Saun on olnud soomlaste jaoks olemas niikaua kui soomlased mäletavad tegelikult palju kauemgi. Aga kes seda mäletab, kui kaua? Saunas on traditsiooniliselt sünnitud ja surnud. Põetud ja tervendatud saun on soomlase jaoks nii oluline, et ta ei saa ilma selleta, elagu ta eramajas, rida või korterelamus. Paljudesse uutesse korteritesse ehitatakse saun kohe sisse ning vanadessegi juurde. Ning isegi kui neid igas korteris ei ole, on maja või trepikoja peale kindlasti ühine saun, kuhu endale saunavooru ehk sauna aja broneerida võib. Sauna nagu iga teisegi fundamentaalse nähtuse teemal valitseb muidugi palju uskumusi, veendumusi ja dogmasid. Tõeliste saunaradikaalide arvates on õige saun ainult see, mille keris puudega küttes soojaks läheb. Ja igavikuline vaidlus käib ka selle ümber, mis on sobivaim sauna temperatuur. Kuutkümmet kraadi peab soomlane üldjuhul leigeks, aga ennast 100 või rohkema kraadiga piinajaid on samuti üsna vähe. Avalikke saunasid Soomes enam väga palju ei ole, aga Tamperest näiteks töötab senimaani juba enam kui sajand tagasi tegevust alustanud raja porti, saun Helsingisse aga omakorda rajati alles mõni aasta tagasi ühendatud restoran, terrass ja avalik saun Lõõl mis eesti keeles tähendab leili. Saunahullude soomlaste maal on muidugi korraldatud ka saunas käimise maailmameistrivõistlusi, mille võitja oli traditsiooniliselt see, kes pidevalt kuumemaks muutunud saunas kõige kauem vastu pidas. See 1999. aastal alguse saanud traditsioon aga lõppes seitse aastat tagasi, mil üks osalejatest surma sai ja teine kuude kaupa haiglas pidi olema. Kokkuvõttes võib aga sauna kohta öelda, et see on suisa üks neljast soomlase põhivajadusest. On ju näiteks Ida-Soomes kombeks olnud, et kui naise mees pikemalt teekonnalt koju jõuab, on naine vastas pakkumisega. Söed siia, juhatas naitsejevaimi sauna. Ehk tahad sa süüa juua seksi või sauna?