Kui küsida eestlaste käest, mis on nende jaoks kõige naljakama kõlaga soomekeelne sõna siis mökki on tavaliselt üsna kõrgel kohal. Äsja interneti valla päästetud Soome eesti suursõnaraamat leiab mökile kaks tähendust. Hütt, tare, väike maja või siis ka suvila, suvemaja suvekodu. Aga soomlase jaoks meki hoopis midagi laiemat kui lihtsalt suvila, olgu see siis oma olemuselt hütilaadselt vähenõudlik või kõigi mugavuste ja miljonivaatega varustatud aastaringseks elamiseks sobiv kindlus. Mäggi on nagu see vaimne nabanöör, mis sadu tuhandeid linnastunud soomlasi endiselt nende maalt pärit juurtega ühendab. Mükion, meditatsioonikeskus või seltskondliku äraolemise kants, pelgupaik või õõvastav kohustus. On ju iga põlvkond ühel hetkel läbi elanud initsiatsiooniriituse mis seisneb selles, et juba jälle mekkis minekust rääkivate põle vanematele tuleb selle plaani suhtes võimalikult suurt tülgastust välja näidata sest on nõme ja sääsed ja sõbrad on linnas. Paljudele soomlastele on lekki ka viimane reaalne side oma kunagise kodukandiga. Vanemad ei pruugi enam elus olla nende maja või korteri maha müüdud, aga suvekodu pärandatakse põlvest põlve. Omaette nähtus on aga niinimetatud mummu pleki, see tähendab väikest majakest, kus kunagi on mõni memmekene sees elanud, aga millest nüüd on saanud mõne pere suvekodu. Mida veele lähemal, seda väärtuslikum vetion. Ning loomulikult pole ükski meki mitte midagi, kui seal pole sauna. Kõige suurem rändlus linnadest välja. Mekkidesse algab jaanipäeva eel, nii et see nähtus, kui pool pealinna korraga tühjaks valgub, on saanud soome keeles koguni oma nime Juhannuks menoliigelne. Nii et lükit võiks pidada soomlaste ülima keskkonnasõbralikkuse, näiteks kui siin ei oleks peidus üks, aga. Soome teadlaste arvutuste kohaselt paiskab ühe pere igasuvine meki hooaeg koos autosõitudega keskkonda sama palju CO kahte nagu edasi-tagasi lend taimaale. Soomes aga on kokku 500000 lekit. Õnneks on nende ümber muidugi ka 22 miljardit puud, mis aitavad olukorda tasakaalustada.