No iga kord ta peaks olema tegelikult kellelgi sellist muusikat ja niivõrd palju ja ja, ja teisest küljest just see teebki raskeks, sellepärast et nagu me siin hetk tagasi just arutasime et Maximalistina, nagu ma olen, ma tunnen iga kord suurt vaeva, et et vot sellest, sellest küljest, nagu me täna seda probleemi arutasime võist alla 10-st kuulajast kolmele arusaadav, aga võib-olla üle CZ huvitas hoopis midagi muud ja iga kord jääb selline vaev selle jutu pärast teisest küljest selle muusika pärast on selline igakordne. Togaa väike vaev jääb iga kord sellepärast, et, Alati mõtlen, et aga vat oleks võinud veel olla see lugu või teine lugu või kolmas ja laupäeval endale aru, et ta ei mahu, on võimalik 24 tundi ööpäevas Eesti raadios viiulimuusikat tutvustada siis erinevates meeleoludes tundub just. Tunduvad ka erinevad lood. Need kõige õigemad olevat. Lohutuseks ma tegin ikka see teadmine, et sari veel ehki lõppe. Kui midagi tuleb raske südamega kõrvale panna, siis ikka teavet. Aga järgmine kord või ülejärgmine. Ja muidugi, ja ma loodan, et kümneaastase visa tööga kõik Eesti inimesed elanud riiuli muusika kuulajaskonda kogudusse. Vaat sisekogunevad kokku lauluväljakule ja peamine loenguid ammeldavaid loengu tüüri muusikat, laevalt. Nonii milliseks kujuneb? Noh, täna nagu meil traditsiooniks, alustame kaasaegse salvestusega. Ja selleks korraks on kaasa võetud võluv noor daam, annesofi mutter. Temast on meil oleme meiega mängulad muuhulgas väga ilusti Beethoveni viiulikontserdi kolmandat osa. Ja pärast kuulaksime, kuna ta mängib, nagu öeldud, Laloo. Tuntud viiulikontserdist, mis kannab nime Hispaania sümfoonia, mängib mille viiendat osa finaali ja siis jätkaksime ka. Hispaania muusikaga on selline huvitav mees nagu Manuel Quiroga, seal on meil siis uus nimi, uus nimi ja siis poolenisti uus nimi on Laum lindel, keda ma olen tassinud kaasa saatesse vähemalt küll neli-viis korda, aga temal on nii õnnetust ei läinud ära mahtunud. Ja ja siis seoses linde Ridala, kes oli selle tõttu huvitav meelseta. Teda peetakse nii ois, trahhi kui Sterni kahe selle sajandi tõelise suurkuju õpetajaks. Laota postvate majandusele otseselt ei õppinud, kuid ta vist ka ise on tunnistanud Clintoni suurt mõju. Stern omakorda peabki Lindalite suurimaks tähtsamaks õpetajaks. Siis sellega seoses katsume, kui aega jääb kuulata ka natukene estraadimuusikat, kristalli, muusikat. Ja lõpetuseks tuleb üks tõeline maiuspala ja mis ja kui praegu siis veel välja kuulutamata. Aga nüüd alustamises dialooge jah, ja loo ära siis võib-olla räägime ka sellest loost mõne päeva pärast. Väga ilus lugu ja väga ilusti mängitud muidugi. Aga ekspoolsete asjadega on ka sedasi, et ikka leidub keegi, kes sellest käis, kõik ei tea v midagi, sellest ei tea, need orienteeruv sellele kuulajale ja siis räägime. Vaat, kui ma hakkaksin neid lugu analüüsima, siis ma juba libastusin ohtlikule teene, sest et nagu siingi korduvalt oleme rõhutanud, mina katsun just vastupidi inimestele tõestada. Et muusika lihtsalt kuulamiseks ja selliseks meelelahutuseks, kellele tööks, kellele meelelahutuseks. Aga just sageli pakuvad huvi, et fla tausta teadmised või eriti hea ja loo, ma usun, on meil suhteliselt vähetuntud helilooja. No nimi on ikka palju räimi küll jah, aga kasvõi näiteks selline asi, et et enamasti teda peetakse ikkagi hispaania helilooja, olge nii kena ka. Tegelikult ta ikkagi Prantsusmaa helilooja täiesti otsast otsani taan sündinud Lillis 1823 mitte segamini ajada selle Lilliga, mis on Eestimaal ja aastaid Läti piiri ääres. Ja. Ta solvub Pariisis 1892. Ja tema suguvõsa oli küll algselt hispaania põlitavaga aga flaamistus 16. sajandil. Ja siis Noh, siirdus oli nii-öelda prantsuse kallakuga. Ta õppis Lilli konservatooriumis ja hoolimata kodusest suurest vastuseisust kodusid, nimelt ootasid ma pojad Victor Alttoa, Eduard tema täielik viimisel Teduaalilt ootasid, et ta läheks sõjakooli ja, ja alles siis nagu sõjaväelase karjääriga pürgis ikka muusikuks ja ilmselt õnneks Viiuldaja ja just kammerkoosseisudes nalt viiuldajad on tavaliselt muusikute hulgas need vaesed mehed, kelle kohta räägitakse kõiksugu igasuguseid nalju ja. Aga meil Eestis ei ole ka eriti põhjust, sest meil on küllalt palju korralikke Altviiuldajaid, vioola mängijaid nagu meie, ma usun, et üks paremaid või koguni parim Asus värviaadi täpsustab, mitte aitavaid vioola. Ei ola mängija. Ta on meil päris tublisti ja hoiavad seda ametit au sees. Ja Ta sai tuntuks oma ooperiga prantsuskeelse kandis nime lõbu ATIs. Ja see valmis 1888. No siis balletimuusikat kirjutas ja õige mitmed viiulikontserdid, sellised rahvusromantilised, millest kõige tuntumaks ongi saanud muidugi hispaania sümfoonia. See on muuseas kirjutatud 1875. Võib-olla veel nimetada Kelby teostust mida ka tänapäeval mängitakse, meelsusteldava tšellokontsert, reemiloolne mis valmis 1877 ja tema laulud on tänapäeval tuntud. Ja veel kord, rõhutamaks siis seda hoolimata kaudsest hispaania paljateluste selgelt hispaania nimest. Teda ikkagi peetakse prantsuse loeksa ja selliseks foreenide püssi ja Ravelli eelkäijaks. Kui lubad korrad, oleks selle pildi enda vioola ja tema mängijate juurde kahtlemata ankinitiivne arvata, et jaa, et vioolamängijad on need, kes ei ole ulatunud viiulimängija aga sedasama mõiste ulatuma. Kas see oleks Kaplinitiivne arvata nagu mina olen kuulnud, et üheks eelduseks heaks ei ole mäng, eks seal on mõnevõrra pikem käsi, kui ütleme, keskmise leiusel kuiva endise pidi nagu suurem olema ja on see nii või on see kapranitiivne arvamus? No eks ta loogiline on, aga maailm tõestab ju iga päev meil eriti suurte kuulsuste elulugusid jälgida kõik siis misavalt reeglid ei pea paika ja pahatihti on just just need erandid, kes seal saavad häid tulemusi ja noh, näiteks üks selline väärarvamus on nagu muusikutel peaksid olema kangesti pikad sõrmed ja pianistid viiuldajad. Üleüldse paar päeva tagasi siin üks mu hea tuttav just rääkis, et et tema pojad olid väga suurepärased eeldused saada heaks pianistiks talli, kitsas käsi ja head pikad sõrmed. Ja noh, ma ei hakka siin näiteid tooma laiast maailmast, et asi oli suu nii. Üldiselt, kui me ikkagi süvenema sellesse probleemi, missugune peaks olema muusika käsi, siis sageli just on need vorstikesed sellised, millega paremate tulemusteni jõutakse. Ja näiteks seesama tuntud lugu listist räägitakse imelugusid tema tema käte ulatusest siis on levinud arvamused. Siiski tal just vastupidi, oli väga väike käsi. Kes soovib, see võib kindlasti lugeda. Toivo lahkul raamatust vestlusi suuna Lucyga selle kohta täpsemaid fakte ma ei hakka siin. Aga. Kindlasti ei ole balt riiuli või vabandust. Ei ole mängu juures, ei tohiks olla takistuseks. Need, lühikesed sõrmed või väike käsi, kui ei olegi seda ebaloomulikult väikeste kätega. Ja oli hiljaaegu oli mul huvitav kokkupuudega Altriiuliga mul endal väga altinud meeldib ja siis on küll, kui mul vähegi võimalik on, siis oma muusikalises noh, muidugi svingmuusika ses muusikalis maad kasutan ainult viiulite ja Estonia tuntud altarile mängija vioolamängija. Jaan Kerem näitas mulle ühte pillija. Tüki aja panin sõrmed peale. Tavaliselt on probleem selles, et, Et noh, see, see vahe on siiski märgatav liilia ikka tahab kohanemist, ei ole reasdarmegi teiste pillide testpilli. No aga ega seal nüüd midagi võimatut ka ei ole ja ja kuidagi heani üllatuseks tabas, istus, helistas mulle see pill hästi, aga siis ta tegi olulise, täpsustas, et jaa, sa mängid küll, aga sa ei tea, mis nooti sa mängid. Sellepärast et seal noh, kõik on nagu viiulil, aga üks g anal juurest selle häälestusega oktav kõrgemal. Me pidime rääkima ja ja kohe peale jälle kõrvale põikama. Põhirea pealt pidime rääkima Manuel Viroogast, kes on sündinud 15. aprillil 1890 ja linnas nimega Ponte vedela. Ja kui ma lugesin tema elulooandmeid ja lugesin, et on sündinud Galiitsia, siis me natuke kahtlane jahtlema, et kas on tegemist, kas ei ole täiesti Kastiilia. Galiitsia maakondade Hispaanias Biskaia lahe ääres. Portugali kohal ja ja miks just kasutame, jõutakse tähispaanlikud rõhutada, siin on nüüd selle loo prantsuse heliloojal Allo hispaaniapärane muusika. Sellepärast et noh, Sarassaate on üks tuntumaid viiuldajaid seal ja, ja heliloojaid maailmas just selline hispaania likus virtuaalsetes palades on sageli see, mis meelitab inimesi. Muusikat kuulame ja kontserdisaali ometigi Hispaaniast ei ole väga palju teada. Noh, muidugi jällegi, millega võrreldes võrreldes Ida-Euroopaga aga nüüd kui Loogast. Ta õppis modelli kuninglikus konservatooriumis Hoseedel Kerro juures ja ta võitis 1919 saatevõistluse auhinna. Pärast seda läks Pariisi konservatooriumisse mus õli juurde. Ja ta mängis väga ilusti saia Anu Rookontsert. Et ja siis tegi, kadurneesid Ameerika Ühendriikides. Ja kui nüüd isa eest juttu, siis Isay tuntud kuus soolosonaati, mis on kõik pühendusega üksnes ongi pühendatud samonaal kiroogale. Ja siis ei löö pühendatu rahvusauks, on tal ei saanud sinna ka teatud hispaanialike varjundeid bürooga mänginud seda teost kunagi kahjuks avalikkuse ees, sest tema karjäär katkes 937, kui ta jäi New Yorgis auto alla. Väga tähelepanuväärne, et näiteks teistest riieldaksitega Grayslasena leivaautoõnnetus, mis lõpetas tema karjääri praktiliselt ja neid on teisigi olnud, niiet viiuldajatele kange tahtmine siit kõrvalt maha auto tähelepanust, et bassegi peale, kui te tänaval kõnnite, mina pean ütlema, et suuri sekeldusi, kõht trammiga, eluaegse tallinlasel unustan kogu aeg, aga et meil on tramme. Aga. Ta alustas Quiroga, alustas kahekümnendatel aastatel sest sonaadi koostööd suure pianisti hose ikk tulbiga. See leidis ka publiku hulgas väga suurt tunnustust. Jaa. Ta oli üsna tagasihoidlik inimene elajaluse bürooga ja hakkas keskenduma heliloomingule, kui temaga juhtus õnnetus, juhtus. Ja Meil on täna siin muusika näide. Kus ta mängib omaenda loomingut, nimelt hispaaniatants ja tema abikaasa saadab klaveril järgmise aasta võttes ja see mõte on aastast 1928 Ta on nagu te veel eluloolisi andmeid, et ta Suri oma kodulinnas 19. aprillil 1961. Ja ta kirjutas üsna palju muusikat riiulile, Nietzsche sajune Hispaania tants on üsna meeldiv näide. Küllaltki pikantset ornamentidega ja, ja praktiliselt puuduva vibratoga. Muidugi Quiroga muusikat kuulates, kui ta vibreerima hakkab, siis tõesti sageli meenub kohe kohvikumiljöö aga nagu mööda nii laia, laia, kuidagi kuidagi sellise iseloomuga, aga nagu me korduvalt on juttu olnud. Just see ongi võluv nende sajandialguse meeste juures neil kõigil oli. Kõik olid väga tugevad omal alal, aga kõigile kaovad, meeldivad sellised veetlevad nõrkused, mis tegi nad kõiki eli ja isepärasteks. Maja lugu iseenesest juba oma iseloomu poolest väga kohvikupärane, eks ole, aga siin muidugi bratad küll. Vaat sa lased ennast ära petta sellest teatavast nõksud, et pika poolpika noodi puhul vibreeritakse intensiivselt noodi algust ja siis jääb see nagu me ja ja ju siis Manuel teadis oma teatavat nõrkust, kae otseseid retušeerima aja ja see just olen korduvalt varemgi on juhtunud juttu ja ega enne seda lugu sellest nende vanemate meeste eripärast. Eks see eripära tekkiski mitte niivõrd võib-olla nende võluvate puuduste tõttu, nagu selle asja mainisime, vaid just nende puuduste Letušeerimise jaamaskeerimise otsused ja aga kui sa oled tõesti ilusat vibratot taas kuulata, siis Läheme järgmise esineja juurde ja selleks ole Laumblinder. Lõpuks ometi siis sa sarjassil ja Taali praktiliselt Manuel Quiroga hea kaaslane, ta sündis aasta varem 1889 ja eluaastatel tal ka paar paar-kolm rohkem, 1965 suri. Ja ta oli mehe eelkõige tuntud pedagoog, seal täiesti andunud ja aga edukas pedagoog nii Venemaal kui Ameerikas. Samamoodi nagu me teame, kaover oli Venemaa ja kas aga taliga hinnatud solist ja orkestrijuhtija kvarteti mängija sündise batoorias trimmis ja hoopis Odessas Aleksandr Wiedemanni juures. Ja Fidel, ma saatis ta omakorda edasi oma endise õpetaja protski juurde, kes, nagu me teame, oli Moskva koolkonna rajaja ja Tšaikovski piiri kontserdi esimene esitaja. Pääseda õpetajast lindel Odessa kuninglikus muusikakoolis. Joosep roismann muuseas oli tema õpilane, juhatas kaudesse kvarteti. Ja nagu nad alguses öelda, Orpheus Draghi selliseks varaseks mõjutajaks. Ja tegi ringreise Euroopast kuni Jaapanini 23 kuni 25 hoida Moskva konservatooriumi õppejõud ja seejärel emigreerus Ameerikasse saades San Francisco Symphony juhiks sümfooniaorkestri juhiks ja 1932 kuni 37 õpetas ta haisakesterni, kes nagu ka juba täna alguses öeldud ongi pidanud kindralit oma põhiliseks, et ajaks. Ja kui poiss nii sisse stel oli 15 aastale mängisid nad San Franciscos koos Bachi topeltkontserti. Ja no ma usun, et kõige paremini. Me saamegi viltida, ainult kui me kuulame kuidas laulindel mängib Schuberti Ave Mariat ja sellesse kadunud Wilhelmi arranžeeringus ja ärgu siis neid segada võrdne. Mullu paar saadet tagasi kuulasid, kuulsime sedasama Ave Mariat Marttiliseks Sten, eks ole? Äsjane Nombildoni salvestus olid tehtud aga saate esimene vana salvestus aastal 1928 ja et see muusika kõrvust ei kaoks siis kuuleksime siia järgi kahe Clintoni ootuse õpilase David ohistrahhi esituses Screabini naturally, mis on salvestatud 939. Ja ka Asaks tõrni viiulimängu ja looks oleks Taani nokk. Turn. Uppus üheksa, kuid seal juba kaasaegne salvestus. Võte selle poolest ei maksa, et ajavahe on suur NSV aegne teine pärastsõjaaegne mõte. Aga kas siiski oskad sa siit välja lugeda, kas need mehed on oma mängustiililt, nagu öeldakse, siis ka vennad õpetajast täpsustuseks, et siit oli tähtis raske välja lugeda, aga üldiselt nad on muidugi jaa. Nad on tõesti selle sajandi kaks viiuli kanti ja eelkõige just mõlemad oma eriti väljendusrikka tooni pärast ja ja teatavasti ikkagi muusika algabki häälest helistades pillitoonist. Ja noh, tehniline ka mõlemad. Ma ei ütleks, et nende mänguvõtted need sageli sarnased on, kuid teatavad kunstiliselt põhimõtteliselt kindlasti. Ja miks mitte siis seostada selle õpetajaga. Aga nüüd saate viimase muusika juurde ja selle muusika esitajaks juba sa ka ütled, et seal maiuspala selle muusika esitajaks on kaks nooremat suurkuju. Need on siis jällegi Meie saates esinenud Bergitsak pelmann, palju räägitud ja kiidetud ja pina Zuckermann. Ja seekord mängib Zuckerman vioolat, Noviolotki oli täna põhjalikult juttu. Igati sobilik ja saade algas Hispaania nimega prantsuse helilooja muusikaga, kuid nüüd siis prantsuse helilooja, kellel on ka täiesti prantsuse nimi Jean-Marie läklevad. Ja need tema oli valvastatud 1000 697764. Niisiis selline noor Bachi hea kaaslane nagu sild täpsustasid just äsja ja, ja võib öelda, et ega meie muusikutele ta ei ole üldse tundmatu nimi, sest meie kammermuusikute repertuaari sattunud ka. Ja ta oli ise viiuldaja ja helilooja. Eks seetõttu tema tähelepanuga viiulimuusikale. Ja ta rändas viiuldaja ringi Itaalias, Prantsusmaa ja ka Briti saartel kuni 1740 kinnitas Pariisis kanda Taavi Pariisis ka varem avaldanud mitmeid viiulit teoseid. Ja arvatavasti ta mõjutas väga põhjalikult prantsuse instrumentaalmuusikat. Ta ühendas nimelt nendes viiuliteostes Itaalia ja prantsuse sellise heliloomingu stiili. Ja just väga sageli on tema viiuliteoseid kirjutatud kahele viiulile. Ja nagu juba öeldud, siinkohal siis viiulile, Aldile sageli Vassobotiina saatel ja üks siis päris soolo või duo teos viiulile Haldiseda meestele kuulame ilma igasuguse saateta nende teoste pealkirjad, sonaadid või avamängud osalaadid ja ei ole nimetuste poolest enam tantsunimedega. Noh, näiteks sageli ka itaaliakeelsed pealkirjad, tol ajal nimetati prantsuse tantsusid, tantsusid kandidaati, tantsude nimesid. Saatides on ka kolm, neli osa, nüüd ta kuuleme kolme osa. Ja eriti tõi oma teostes esile-Eestilise mitmehäälse mängu topeltnootide mängu viiuli peal. See viitab ka sellele, et ta oli oma aja kohta tõeline virtuoos. Nagu ka seegi, et ta väga palju ringi lendas, sest et muusikud oli ikkagi palju umbes nagu meil praegu Eestis rohkem kui neile kohta on. Ja, ja läbi lõi ringi lendas ikkagi isegi ta kuulata armastati. Tema vennad olid samuti muusikud ja tähelepanuväärne ja kui saad kuskilt raamatust täpsustada, aga aga kui räägitakse Shalmaria Lekveli vendadest, siis räägitakse ka noorem kes on sündinud 1703 kuus aastat. Sellest vanemast tõenäoliselt vastab siis tõele, et seal peres oli kaks samanimelist poega. Kummaline küll, aga ja nimelt sellesamale nooren kirjutas ka väga palju viiulimuusikat ja oli Leonis õpetaja. Siis on jah omamoodi Kunsitleid, mitte segamine, just. Arvan, et siis kuulame seda teost ja loodetavasti ei jäta eriti kõrgetasemeline suurepärane esitus valjuga selle teose võlusid. Ja enne kui me kohe kuulama hakkame, tahan ma sind ka siis meie kuulajate poolt. Täna järjekordselt tänad, aitäh, aitäh.