Tere õda, kus ta raadiokuulaja oleval privaldo ja kõneled Sipakas MI kandi asjast yld haigu, loodi Võrumaa arenduskeskus, mina nakas Ines kitse, arenguagentuuri ja maavalitsuse asemel maakonna tegemisi. Ma ütlen kõnelema ja vahtsid sihte seadma. No sai arenduskeskus ka vastse juhi duo Minneskine Rõuge vallavanem Tootsi Tiit kuist. Null otsus säänest ammedit pidama, laada kõneles Tootsi Tiit. Pidasime perega plaani ja pere toetusega plaani, et pakkumine vastu võtta, et jah, et üts plaanel puhatajaga Tõne plaanial kimmel visioon, kui midagi edesin, hakkame tegema siis tassi Võrumaale jäia. Aga mida ta vahtlane töö tähendas, et mida sa siis tegema ja juhtima? Esimene ülesanne on mul meeskond, komplektiiri ja organisatsioon tööle sai ja sealt edasi siis üten kuune omavalitsuste ettevõtjate, kolmanda sektori võrama inimestega nakata. Kas too arendamisem andnud vurama oma kultuur kah tähtsam? Kimmel on tähtsa kuuel aastal tulen hakata koostama uut võrama arengustrateegiat ja ka seal Toleduda oma kultuuri välja tuua ja ideid koguda ja pärast neid ideid ka ellu nakata viima. Kimmel, et meil on siin oma kultuuriruumi ja tegelikult Võru instituut on väga palju, Arden võru keel lähes do tüüges jätkuma ja mõrrad Riga võrukas peaks uhke olema oma keele ja kultuuri üle, ta ei Toissi Belatavad kõnelda ja seda maast madalast Opatusest mul poiscenegi lasteaiani võro keele päive, mine lasteaeda, tõrja latsele, kulled, ope kõneles võro kiilt, tekst ongi Don, hakkaski inimesest endast pihta, et kui ta Ta julges kõnelda võro keele, siis sealt läheb ka edasi. Cotton kõne, latsekene see ja siis too hoidki meie kultuuri ja keelt inimese esiomada üle uhke Rõuge vallavanem kodesse päält sallest need ärtu hullu, kas sul väikene kripeldus on, kas jääme nüüd mesi Sõrugest sa x x Lipeldusega, kuna ohja oma õlantu sääsel Kimmeli juhile kogemailisele, et siis ta kripeldus on väiksem temale esi üks volikogu liige ka edesi ja samamoodi ka volikogu aseesimees eksis seal seal nagu kaasa kõnelda säänest, kripeldus või kahetsustunnet ei ole veel tekkinud. Mineva riidi kutse, Võro Instituut Kandle kultuurimajja kokku onu inemiselt ja oma peremetsa 30 aastaga Joosul Kirotanu kooli latsi, võro keelitside keretöid võistlusele MINU Võromaa Võro Instituudi direktori Kuuba Rainer kõnel kirattaile, et minu Võromaa võistluspassis mitmel mõttena rekordite raamatule. See on kõige pikem vooluga kirjatööde võistlus, Eesti ja kokku on kirjutatud häält 3000 juttu. Kõik, no ei tea, kolmekümnevõistluse kiradi on läbi lugenud ja äriühing Võru Kreutzwaldi muuseumi juhataja Hollo Aimi mina talle naist läbi meelde jäänud. Minu jaos on minu Võromaa kõige ausam Võrumaa ajalukku ta võisi nimeta isegi Võrumaa auraamatusse, sest Võrumaal ei ole ühtegi pöörengulist sündmust olnud, millest laps või noor kirjutanud hulkade olles sismi, riigi sündimine, Sõjamaie tagasi andmine, talude loomine või siis ka riigipiiri ja kõik too pettumine, isegi kui S-le, nii nagu loodeti, sama laol on seega mälestusteraamat kohem jõudnu vana ime, ime essa kooli ja töö ja tegemised ja nii Võromaa 30 aastat näitaski tuud, et pimeda mehe kogumikku on jõudnud juba imelugu ese, lugu Kõrbusi omalaadse looga, nukk imetleja ise, kes on kiratanud Nuud, tähtsustas ka seda kiratamist rohkem Kunu, kes esiei, ole osa võtnud, vahest minu vara oma kire teie võistlusest, kui Ladze oma suureks kasvanud, siis paljudest oma saanuga Tegose don't venemise. Et mõistad sa mõnda ütelda, et kes on menetluses 30 raskem Tagasilõokese kirjutaja, nüüd toimetasid kõik teda teed või no kind läheb jääsi nimmama siis Anti Allast, Liina päed, kes nüüd ka püüd väega võro kiilt edenda ja esik ütel, et linnavalitsuse istungi püüdne vähendalt võro keelend. Mu meelest on väga-väga tähtis vitsasi nende 3000-l tööl, millest välle koostaja kailega puhun mõisse sõkluk, kõge parem back to et võro keele häänist tõukas 3000 TÖÖD 3000 aastat edesi. Ja ongi selleks korraks kõik saate saatuse kokku Harju villa lugi valt pri valdu, vahtsena võrokeelne saade tulejal nädali pärast tuleva neljapäeva kell viis läbi viis minutit.