Tere, hingi, päeva õdagud raadiokuulaja Ma oleval pri, Valdo ja kõnele tsipake Mikkondiaasiast nätel tagasi kõneldi Põlva talurahvamuuseumi, karilatsin tuust, lääne on läbi. Haldusjaotus Võromaal Eestimaal ja Liivimaal, mida põnevat kullelda sai tuust, kõneles sähcambelt konverentsi üts kõrraldaja saare Warwero instituudist. Me hakkasime pääle juba väega vannu haigega nagu muinasaegse linnuse piirkonna ja keskaegse masu piirkonna vakkuse, mis oma natukene siis Hildamba printside kirikukihelkonda alustas ja jõuti Vellases valdu kui seansside olemasolek kibele, sest vallaku talurahva omavalitsus tas algusaust 1866. aasta säädusi, kuigi sõna vald on palju vanem vald tähendaski seda, et kelle võim või kelle vald on, et kasvalses mõisavald ehk mõisavõim kirikuvald või kroonu vald Edimadest sammastest väikesi mõisa valdu liitmisest veel vääga. Huvitav, Ene Hiion, ettekande üts, episood, kus siis 1000 katsuda üldse kümnendail aastail säädus näkete, et väikese valla või omavahel vabatahtlikult liituda ja kui nad on ta vabatahtlikult, ei tee alles sundliideta näimidet manssegi punktita. Patsen vallareformi saarlasena oli peaaegu sama sõnastus on nagu 125 aastat tagasi. Tuleva nädal on kuulutatud võro keele nädalis nii vanal Võromaal terveni eestin võro keele nädalit peetas juba kaheteistkümnendat kõrda. Mina võro keele nädalil plaani nom tuust kõneles Võro Instituudi direktrihku baraine. Kõige suurem plaan ongi härguta võro keelt, mõistvaid inemiisi, tuginen kõnelema Inneke latsiga kõneleva tundmatelongises Vana-Võromaa latsiaidun ja kuulan igasuguseid võru keelega köidet asju. Üts asi, mida instituudi rahva poolt Pruuseumi teda esimest korda ja sas instituudi Moloramalduga hakkame jagama Kuldvillaku mängutu kontiniku murdma tänu, et kõik võiga proovi ja meil sõbrad vikerraadiost, lööraka hüternetina vastakses juba neljas kõrd töötas võro keele nädalil võro keelist järjejuttu, et hea küll, et kui nüüd täpne olla ses seolgardule Tartu Kellide järjejutt Mats Traadi kiusu loetas, aga uma võrukene mureli hiljem lugeja ja memoturniir lubasijal teete midagi Võr operatsendat, Teppanisten lubasi, Tõse päeva teda võru keel muusika eri saata ja selles on meil vil ka üleskutse, et kõik asutuse ja omavalitsuse ja kooliplatsi aia vähegi saba ja tahtva võru keele nädaliseks võrokesi lippu üles panna. Niimuudu lugi le tall on Eesti Kirjanike Liidu musta laega saali kumma luuletust Holtsi Leila tookord seal kirjandusliku kolmapäeval üles võro keelend luuletusi kirjutava naaselt ummi tekste loivab Kauksi Ülle, hänilane trummi, Riina säinast, Jäne panga, Milvi Vaheri, Anna-Liisa jahultzi, Leila kui issand sõda ku kõrraldamise mõttetull ja kui mõõdad kõrda, läts luule õdaku kõrraldaja, hänilane. Mõtet ette täheliinan võrukalist luule õda kolm null juba ammu maade miin nöödada võru keel on läänekeel millen, saated kaks tähtsat jutuga kõnelda ja et peetas teda maa enemisi keeles õnne daam, eks skulptuur, keel võru keelenza nii Tiidusteta Jaku tähtsi asju kõnendagu süvaõppega kirjandust, luba õdak, läts käega häste, kõik esineja olli huvitava asja välja valinud ja Munindel väega hullata Toysimeid säise naistiama kuller siis tõelisi naisi lugema on ju küllaltki põnev ja käe ja nii mitmekesise asja onni, mida siin tähendab odavuse kullad. Ja ongi selleks korraks kõik saate saatuse kokku. Harju Ülle lugi valt pri Valdo Vahtramäe võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell viis läbi viis minutit.