oli igal pool, olid järjekorrad poodides, kõik ostsid seda ja, ja noh, kui praegu vaadata, noh, ei ole enam see mõni kuu tuludeklaratsiooni esitamise leiame veel siit. Jaa, Smart-ID. Kaczaifon, jah, vabandust sellest esikümnesse ikka näitab, et see Apple'i võim ja mõju, et see ikka jõuab absoluutselt igale. See on ikkagi tõepoolest suur, no teise kategooriana siin välja toodud ka muusikud ja bändid kõige rohkem otsitud muide Rammsteini kes ju esines lauluväljakul sel suvel linki import, äkki leiame teiselt kohalt kolmandalt, aga näiteks Valter Soosalu neljandalt Martale on ja kui me vaatame korra telesaadete poole pealt, siis esimene telesaade on vot seda ma ei oskagi välja öelda, see ei ole eestikeelne, see on siis Olga Olga jah, peaks olema jah. Et jaa, alles kolmandalt kohalt, kusjuures leiame me eestikeelse telesaate nimelise proovi-prooviabielu. Ja neljandalt kohalt siis Netflix, siis ülipopulaarse sarja Stinger Vot selle kohta ka on ju teada, et see Stranger Things on väga populaarne, aga et ta nii populaarne on, et Eesti inimestele sellist huvi pakub, see muidugi on. Tore ju, iseenesest. Absoluutselt selles mõttes on ta ta tõepoolest, eks ta on ilmselt üks üks aasta räägitunaid teleselliseid, aga samas nendest räägitakse ka muus kontekstis väga palju. Korraks vaatame veel üritusi, siis kolmandal kohal on muide isadepäev neljandal kohal emadepäev ja esimesel kohal on loomulikult valimised. Ja teisel kohal seal nende vahel on eurovisioonil Eurovisiooni laulupidu on alles kuuendal kohal. Näiteks õllesummer mahub top 10-sse. Eriti põnev ja meeleolukas ülevaade, sest et see noh, justkui ei ütle väga mitte midagi, aga samas ütleb nagu ka Tõenäoliselt ikkagi ütleb, mis inimestele huvi pakub ja mida, mida uuritakse sellepärast et et noh, mis põhjusel need inimesed seda vaatama läksid, guugeldasin, on, on ilmselt erinev, aga, aga, aga tundub, et need on need sündmused ja asjad, mis, mis rahvale korda lähevad, kui nad nii kõrgele. Streenserzentsiste Netflixist rääkisime selline põnev uudiskild siia veel, et IGA PÄEV vaadatakse Netflixi 16000 aasta jagu. Jah, Netflixi aasta lõpus statistika ütleb siis niimoodi. Kasutajad vaatavad iga nädal üle miljardi tunniseriaale ühes päevas on 140 miljonit tundi, see tähendab siis seda, et kui sa nüüd kõikide kasutajate vaatamisaja kokku liidad, eks ole. 140 miljonit tundi. Kui nüüd arvutada see hoomatavatesse suurustesse, siis see on umbes 16000 aastat. See tähendab seda, et kui me lisaksime igapäevaselt ühes päevas selle koguse kokku, mida inimesed vaatavad, siis me peaksime seda kõike vaatama järjest 16000 aastat. Seda on ikkagi päris päris palju. Ja kui vaadata isiklikus plaanis, kui palju üks inimene aasta peale sarju vaatab siis on see umbes 480 tundi. Sarju kokku ka üksjagu, selline päris päris mitmenädalaseks kujuneb. Ma ei tea, kuidas, kuidas sinuga on, kui palju. Kusjuures ma vaatan ikka päris palju, ma olen väga suur seriaali sõber ja ma annan oma panuse kindlasti ka siin Netflixi statistikasse, et tõesti, ma olen suur seriaalis. Sina oled see, kes 40 180 tundi aastas, vaatasin seal 20 päevamõttelist järjest vahtimist, tegin kiire, olengi mina. Vot et, et hulgaliselt selliseid sarju ja tõepoolest ju Eesti Netflixi sisu võrreldes sellega, kui ta nüüd saabus meile siin mõned aastad tagasi, on ju kõvasti suurenenud ja seesama Stranger Things oli kindlasti üks. Kui me, kui me korra räägime, siis isiklikes riikides minu, minu selle aasta lemmikuid sarju mida mina, mina, mida mina vaatasin. Vot, aitäh. Jakob Me peame jätma pinge õhku. Astronautide paanika nupust rääkida ei jõua, see oli väga põnev ja väga kahju, aga seda saab alati teha järgmisel nädalal. Suur aitäh sulle. Ja tänase huvitaja saata aitas Juhan Kilumetsseal kokku panna Merlin Kontus. Huvitav on eetris taas uuel nädalal ilusat reedet ja vaikselt juba etega. Mõnusat nädalavahetust.