Ning nüüd kihnukeelse uudise õhnast kihlasetsiinik sealpool merd peale ka sama reklaami aastaga. Täna oleme asi, ehkki vana all see mänd otsesi uje kuntsimuuseumisse tuledes, naistel rõõmsad, punased põsed, näolex maarjamäe juba kätte jõudnud. Punased kõrgeid selgas. Selge see, et seokse jõuluõhtal tähendamite teistsuguse kördegi välja tullagi. Et niisugune meeleolu siis on, Roberti Marta. Mina ei tee, peaasi et jõuluteemaline põll ees on SINA elused, jõululilled peale ei tunne, tuleb ju ikka omal ajal, aga millal tuleb ikka see meeli, et ennevanasti, kuidas ikka kõik inimesed jõudsid teha kõik tüved enne jõulukahe-kolme päevaga, siis tehti alles õlut, Nein jubedam koti loomu ning juba seltsi sülti ning nüüd juba hakatakse juba novembris juba juba söömisi ning ning kingitusi otsima. Kuule, Marta, see pole mitte televisioon, seon, su raadio ning me peame ikka rääkima mihuke. Seo siis abielupõld onko, seal punatse põhja peal niuksed ette, suured jasmiinile valged ning punaste lehtedega emise, aga roosi oska paramani seletas asja me siin näeme. Me vaatas, et see põllu peal on munnid ning need suured jõuluroosid oksad Neina, nagu ikkagi jõulus kõike sädesse. Põlli saanud anda elujõudu ning energiat, meil ju sellepärast põllu peal. Roosiga sea mäletad seda, kui mina tuli härmale ning me tegime seda, Unesco taotlus, ting, mina küsisin seo käest sihukesi imelikke küsimusi ja just selle põlle kohta on seal meeles ja kõik need Unesco sega läksid põlle jutt. Mina mäletan kõiki, piiniksusime Ege väe suvi läbi, neid ikka kasutas neid lähedasse kõikide. Niisugune mõte oli, et ikka katsuks nagu tõesta seda, et Kihnu naise Põlland sellepärast ette tähtis, tema kaitseb naise keha kõige tähtsamat kehaosa, kus siis uus elu hakkab tulema ning kui mehed mere pealt kaugematest randadest tuled, et siis juba kaugelt näha on, et see naine küll vaba ei ole, sellele tähendab Ta külge lööma hakata, aga mina mäletan ja küsis, et kas seda põldu abielunaine käega tohib võtta. Ei tahe ühti. Üsaasemehed vaatavad, et otsib meest. Mehedelgi. Marta ning Roosi õeseks iga hädade põlledele. Siukest pilti ei mõjuta. Liiga võllujatas magama minnes eestajaga teiste segmente, mine Elma, põleta, lipperdame. Jah, aga sa siiski roosi seda rääkisid, et kui laps sündinud, siis tohib. Laps süles näget, kõik käed selle mehed nägedee, siis sellega pole asja kedagi. Siis kui laps on, siis ei panna põlle lapsega kirikus keeldunud, siis saab jälle naene põlledele. Kirikus käimine ei tähenda seda, et ka last Christmas äristnes sündimisest kuni ristmiseni palju aega kaudu pidi minema umbes kuu või kaks või. Kuidas lapse tervis oli, ristiti otseselt esimesel ning teisel-kolmandal päeval, kuidas olini Tseebeeski preester risti sai köster või pea aset ristmise sõnad kiigee luges. Laps ristitud sai ning naine põlle Edebani siis nalja võiks uut last ootama jääda. Andres jookse olgu öeldakse küll, et kui last imetada, siis ei jää rasedaks, aga andis juukseid üldis ühe aastaga kaks last. Siis üks peab seal küünlapäeva aega sündma ning teine siis Kristusega ühe päeva, vaid ta ongi jah, sedasi, aga mardaga sea teadmelas on see teinekord või lausa võib võtta. Mina ei tea, teist korda me, me, me ei tea, minul olnud, ükskõik. Siis kui naine lahutab, siis ta meil ei ole õigust enam põlle ede panna, aga kui mees lahkab, siis saab veel võib-olla kannal ikka Edegur. Me ei ole, sa rääkisid enne, kui me une eskose saime, seal rääkisid sedasi, et kui naine maavanemate juure taha kuhu elama läheb, et siis selle taha, kui minemise tee peal juba võib ta ilma põletamine oli sedasi. Nojah, siis, kui lahku läinud, siis kuidas keegi mõni kannab ikkagi põllumehed jäeti, see oli tulle, mees lahutas Lempsis jälle, mees lahutas ajaga, see oli vanasti naine, kõndis ikka põlle. Kas need kaks võimalust tõestavad, et tõepoolest Kihnu naise põlvkond see peamine kaitse ja selles kehaosas, kust uus elu tuleb? Mina ei tea nüüd, kuidas ta on, aga et paganama mõtte järgi kaitseb jah, aga põlves koha väge jää asju korjata, minge ning hoovi ning õue viia ning kui ma viia meid kõiki, see juba nagu võtad põlle osad üles ning. Marta võttiski otsad Kädenike ning räägib ise, mõtleb, kuidas ta enam une siia sisse pista. Ja see on õigus, et negi Colo jää kohe sellepärast mul on veel üks väga suur eelis, et kui unustuse hõlma sööme pidu peal, et sismida kördi teele kõlbdongi veelgi, õlu on kallim kui see võll. Kui seal kördi peale läheb, siis on niipea need koi poisid otsa seal mõne aja pärast seal, seal Küldis üldse kördisega, kui põll ees on juba sellepärast vanad põlluteed, mitte süvimine peale kõnnib elama. Jõululaupäevani on nüüd Jan üheksa päeva veel naised, räägime tera veel jõulujuttu gaasi jõululaadal uue kunsti muuseumis, et see on nüüd veel selle nädalavahetuse kuni pühapäeva õhtuni lahti, et searoosi oled juba oma teadmisi siin, jagan. Et Marta nüüd täna alles tulid, et see asi sale, toome tuna home ning kõik need päevad Velziive. Mina ei tea, mul hästi, läks siis olla, aga ei, Suhast tulla. Mäe enneme, meri ei luba, meil ei tule täna Kont üldse liiklust. No virve on küll vägev laulu naine, aga virve laevana päris vägev põle, kui, kui see päris virvegisi selges vastutuult on nõudlus minema, me oleme tema mitu korda üle mere läinud sedasi jääga ning nii kihnu metsa vahel. Aga mis asja te arvate sellest laevast virvest, et snäkkestandeitel mõni hea mõte, kuidas tulevikus seda rohkem merekindlamaks teha ja tuulekindlamaks mitte tuulde pühisid kiinud ning maisema vahelt? Mitte kedagi, kiriku tuleb küünlad põlema panna, mittena torma ilma põle. Mikene on siis ta on riis pluss. Siis on ta kõige parema käega rutamini kõige paremini munalaidu ning rahvikond vägevni sujunda. Vägev, aga mis ta nüüd Talva teeb, seda näeb, seda näeb misse, talineb. Õiget talve pole see laevel mängi kaks sooja talvel selja taga mihuke, siis tali tuleb stroosi sea tead ju kõiki asju peas. Siis vaevalt enam teadagi vägede Navelu lõhkuvad selle universumis või ilmaruumis või kuidas öelda, tuleb sõit vaata Neige müürevette tähendab enam keegi ei näe pudeloni lehed siiamaale alles veel peaks kärel, külmtuluna paneb ta küll me kusagil korra natuke valged maad kohe mängija, kõik on segamini löödud, ei soe vanarahva tarkust kusagil. Tarvitan veel nagu vihmauss veganiks juhtuda saab. Eluata. Lasse vihmaussidega vaatamine. Kui need pragilalt kadunud, maasse läinud pole maapinnal elanud, siis läheb külmeks. Kuulsite siis kindlasti siin-sealpool merd ning teised kua sealpool merd, et ning jagama metsaalusesse ning pistke nina sinna lehte sisse, nii, kuulge, kas on vihmauss, aga siis saame teada, kas on taliüldse tulemas. Ei tea, kas ikka peab ise hoolitsema, metsa alla minema? Ei Pievis vaatama, mis loodus teeb. Muidugi elus ei oleks valge lumi ju on elus ju jõulud eriti, aga kedagi pole parata, kui põllumõtlemitel ju Kihnus tihtipeale on sedasi, et kõigis lumi, liimiteli, võla, me peame sellega rahul olema. Härmatist vaadati kohe, kõik tähendab tuleva suiks kõik Ede ise näeme härm, ehk siis millal sa põlduvaid tehe melas raha? Nädal on meil kõik, aga pole üldsegi härmatist, võib-olla tullagi enne jõulud, siis pole suvi räimi kuidagi vedanud. Jah, siiamaani pole küll Kihnus muud härmatist, ongi Härma Roosi, eks ju härmatis olnud näitel, aga, aga selline saigi meite tänaõhtune saade. Jõulupuult õiekunstimuuseumist Pärnust ning Siuke uudist heitele veel, et reede õhtul uudised ei kuule ennem kui alles jaanuari 12. kuupäeva. Pühapäevahommikused olgu nad siis jõululaupäeva hommiku või vana-aasta õhtu hommiku, need on ikka eetris, nii et kindlasti tsiining sealpool merd, kenadat jõuluaega teistelegi.