Nüüd kihnukeelse uudise kase Markole täna Kadri Lauk õhtasy maardla sadamas meri üsa tume must taevas madal, pilves, tuled paistvad. Ning sealt sitika mustast ühest roomav väljaks ette valge suur näo dinosauruse muna, prožektorid peal, otse sadama sasi see muu on, kui Kihnu virve sadamas on palju lendas ning muulal maisemal õppiva siia Kihnu poisse ning tüdrikusi kõik tähtsad juht täna õhta õigel ajal saare peale sojapidu tulemas. Disi siis tantsimata tahab jääda. Aga mina annaks tõitjale kuulda siin selle nädal oli tehtud mõned jutuajamised inimestega siit-sealtpoolt, merd tulid tähtsusi asju ajamast Kihnust ning maismaalt Tõnis Korts ja oled Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht. Tuled Kihnust, aga püssi polegi omaga juures. Jah, täna jätsime püssid maha ja oli vaja pea kaasa võtta. Ega sa ometi oma püssi põõsasse jadas? Ei veel ei ole jätnud ja, ja veel ei ole plaani ka, tänane töö käis meil peaga, et oli jaht, küll aga oli selline ajujaht ja mõtete jahte. See oli siis see suur rahvakoosolek rahvamajas, kus pidi linnujahti aruta maantee, on see õige? See on õige jutt ja rahvamaja mahutas päris palju inimesi, et oli hea vaadata kihnu seelikutes naisterahvad ja see tegi selle hinge soojaks. Naistele läheb saare elu võib-olla rohkemgi korda kui meestele. Mehed on ju enamasti mere peal, on, aga kuidas siis jäi, kas kas itaallased tulevad tuleva sügise ikka uuesti tabada, algusi pidama? Ma käisin ka kaks aastat tagasi siin ja pean ütlema, et täna oli särtsu ja konflikti palju vähem ja ja oli asjalik mõtteid ja arutelusid, tundub, et, et see kogukond on tegelikult täna teadvustanud mõlema poole argumendid ja ka jahimehed on tegelikult nagu aru saanud, et, et me peame Kihnut hoidma ikkagi sellise kultuuriga andsina, nagu ta on olnud. Kuule, Tõnis, seda juttu oleme me juba siin viis-kuus aastat kuulnagas asja, nüüd siis tegelikult tehase kas vanaks v rändlindudele peale kood ka, et ei tohi üks mees päevas rohkem kui kaks lindu, last ka või pika lõpmatu, palju. Noh, me rääkisime täna kvootidest, rääkisime ka sellest, et, et võib ka teatud hulga padruneid inimesele kätte anda, et ka see piirab küttimist, aga padrunite padrunite tinakuulid tegelikult veelinnupadrunitega tinakuulid ei ole, et see on keelatud ja Eestis oleme me isegi natukene kaugemale läinud, kui Euroopa nõue on, et me ei Kütiga üldse veelinnujahil enam plii Aavlitega, nii et Eestis on ainult mitte pliihaavlid. Plii ongi tina, aga nüüd siis küsiks kuidas siis kihnu naised seal reageersid. Kas edasi jääbki, et ilus jutt oli või siis öeldi ka mõni kõvem sõna naiste käes? Kihnus naised olid väga tublid ja ütlesid kõvad sõnad ja tegelikult jäi see niisugune kokkulepe, et me natukene vaatame nüüd need asjad, ülejäänud niisugune järeldus, üks mees tuli, millega kõik olid nõus, oli see selline uurimine, et kuna seal rahvamajas oli ainult osa Kihnust kase, kes peaks kõike käest küsima, kas akestaks küsitlus teha? Täpselt nii, et siin on sul õigus, et tegelikult Te olete, kogukond on tunduvalt suurem ja see on selline küsimus, kus iga kogukonna liige peaks nagu oma sõna saama ütelda, et see on selge, et kõik ei saa ühel ajal tulla, on tööd, asjad, komandeeringuid, aga see võimalus tuleks kõigile anda. Jahimehed on täna valmis aktsepteerima seda kogukonna otsust, milline see ka ei oleks, et räägime tera, hülgejuttu ka. Kihnlased ning Ruhnu ased olid ju ette tublid hülgekütid vene aegas kohalid, hülgelaskmise plaanid isegi peal, aga need Biotav 50 hülged, satsia Eestis laska või peavad selle aasta kohal laskmata kest, võib-olla kogu see kvoot on ta Kinnule ning olen ka alati enne olnud seda meelt, et see võiks olla Kihnus kõrgem ja, ja ka täna ei pääsenud sellest hülge jutuste, nendest küsimustest räägime, see annab ka märku sellest, et me jõuame selle linnujahikoha pealt ka tegelikult samasse seisu, et Kihnu kogukond absoluutselt ühtne ja tugev ja, ja natuke läheb veel ja on ka linnujahi asemel paigas. Pillas Uiest kihnu tuled. Olen kolm korda käinud ja tulen kohe, kui kutsutakse, meri oli rahulik, ma ei ole sellist merd ümber kihnul näinud. Ma ei teadnudki, et Merilin rahulik linnukeeli öeldakse plankvaga märi. Jah, seda täna oli ja ma tegin pilti ja see oli mu tegi selle meele nii rõõmsaks, et see rõõm ei taha praegugi ära kaduda. Aga kui on suur torm, siis öeldakse, lendab aeg, nii et valigas plankvaga meri veel enda taha tuled. Selge, aga mõlemad on toredad, nii head teed. Kaina, kuidas läks seal mardilaada peal, siis? Nüüd ta läks väga hästi hetke, tantsime, laulsime, mängisime pilli, kõiki lugusid, võiksite siis meie mängisime edasi poisi kihnu lugusid. Mäese Valf aasad. Tantsime küll, aga kolme paari selle korra tegelevate rahvastikurahvastel, jah, seal paelus loomulikult õied, inimesed ning kui need asjad mingite vägevad ning elusad kaubad olidegelbuenning. Kellel isa kiired väisas, eriti sel nädalal ringiäss kiireks läks, me käisime loomaides ning jääkaru ikka tuli puurist välja. Jah, et jääkarud Noora ning tema poeg oli Aaron vist või ei näe imepoja nime. Aga nemad olid alles küll. Kahju, et ei näe nii toomis nende lendu suur uhke uus koht, kus saavad elada, saavad, et seal oli sihuke suur bassein ning nendele ahedal bankini täitmisena ning siis lasti jääger otsisse, kinkis, pidid toidude käsitlevate kivide alt ja sealt üles otsima. Kihnu loomuga mere loomu käisime vaatamas, kuidas hülge siis surelia ajasid asja ning siis vaatasime jäägruse suht sihukese nagu kõiki ei näe, õhtaks jõuad, kool, Narva Kadri ei lähe aga kadri suusatama. Aga ahi, varga oled juba nädale virve peale virve peale, jah, viimne aeg veel saab, õhtaks Ko kuidas siis mardilaadal läks, kas kihnlased plussi või miinusesse selle korra sihukese üritusega jääb alati plussi, sellepärast et kes käsitööga tegelevad ning kes vähenegi sellest jagavad Nizzovad naa palju häid ideid ning see on üks suur tänu, et üritus kasseavid seal püüne peal või all, kui Kihnu lapsed mängisid, tantsid, mina käisin korra korra vaatasin ning niisiis läksi oma töökoha peal ei taha kohe esmaselt juurde kedagi kauatoata, aga no ekraani ütleme et kõik seda samuti näeb kõiki. Igatahes Liivi Soova, Eesti käsitöö liidu esimehena helistas otse pärast soojast esinemist, ütles, et olla pisar silma tulnud. Oli väga vägev, oli neil see pilt linna elus, need tantsud väga ilusad ning sobis täielikult. Rääkisid, et said mõne uje mõtte sealt oma juuksed muutumatud osakest rõivad ka teistele küsimustele siin-sealpool merd, his jooksi asju riigiti välja, siis nüüd ei taha teada kõik kargud Allami mingeid jõuatava, seal naabrid on ikka setod ning võrokesed ning mulgid olnud, et kuidas nende molekul Nendel on ikka seda samuti nendele olnud vägev, vägev, toredad need seeme kausid ning need suured sepised ning teisel pool on hiidlased meitelgi, see on ka juba nüüd. Minul oli juubeliaasta, mehel oli viies aasta. Et ikka hiidlased, sealne ning setud ning väge tollane sõbralik Meie suhtlemise kohta on see, et kui saab eetri läheb, ongi Katri lauk lahedise jooskma või hoiad ukse irvakile veo osutanud juustud näiva vana mina ei lähe kusagil juues maaga kaasaelajaid. Uksed on ikka pakile nei ette, ukse, pane kinni, sa ei lasegi, kedagi sisse ei lase, ikagage Vodontreemine ikka praegu enam ei ust lahti. Paned Luki või paned niukse kepi ukse taha, ei soovi, enam ei saa. Praegu juba saab panna sedasi, et vanad ikka luua taha ukse taha on sõda, rahu, aga suvi enam ei Soasujanna valu, võõrast rahvast, kadripeole võtad varda kotiga ikka ei naerda koti sisu põlevkivi kiiluna mitte kui pole varda kottinud, aga rahakott ning võtma ning ikka värgid ju rahakott on sülejaoks. Tänapäeval ju kolm kotti üks on rahakoti mullaga mullaga pea ja, ja seal on veel mulla kotkasõjaks seda tarvis. Tigedusega vuntsitegemise jaoks. Et kas seostab kaudu minema ette kähku, et liiga palju vuntside või obleemad ligi omale. Ei asi on see, et näe, mõista jätkunzi külga tehe jõudu siis. Selline saigi näitaja kadri laupa, saadesid munale sadamast, Virve vilgutas tulesid ning läheb mere peale. Olge rõõmsad ning tervelt siinik sealpool merd.