Tere õhtust, kell sai kuus, rahvusringhäälinguuudistega on stuudios Kai Vare. President Kersti Kaljulaid ütles, et Tiit Ojasoole tehtud ettepanek lavastada Eesti 100. sünnipäeva vastuvõtt ei tähenda vägivalla heakskiitmist, vaid kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest. Tulundusühistu tuleva algatatud kollektiivses pöördumises tehakse ettepanek viia läbi pensioni teise samba väljamaksete reform. Rahandusministril Meil on praegu väljamaksete korra muutmist, ei kavanda. Tuleb paika panna miinimumpensioni määr, mille pealt riik igale pensioni saajale tagama. Kui ta on kogunud üle selle, võiks inimene omal äranägemisel kasutada raha. Riigikogu riigikaitsekomisjon toetab Martin Heremi kandidatuuri kaitseväe juhataja kohale. Enam kui pooled osalise töövõimega inimestest käivad tööl. Et nende arv suureneks, on vaja eelkõige tööandjate suhtumise muutust. Erinevate uuringute järgi ütleme siin 25 kuni kuni 40 protsenti tööandjatest, las ütlevad, et nad ei ole valmis võtma osalise töövõimega inimesi tööle. Enam kui pooled liidiprobleemide käes vaevlevad Läti tervishoiu infosüsteemi tabas küberrünnak, ametkonnad kinnitavad, et andmed ei lekkinud. Kosovos tapeti serblasest poliitik, Serbia esindajad lahkusid seepeale Euroopa liidu vahendusel. Peitavad topeltkõnelustelt Kosovoga spordist. Tiitlikaitsja Roger Federer alustas Austraalia lahtisi tennisemeistrivõistluse kindla võiduga. Avaringis oli võidukas ka pikalt vigastuspausilt naasnud Novak Djokovic. Ilmateenistuse teatel hakkab alates saartest lund sadama, tuiskab, tuule kiirus on öösel puhanguti kuni 27 meetrit sekundis, hommikuks tuul nõrgeneb veidi. Külma on öösel üheksa kuni 12, saartel kuus kuni kaheksa kraadi. Päeval on miinus kolmest miinus kaheksa kraadini. President Kersti Kaljulaid sai 104 allkirjaga avaliku kirja, milles taunitakse näitlejanna kallal vägivallatsema Tiit Ojasoo kaasamist Eesti 100. aastapäeva vastuvõtu kunstilise programmi loomisse. President märkis, et teatril NO99 tehtud ettepanek ei tähenda vägivalla heakskiitmist. Ta rõhutas, et Tiit ojasoo tehtud ei saa küll unustada, kuid Talle tuleks andestada. Kärt Kelder, jätkab. Teater NO99. Lavastaja Tiit Ojasoo kaasamine EV 100 aastapäeva etendusse on vale vägivalla ohvrite suhtes, selgitas kirjale alla kirjutanud kunstikriitik Rebeka Põldsam. No 99 teater lavastab köige pidulikuma ehk siis Eesti vabariigi 100. iseseisvuspäeva lavastuse, mis on täiesti nagu hästi suur au, kui keegi saab seda teha, seda sümboolselt ei mõista, et ta päris täpselt, mida tähendab Tiit ojasoo juhtum ja no 99 teater Ta nagu meenutabki kõigile seda, et kõiki tundeid, mis seostuvad erinevate vägivaldsete inimestega ja nüüd kui talla anda siin au nagu muudab selle valu äsja. Kuutseks arvamust on avaldanud mitmed teatrikriitikud ja poliitikud. Sõna võttis ka kultuuriminister Indrek Saar, kes muuseas taunis justiitsministri Urmas Reinsalu väljaütlemist, et kanakarja kambakas tuleb ära lõpetada. Poolteist aastat tagasi see teema räägiti läbi. Tiit ojasoo, vabandas, astus tagasi teatrijuhi kohalt, sai oma karistuse, oleks igati mõistlik, et me püüaksime oma tänases ühiskonnas anda siiski inimestele ka teise võimaluse ja ma väga loodan, et sõbralikuma ja humaansel ühiskonna nimel me mõtleme mitu korda järgi, enne kui me analoogsetes asjades avaldusi teeme, ei aita ühiskonna leppimisele andeksandmisele kuidagi kaasa ei see, kui inimestel ei lubata enam oma tööd teha ega ka see, kui valimata väljenditega siis sellise üleskutsetegijaid, justiitsministri reaalkritiseerima minnakse. President Kersti Kaljulaid kirjutas sotsiaalmeedias, et hindab autorit ei ole, kust tundlikul teemal kõneleda. Ta rõhutas, et tehtud ettepanek teater NO99-le ei tähenda Tiit Ojasoo tehtud kahju heakskiitmist, aga kõneleb ühiskondliku andeksandmise võimalusest. Riigikogu rahanduskomisjon ja sotsiaalkomisjon arutasid täna ühisistungil tulundusühistu tuleva algatatud kollektiivset pöördumist, milles tehakse ettepanek viia läbi pensioni teise samba väljamaksete reform. Tänasele kuulamisele oli kutsutud teiste seas tuleva ametiühingute keskliidu ja kindlustusseltside liidu esindajad, jätkab Janek Salme. Tulundusühistu tuleva juhi Tõnu Becki algatatud kollektiivne pöördumine võeti riigikogu menetlusse novembris ning edastati rahanduskomisjonile. Pöördumise tegijad kirjutasid, et teise sambasse kogutud raha väljamaksete süsteem on praegu ebaefektiivne ning seetõttu majanduslikult kahjulik. Tuleva juhi Tõnu peki sõnul soovivad pöördumise tegijad, et riik seaks pensionisüsteemi esimese ja teise samba eesmärgiks tagada toimetulekut võimaldav miinimumpension ning need, kellel see on tagatud, saaksid oma teise sambasse kogutud raha vabalt kasutada. Esiteks tuleb paika panna miinimumpensioni määr ei tohi asendada mingi abstraktse keskmise näitajaga, sundis miinimummäär, millega riik igale pensioni saajale tagama. Kui ta on kogunud üle selle, võiks inimene omal äranägemisel kasutada raha. Ettepaneku teises osas mainitakse, et riik ise võiks korraldada teise samba väljamakseid. Samas rõhutatakse, et tegu ei ole teise samba riigistamisega, selgitab Tõnu Pekk. Tõenäoliselt on kindlustuses odavam teha üks suur rahvusvaheline hange grupi kindlustus, millega siis võimalikult odava hinna eest selline kindlus osta, et on võimalik maksta inimestele kuni nende elupäevade lõpuni inflatsiooniga kasvavad toimetulekupensionid. Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedov ütles, et Eesti on valinud sellise esimese samba mudeleid, kus lisaks ühetaolisele pensioni osale on sees ka tööpanusest sõltuv osa. Ta lisas. Tulevikus esimese samba osatähtsus väheneb ning teise oma kasvab, ent väljamaksed jäävad ikkagi tagasihoidlikuks. See on siis see põhjus, miks rahandusministeerium ei ole toetanud teisest sambast raha väljavõtmist näiteks ühekordse väljamaksena ühe summana korraga ja tegelikult on oluline ka see, et finantseerimisallikas nendel kahel sambal on samuti vähemalt osaliselt sama, et finantseeritakse siis esimese samba pensione kui teist sammast sotsiaalmaksu arvelt. Ja juhul, kui siis rääkida sellest, kas teisest sambast võiks raha välja võtta lihtsalt korraga, siis kindlasti tekib see küsimus, et kas sellisel juhul on otstarbekas sotsiaalmaksuraha sellised siis teise sambasse kanda. Praegu pole rahandusministeeriumis kavandamisel ühtegi eelnõu, mis muudaks teise samba väljamaksete korda. Milline on aga riigikogu rahanduskomisjoni seisukohta? Küsisin seda rahanduskomisjoni esimehelt Mihhail Stalnuhhini-lt. Praegu konkreetselt formuleeritud arvamust ei ole. Asi on selles, et see saab olla peale seda, kui toimub arutelu ja vaevalt, et me täna jõuame seda teha, aga peale seda me peaksime veel kord seda arutama juba puhtalt oma komisjonis. Riigikogu riigikaitsekomisjon kiitis ühehäälselt heaks brigaadikindral Martin Heremi kandidatuuri kaitseväe juhataja kohale. Riigikaitsekomisjoni liige, endine kaitseminister Margus Tsahkna ütles, et Herem andis komisjonile väga selged ja arukad vastused ning seetõttu oli otsus tema kandidatuur heaks kiita. Üksmeelne riigikaitsekomisjon peab kandidaadi kohta avaldama vastavalt seadusele oma arvamuse, kuid valitsusele pole siduv. Töötukassa ja sotsiaalministeeriumi esindajad andsid täna ülevaate aastast jõustunud töövõimereformist. Uku Toom teeb kokkuvõtte. Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal andis ülevaate sellest, kuidas on muutunud töövõime hindamine, mis tingimustel töövõimetustoetust makstakse ja millest see sõltub. Töötukassa eeldas, et 2000 seitsmeteistkümnendal aastal pöördub meie poole töövõime hindamise kas ligikaudu 56000 inimest. Tegelikult saime töövõime hindamise taotlusi mõnevõrra vähem, ehk veidi üle 52 tuhanded. Liimal ütles, et otsus tehakse reeglina 19 ööpäeva jooksul, kuigi seadus lubab 30. Töövõimereformist on sissetuleku mõttes võitnud ligi 10000 inimest, kes varem toetust ei saanud ja nüüd saavad. Kaotajaks võib aga pidada umbes kolme 1000 viitesadat toetuseta jäänud reformi eesmärk pole muidugi toetuste maksmine, vaid inimeste tööturule kaasamine. Tegelikult rohkem kui pooled osalise tõvega inimestest töötavad ja tegelikult ka puuduva töövõimega inimestest ligikaudu veerand töötab, mis tähendab, et nad on siiski leidnud oma oskustele ja võimetele sobiva töö ja töökoormusega töövõimaluse. Liimali sõnul näitab praegune kogemus, et ka tööturule sisenejad leiavad töö kuigi võrreldes teiste tööotsijatega kulub neil selleks mõnevõrra rohkem aega. Tööandjate valmisolek ja ka huvi vähenenud töövõimega inimesi palgata on muutunud positiivsemaks. Üks näide sellest on see, et, et on väga suur nõudlus töötukassa pakutava tööandjate nõustamise ja koolituse järele, kus me siis räägime tööandjatele erinevatest erivajadustest, mida tuleb teada vähenenud töövõimega inimese värbamisel, kuidas tööd korraldada? Sotsiaalministeeriumi asekantsler Janar Holm lisas omalt poolt Tööandjate hoiakutes noh, võiks öelda, et nii-öelda valmisolekus rakendada osalise töövõimega inimesi, et, et see valmisolek ei ole liiga suur. Erinevate uuringute järgi ütleme siin kas 25 kuni kuni 40 protsenti tööandjatest las ütlevad, et ei ole valmis võtma osalise töövõimega inimesi tööle ja väga palju neist ei, ei oma seisukoht selles osas, nagu Pille Liimal ütles, see olukord on paranemas. Meil on, on heaks partneriks Eesti Tööandjad, keskliit, kellega me siis üritame ka neid hoiakuid muuta, eks see võtab kõik aega, see sõltub ka üldistest hoiakutest ühiskonnas. Kodanikuühendus avalikult Rail Balticust leiab, et raudtee tasuvusanalüüsid ei ole tehtud ausalt. Ühenduse juhatuse liige Priit Humal ütles, et kasuhinnangud on ülepaisutatud. Kõige suuremad vead on seotud ühiskonnale antava sotsiaalmajanduslik kasuarvutusega, see on ülehinnatud 4,1 miljardit. Aktsiisiarvestus on tegelikult alahinnatud. Aktsiisi vähenemine on riigieelarvel negatiivne mõju, nii et see on nii-öelda negatiivne sotsiaalmajanduslik kasu. Seda on tasuvuse paremaks näitamiseks soovitav vähendada, mida on paraku ka tehtud vähemalt ühe miljardi ulatuses. Me loodame, et projekte hakatakse ajama ausalt, me loodame, et on siiski neid inimesi, kes tunnevad, et see on nende ülesanne kontrollida, et need andmed, mida otsustajatele antakse, on ausalt esitatud ja õiged. Ja Rail Baltic peaks olema ausate numbrite järgi tasu mitteblufitud numbrite järgi. Rail Baltic ei pea tulemata jääma, vaid seda projekti on vaja oluliselt muuta. Läti tervishoiu infosüsteemi tabas täna pärastlõunal küberrünnak, praeguseks on teenused taastatud, ametkonnad kinnitavad, et andmeleket ei toimunud, jätkab Ragnar Kond. Lätlased on esimesest jaanuarist üritanud käima saada siis e-teenindust tervishoius vääris see tähendab haiguslehtede väljaandmist elektrooniliselt ja ka retseptide väljakirjutamist. Kogu süsteem nende päevade jooksul, mis seda aastat on olnud, on töötanud väga vastuoluliselt, et on tekkinud tõrkeid ja nüüd on siis teada antud ka esimesest suuremast küberrünnakust. Mis tähendab seda sekundis tuli erinevatelt arvutitelt üle Euroopa ja maailma üle 10000 päringu ja see viis E-tervishoiusüsteemi lihtsalt umbe. No praegu on välja selgitamata veel, kas rünnakud lähtusid Lätist või korraldati need väljastpoolt. Küll aga on tervishoiuministeerium kinnitanud. Andmed lekkinud ei ole ja kellegi haiguslugudele ei ole keegi ligi pääsenud. Samas võiks olla tegelikult juba ka teine rünnak, et midagi juhtus süsteemidega ka 11. jaanuaril ja praegu uuritakse, et kas nende kahe võimaliku häkkimise vahel siis on mingit seost ja kust need kõik võisid siis aluse saada. Lätis on teenustega üldse keerulised lood. Kui ma eelmisel nädalal rääkisin kõrge julgeolekuasutuse konstitutsioonibüroo juhi jaanis maiseid, siis aga siis ta ütles, et näiteks e-valimisi ei saa Lätist turvariskide pärast kindlasti sel aastal ega lähiajal sisse viia. Ja nagu näeme, on siis need probleeme ka e-tervishoiusüsteemis. Aga viimastel andmetel viimastel tundidel on süsteemid taas korda saanud ja haiguslehtede ja retseptidega ei tohiks probleeme olla. Samas on küsimus ka nüüd vastutuses, et kes siis võtab vastutuse, et sellised asjad on juhtunud tunud ja seimi komisjoni juhid on just kinnitanud, et lähiajal arutatakse, siis mis saab edasi ja mis nende süsteemide põrkumise taga oli, et kes tegi vigu ja kuidas neid võiks siis edasi arendada. Muud sõnumid välismaalt võtab kokku Reenelejas. Kosovos metrovitšas tulistati surnuks serblasest poliitik Oliver Ivanovitš. Ta juhtis Kosovos tegutsevat serblaste parteid, vabadus, demokraatia, õiglus ning teda peeti mõõdukaks Kosovo serblaste liidriks. Ivanovitš oli süüdi mõistetud sõjakuritegudes albaanlaste vastu, aga kohtuotsus kaevati edasi ja lähiajal pidi algama uus kohtuistung. Praegu pole teada, kes rünnaku korraldas. Serbia ja Kosovo peavad Euroopa Liidu vahendusel läbirääkimisi. Aga pärast teadet Ivanovitš tapmisest lahkusid Serbia valitsuse esindajad läbirääkimistel. Kosovo kuulutas ennast Serbiast iseseisvaks 2008. aastal. Kosovot on tunnustanud 115 riiki, Serbia ja tema liitlane, Venemaa aga mitte. Poliitiku tapmine ähvardab Kosovo ja Balkani regiooni stabiilsust, ütles Serbia välisminister Ivitsadatšids. Ta nimetas juhtunut arutuks terroriaktiks. Ministri sõnul on kõige olulisem tagada stabiilsus valdavalt serblastest elanikkonnaga Kosovo põhjaosas, sest kui seal tekivad probleemid, on stabiilsus ohus terves Kosovos ja kogu regioonis. Mõrv on suur löökia hoop serblastest elanike huvidele Kosovos, ütles minister. Jaapani riigitelevisioon andis täna valehäire Põhja-Korea raketirünnaku kohta, seda vaid paar päeva pärast sarnast valehäiret USA-s Havail. Jaapani riiklik telekanal teatas oma internetiportaalis mobiilirakenduses ja Twitteris, et Põhja-Korea tulistas jaapani suunas raketti ning valitsus soovitab elanikel tungivalt varjuda. Paar minutit hiljem teatas telekanal, et tegemist oli valehäirega ning kustutas Twitteri postituse. Telekanal palus juhtunu pärast vabandust ja selgitas, et eksimuse põhjustas viga häiresüsteemi kasutamises. Paavst Franciscus palus Tšiilis peetud kõnes andestust katoliku kiriku preestrite toime pandud laste seksuaalse väärkohtlemise eest. Franciscuse sõnul on õige aeg vabandust paluda ja teha kõik ohvrite toetamiseks ja pühenduda sellele, et sellised asjad enam iial ei korduks. Tšiili katoliku kirikut tabas laste ahistamise skandaal 2010. aastal, kui avastati, et kirik varjas laste väärkohtlemist, mille pani toime mõjuvõimas preester Fernando. Garadima. Tagasi Eestisse täna algas Viru maakohtus kohtuprotsess 2015. aasta alguses Estonia kaevanduses kahe kaevuri hukkumisega lõppenud tööõnnetuse asjus. Jätkabreenikkondla. Süüdistusest räägib Viru ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Sigrid Nurm. Estonia kaevanduse peainseneri ja tööohutusspetsialisti nink läbi nende tegevusega juriidilist isikut Enefit kaevandust süüdistatakse ettevaatamatusest tööõnnetuse põhjustamises ja selle tööõnnetuse põhjused on siis tegemata jätmises. Ettevõtte juhtivtöötajad ei kontrollinud piisavalt nende enda poolt ette kirjutatud regulatsiooni täitmist. Karistusseadustik näeb sellises kuriteos süüdimõistmisel ette kuni viieaastase vangistuse ning juriidilisele isikule rahalise karistuse. Lisaks kriminaalasjal on esitatud tsiviilhagi, kusjuures tööandja on kannatanutega jõudnud juba kohtuvälisele kokkuleppele. Mõlema hukkunu lesed on esitanud tsiviilhagi, puudutab siis see eelkõige kollektiivlepingust tulenevat Ta ühe aastast töötasu ning kuna mõlemal isikul olid ka lapsed, siis ka nende laste ülalpidamistoetust. Mul on väga hea meel, et Enefit kaevandused on kannatanutega kokku leppinud ja on saavutatud kompromiss, sest need hukkunuid, nende surma põhjust me ei pruugi mitte kunagi selle kriminaalasja raames teada saada, see on suur vastu tulla süüdistatava poolt, et ta selle kompromissi sõlminud ja minule teadaolevat. Ta on seda kompromisslepingute hakatud ka reaalselt täitma, et neid peresid on asutud Karealsid toetama. Prokurör tunnistas, et tegu on keerulise kohtuasjaga Sigrit Nurm. Kaevandus iseenesest ei ole tavapärane töötajaskond, seda reguleerivad väga paljud aktid, samuti on tegemist ühe ohtlikuma töökeskkonnaga. Prokuratuuri eesmärk kõikide õnnetuste puhul on parandada töökeskkonda, luua see olustik, et tööandja hindab oma töötajat ja ta teeb kõik endast oleneva selleks, et töötajal oleks ohutu tööle minna ja õhtul sealt elusana koju tuleks. Enefit kaevandused enda poolsetest kommentaaridest loobus. Kohtuprotsessil on kuni märtsi lõpuni kavas 19 istungit, millest viimasel teatab kohtunik, millal ta teeb teatavaks kohtuotsuse raadiouudistele. Nägundla. Estonia kontserdisaalis kõlab täna õhtul helilooja Erkki-Sven Tüüri üheksanda sümfoonia müütas esiettekanne. Sümfoonia esitab dirigent Paavo Järvi loodud Eesti festivaliorkester. Kontsert algab kell seitse, klassikaraadio teeb sellest otseülekande. Oma sümfooniast räägib helilooja Erkki-Sven Tüür. Pealkirjas peitub väga selge vihje ja nimelt niisugune, et iga rahvuse eneseteadvuse ja omariikluse sünniga kaasneb terve niisugune mütoloogiline kihistus ja neid müüte luuakse juurde ja siin ma pean seda sõna nagu selle tõlgendust, ma ei pea seda nagu, nagu siuksest triviaalsus tähendusest, vaid ma mõtlen seda seda hoopis sügavamas tähenduses. Need, mis on meile nagu olulised teemad ja mis meid nagu kannustavad ja samal ajal on põnev see, et seal on väga palju ka niisugust, mis jääb saladuseks, mis jääb hämarusse, mis võivad käia isegi üksteisele nagu vastu, kuid kõik need on seotud selle, meie iseolemisega, selle võitlusega ja selles mõttes see muusika üks võimalikke tõlgendusi, nagu alati abstraktse instrumentaalmuusika puhul, on ka see, et siin on mingil moel kogu, ütleme selle, Eesti niisuguse Tribaalse või sihuksed soome-ugri mingisuguse hõimu siukse sünnilugu, see, kuidas muusika nagu alga, et siin me nagu puudu, võtame kõiki neid veelinnurahvas, seda, seda niisugust loomismüüte ja seda maailma ja samal ajal ka riivamisi seda, kuidas seal tekib mingi selgelt tajutav karakter, reljeefsed, kujundid, kuidas me kohtame konflikte, kuidas minnakse läbi mingitest väga tumedatest aegadest, kuidas jõutakse tänapäeva sellisesse rööprähklemisest aega ja kuidas püstitub küsimus, mis edasi mikspärast, kuivõrd nii-öelda kestev, kuivõrd jätkusuutlik on selline elamise viis, et ühest küljest puudutab meid, see puudutab Eestit konkreetselt, aga alati ta puudutab ka midagi suuremat nagu Eesti on osa maailmas täpselt samamoodi, ka see muusika räägib alati, tal on võime rääkida korraga väga mitut lugu. Ele Pedassaar räägib nüüd ilmast. Eeloleval ööpäeval kujundab Eesti ilma Islandi lähedalt Skandinaavia suunas liikuv aktiivne madalrõhkkond. Selle lohk levib Taanist Baltimaade kohale ning suure tõenäosusega areneb Leedu kohal uus osatsüklon. Tormituul annab järk-järgult järele ning madalrõhkkond lähenedes saame homme mõne sentimeetri lund. Eeloleval ööl Eestis pilvkate tiheneb ning saartel hakkab sadama lund ja tuiskama. Tuul puhub kagust kaheksa kuni 13, iiliti 17, rannikul kuni 24 öö hakul kuni 27 meetrit sekundis. Hommikuks tuul veidi nõrgeneb. Külma on üheksa kuni 12, saartel kuus kuni kaheksa kraadi. Päev on enamasti pilves, mitmel pool sajab lund ja tuiskab. Puhub kagu ja idatuul seitse kuni 12, iiliti 14 kuni 17, ennelõunal rannikul kuni 20 meetrit sekundis. Pärastlõunal tuul nõrgeneb. Külma on kolm kuni kaheksa kraadi. Juhan Kilumets võtab nüüd kokku spordisõnumid. Austraalia lahtisi tennisemeistrivõistlusi alustas kindla võiduga tiitlikaitsja Roger Federer, kes alistas sloveeni alias Spedene kuus. Kolm, kuus. Neli, kuus. Kolm. Maailma edetabelis teisel kohal oleva ja karjääri 20. suure slämmi tiitlit jahtiva 30 kuueaastase Federeri järgmine vastane on sakslane Jan-Lennard Truff. Veel kindlamalt alustas turniiri pikalt vigastuspausilt naasnud Novak Djokovic, kes loovutas ameeriklasele Donald yangile kolme seti peale vaid seitse geimi. Teises ringis kohtub Djokovic prantslase kael. Mon FIS'iga. Naisüksikmängu esimeses ringis võitis maailma esireket Simona Halep austraallanna ttestania iavad seitse. Kuus, kuus. Üks, kolmanda paigutusega karbiinia Muguruza oli kahes setis parem prantslanna Jessica pohhuist. Maria Šarapova alustas oma Austraalia lahtiste tagasituleku turniiri kuus. Üks, kuus. Neli võiduga sakslanna Tatjana Maria üle. Järgmisena kohtub Šarapova lätlanna Anastasija Sevastovaga. Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit jätkavad Austraalia lahtisi Eesti aja järgi homme hommikul. Jäähoki meistrite liigas peab Robert Rooba koduklubi Jyväskylä poolfinaalseeria kordusmängu tšehhide triinetsi vastu. Avamängust on Yves külal kodujääl välja võideldud neli, kaks eduseis. Korduskohtumine algas tšehhis kell kuus, Triin läks kiiresti üks. Null juhtima. Otseülekannet näeb rahvusringhäälingu spordiportaalist ja alates kella 18 50-st. Ka ETV kahest. Pärnu võrkpallimeeskond võõrustab täna tugevuselt kolmanda eurosarja tšev Challenger Cupi kaheksandikfinaali avakohtumises Belgia klubi meeneni parkett. Belgia liigas on meenen praegu kolmandal kohal. Pärnu meeneni kohtumine algab Pärnu spordihallis. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.