Soomlane armastab oma küünlaid riigis, millest märkimisväärses osas valitseb polaaröö ning lõunapoolse maski osas antakse talvise pööripäeva paiku valget aega vaid pisut enam kui neljaks tunniks on see ilmselt ka üsna loomulik. Halb uudis on muidugi see, et küünalde põletamine rikub siseõhku nii palju, et see on asjatundjate hinnangul põhimõtteliselt võrdne passiivse suitsetamisega. Kuid see halb uudis jõudis soomlasteni vaid mõni aasta tagasi ning paljud on otsustanud, et küünaldest saadav lohutus ja meeleolu kergitus keset suruvad pimedust on enam väärt kui aeglasemini tajutavad tervisemõjud. Küna olnud Soomes traditsiooniliselt nii hulgiti müüdav tarbeese kui ka luksuskaup või väärtuslik kingitus. Kallimaid ja uhkemaid küünlaid müüakse kingi ja disainipoodides ning erinevad küünlajalad ja alused on Soome disainis olulisel kohal IT ala kivi. Neist vast üks tuntumaid küünaldest on võimalik isegi teha endale karjäär kui paarikümne aasta tagune, mis Soome marjad. Rockillam mõtles hiljem, et mida oma eluga peale hakata. Lõida omanimelise küünalde valmistamisele keskendunud firma. 10 aastat tagasi valiti ta Soome aasta nooreks ettevõtjaks ja praegu müüakse Trockilalt küünlaid 30. erinevas kohas üle Lõuna ja Edela-Soome. Küünlad on jõudnud ka Soome poplüürikasse, näiteks legendaarse ansambli dingo veel legendaarse masloost. Clevad on tuhkima eesti keeles rahutu Tuhkatriinu, lauldakse originaalvärssides küntile. Jäppide Houska ehk küünlad süttivad ja inimesed lõbutsevad. Küünlateemalisi laule on nii estraaditäht Jari Sillamäel kui ka uue aja popnähtusel Alexanderi hakaniemil. Jõululauludest rääkimata. Küünlad süttivad nii hingedepäeval ehk pühapäeval, esimesel novembril, kui ta jõululaupäeval, mille traditsiooni hulka kuulub küünalde süütamine lähedaste haudadel. Soome ja soomlased, on vast kõige olulisemad. Küünlad süüdatakse homme, kuuendal detsembril. Soome iseseisvus päeval juba 90 aastat on soome traditsiooni kuulnud väga täpne komme. Iseseisvuspäeva õhtul kell 18 süüdatakse akendel kaks sinivalget küünalt ning need põlevad kaks, kolm tundi. Tava on tegelikult palju vanem. Pärit on see juba rootsi ajast, mil küünlaid põletati kuningapere tähtpäevade puhul või kuningaperevisiitide ajal Soome hiljem, 19. sajandil. Venestamisajastul hakati needaga põletama vastupanumärgiks Viiendal veebruaril ruune päripäeval. Ka seostatakse kahe küünla põletamist akendel iseseisvumise eel Saksamaale sõjalist väljaõpet minema läinud noorukitega, kellele niimoodi anti märku, et tegemist on aatele truu koduga, kust võib peavarju leida ning sealt vabaduse, iseseisvuse ja oma riigi auks. Küünalde põletamiseni oli ainult lühike samm.