Tere Soome omariikluse 100. aastapäeva tähistamiseks räägime keelesaates Soome väljapaistvast keelemehest, Kalevala loojast, Elias lön rotist ja tema mõjust Eesti uue kirjaviisi jõustumisele. 1844. aastal käis Elias löönud Eestis ja külastas Kuusalus ka tänapäevase eesti keele ortograafialoojat Eduard Arensiit. Läinud suvel avati Kuusalus vana pastoraadi esisel platsil Eduard aarentsi mälestusmärk ja konverentsil räägiti ka Elias, löön Roti reisist Eestisse ja rääkija soome keeleteadlane Hannu renes on ka täna keelesaates. Mina olen saate toimetaja Piret Kriivan. Keelesaade. Soome keeleteadlane, eesti emakeele seltsi välisliige Hannu renes, tere tulemast vikerraadio keelesaatesse ja palju õnne Soome 100. iseseisvuspäeva puhul. Kui me räägime soome keelemeestest ja eesti keelemeestest ja meie omavahelistest kokkupuudetest, siis Elias ränrud on üks olulisemaid tegelasi ka meie keeleteaduses. Ja kui me mõtleme tema peale, missuguste nimetajatega Me saame teda nimetada, ta on soome keele arendaja, ajakirjanik, rahvavalgustaja, arst, taimeteadlane, see kõlab tegelikult eestlase jaoks ka 19. sajandi kontekstis väga tuttavalt. Tema elutöö oligi uskumatult suur ja mitmekülgne. Ja tema käis Eestis 1844. Saabus siia Tallinna jaanipäeva paiku. Soome Kirjanduse selts oli juba tot 840 teatanud, et lörud sõidab varsti Eestisse sidemeid looma. Aga siis sõit lükkus aastaga edasi ja tõesti 44 saabus ta Eestisse ja tegelikult oli see hea aasta, sellepärast et eelmisel aastal oli aarentsi grammatika ilmunud ja lõtkud oli väga huvitatud kontrastiiv grammatikast tahtis koostada Soome-eesti suudi ehk vepsa ja saami keelte kontrastiivne grammatika. See siiski kunagi teoks ei läinud, aga aga selle kohta palju kirjutas. Kuidas kontaktide loomine tol ajal käis kirjavahetuse teel? Kirjavahetuse teel mobiili tollal ei olnud. Ja mitte ka telefoni. Aga kummapoolne huvi oli suurem, kas see oli Soome poolt huvi või Eesti poolt? Kindlasti oli vastastikune, sest mõni aasta tagasi oli ju siitpoolt Sults Beatram Soomes käinud, siia esimese kalev alatu olnud Kalevala oli ilmunud. 1835 tähendab vana Kalevala siis uuem variant ja, ja ulatusliku ilmus 49. Ja siis oli siin nagu ärganud huvi sellise rahvuseepose vastu muidugi lörud oli Eestis juba tuntud. Soomlased, suurt midagi arvatavasti Eestist ei teadnud. Siis sõitiski lenbud siia ja tal oli isegi kaasas see eesti keele grammatikaraamat, mis aarentsi poolt oli Soome saadetud Soome Kirjanduse seltsile, nagu arvatavasti kingituseks ja lell. Ruut oli sellises kaasa võtnud ja. Soome külalisel juba grammatika kaasas oli, oli mõnevõrra kursis, sellega tuli grammatika taskus. Hammus Kuusalu ajal olid ikka raamatut kaasas. Näiteks huupeli sõnaraamat pikal reisil Ida-Karjalas ja nii edasi, et ta muudkui uuri, salat. Kui ta Eestisse tuli, kas ta siis oskas eesti keelt juba, kuidas arendamas? Mõnevõrra oskas aga muidugi siin poole aasta vältel, siis kui ta siin igal pool rändas ringi ja peamiselt viibis küll Tartus siis arenes tema eesti keele oskus, nii et pärast, kui ta Lõuna-Eestis käis sügisel 1844, siis seal üks kirikuõpetaja, Reintal nimega märkis kirikuraamatusse soome külalisel oli, oli päris hea eesti keele oskus olnud, et kõik nüansside patrundi säravad. Ta tuli siis selge sihiga kohtuda Eduard arentsiga. Ei ei tahtis küll arestiga kohtuda, kuna aressi grammatika oli alles ilmunud, aga sihiks oli tal siiski Tartusse minna ja seal seal töötada. Ta tahtis õpetatud Eesti seltsi. Sõnavara kogusid peamiselt kopeerida suure soome rootsi sõnaraamatu jaoks, mis tal oli ülesandeks antud ja see ilmus siiski alles kui ta juba pensionil oli, aga ta tahtis nagu sugulaskeeltest vaadata, et kas oleks abi saada. Aga siis see kirjaviisi küsimus mis teda Eduard aarentsi puhul huvitas, eriti siis see oli nagu kõrvaltegevus tegelikult. No aga siis ta pööras tähelepanu ja ta saatis üsna palju soomekirju reisikirju siit Eestist. Ja alati kirjutas õigekirjaküsimuste kohta, sest Ta leidis, et see oli väga imelik see vana kirjaviis. Ta isegi kirjutas mulle, et kas olid kateletare või Kalevala värsid, kirjutas, et kuidas need näeksid välja, kui soome keel oleks eesti vanas kirja pis kirjutatud. Nagu siin isegi mõned soovitasid, et soomlastel tuleks üle minna võlakirjadest. Sellisele, nagu meil oli umbes sellisele Aga kuidas Soomes üldse oli, Lõõnrut on ju tegelikult, kas võib pidada teda soome kirjakeele teiseks isaks Agricola järel et. Et kõigepealt tegi Agricola oma kirjaviisi, missugune see oli? Puudulik ja tal olid eeskujuks muidugi tollane Rootsi kirjapiss. Ja muidugi osaliselt saksa kirjaviis, tema käis juubittenbergis 1500 aastat tagasi või noh, natuke vähem kui 500 aastat tagasi, aga luteri juures õppis seal. Aga lennud on siis tõesti teine suur mees soome kirjaviisi arendajale? Kui meie vana kirjaviis toetus baltisakslastele saksa keelele, siis kas soome vana kirjaviis Agricola kirjevis toetus rootslastele? Peamiselt rootslastele ja nii et tema poiss isegi ühte häälikut märkida nelja-viit moodi. Ja, ja see oli väga ebakindel, tema veel suur kirjaviisi arendaja ei olnud, aga ta oli algataja. Seda võiks ka keeruline lugeda olla. Kui natuke õppida, siis soome keeled Claude küll. Ja Lõõnrud siis parandas tema kirjaviisi. Ei, no see oli muidugi juba aasta vältel parane nutta, aga Len Rootsis ühtlustas, Soomes tekkis nimelt umbes 1820 nõndanimetatud murrete võitlus sest nõuti, et see Lääne murdeline kirjakeel, et tuleks seda kuidagi laiendada ja idamurded siis rohkem nendesse tähelepanu panna ja siis siis oli ju kaevala ilmunud, koguti rahva luuletusi ja, ja need ja Ida-Soome murre ja rahvaluule tuli nagu sai tuntuks. Ja see äratas siis rohkem tähelepanu ja nõuti Soomes oli isegi üks mees kannander nimeline mees, kes nõudis, et kirjakeeld tuleks põhineda sabamurdele ja ta kirjutas sabu murdelisi tekste, aga isegi sabalast Need alati lugeda. Nii keeruline oli soomlastelt nii harjunud selle kirjakeelega, mis oli siis 1820 30, et et ei saanud nagu liiga palju seda muuta, aga siis lennud tasapisi tõi uusi sõnu Kalevala kaudu tuli, aga noh, meil on võib-olla paarsada sõdamis Kalevalas esmakordselt esinevat. Ega need tema leiutatud Ta ei ole, aga, aga selle kaudu tulid kirjakeelt rahvasuust, need üles rahvasuust, jah, tema ja siis muidugi on ka teised rahvaluulekogujad oma oma ainestiku sinna andnud. Aga siis muidugi arendas ta nagu varem juba juttu, oli bioloogia sõnastiku, juriidika sõnastikku tõlkis raamatuid soome keelt, nii et veel on umbes noh, tema ühes juriidika raamatus oli, mis oli rootsi keelest tõlgitud umbes 1000 sõnaga nimestik ja, ja siis sellest on võib-olla ikka veel tarvitusel suurem osa. Võib olla tähendus on natuke nihkunud, kuna muidugi õigustekstid on muutunud pisut ja nii Kui ta siis Eestisse tuli ja Kuusalusse jõudis, mis on erias lönruti ja Eduard Ahrens kohtumistest teada? On teada nii palju ta lennud oleks tahtnud pikemalt arentsiga kohtuda, arenduse juures peatuda. Aga Ahrens oli siis kiire juba Tallinnas sõita, siin oli mingi kirikuõpetaja sinod algamas ja sinodile tuli minna. Ja siis jäigi nende kohtumine arvatavasti ainult kahe kolme päevaseks. Aga pikemalt oleks lennud kindlasti võinud peatuda, tahtnud peatuda ja keeleküsimustest rääkida, aga näiteks Arnold Kask narvanute. Et Ahrens siis sinodil rääkis kirjaviisi küsimustest nagu julgemalt tänu Lõndruti õhutusele, et lõng, ruut nagu ütles, et tuleks ikka üle minna uuele kirjaviisile, mida Aare sügama grammatikas pakkus siis lendad tõukas takka takka. Ka varem oli juba tõuganud Arvidson nimeline soomlane, kes kirjutab tas Rosemplenteri Patre, kes kahekümnendatel aastatel, et tuleks eesti kirjaviisi muuta soome keele omale lähemale. Huvitav, kas lööndrud tegi ka mõned parandused konkreetsed või andis eilsel Arens töötas ise selle uue välja? Ja muidugi, aga siis kullerrud Tartusse jõudis, siis ta seal muudkui rääkis õpetatud Eesti seltsi koosolekutel. Enamasti olid vist baltisakslastega rääkisid, tuleks uuele kirjaviisile üle minna, aga seal olid kange vastasseis, eriti Felman oli algul Kreutzwald, Kreutzwald hakkas, hakkas siis juba üle minema. Varsti algul temagi oli vastane, aga ja ega tema läks ka pikkama, tema hakkas siis pooldama ja hakkas avalduma raamatuid. Uuelt kirjumis. Kellega veel, Elias Lenrot Eestis kohtus, kas ta Kreutzwaldi kohtuski? Kohtus põgusalt Võrus, aga niiet Kreutzwaldi perekonnas oli, ma ei mäleta, kas oli, oli laps haige ja Kreutzwaldi naisel tuli siis lapse eest hoolitseda ja seal siis kuidagi Kreutzwald pärast kirjutas. Temal kui tagasihoidlikul. Vaesel inimesel ei olnud suurt midagi soome külalisele pakkuda ja olin natuke nördinud, et nii põgusalt tema juures ainult paar-kolm tundi vist peatas. Aga ega Kreutzwald tollal veel Soomes eriti tuntud ei olnud. Ei olnud mingi kalevipoeg ilmunud ja firma neil oli tollal ülesandeks eesti rahvuseepos koostada. Enne stuupa. Nii et rändrutel ei pruukinudki Kreutzwaldi vastu erilist huvi Ta oli üks üks eestlane teiste hulgas ja muidugi oli, oli rahvuslikult meelestatud selles selles suhtes huvitatud, aga ta ei olnud eriti keeleinimene ja nii nagu ta tahtis teleinimestega kohtuda. Ja ta eriti siis, kui ta tegi veel oma kuuenädalase reisipiss enamasti jalgsi, käis Lõuna-Eestist Tartust Läti piiri poole piirile lähedale siis peatas pastoraatides ja eriti nende pastorite juures, kes olid rahvuslikult meelestatud, estofiilid enamasti õpetatud Eesti seltsi liikmed. Ja, ja siis näiteks Reinthal poolte oli 10 päeva. Nad on kindlasti seal keeleküsimustest rääkinud. Enamasti jalgsi jalgsi ja et siis on soome mees käinud Eestimaal jalgsi, nii nagu Kristjan Jaak Peterson läks Tartust Riiga jalgsi. Aga siis, näiteks kui ta oli juba Soome poole tagasi minemas, siis sügisel siis juba oli, oli novembri lõpp. Detsembri algus, siis ta kaalus, et kas kas jalgsi minna või hobusevankriga sõita ja leidis, et kui hobusevankriga, siis tuleks tal kasukas muretseda. Tuule nii kaua, et külm hakkab seal hobuse vankri peal istudes, aga siis otsustasid jalgsi minna. Käies saab sooja ja ajas ja ta harjunud ta oli heas vormis. Kas ta on kirja pannud selle, mida ta siin nägi, kas ta on kirja pannud pigem keelealaseid asju või on ta kirjutanud üles ka seda, missugune oli Eestimaa siis? Jah, mõlemad on teinud, et ta on üsna palju kirja pannud keele võrklusi. Need ongi huvitavat esimesed korralikud kontrasti võrklused, võime öelda. Oma sõpradele, soome kirjutas ta üsna palju kirju ja nendesse tihti pikalt pikalt loendid, et mis on eesti keeles erinev soome keelega võrreldes ja tema näiteks leidis, et see, et sõnad on eesti keeles lühenenud eesti keeles on palju ühesilbilisi sõnu, mis soome keeles on kahesilbilised lapsi, laps, poiga poeg leidis, et eesti keel on parem keel moodsa luulekeele jaoks. Riimilise luulekeele jaoks. Vaat see on huvitav. Et siis ühesilbilised sõnad lähevad paremini, leiab rohkem riiuliruumi. Pikemad siis see ei ole nii hea siis moodsa luule jaoks tema arvates. Mis meil siis olid muidugi küpsugused. Grammatika võrdlused, et mis käänded või verbide vormid on, on ühised, ööbisson erinevad, mis puuduvad eesti keeles. Enamasti on tema tähelepanekud õiged, aga osaliselt on ka sellist, et võib öelda, et tollal ei olnud keeleteadus eriti veel ajalooline keeleteadus, arenenud ei olnud teada, nii paljud. Harris näiteks leidis, et eesti keel on, on soome keeles. Aga nõllutsel armunud seal ei olnud tema leidised, paremeton õekesed kui teine, vanem, teine laps, peavad võrdsed olema. Jah, ja see oli ka Felmanni arvamus. Et võrdselt. Aga tänapäeval, mida teie arvate? Täpselt sama moodi, et ega nii ei saa öelda, et kuidagi soome keel oleks, läänemeresoome keelte emakeeled on arenenud omal viisil kõrvuti ei, ta kirjutas siis Eestist ka Eestist, kirjutas üsna palju tähelepanekuid, et eriti see ränne Lõuna-Eestisse oli, selline vestuma silmi väga avas, tema leidis, et, et harilik rahvas elab tõesti halvasti ja ta ei tahtnudki sellepärast mõisades peatuda vaid vaid just basturaatides, kus arvas, et pastorid siiski Kas need tema kirjeldusi saab lugeda? Saab küll, need on välja antud tema kirjade kogud ja näiteks teie nüüd juba kadunud Heldur Niit leidis Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis Helsingis tee märkmikku, milles on, aga need on sellised lühikesed tähelepanekut, et kuupäevad ja kus ta käis ja kelle juures peatused. Aga siis on tõesti need soomesaade tud kirjat, millest osa isegi ajalehtedes avaldati näiteks ühes Porvu ajalehes rootsikeelne tekst ja tähelepanekud soome ja eesti keele ja olude võrdlusest ja siis nelman avaldas oma saima nimelises, ajakirjas ja ajalehes. Et niimoodi said tuntuks Soomes. Kas lööndrud oli kirjavahetuses ka enne või pärast eesti keeleteadlastega? No ta oleks arvatavasti tahtnud Felmaniga rohkem kirjavahetuses olla, aga see jäi üsna põgusaks, kuna Feldmann suri 50. aastal eraja. Lõllud töötas tollal veel oma arstiametis, kaugel Põhja-Soomes ka jaanis. Aga siis näiteks kutsuti teda Eesti kirjameeste seltsi liikmeks ja ta oli juba varem õpetatud Eesti seltsi auliige. Ja, ja nii et tal sidemeid oli ja isegi Koidula kutsus teda oma oma poja Baderiks Kroonlinna ristmik teleaga vedrud muidugi sõita ei saanud, aga saatis ilusa kirja siis allkiri on alles, on, on onon. Ja nad kohtusid 1871, kui Janssen oma lastega. Harry ja, ja Lidia ka tegi Soome sõidu ja Helsingis oli siis Alpilas suur pidu, oli vist juunis, seal olid mitmed Soome tollal silmapaistvad mehed ja üks ainult üks naine Emilie, päri bum, kes oli teatritegelane ja olid Koidula pärast kohal, siis seal pidutseti kuni päiksetõusuni. Ja Koidula kinkis Lõllutile ühe oma eestikeelse teksti. Ma ei mäleta, kas oli mingi novell või mis ta oli ja Lerrud tahvlit tollal juba vana mees, 69 aastat tolle aja kohta vana mees. Siis hakkas kohe seda tõlkima nagu tahtis näidata, et oskab eesti keelt hakkas tõlkima soome keeltes, siis. Ja teised katkestasid, läksid rõdu peale ja päikest vaatama. Tüdinesid ära. Vanamees seal siis teeb, aga lugu sai lõpuks tõlgitud. No ei, see oli lihtsalt nii kohapeal suuliselt. Aga lennud tõkis muidugi Teie need rahvaraamatuid, osaliselt ka soome keelteseltsid karskusliikumist toetavaid raamatuid, näiteks, et kuidas patune elu lõppude lõpuks muutub kenamaks ja siis poeg jõuab oma ema juurde. Ja nii edasi, et siin ilmusid mitmed need enamasti saksa päritoluga raamatut, mis olid juba teie inimeste poolt Eesti oludesse kohandatud, aga siis len ruut, võttis need kaasa, talvi, palju eesti raamatuid kaasas, kui ta Soome läks. Ta luges kunagi üles, et 130 ja kiitis, et enamasti õhukesed. Rootslastelt ei olnud siis õpetlikke lugusid võtteta eestist pidin võtma kaasa. Eeenno leidis lihtsalt, et need tulid huvitavat ja sobivat Soome oludesse ka, et natuke muutav, vahetas nimed ja nii edasi, et isegi üks Manteuffeli lugu on, on niimoodi tõlgitud siis soome keelt. Herbert Salu on kirjutanud pikema artikli selle asja kohta. Aga need kohtumised Koidulate ja Soome tuntud tegelastega, mis keelsed need kohtumised siis olid. Et löön Roska siia. Enamasti saksakeelseid muidugi leerud rääkis eesti keelt ja. Ja siis on huvitav tähelepanek, leidsin Sults verd Frami kirjavahetuse hulgast sellise, selliste andmete suhteliselt jätkami väimees oli nimelt Suomenlinnas ehk tollases Via Boris oli sõjaväearst, ei sõjaväe insener. Ja tähendab Bertrami tütar elas siis ka seal. Ja seal oli vahetevahel mingisugune pidu ja suts Vietnam kirjutas, et kuidas Soome Soome silmapaistvat teadlased räägivad eesti keeles, mida Eestis räägitakse ainult siis toatüdrukute ja sulastega. Tema imestas, et see oli siis seal suhtlemiskeel. Möödaminnes oli juttu ka sellest võrdlevast grammatikast, seda tal ei õnnestunudki kirjutada. Valmis. Ei, seda ei õnnestu, tal oli nii palju teisi asju teha, aga ta pidas ka oma. Kui ta siis sai soome keele professoriks, siis oma ametisse astumise ettekande või ma ei tea, mis Eesti mõistes oleks, pidas ta, see oli siiski rootsi keeles, tuleb, aga pidas ka nende võrdluste kohta. Soome-Eesti saami keeled võrdles näitleja. Kus tema kõik need käsikirjad ja, ja valmis tööd on, kirjavahetus, enamasti hoitakse, kas len rotil on oma? Ja enamasti on need kirjad ja käsikirjad on Helsingis, Soome Kirjanduse Seltsi arhiivis seal eriline Lõndru Diana nimeline kogu. Aga tema oli Lõuna-Soomes sammatist pärit ja seal on tema kodutalu on nagu mingisugune muuseum jah. Aga ka Jaapanis, kus ta paarkümmend aastat oli piirkonna arstiks, siis on õnnistatud kõik tema tema majad hävitama. Üks öeldud, seal ei ole nagu aru saadud, mis väärtusega mees ta on, olgugi et näiteks seal kirjutas vana Kalevala eessõnale alla ka jaanilinnas. Soomlastel on, on hästi kena komme tähistada erinevaid päevi. Kalevala päev, Lõõnruti päev, Rune pööripäev. Lendude päeva ei ole aga tema sünnipäev, mis tumisi Agricola surma per Agricola sünnib, peaaegu pole teada, aga neil on selles mõttes ühine tähtpäev. Üheksas aprill, see on siis soome keele päev. Nii nagu teil on Kristjan Jaak Petersoni päev on emakeelepäev. Mida sellel päeval Soomes tehakse? No meil on e-etteütlus vikerraadios. Ei, meil ja paljud muud suurt midagi ei ole, aga muidugi on mingisugune noh, lipu heiskamine soovitatud, aga meie oleme näiteks minu taolist inimest korraldavad midagi püüd Tuglase selts või nii, et on, on midagi siis soome keeleüritusi ja nii aga mitte nii, nagu teil on tõesti ulatuslikumalt koolides, ükskust, emakeeleolümpiaadil ja nii edasi, seda Soomes ei ole. Millal Soome pool või kellel Soome pool tärkas mõte, et, et Eesti on huvitav. Kes hakkas huvi tundma? Tegelikult hakati eesti keelt tollases Helsingi ülikoolis õpetama. Karl Niklas checkmann. Oulust oli esimene eesti keele lektor tegelikult soome keele lektor, kes luges ka võrdlevat grammatikat ja tema tähelepanekud ja käsikirju on säilinud, nii et on teada umbes, et mida ta luges. Ja siis tuligi tegelikult Elias Lõllud järgmisena kui vaadata, et kuidas eesti keelt on Soomes tuntuks tehtud ja. Tal oli võrdlevaid kursusi. Pärast tuli siis August Al Krist järglasena ja tema hakkas nutma, rohkem sugulaskeelte tundmist soome keele tudengitelt ja, ja siis hakati juba korralikult eestikeelseid raamatuid lugema, näiteks. Algul oli, oli soome keele tudengitel, oli Reinuvader Rebane oli, olid neil lugemikuks, aga siis ilmus Kreutzwaldi Eesti rahva ennemuistsed jutud. Ja siis võeti see kasutusele, sellest tehti ka Soomest siis sõnastike, et esimesed eesti, soome ja soome-eesti sõnaraamatu algelised kujud on tegelikult tekkinud niimoodi Taagvistid. Õpilased hakkasid koostama neid, et üks tegi tõesti eesti soomesõnastikud, teine tegi soome eesti sõnastiku. Näiteks Elias vanim vend, kes oli ka Eesti huviline, kes siin mitu korda siis tegi ühe sellise sõnastiku. Algrist ise koostas Suomalaisen murtes kirja nimelisel raamatul, mis tegelikult oligi läänemeresoome keelte lugemik, mitte soome keel kaasas, aga kõik teised keeled ja eesti keeli osa on selles üle poolpooletud. Umbes. Seal on mitmed Koidula luuletused ka ja, ja nii edasi, et see ilmus 1869. Üsna varakult juba. Oma alluvale Julius kroonile vist ülesandeks eesti keele grammatika kirjutada, et see siis ilmus 1872. Jaak vist ise oli siis selle kriitik siiski ütles, et eesti keele uurimine on meie kohustus, tähendab soomlaste kohustus. Ja siis järgmine järgmine keeleteadlane oli Kettunen. Kettune tuli hiljem, siis 20. sajandi algul. Ta käis ju Kodaveres oma murdeuurimusi tegema, kustus kiirelt, aga tema tegevus on peamiselt 20. sajandi esimestel kümnenditel. Aga näiteks kui mina soome keelt Helsingi ülikoolis õppisid kuuekümnendatel aastatel, siis oli eesti keele õpikuks velg Kettuse eestingeelen, oppikirja mereta, kui mitmes trükse juba oli, aga. Aga rääkige, palun nüüd natukene endast ka, kuidas teie keeleteadlasena eesti keele juurde jõudsite? No jõudsin 50 aastat tagasi tegelikult konkreetsemalt selles mõttes, et maikuus 1967 tegid Helsingi Ülikooli soome keele tudengid ja õppejõud Eesti reisi oli neli-viis päeva pikk ja elasime siis hotell Tallinnas. Mis ikka veel lõuna, noh, maja on alles, aga sisemiselt kindlasti uuel kujul ja pärast siis tõesti läksin Joensuu Ülikooli, mind paluti sinna, kui oli teada üks soome keele tollane magister, kes valdab ka natuke eesti keelt, jah, võiks eesti keele algkursust lugeda. Seal ei olnud nii palju tunde, et oleks võinud päris Eestist eestlasi õppejõuks kutsuda, nii nagu oli juba mitmes Soome ülikoolis. Ja 1971 kevadel läksin siis Joensus, olin enne seda Lääne-Berliinis olnud soome keele lektoriks mõned aastad. Et see linnade vahetus oli küll üsna suur ja siis töötasin seal natuke üle 40 aasta ja olen kaitsnud oma väitekirja siiski Oulu ülikoolis, soome ja eesti keele morfoloogia kontrasti, morfoloogia. Võrdlev grammatika, võrdlev, võrdlev. Ja siis olen nagu varem juttu oli siis teinud eesti keele grammatika soomlastele ilmus 1983 ja nüüd siis paar aastat tagasi tublisti laiendatud uustrükk ja parandatud ka ja see on tegelikult esimene eesti keele grammatikas soomlastele pärast Julius kruunid 1872. aastal ilmunud grammatikat. Tähendab Aino Kallase isa oli Julius Kroon, kes käis Eestis ja kohtus Koidula kaija, soovitas soome keelt õppida. Kui te vaatate kahe keele grammatikat, eesti keele grammatika ja soome keele grammatika, kuhu suunas nad tänapäeval liiguvad, kas see suund on mõnes mõttes sarnane või liiguvad erinevalt, kuidas keeled arenevad grammatiliselt? Kuidagi saaks võrrelda seda, et kuidas nad arenevad, arenevad omamoodi. Muidugi, siin on nüüd Soome mõju vähem, kui oli, oli mõned aastakümned tagasi, et sisu isegi pöörati tähele pannud soome mõju hakkab liiga suur eesti keeles olema, aga nüüd on kyll inglise oma suurem. Aga see ka soome keeles eesti mõju ei ole suurt midagi soome keeles olnud. Et soomlased on praegu samamoodi inglise keelega hädas, kui meie luges. Ikka peetakse nagu tihti peenemaks, et kui on mingi väljend on inglisekeelne ja mitte soomekeelne ja siis saavad firmade nimetused ja ja ametinimetused ka selliselt, et on normaalsele soomlasele mõistmatud. Tuleks nagu tõlget paluda. Sama siin kindlasti seda olen küll tähele pannud. Aga kuidas teile tundub, kas meie kahe rahva keeleteadlaste koostöö on piisav? Koostööd on küll, aga, aga seda oli varem rohkem, et ise olin, olin kaasas sellisesse projektis, mis alustati 1982. aastal tollasest Tampere ülikoolist, Heikki Paun, olen professor Heikki Panone ja siis tor hilisem professor Valma ülipakkuri, olite eesotsas. Ja siis mina Joensuust olin aktiivselt kaasas ja hakkasime korraldama kontslastiiv seminare millest võtsid osa siis Eestist Soome sõitnud lektorit. Ja siis hiljem laienes, nii et oli koostööd Tallinnas keele ja Kirjanduse Instituudi ka hiljem ka Tartu ülikooliga. Ja korraldasime ühiseid seminaris, oli tollal veel nõukogude ajal, siis kui oli ka odavam nagu soomlastel siia sõita ja hotellis elada ja tihti oli, tol ajal töötas nõndanimetatud Soome ja Nõukogude Liidu vaheline koostöö komisjon kes jagas tööpäev ja siis oli kas viis päeva Eesti sõidu jaoks ja vastavalt eestlastelt Soomes sõidu ja nii edasi, et see oli oma oma maailm. Ja niimoodi viibisi minaga paar-kolm korda keele ja Kirjanduse Instituudi juures. Teadusliku vahetuse korras, kümnepäevased sõidud ja sassis materjalidega tutvuda ja, ja niimoodi, aga praegu on koostaja jäänud vähemaks, vähemaks jäänud, aga ikka on, et nüüd ilmub siin isegi nii, et antakse siin Tallinnas välja. Lähivõrkushiks lähiVeerpalu jah, nimelist kogu kord aastas ja selles on siis need kontrasti uurimusi, et see on natuke uue kuju võtnud, pole enam nii organiseeritud, nagu tollal oli. Aga ometi, teil on päris tihti siin Eestis käimist. Õnneks? Aga head tuttavat, et sellepärast ka tahab lihtsalt sama lõbu pärast sõita, siia tuttavatega kokku saada ja augustikuus oli just nimelt Kuusalus, see oli siis nii, et Kuusalu asid, tegelikult tuli sellest välja, et ma olin, olin Tuglase seltsi reisil juunis nõndanimetatud erigiid ja see oli lias lennuti jalajälgedes Tapio Mäkeläinen korraldas muidugi seda oli reisijuhiks. Aga siis mina rääkisin eriti Lõnrutise, käisime nendes kohtades, kus löödud tuli viibinut ja väga huvitav reis oli. Ja siis siis muuseas käisime ka Kuusalus ja nägime harientsi sammas juba enne, kui see oli välja pandud, et see oli veel kuuris seal ja ka meile näidati seal, kus tõesti huvitav, näeb välja. Aitäh, soome keeleteadlane ja Eesti emakeele seltsi välisliige Hannu Reemes ja soovin, et teil oleks ikka põhjust Eestisse tulla. Kindlasti on aitäh, aitäh.