Jah, 90 raamatut 90 päevaga. Tere, olen Peeter Helme ja oleme 1960 üheksandas aastas. Kui katsuda teha lühidalt, siis võib öelda, et 1969. aastal juhtub kaks olulist asja. Esimesed inimesed käivad kuu peal ja eetrisse läheb esimene Monty Pythoni lendav tsirkus. Kõik ülejäänu on lihtsalt kõik ülejäänud. Tegelikult juhtub muidugi üht-teist veel. Tallinnas toimub juubelilaulupidu, ilmub Leet, Zeppelini debüütalbum Leeds Eppelil, venelased Madistavad Užuuri ääres hiinlastega. Novembrist avab Eestit aga taaskord suur torm. Aga tormis tähtsam on tõik, et 1969. aastal ilmub ka Eno Raua lugu lendavate taldrikute-ga. See raamat ise on teine osa samanimelisest triloogiast. Triloogia esimene, 1968. aastal ilmunud osa kannab nime päris kriminaalne lugu ning kolmas 1970. aastal ilmuv osa on pealkirjastatud telepaatiline lugu. Head raamatut kõik, ja mitte ainult neid. Eno raud on üldse üks andekamaid eesti lastekirjanike, kelle sulest ilmub pea poolsada teost. Valdavalt avaldab ta lasteproosat, aga ka luulekogusid rahvaloomingut, töötlusi, tekste, teatrisse ja televisiooni ning 1967. aasta romaanivõistlusel ergutusauhinna saanud teise maailmasõja teemalise romaani etturid. Tänu Eno rauale on meil olemas sipsik ja naksitrallid. Tema on toonud 20. sajandi eesti laste teadvusesse suure Tõllu ja kilklased. Jah, mis oleks eesti lastekirjandus ilma Eno rauata tema teoste seikluslikkus meenutame näiteks rauadebüüti roostevaba mõõk aastast 1957 samuti soojusrikas sõnavara ja vaimukused mõjuvad ajatult tänapäevalgi ning parasjagu aktuaalse ainese kasutamine, nagu needsamad lendavad taldrikud on ainult aidanud kaasa Raua loomingu püsimisel. Eesti lastekirjanduse kullafondis.