Hüve hoomenda. Kuuendal detsembril on meie põhjanaabri Soome riigi 100. sünnipäev. Sel puhul on vikerraadios järgnevate päevade jooksul Soomest ja soomlastest palju juttu. Täna hommikul räägime, kuidas meie lähinaabrite keelt Meie emakeelega võrrelda. Võib-olla on kõige kergemini meeldejäävaks erinevuseks see, et eesti keeles on 14 käänet, soome keeles on neid aga 15. Erinevalt soomlastest pole eestlastel akusatiivi ehk sihitavad käänet, soomlastel aga pole jällegi meie rajavad käänet. See soomlaste 15. kääne on aga viisilütlev kääne, mis vastab küsimusele, kuidas näiteks ütleb soomlane. Ta kuulis huvitavat lugu, omin, korvin ja kui ta suusatas ilma mütsita, siis tegi seda palliann. Päin selle käändemõtteliseks vasteks eesti keeles on tuletis, mis väljendab millegi tegemise viisi. Näiteks tegin töö omatahtsi või saatsin kirja e-postitusi. Soome keele ja eesti keele näilised. Sarnasused on läbi aegade pakkunud ainest naljajuttudele. Kord olevat eesti poissmehed teatanud ühes Soome hotellis, et nad võivad ise korista ruumid, see tähendab ehtida laibad ära. Kordaga olevat üks hoolitsev eestlane küsinud bussis akent, avades hõimuväljadelt. Eige puhu liiga. Mida ta neilt tegelikult küsis, see jäägu hea raadiokuulaja enda sõnastada. Tüve päive.