Tere jõulud tõepoolest ei ole ju väga kaugel, aga miks keelesaates ja mis keeles? Põhjapõdra Rudolfi laul kõlab ladina keeles Austria lauljanna esituses. Sellepärast et algab saade ladina keelest antiigist, popini ja saates on taas esinemas Tartu Ülikooli õigus ja keeleteadlane Merike Ristikivi. Saatejuht on Piret Kriivan. Ladinakeelsed vanasõnad on kas pikemad või lühemad fraasid või siis sellised tuntud tsitaadid antiikautorite teostest ja mitte tingimata ta siis ainult antiikautorite teostest, sest ladina keeles on selliseid tarkusi nopitud välja ka keskaja või varauusaegsetest tekstidest või on neid loodud ka täiesti tänapäeval. Nii nagu eelmises saates rääkisime, siis ka tänapäeval on suur hulk inimesi, kes võtavad vaevaks kirjutada täiesti uut loomingut ladina keeles või tõlkida siis rahvuskeelseid materjale ladina keelde nüüd ka nendest tuntud väljenditest rääkida, siis tihtipeale vaatame me ikkagi neid lauseid, et mida üks või teine kuulus antiik autor oma teoses on väljendanud. Ja väga suurel hulgal on meieni jõudnud just sellist kuulsat mõttetarkust Rooma poeetide töödest, njoviiduselt, Vergiilusel, et ka tulla sealt, kui ka Horaatsuselt pärinevad siis paljud sellised käibefraasid, mida armastad, võetakse tihtipeale kasutada mitte ainult eestikeelses kirjanduses vaid viiteid nendele. Me võime kohata siis tegelikult läbi terve Euroopa aja ajaloo nii muusikas, kirjanduses kui ka kunstis ja see on tegelikult just see, k milleksime, peaksime tänapäeval veel ladina keelt õppima ja tundma. Et kui me läheme mõnda muuseumisse, et me tunneme ära, millist Tseeni lavastatakse, millise autoritööst üks või teine motiiv on pärit. Mida On öeldud ladina keeles teksti sees, mida see sentents meile siis peaks laiemalt selgitama, mis on see taust, et me peaksime seda mõistma. Et selliste mõtteterade lugemine, nende uurimine, nende tundmine, õppimine on tegelikult just see mis kuulub ka ühe haritud inimese kõnepruuki, et neid kasutada siis tsitaati täna kas oma tekstides või ka suulises vestluses teinekord, sest tuleb tunnistada, et kui me neid vanasõnade sõnastik, kui loeme, siis tuleb meil ainult noogutada, kuivõrd tabavalt ja hästi sõnastatud ja kuivõrd vaimukad ja irooniliselt nad isegi teinekord võivad olla. Et selles osas tuleb meil jällegi imetleda, kui osavad on olnud need kuulsad roomlased. Näiteks minule väga meeldivad loomulikult kõik rooma autoreid, aga kahtlemata on siin tuntumaid väljendeid ja mõned on siis need, mis on ka üsna palju tsiteeritud. Näiteks meeldib mulle väga Howidius, rooma poeet, kelle mõtteterad on kirjutatud üles meetrikas, et siin tegelikult tulebki korraks märkida, et kohe, kui me näeme mõne rooma luuletaja nime siis tuleb meil arvestada, et need fraasid ei ole kirjutatud üles tavalises proosas vaid antiikpoeesia juurde kuulub lahutamatu osana aga erinevad meetriumite kasutamine. Ja tihtipeale on kasutatud kõige tuntumat meetriumit heksameetrit, et mis oligi antiikajal tegelikult väga kõrgelt hinnatud värsimõõt. Eksameeter kuulus eepika žanri juurde eksam, eetris on kirjutatud üles Ni Homerose epased, aga ka roomlaste epas. Ja heksameetrite kasutati siis ka väga paljude erinevate lühemate poeesia vormide juures. Aga teine selline tuntud värsimõõt on ka liigiline distifon, mis kombineerib heksameetrit ja pentameetrit. Tavaliselt on see siis kaherealine värsirida. Nüüd viiduse juures võime leida päris palju selliseid tuntud väljendeid, aga üks selline ilus mõttetera, mis on kahtlemata väga tuttav kõikidele inimestele kõlab järgmiselt. Tooneke Riisfeliiks multoosnomeraabisamiikas, temporasiiif, Rint, Nuubila soolus, eris, ütleme seal eesti keelde tõlgime siiski rattani. Kuni sa oled õnnelik, on seal palju sõpru, koeajad lähevad raskeks või pilviseks, siis jääd sa üksi. Samuti on tuntud ka rooma poeedi Horaatsuse mitmed mõtteterad temalt tegelikult on käibesse läinud väga palju ka selliseid lühifraase mis on välja võtad tema luuletustest näiteks ora otseselt on tuntud ütlus karpedjemm, et kasuta päeva sõna tegelikult verb tähendab piima, nii et mõnikord me võime kohata eesti keeles, et ta on ka väga täpselt püütud tõlkida seda väljendit. Või on väga tuntud ka tema kolmanda oodide raamatu viimane luuletus, mis on pühendatud tragöödia lüürilise luule muusalemelbo meenele, kus ta alustab oma värssi meetrumis, mis ladina keeles kõlab siis. Eks seegi monument, äärberenniuus, kus ta viitabki, et oma sellise suurepärase loominguga on ta nüüd püstitanud endale monumendi, mis on vasest kestvam. Ja see omakorda on ju tegelikult jällegi suur äratundmisrõõm kõigile Puškini luulearmastajatele. Nii et jällegi me näeme siis selliseid väikesi viiteid rooma autoritest. Kindlasti on tuntum ka tseesar ja, ja tittero, et nende mõtteterad on siis meieni jõudnud ka väga erinevaid teid pidi näiteks Tseesrile on siis omistatud ju seda kuulsat ütlust tulin, nägin, võitsin mida tavaliselt hääldatakse traditsioonilise häälduse järgi veni vidi vici. Ehkki, kui me jällegi tuletame meelde seda klassikalise häälduse reeglid ja kuid see saar seda ise ütles, siis ütles ta veeni viidi liiki külas siis tema enda eluajal aga kitse ära siis teine, selline tuntum Rooma autor ja tegelikult, et minu hinnangul võiks ta olla ka ju kõigi aegade kõige kuulsam kõnemees on andnud meile sellise väga kuulsa ütluse nagu Oodemparaamoores, oh ajad, oh kombed ja samuti pärineb temalt ka siis väga palju selliseid tõsisemaid mõtteteri nagu hiljem enim Leeges interarma. Relvade keskel seadused vaikivad, nii et juhtis ta siis tähelepanu sellele, mis toimus Roomas, mis oli, ju sõdib riik. Ja tegelikult need küsimused ja probleemid tulevad ka tänapäeval üles, et milline on sõjapidamine ja kui palju jääb järgi õiguste seadust sellises olukorras. Millal saab ühe tuntud kuulsa autori tsitaadist selline mõttetera või millal saab sellest vanasõna, kui kaua on see aega võtnud, kas need vanasõnad või need mõtteterad, mis on välja öeldud seal kuskil sadu aastaid tagasi said kohe olulisteks lauseteks või on see tulnud hiljem? See on erinevate autorite puhul kujunenud välja erinevalt. Tegelikult Ta oli juba antiikajal traditsioon tugineda selliste autoriteetsete autorite mõtte teradele oma töödes. Ja me näeme, et roomlased väga palju armastasid viidataja tsiteerida kreeka autorite teoseid. Me näeme, et tsitaate nii kreeka kui Rooma autoritele on kasutatud läbi terve siin Euroopa keskaja ja varauusaja ja ka hilisematel autoritel. Ikka ja jälle on peetodes oluliseks võtta selliseid kaalukaid mõtteid, et kinnitada oma argument, et nende abil, et need autoriteedid tegelikult on kujunenud välja, siis üsna pika aja vältel. Rooma autorid, mõned said tuntuks väga kiiresti omaenda eluajal. Selliseid suurepäraseid, et ja hästi sõnastatud tekst armastati, väga palju lugeda ja kuulata. Aga tuleb siin nimetada ka seda, et mõned Nendest ladinakeelsetest tsitaatidest, mida me tänapäeval ka väga armastame kasutada ei ole sugugi pärit ainult Roomast. Et see on nüüd üks korrektuur, mis tuleks teha, et tihtipeale me võime lugeda. Paljud ladina tsitaadid on saanud juurde kommentaari, et nagu vanad roomlased armastasid öelda aga tegelikult on üks või teine väljend hoopis hilisemast ajast pärit. Ja näitena saab siin tuua näiteks sellise kuulsa väljendi nagu sic transit glooria mondi. Nii möödub maailma hiilgus ja see ei ole sugugi pärit antiikajast, vaid tuli kasutusele olles 15. sajandi alguses paavstiks pühitsemise tseremoonial vanadest roomlastest üsna kaugele. Aga samas tuleb kõigile ei meeldi Rooma riigi langus. Tõsi, et see tõepoolest see kloori remondi ja selle hiilguse langus võiks olla selle kohta tabav. Aga ladinakeelseid selliseid mõtteteri tegid tänapäevalgi, mulle tundub näiteks homosovjetlikus, see ei saa olla vana väljend. Jah, tõepoolest, ladina keel ongi selles mõttes universaalne allikas, et me saame luua juurde uusi väljendeid ja uusi termineid kogu aeg selleks täiendada ja rikastada oma sõnavara siis selliste uute mõistetega. Ja seda tekib siis mitte ainult sellises üldises kasutuses, vaid selliseid uusi väljendeid ja termineid luuakse tegelikult ka teaduses juurde ja õigusteadusnäiteks on selles vallas hea näide, kus me saame näha, et Luksemburgis Euroopa Liidu kohtus on kasutusele võetud viimaste paarikümne aasta jooksul täiesti uusi ladina väljendeid, mida pole mitte kunagi varem kasutanud. Rooma juristid oma teostes. Ja sellised väljendid Ta on läinud päris hästi kasutusse. Nii et näitab, et on tõepoolest olnud siis praktiline vajadus tähistada mõnda uut olukorda või situatsiooni. Ja ladinakeelne termin on olnud siis kõige parem ja tabavam, et seda mõistet tähistada. Ja nii on ka selle homo soreetikuse juures. Homo sapiens tähendab mõtlevat olendit homosovjetlikus juurteta inimest juurteta nõukogude inimest. Heitsin pilgu peale Vikipeedias on terve nimekiri ladinakeelsetest väljenditest mis paljude tulevad tuttavad ette. Mind hämmastas üks asi, et lapsus on ladinakeelne väljend. Mitte ei ole eesti keelest tulnud, vaid ladina keelest lapsus kui vääratus. Kui eksitus. Jah, selliseid rõõmsaid äratundmishetki tuleb veel, et kindlasti juhtub sellist segadust kreeka ja ladina tüvede puhul, mida on kasutusele võetud nii, nii eestikeelsete võõrsõnadena, siis eriterminoloogias kui ka siis üldises keeles. Et näiteks on sellised toredad sõnad nagu pais, mis kreeka keeles tähendab last ja siit näiteks pedagoog, eks ole siis see, kes just tegeleb nende lasteaiaõpetamise harimisega, aga samas Peeesspeedis ladina keeles tähendab hoopis jalga. Ja seega siis pediküür, mis tähendab jalahooldust ja pediaater ei ole siis jalaarst, vaid on hoopis jällegi lastearst nii-öelda, et need kaks väga sarnaselt kõlavat tüve ühest või teisest ainult iksist keelest on ka need kindlasti, millega võib päris palju nalja saada. Kui palju ladina keel siis tänapäeval meie keelemaailma mõjutab? Ladina keel on kahtlemata väga palju esindatud teaduses ja akadeemilises elus teaduskeele puhul me näemegi ju seda, et erialane terminoloogia väga suure osa on võtnud ladinakeelsetest tüvedest aga ka teksti sõnastamise stiil on tihtipeale see, mis matkib just sellist ladinakeelset stiili ja sõnastust. Ladina keelt kohtab väga palju akadeemilises kirjutamises ja siinselt näiteks tuua viitamise juures kasutatavad väljendid koopas titaatum või ibidem. Samuti kohtame me tegelikult ladinakeelseid lühendeid tohutult palju ingliskeelses teadustekstis. Et inglise keeles ongi kuidagi ladina keele kasutamine vahest isegi suurema tähtsusega, kui me siin oma eesti või saksakeelses akadeemilises tekstis kohtama akadeemilisest elust me saame tuua ladina keelt veel kohe siitsamast ülikoolide juurest. Et nii Tartu Ülikoolis kui Tallinna Ülikoolis on õppehoonetele antud ladinakeelseid nimetusi. Et Tartu Ülikoolis on siis meil ju olemas juriidikume, ökonoomikum ja teisedki õppehooned. Ta on saanud ladinakeelse nimetuse Tallinna Ülikoolis õppehooned nimetatud ladinakeelsete sõnadega Silva terra ja Mare näiteks. See ladina keel on kohe siinsamas olemas. Silva terraja Mare Mare Meri aga Silvia terran. Silva on mets ja tera on maa. Nii et ta on andmeid siis Maa ja Merimetsa ja meri. Sellised ilusad ilusad nimetused ja seal Mare õppehoone Tallinna Ülikoolis muidugi vaatab sinna merele kahe nii et see nimetus on siis väga, väga kaunis ja sümboolne. Et akadeemilises elus me kohtame ladina keelt tegelikult veel ka selle juures, et kui antakse hindeid ja kui On keegi väga silmapaistvalt läbinud oma akadeemilise stuudiumi, siis lõpetab ta saab diplomi cum laude kiitusega. Samuti, kui peetakse kõnesid ülikoolis, siis kasutatakse selle juures tihti ladinakeelseid tiitleid, rektorit. Tihtipeale nimetataksegi rektor magnificus suure auline rektor. Ülikooli kohta öeldakse tihti hellitavalt alma Maater ehk toite Vena. Kui toimuvad pidulikud akadeemilised aktused, siis selle juurde kuulub alati kaudaamas igituri, üliõpilaste hümni laulmine. Esimene salm Sis meenutabki seda, et tuleb olla rõõmus. Nüüd, kui me oleme, siis noored ja hüütakse viivadki, Reskab Florejate elagu, kasvab, õitseb siis ülikoolile ka. Akadeemilised kraadid on ju tegelikult ladina keelsetena tuntud magistriõpingute lõpus, tihtipeale siis antakse kraad magister, artsime kunstide magister ja doktorikraadi saanud inimene tavaliselt neid lühendama inglise keele järgi. Piia XD. Aga see tegelikult tuleb ladina keeles ja on hoopistükkis doktor filosoofia ehk siis filosoofiadoktor. Samuti on ülikoolides selline tore akadeemiline traditsioon, et maailmakuulsad teadlased, kes on siis meie Eesti ülikoolidega olnud väga heades suhetes ja ühteteist valdkonda väga palju aidanud oma arengus ja, ja koostöö näol saavad kiitli doktorfonooris kausa ehk siis audoktor ja Tartu Ülikoolis on audoktorite promoveerimine Teie esimesel detsembril ehk siis rahvusülikooli aastapäeval. Ja selle väga piduliku akadeemilise sündmuse juures kasutatakse samuti ladina keelt, nii et nende diplomid Loetakse ette neile siis ladina keeles. Ja on kombeks veel, et audoktorite nimel peab siis üks nendest Audoktoritest tavaliselt kõige vanem ja kõige lugu peetum ka kõne ja on ka meil olnud juhuseid Tartus, kus audoktorikõne on peetud ladina keeles. Lisame siia veel ka Tallinna tehnikaülikooli. Mõistuse ja käega käega täpselt nii täiesti õige see sildade peal ladina, selliste kaunite sententside kasutamine on ka, mida me näeme, mis sest on selline traditsioon ka ju Tartus tegelikult, kus meil inglisild ja kuradisild ja kus me võime leida ka siis üles toomemäele kõndides silla pealt sellise kauni väljendi nagu otsium refitsi, Tiiras puhkus taastab jõud. Akadeemilisest maailmast, popkultuuri kas ladina keelt kuuleb ka popmuusikas näiteks? Jah, see on nüüd ka jällegi üks selline fenomen, mis tegelikult rõõmustab väga, sest et tänapäeval ladina keele õpetamine ei ole ju sugugi enam selline, nagu ta oli sajandite eest, kus koolilapsed koos kooris kordasid peast käändelõppe pöörde lõpp või tuupisid pähe pikki-pikki lehekülgi antiikautorite teostest tänapäevases õppimises tegelikult kasutatakse väga palju seda, mida võimaldab meile moodne tehnoloogia, mida võimaldab meile moodne elu. Ja on lisaks siis nendele antiik või keskaega tutvustavatele tekstidele, mida me õpime tänapäeval just tundma läbisele tuuri. Et keegi ei õpi teksti enam eraldi lahus sellest, et mille jooksev tekst loodi või kelle poolt ta loodi, vaid et kui me räägime Rooma arhitektuurist, siis me vaatame selle juurde videot. Ja kui me õpime näiteks Rooma või Kreeka jumalate kohta, siis meil on olemas ka ju väga palju selliseid uusi ja moodsaid, Hollywoodi filme tehtud nende kangelaste kohta. Nii et see kahtlemata aitab siis paremini mõista ja inspireerib ja tekitab huvi nende valdkondade vastu. Aga tõepoolest on siis olemas lisaks ka nüüd jälle selline tõusev trend. Tõlkide kivi, vii luua täiesti uusi materjale ladina keeles. Kui me räägime moodsast muusikast näiteks siis vaadates, mis materjale mäe ladinakeelset täna Youtube'ist leiame, on meil põhjust üllatuda väga palju-palju aastaid. Peeti selliseks kurioosumiks soome lauljad doktor Hammond, et kes andis välja plaadi ladinakeelsete lauludega selle plaadi pealt võis leida mitmeid Elvis Presley kauneid laule näiteks ladina keelsetena ja ka teisi selliseid vanemaid tuntumaid hitte siis tänapäeval on neid võetud kätte ja on tegelikult just selliseid moodsaid muusikat tõlgitud väga suurel määral ladina keelde. Et mida me võime leida, on see, et mitte ainult jõululaulud on kõik ladina keelseteks meil tehtud vaid on olemas ka näiteks Titanicu filmimuusika või filmid tuntud lugu My Heart Will Go, annan ladinakeelsena olemas ka siis mitmete selliste kuulsate multifilmide ja muusikalide kuulsad lood. Näiteks Disney sellest Frozen multikast on siis kuulus lugu ledid Go on siis ladinakeelsena olemas. Meil on olemas ka teiste selliste suurte poplauljad. Ta nagu teel, et tema siis selliseid kuulsaid laule lauldakse. Apa kuuluvas mamma Mia on osalt ladina keeles juba sisse lauldud, nii et me näeme, et on valik igale muusika armastajale olemas. Ja muidugi luuakse ka uut klassikalist muusikat ladina keeles, et et siin saab tuua näite näiteks ka Eesti enda heliloojat ja, ja Lätinistide koostööst, et klassikalise filoloogia professor Anne Lill on loonud originaal ladinakeelse teksti, näiteks René Eespere muusikale. Nii et ka sellist suurepärast koostööd on võimalik välja tuua väga tänapäevases tähenduses. Kui sajandeid on tõlgitud ladina keeles teoseid Eesti või, või mis tahes teise keelde, siis kuidas tänapäeval on, kas tõlgitakse ka vastupidi? Tõlgitakse ja tõlgitakse jällegi selles mahus. Täiesti uskumatu, võib see tunduda esmapilgul et kui vaadata, mida me näeme vikipeedias, et nimekirjad, mis on toodud ära teostest, mis on tõlgitud ladina keelde, siis see mõjub äärmiselt hämmastavana lisaks teostele, et mis on siis sellised tuntumad ja rohkem levinud, et me teame, eks ole, Karupoeg Puhhi tõlkeid või või siis Harry Potteri teoste tõlkeid ladina keelde. Et aga on olemas meil tegelikult neid tõlkeid juba ka märksa varasemast ajast, et tegelikult juba 19. sajandi lõpust, Me võime leida, et on tõlgitud ladina keelde näiteks Robinson kruusa kohta ja meil on olemas tänapäevast, siis veel näiteks Alice, Imedemaal ja karupoeg päring tan ja loomulikult on koomikseid tohutu suurel määral tõlgitud ladina keelt, et see ladinakeelsete koomiksite žanr võikski olla kohe täiesti selline eraldi huvipakkuv teema, aga Eesti kaasaegsest kirjandusest ei ole teada. Eesti keeles ka proovitakse ja tõlgitakse. Kindlasti saab siin nimetada seda, et on Tartu Ülikooli klassikalised filoloogid teinud selliseid katsetusi tõlkimaks ära mingid osad kalevipojast ladina keelde ja siin on jällegi suureks inspiratsiooniks olnud meie head kolleegid Soomes sest soomlastel on tõepoolest nende Kalevala ladina keelde tõlgitud. Popkultuuri osas muidugi on kindlasti tähtis ka film ja ka filmis võime me tegelikult ladina keelt kohata ja siin võib-olla selline tuntum näide on aastate eest. Mel Gibsoni Kristuse kannatuste film, kus kasutati väga paljusid erinevaid keeli, mida oletatavasti siis tollel ajal 2000 aastat tagasi nendes piirkondades kõneldi. Ning selles filmis roomlased on siis need, kes räägivad ladina keeles. Tahaksin öelda, et siis kuuldused ladina keele surmast on ennatlikud, aga tegelikult on üldse piinlik, et ma niimoodi küsisingi Mida rohkem vaadata ringi internetis siis seda rohkem me kohtame ladina keelt enda ümber, et lisaks kõigele sellele, mida me näeme, enda, see moodne tehnoloogia meile võimaldab ta aitab üles leida teised inimesed, ta inspireerib ka looma kirjutama ja muusikat salvestama. Ta levib sellisel viisil, siis on olemas ladina keeles näiteks kajutit, Mystery, juba lehed on olemas inimesed, kes peavad blogi ladina keeles, nii et ladina keel tegelikult on levinud märksa rohkem just sellise moodsa ja tänapäevase emakeelena, et tegemist ei ole siis enam ammu sellise keelega, mida me õpime ainult klassiruumist, tuubime pähe väidet ladina keele muudest raamatutest ja ei ole enam tolmasid raamatu aidata. Et ka see õpe, mis puudutab just seda antiikaega või keskaega, et see toimub ka siis selliste väga moodsate vahendite lähenemise ja meetodite kaudu. Ja lisaks ongi just väga huvitav ja tore, inspireeriv see, et nii palju me kasutame, me näeme neid inimesi, kes on võtnud vaevaks ja, ja teevad ja arendavad seda ladina keelt edasi ka tänapäeval. Ja kui õppida kõigepealt selgeks ladina keel, siis selle ladina keele baasil saab ju lihtsamini ära õppida päris mitu Euroopa keelt. Ladina keele alusel on välja kujunenud romaani keeled. Otseseks emaks on ladina keel kahtlemata itaalia keelele. Aga on ladina keele baasil kujunenud välja ka prantsuse keel, hispaania, portugali keel, rumeenia keel. Et neid keeli on siin veel, mida saab nimetada, aga kui rääkida germaani keeltest, siis tegelikult et inglise keeles on ju ka ladinakeelsed sõnatüvede osa hämmastavalt suur, et paljud sõnad, mis tunduvad meile täiesti tavaliste inglisekeelsete sõnade nagu näiteks Piipol tuleb ju tegelikult ladina sõnast populus. Ja neid sõnu on hämmastavalt palju, et kui hakata õppima ladina keelt ja olete inglise keelt õppinud, siis tundubki, et täiesti arusaamatuks jääb, miks nimetatakse inglise keelt germaani keeleks, kui ta on tegelikult justkui nagu vulgaarladina keel. Otsapidi. Aga me näeme mõjusid tegelikult, et ka ju eesti keeles ka meile on tulnud ladina keele alusel mitmed sõnad, mille puhul ka ja oskaks üldse kahtlustada, kui, et et see sõna võiks olla pärit vanadelt soomlastelt, et näiteks on selline ilus sõna nagu redis meil eesti keeles redis redis, mis tuleb ladina sõnast raadiks, mis tähendab juur. Et kõlab üsna ootamatult. Aga veel naljakam on näide sellest, et eestikeelne sõna ämber ei ole ka siis üldse mitte meie enda sõna, vaid et see tuleb tegelikult veel kaugemalt tuleb hoopis juba Kreekast ja kreeka sõna amfara selline kaunis graatsiline vaas maalingutega tihti kaunistatud, milles hoiti siis veini, õli ja teisi selliseid häid saadusi. Ja sellest tuli siis ladina keelde laensõnana ampara, sellest amparast siis niimoodi sajandite jooksul tulnud sõna ämber, me näeme, et funktsioon on sarnane. Vorman, teine. Ma loodan, et need põnevad näited innustavad inimesi ladina keelt endale hobiks võtma. Aitäh. Keelesaates rääkis ladina keelest, mis võib osutuda hoopis tulevikukeeleks. Tartu Ülikooli õppejõud Merike Ristikivi saate toimetaja Piret Kriivan. Järgmise lauluga soovime meeleolukat jõuluootust. Maailma üks tuntumaid jõululaule aisakellad. Selle on tõlkinud Princetoni Ülikooli teadlane Charles Miro ja linti laulnud üks ladina keele fängis mässi. Ei või kunagi Is nõuks tuuer tsi ja riisus. Karmina. Uus ree pööra kroos, traha, loogid, kaagine. Ja see nii ja naa põllu laabi mooring, lagi, paust, muundum, kurdu, see ja see nejad, sensena. Laaviimooring, laagi, baas, Modon kordu. ERM-is. Lõuna eks oksaseedee paat, õelad paak Tiidu piid võis kuumulhoos kappa alused per Tääridus võõrsil koostöö ja ja. Laadi mooring, vaadi, paust, moonum kord see ja see nii ja linnalaadi mooring laadi. Kord. Kaadi saab roosa omni loolas reedel, eks ta seekord see ja see ja. Laadi moreenlaadi paus. Seene ja CD ja Petsena laadivooring vaagi paos.