Vasar see ei ole nõukogude aja nostalgia, vasar on Kultuurimagasini, kus me proovime pihta saada kultuurielu sõlmpunktidele. Tere, algab kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios kaassaatejuht Maarja Vaino, tere maarjatere ja meie tänane saatekülaline on Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige Andres heinapuu. Tere. Tervist. Seega hakkame täna rääkima hõimuasjadest. Mõne päeva pärast saab Soome vabariik 100 aastat vanaks ja see annab põhjust mõtiskleda selle üle, kuidas kõikvõimalike riiklike ja majanduslike ja eraeluliste suhete taustal või kõrval edenevad meie hõimusuhted. Aga nagu ikka enne, kui hakkama, saate peateemast rääkima, vaatame, mida pakub tänane kultuuriajakirjandus ja Maarja. Sul on seal mitu ajalehte ees lahti, kuigi saini olid üsna skeptiline nende sisu. Ja et need on Sirp ja Õpetajate lehte, tuleb tõesti möönda, et kahjuks jäi koju peale värskelt ilmunud looming, mida me siis tutvustame lihtsalt järgmisel nädalal. Aga ma tegelikult skeptiline olin seekord kuidagi pigem õpetajate lehe suhtes, et ma ei lihtsalt juhtub nii inimesi huvitavad erinevad asjad ja seekord. Ma ei leidnud sealt enda jaoks nii palju huvitavat lugemist, mis ei tähenda, et seal ei oleks kellegi teise jaoks huvitavat lugemist. Aga siiski üks artikkel, mis mulle jäi Õpetajate lehes silm oli selline pikem, pikem mure, artikkel, mille on kirjutanud Lembi Mets seoses nüüd kolme kolme muusikakooli või muusikaharidust andva kooli. Kokku paremini, õieti see ongi kõik keerud, ma ei hakka seda artiklit, ümberjutustus on keerulisem, kui ma praegu sõnastasin. Aga igal juhul, kui väga lühidalt öelda, edasi siis Lembi metsa mure, siis see on niisugune, et et ei tahaks et 100 aastat üles ehitatud nagu niisugune hea haridus mingite väga ootamatute reformide mõtlematult reformide käigus kuidagi nagu ära kaotatakse või tasalülitatakse. Nii et ma arvan, et see on niisugune mõtlemist artikkel kindlasti sellest tänasest Õpetajate lehest. Aga sirbis jäid mulle väga positiivselt silmakirjanduse küljed, siin oli kohe päris palju lugemist, et intervjuu Pilleril armi intervjuu miga keraneniga kes on väga rõõmsa näoga siin pildi peal ka ja ütleb ka väga rõõmsalt, et tema kirjutab teistmoodi kirjandust, teistmoodi noortekirjandust. Sest et kui teistes raamatutes on ühtmoodi must masendus, keegi joob viina, keegi ropendab, kellelgi on paha ühest otsast kelleltki teisest otsast siis tema katsub ikka alati leida mingisugusegi positiivse noodi ja sellega ta eristub siis sellisest üldisest tõesti nagu alati väga depressiivsest noortekirjandusest, minu khati, üllatus imestama, et miks kõik toredad noored on kogu aeg nagu, et neil on kõik kohutavalt halvasti ja et nad on kõik enesetapu äärel kogu aeg. Ja, ja väga huvitav lugu oliga Boriss seiseneni arvustus riikabelo romaanile meie igapäevane elu, et seda soovitan ka kindlasti lugeda, aga, aga lugemist on siit veelgi, nii et ma annan nüüd soovitus järje sulle, Peeter. Ja paha on tõesti, selleks ei pea noor olema, aga sirbis on hästi palju Soomest loomulikult juttu ja eks me hakkamegi sellest rääkima ka varsti, aga siiski ma mainin ka ühe Soome-teemalise loo ära. Nimelt kirjutab ajaloolane ja diplomaat Margus Laidre ühe sellise toreda ülevaate loo marssal Mannerheimi elust. Salongi. Põhimõtteliselt selline ajaloo kursus räägibki tema eluloo ära annab natukene tõlgendusi ja annab natukene ka mõtteainet sellest, kuidas eestlased mõistavad või siis teinekord just ei mõista soomlasi ja mis võib olla soomlastele tähtis, aga mis meil võib märkamata jääda. Nii et igati põnev, pikk, üle kolme lehekülje laiuv lugu ja eks see, eks siin on muud huvitavat ka. Aga meie hakkame rääkima kohe saate põhiteemal. Jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Maarja Vaino ning meie tänane saatekülaline Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige Andres heinapuu ja nagu enne lubatut hakkame rääkima hõimusuhetest. Kuna Soome vabariik saab 100 aastat vanaks siis on põhjust mõelda selle peale, kes on soomlased meile, kes oleme neile ja kes oleme meie neile ja kuidas asetuvad hõimusuhted, soomeugrilaste omavahelised suhted, rahvaste suhted, sellesse konteksti. Eesti on olnud nüüd üle veerand sajandi iseseisev riik ja. Mulle tundub vahel, et meie suhted soomlastega on muutunud üha enam ametlikuks formaliseeritumaks. Üha formaliseeritum oleks aga ühtlasi ka niivõrd elementaarset, eks, et vahel me võib-olla ei mõtlegi selle peale, kui erilaadne see ikkagi on, et on kaks niivõrd lähedast rahvast nagu eestlased ja soomlased teineteisele on ja mitte ainult need rahvad ei ole keeleliselt lähedased, vaid me ka saame väga hästi läbi. Keele sugulasi on teisigi, võtame näiteks inglased, sakslased, nemad omavahel väga hästi läbi ei saa, aga, aga meil on kuidagi selline väga erilaadne suhe. Ja kas on õige Andres heinapuu, kui ma nüüd oletan, et äkki ongi selle iseseisvuse ja riiklike suhete taustal see hõimu Aade kuidagi tahaplaanile jäänud või me võime vähemalt ei mõtle selle peale äkki äkki nii palju, kui peaks või võiks? Nojah, tegelikult need hõimusuhted on ikka palju vanemad kui 100 aastat hoolimata sellest, et kas nüüd mõni arvab, et kas meie esivanemad tulid siia idast või lõunast. Minu meelest oli nisu kõne olukord umbes 2000 aastat tagasi. Me kõnelesime mingi enam-vähem ühte keelt, ent nad põhimõtteliselt ta kindlasti oli jagunenud mingisugusteks murreteks mingisugusteks meie praeguste keelte eellasteks. Aga naaberküla sai naaberkülast aru nagu praegu näiteks seitse saami keelt, millest naabrid saavad üksteisest aru. Aga kaugemal on on juba juba keerulisem see mõistmine et ja noh, kui me nüüd läbi ajaloo vaatame, vaatame edasi. Et siin viimastel aegadel isegi siis, kui soo, Kuulus, Rootsi riik, Eesti kuulus Vene riiki siis täiesti normaalsel viisil jätkus sõbrakaubandus Viru ranna ja Soome lõunaranniku vahel. Noh, mitte üksi, mitte üksi, mitte üksikkaubandus, vaid ka isiklikud suhted, võeti naisi teiselt poolt lahte. Ja noh, siiamaani kui keegi veel Kuusalu rannamurret räägib, Bon see ligem Soome kui, kui eesti kirjakeelele. Nii et nii et see on nüüd need asja asja üks aspekt. Ja ei noh, võib teel edasi tulla, mis? Ingerisoomlased. Kes eksju sõja ajal läbi Klooga jõudsid Soome ja siis pärast mitmes laines on, on tulnud Eestisse elama, kui neil kodumaal elamine ära keelatud. Nojah, nüüd nad on vist suures osas Soome läinud või enam-vähem ära assimileerumist. Noh minu vanemate põlvkonnal on, oli, oli neid ingeri Soomest soomlastest tuttavaid küll ja küll. Nii et need on nüüd nisukesed, isiklikud isiklikud suhted. Formaalsed suhted jahi, soomlased ostavad ära meie õlletehaseid ja lihakombinaat nende toodangut ja, ja, ja, ja nende toodangut, et nad hakkavad lätlastega paremini läbi saama. Ja, ja need on kah sihukesed. Täiesti täiesti formaalsed, meie teeme tööd, kasum läheb Soome. Siin on jälle see suure väikse venna väikse venna küsimus. Aga sa võid öelda, et on küllaltki erilaadsed, on nüüd just nimelt need majanduslikud ja poliitilised suhted ja siis inimestevahelised suhted, sellepärast et on ju olnud ka perioode, kui Eesti ja Soome riigid on. Me ei räägi muidugi nõukogude ajast, vaid ajal, kui mõlemad riigid iseseisvad olnud. Et need suhted on pigem jahi jahedad olnud riiklikul tasandil, aga mitte kultuuriliselt või lihtsalt inimlikul suhtlemisel. Nojah see pätsu ajal soomlased niisukese autoritaarse higiga tegemist teha ei tahtnud, aga see oli kõht tõenäoliselt just nimelt seesama lugu, et, et kui me ei oleks olnud eestlased, kui me ei oleks olnud siin kõrval ja kui me ei räägiks peaaegu sama keelt ja kui meil oleks olnud siis päts autoritaarne režiim, siis ma usun, et soomepoolset kriitikat ei oleks olnud. Seda tuleb võtta omamoodi siiski tunnustuse või, või jällegi seesama suure venna asi, et suur vend hoolitseb väikese väike, võib-olla ei taha seda. Võib-olla nii ka, aga ma võtaksin. Ka natuke natukene neutraalsemalt asja, et küsimus on see, et noh, et me oleme ikkagi omad ja noh, me oleme rohkem omad omavahel kui, kui, kui näiteks mingisuguste ungarlastega kes on ikka väga imelikud inimesed võrreldes meiega Aga mina muide, kohtlesin, kohtusin hiljuti just veetsin aega ungarlastega ja, ja nemad ütlesid, et et kuna neile nüüd kultuuri rahastatakse väga hästi, siis rahastatakse ka eesti-soome-ugri programme ja et kirjutan väga ruttu ja koostööprojektis, et raha selleks on, et hakkame mingit soome-ugri asja ajama, et, et mulle tuli see suure üllatusena, sellepärast et et ungarlased just nimelt tunduvadki kogu selle soome-ugri temaatika osas alati nagu kõige kaugemal olevana, sest ka nende keel ja see temperament ja kõik tundub ju tegelikult küllaltki erinev. Ma ei oska mina seda kommenteerida, varasemad kogemused on just selles samas mingisuguses skulptuurialase koostöö ja muu sihukese asja puhul on risti vastupidised, et just nimelt noh, selles laiemas soome-ugri kontekstis pigem on see huvi sealtpoolt pidevalt vähenenud, siis kui neil oli Arpad, finantsoli oli president siis tema oli väga suur hantide austaja, siis selle kaudu selle kaotu olid neil mingisugused residendi rahad, mille eest õpetati Venemaa soomeugrilaste seal ja, ja nii edasi, aga viimasel ajal on pigem tendents vastupidine. Jah, nad on küll küll tunnustanud riiklikul tasemel, et me oleme keeled, kas sugulased just nimelt rõhutades, et keele poolest aga muidu see uraani koostöö näiteks Kasahhidega edeneb neil minu meelest tunduvalt jõudsamalt, võib-olla siin niimoodi Riikide loomus on kah, ühesõnaga ta tuttavad sealt rohkem eeskuju sealt Kasahstanist, kui meilt. Tundub jah, et ungarlastel on ikka selline väikese suur rahvakompleks, et tahaks kangesti suur olla, aga ei tule välja, et meil, eestlastel ja soomlastel seda ei ole ja see ilmselt kohe võtab terve hulga igasuguseid pingeid ka omavahelisel suhtlemisel ära. Soomlased saavad ennast eestlaste silmis hästi tunda, olles veidikene suuremad. Ja meie vist väga ei põe ka seda, et me soomlaste silmis natukene väiksem. Nojah, siin on, siin on näiteid, suhteid iga iga igat diisleid, aga tegelikult üks olulisem Väga oluline meie suhete aspekt on see, et me oleme mõlemad talupojarahvad meil ei ole kummalgi olnud omakeelset aadlit eriti ungarlastega võrreldes. Ja noh, ükskõik mis muu Euroopa rahvaga võrreldes samasugused sõbrad on meil siin lätlased ja ka neid rohkem ei olegi. Ja, ja see, see seesama seesama tegelikult egalitaarne mõtteviis see on just nimelt see, mis, mis meid ühendama peaks ja siin tuleb jälle seesama pätsu autoritaarse režiimi kriitika, kus riigivõim läks sellelt noh, eemaldus demokraatiast ja, ja egalitaarsed usust. Et pigem jah see ja no kui nüüd, et see viimane PISA test, mis mis oli selle koostöö peal ja Euroopa rahvastest kaks esimest olid, olid eestlased ja soomlased, ma mõtlesin tükk aega, et millest see siis nüüd tuleb? Meist eespool ei olnud kah mitte ühtegi indoeuroopa keelt kõnelevat rahvast. Et kas see tuleb need keelest noh, kõik indoeuroopa keeled on ka tunduvalt hierarhiliselt oma ülesehituselt või, või Tulatusi siis sellest, et, et sellest samast, et meil pole kunagi aadlist olnud ja horisontaalne koostöö on seetõttu võimalikku Samal ajal selline igatsus aadli järele on ju nii Eestis kui Soomes ikka aeg-ajalt ühiskonnas kuidagi nagu lainetena käinud. Ja noh, on küll, jah, kõige tipp oli see läbikukkunud Eesti-Soome kuningriigi idee, võib-olla oleks asja saanud, kui kuninga oleks kuskilt leidnud? Soomlastele on isegi krooni olemas, sain kuskil Lapimaal muuseumis väljas, kui kuningas vist oli Saksamaalt kas valitud või peaaegu valitud. Jah, aga ta loobus. Aga loodud on ju ka soome-ugri lipp, mis küll ei ole kasutuses. Kui palju soomlased nüüd iseennast soomeugrilaste rööst identifitseerivad? Vot, see on sihukene väga-väga huvitav lugu igasugusest noh, teadusmaailmas. Nõukogude okupatsiooni ajal eestlased edukamad fennougristika sellepärast, et neil oli ligipääs igale poole, kus meie hõimurahvad elasid ja noh, siit ka siit ka igasugused isiklikud suhted, et soomlastel on ainult üks peti Virtla randamis, kes kuidagi kummalisel viisil sai võimaluse mööda Ida-Karjalat rännata ja materjali koguda, aga aga muidu noh, isegi sotsialismi ungarlased ei lastud näiteks Udmurtiast ja nad pidid pidid kõikuma tööd kirjutama eestlaste kogutud materjalide peal. Aga nüüd ja vastavalt sellele ka Kultuurisuhted isiklikud suhted, mis olid väga tihedalt seotud ka just nimelt nende sama teadus teadussuhetega, kui Ingrid Rüütel korraldas soome-ugri rahvamuusikakonverentse siis ta selle sama raha eest tõi kohale ka neid rahvamuusikuid, kelle, kelle asju uuriti ja korraldas avalikke kontserte ja mis, mis avaldasid mõju ka üldisele kultuuriskeenele. Aga praegu on jämedam ots selles asjas soomlaste käes. Nüüd minust noorem põlvkond. Igasuguseid neid huvilisi entusiaste ja, ja uurijaid on Soome poole peal tunduvalt rohkem kui siin siin meil. Ja mingi kultuurivärk ka, noh näiteks hobiugri teater, mis on vist ainus arvestatud Ta on Venemaa soome-ugri teater, on käinud külalisetendusi andmas Helsingis, aga mitte Tallinnas. Nii et. See on nüüd see üks see aspekt Aga põhimõtteliselt ma arvan, et, et suures plaanis enamik rahvast, et eestlased tunnevad seda mingisugust oma soome-ugri klust. Natuke rohkem kui soomlased. Aga kas see tuleneb siis tõesti sellest nõukogude aja taustast, millest sa just rääkisid või on see seotud ikkagi sellega, et soomlased on kuidagi suurem rahvas, suurem tugevam riik ja ei ole vaja otsida sellist laiemat tuge iseenda olemisele? Ma ikka arvan küll, et see on see on praegu just sellesama nõukogude tausta jätk. Sest noh, põhimõtteliselt noorematel inimestel see, see seesama taju ja tunnetus on tunduvalt tunduvalt nõrgem, hea sõprasid Eerik kiusukann, kes episoodiliselt doktorantuuri Tartus käis. Sest ta vist kutsuti sealt ära filharmooniasse vaatama kodumaale. Ja, aga, aga jah, siis ta oli üle hulga aja Eestis, ta on Eestis tegelikult üles kasvanud 10 aastat ja ja siis ta oli jah, väga imestunud, kui ta ütles, et ta mari siis noored inimesed ei tea, mis asi see on. Et ning veel mingi 10 aastat tagasi oli üsna tavaline, et seda seda rahvust ei ole, ei ole tarvis seletada. Aga kas soomlastel ei ole ikkagi üsna varakult juba nad on isehakanud püüdlema, neil on see ju ka õnnestunud võtta just seda Põhjamaade identiteeti, et kas nad on võib-olla nii nagu meie meiegi oleme ju Skandinaavias. See on, seda ei ole tarvis võtta olnud see oli neile ette antud ja noh, tegelikult igasugused ligi sugu, lähi, sugu, Kansat ligemalt sugulasrahvad on meile ülemöödunud sajandi niimoodi viimasel veerandil noh, väga olulised olnud viimasel poolel koguse fennomaanide liikumine ja, ja kogu kogu Soome kogu Soomes soomlus, skulptuur noh, seesama printsiip, et istuvad seal suurvürstiriigis ja mõtlevad Et rootslased me ei ole ja venelasteks saada ei taha ja et no hea küll oleme siis soomlased võtsid selle, võtsid selle soomlase endale sihiks ja noh, kuni kuni äärmiselt kummaliste nähtusteni välja, noh see soome purism, kui, kui nad püüdsid oma oma keelest rootsi sõnu välja rookida, siis nad võtsid, et nende asemele karjalast vene laensõnu ise teadmata, et need on venelane, sõnad. Ja noh, kogu see Soome eeposk kogu Kalevala on tegelikult ju karjalast pärit. Ma olen rott käis ega ise Eestiski ju rahvaluulet kogumas. Nii et tegelikult kogu soome rahvuse sünd on ikkagi väga tihedalt seotud seotud just nimelt nende lähisugulaste rahvastega. Mida me vist eestlaste kohta sellisel moel öelda ei saa küll kuidas öelda sooja sõnaga meenutame vadjalasi eliivlasi, aga tegelikult nad ei ole meie identiteedi jaoks olulised. Liivlased on ainult siis oluliselt, kui me tahame lätlaste kohta midagi halvasti öelda. Tähendab, siin on jälle see lugu, et kudamoodi ikkagi. Ei oleks eestlased liiblastest hoolima hakanud, kui kui soomlane Lauri tunnen, ei oleks olnud Tartus professoriks. Ta võttis looritsa kaasa sinna liivlaste juurde ja sealt meie liivlaste armastus alguse saigi. Nojah, siin on ka siin on ka tegelikult Mõningad välised tulid, eks ju, noh, põhimõtteliselt padjalased on meiega üks ja see sama rahvas, aga eel on natukene veider, aga kui sa paar häälikuseadust selgeks õpid selgeks, teed endale ja vene keelt oskad, siis siis on võimalik kohe rääkima hakata. Oli selles, et, et põhimõtteliselt selleks ajaks kui meie rahvuslik ärkamine, koli olid soomlased natukene rohkem edenenud ja, ja nendelt tuli võtta, seda, oli hea eeskuju võtta. Jaa, jaa, ja ikkagi see, see lugu, et kogu Eesti kultuur on ikka saksa malli järgi üles ehitatud ja kogu kogu ärkamisaeg tegelikult nagu Rein Taagepera on öelnud, oli, oli maarahvaauto genotsiid. Või Hasso Krulli kultuurikatkestus või, või noh, kuidas iganes, ühesõnaga taheti sellest matsikultuurist eemale saada vastlamehest saapameheks. Ja siis oli soomlastel soomlast del see Vasaapa Soome kultuur natukene natukene rohkem edenenud ja siis võeti, võeti seda eeskujuks, nii et meil ei olnud ühest küljest tarvidust. Ja teisest küljest Narva jõe takka. Kõik need vadja-alased, kes seal olid, Nad ei olnud ka noh, nii nähtavat neid oli vähe, neid oli juba siis liiga vähe. Aga Soome piiri taga oli terve suur karjala, mis oli, mis oli siis veel täielikult karjalakeelne. Nii et see võis olla sisse põhjus Aga kuulamegi nüüd vahele Karjala muusikat ja nagu meil kombeks on, saatekülaline valib muusika ja täna on Andres heinapuu valinud tänase saatemuusika ja kõlab Santu kargu ja Talvi Soovat lugu Aunuksena on ja kas tahad midagi öelda ka selle loo kohta sisse juhatasid? Santo Karhomoidu laulab ja luuletab avanusega salakeeles, aga see laul on pärit 42.-st aastast talvesõjast ja talvise avat on karjala keeles talveriided. Nii et noh, niisukese niisukese niisukese väikese vimkaga ja see on salvestada Soomes 91. aastal singlina ja sai Soomes väga populaarseks. Soomlastest mitte keegi ei ole siiamaani olenud seda uuesti laulda. Nii et Nõukogude Karjala inimene tõi soomlastele perestroika. Mis seal nii ja jätkub kultuurisaade vasar, mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios Maarja Vaino ja meie tänane saatekülaline, Fenno-Ugria asutuse juhatuse liige Andres heinapuu. Ja tänane saade on laias laastus pühendatud Soome vabariigi 100.-le aastapäevale ja räägime hõimusuhetest. Rääkisime soomlastest soomlaste rahvuslikust ärkamisest sellest, millist rolli On mänginud Karjala ja karjalased selles ja nüüd ongi sobilik vast minna natukene kaugemalegi vaadata, et kui me räägime hõimusuhetest, räägime eestlaste ja soomlaste omavahelistest suhetest siis kuhu, nendes hõimusuhetes mida mingis mõttes ju veavad ja peavadki vedama need soome-ugri rahvad, kellel on oma riik, kuhu jäävad siin need riigid, rahvad? Riigita rahvad jäävad paraku suuremas osas Venemaale. Ainult liivlased on, on Lätis ja. Tegelikult, et ega Ungari pihik Changodest kah eriti ei hooli, kuigi nad väidavad, et need ungarlased aga see olgu nende asi juba. Ja siis jah, suurem osa saama elab elab siis Norras, Rootsis ja Soomes. Ja noh, Venemaaga on, on suur häda ja õnnetus, eriti viimastel aastatel selles, et, et nad näevad igasuguses oma alamate välissuhtluses ohtu. Igasugune propaganda jutustab sellest, et kuidas eestlased, et tegelikult on ameeriklaste agendid loomulikult mingisuguse mingi Eesti pisikene suure Venemaa jaoks ei saa olla ju vahel. Ja, ja siis tegelikult salajas seos salaja tahab handimaal asuvat naftat ameeriklastele ära võita selle hõimukoostööga sealjuures sealjuures mingilgi määral on mingilgi määral on ka Venemaal püütud luua mingit uut näilisust sellest, et nad, et nad, nad hoolitsevad hoolitsevad oma soome-ugri rahvaste eest ja aga see on jah, rohkem väline, korraldatakse suuri pidusid. Sealjuures noh, igasugustel suurtel rahvamuusikapidudel on ikka paar mingisugust venekeelset laulu peab juures olema. Ja ja praktiline tee noh põhimõttelt tõeliselt keskharidust. On võimalik oma keeles saada ilma riigita rahvastest ainult põhja saamidel. Aga miks Venemaal mitte? Aga miks on Venemaal nii, et? Sealsed türgi rahvad näivad kuidagi paremini hakkama saavad kui soome-ugri rahvad, tatarlased, Chivahhid, Paškiirid, kuidagi tulevad nagu paremini toime ja on ka poliitiliselt toimekamad. Kas siin ongi asi selles, et see piiriülene soome-ugri koostaja häirib venelasi nii palju, et nad üritavad soomeugrilased rohkem tasalülitada kuigi samal ajal Türgi riik ju ka ikkagi toetab oma hõimuvendi seal? Jah nii, siin on. Siin on tegelikult õige mitu põhjust, üks on, üks on ajalooline Tähele kogu kogu lugu on ju ikkagi väga tugevalt traditsioonides kinni, igasugune venestamispoliitika ei ole alanud, et mingisuguse nõukogude ajaga, vaid juba varem, kui, kui meil siin aegade algusest alates kaheksakümnendatel aastatel ülemöödunud sajandil tulid. Ja, ja siin on, siin on lugu ikkagi selles, et tatarlasi kardetakse, mongoli-tatari kõike muud kui kardetakse ja austatakse. Ja seetõttu teine, teine aspekt on see, et, et nad on temperamendile sihukesed ettevõtlikumad täitsa kindlasti soomeugrilane, kui, kui tal on paha siis ta jookseb minema, siis ta läheb sügavamale metsa. Aga kaasa arvatud sellesama tatarlaste eest. Aga, aga sellepärast nad türgi türgi-tatari rahvad siis ongi, ongi saavutanud. Ongi saavutanud mingisuguse mingisuguse Edemuse, seal nad on poliitiliselt osavamad täiesti kindlasti. Sest noh, näiteks Pascortastanis on Paškiirid samamoodi vähemuses kui. Kui kõigis soome-ugri vabariikides kõigil soome-ugri aladel soomeugrilased on aga aga, aga nad on seal saavutanud mitmerahvuselise vabariigi puhul niisuguse tasakaalu, et võim on ikkagi Paškeeride käes. Ja ühtlasi tänu sellele on soomeugrilaste marid ja udmurdid ja osalt ka jaksaldaja maksude haridusolud muuseas tunduvalt paremat Askortastanis kui nende nimi Babe riikides. Aga kas nüüd sellesama soome-ugri leplikkusega on juhtunud ka see tõik, mis Soomes ka ikka ikka ja jälle iga mõne aasta tagant tekitab ühiskondlikku diskussiooni nimelt küsimus Soome riigi teisest ametlikust keelest. Seal on ikka olukord põhimõtteliselt teine kui meil siin. Et kui meie sakslased läksid 39. aastal ilusti, kui üks meessaatejuht Andy siis siis kujutada Ta niisugust olukorda, et mingisugustel poliitilistel põhjustel võtaksid kõik soomerootslased jalad selga ja ujuksid üle Botnia lahe. Seda ma nagu hästi ette ei kujuta. Et Stalin oleks seda küllata kujutanud tegelikult? Nojah. Eestirootslased läksid küll, jah, seltsimees Stalini, hästi ilusti ilusti rõõmsasti Rootsi nojah, mingisuguse suure suure häda korral, aga, aga põhimõtteliselt, et ikkagi. Soomerootslased on paremini integreerunud soomlaste ja soomerootslaste vahel. Ei ole tegelikult mitte kunagi olnud nii pingelisi suhteid kui näiteks eestlaste ja sakslaste vahel siin või siis eestlaste ja nende kuidas selle kohta öeldi asut asustuskolonistide vahel. Aga. Kuhu ma tahtsin selle jutuga tegelikult jõuda, oligi küsimus selles, et kas soomlaste soome uhvilaseks oleku puhul noh, mis neid nagu natuke võib-olla eripositsiooni mõnedki sellele tohutu orienteeritus rootslastele, rootsikeelsele kultuurile siis vähemalt Eestist vaadatuna tundub ju sageli võõras ja isegi kummastav. Nojah, tähendab ei noh, ja see on just nimelt igasugune soome-ugri ilus on vastukaaluks sellele samale sellele samale rootsi mõjule ja just nimelt võrreldes rootslastega ise olla tahtmisele. Haka. Ei oska mina niisugusele küsimusele hästi vastata, ei ei tea, mina tunnen küll õige mitut soomerootslast. No näiteks, võtame ta mooringu kes on tegelnud sihukese vähemuskeele õiguste eest võitlemisega Euroopa tasemel. Ja nojah, muidugi see on natukene veider, et kogu selles süsteemis riigikeelt kõnelevad soomerootslased nii tugevalt esindatud olid kellel häda nagu midagi ole. Aga see on omaette lugeda. Põhimõtteliselt siin. Olukord oli ju hoopis teine. Helsingi ülikoolis. Kolmekümnendatel aastatel ei olnud võimalik mõningaid erialasid õppida mingis muus keeles peale peale Rootsi. Ja noh, osalt tänu sellele, et vanad, rootsi rootsikeelsed professorid istusid seal ees, tuligi meile niisugune suur suur hulk noori soome teadlasi Tartu Ülikooli eesti keeles õpetama. Ja ja need suhted on, need suhted on väga segased, neil ei ole olnud mingisugust Landeswehri sõda. Neil oli midagi palju paremat, muidugi neil oli kodusõda. Nojah, aga, aga, aga seal jah? Vist rootslased olid kõik valgete poole peal, aga seal oli ka suur osa soomlasi. Aga kui see keele ütlesin, need vahepeal juba tuli, siis tegelikult soomlastel vist ei ole väga vaja muretseda, aga, aga nii mõnegi soome-ugri lase, lingvistiline olukord ei ole vist kõige parem, et kardetakse või ennustatakse, et 21. sajandil võivad mõned sootuks välja surra, et kuidas see, kuidas see pilt praegu paistab, et kas kui palju teadlikult praegu ikkagi tegeletakse sellega, et niisugust asja ei juhtuks? Noh eks püütakse kuidagimoodi tegeleda. Aga noh, kui edukas on, see on äärmiselt naiselt, küsib, tähendab küsimus on ikkagi siin selles, et, et koolihariduskooliharidusel on, on seal niisugune probleem noh, Mikson tatarlastel, kooliharidusega hästi koolihariduse tatarlastel hästi sellepärast et juba enne tatari keelt kõnelevaid emakeelseid tatarlasi on suurem protsent kui mistahes soojem käiksi ja meil on olemas tatarikeelne keskkool. Nii, nüüd vene õppeprogrammid ei, ei võimalda ei võimalda õpetada olulisel määral noh, rohkem kui mingisugune paar tundi nädalas mingit muut oma keelt. Juhul kui see kool ei oleks ju täielikult täielikult vähemusrahvakeelne ja, ja seetõttu seetõttu jääb emakeele õpetamine koolis paratamatult kasinaks. No udmurdi tal on paar emakeelset algkooli. Ja, ja seetõttu seetõttu seetõttu see keeleoskus kaob ära. Ja kui siin vahepeal oli tõesti oli tunda mingisugust niisugust rahvuslikku tõusu siis praegu on see hakanud natuke mitte natuke, vaid üsna tublisti. Taan. Ma arvan, et seal on, seal taga on ikka üleüldine Venemaa poliitiline olukord. Inimesed kardavad igasuguseid asju. Ja muuhulgas on jälle hakanud kartma oma keelt rääkida. Et siin vahepeal linna asud, mordid rääkisid täiesti ilusti avalikult. Aga noh, igasugune natsionalismi tõus kogu see kogu see vene propaganda, mis käib ja mis, mis ikkagi rõhutab kõike Venneliku, kuigi eks ju seal ütleme Ameerika või kõige lääne vastu. Et see, see, see natukene mõjutab ka vähemusvähemuste meeleolusid. Ma saan aru, et selle kõige taustal on ka näiteks nii eestlastel kui soomlastel ka järjest raskem midagi ära teha, kuna igasugust välist suhtlust peetakse ju kohe peaaegu võrdsustatakse spionaažiga. No ongi. Ja ja noh, ega siin tegelikult siin nii Eesti kui Soome on riiklikul tasemel kah asju kokku tõmbamas on üsna tõenäoline, et praegu jõus olev hõimurahvaste programm jääb viimaseks Eestis. Ja, ja kummalisel kombel Soomes ka analoogne analoogne programm on ümber kujundatud nii et seda, seda raha jagatakse ametnik poolt ja kooskõlas Venemaa kultuuriministeeriumiga ja nii edasi, see on nüüd see Soome Erisuhe Venemaaga tuleb seal aga, aga, aga põhimõtteliselt see sinnapoole sinnapoole abi andmine, Tänud nii Eestis kui Soomes tunduvalt raskemaks ja mitte üksi Venemaa süü läbi. Miks see, miks see nii on, ometi, kui lugeda ajalehti, siis Eesti poliitikud muudkui räägivad sellest, et maksuraha laekub hästi ja rahapuudust meil pole. Asja asja on lihtne. Et põhimõtteliselt. Praegu hõimurahvaste programm on haridusministeeriumi programm. Eelkõige sellepärast, et, et siis kui ta algas, siis suur jagu selle programmi rahastule, eks. Riigita soomeugrilaste õppekuludeks Eesti ülikoolides ja nüüd aga jaa, ja osa sellest, eks oleks, igasugusteks skulptuuriprojektideks ja muuks abi andmiseks. Ja, ja selge, see, et haridusministeerium ei ole huvitatud, on andnud kogu üliõpilasvahetuse asjad arhimedesele ja ei ole huvitatud üldse, ei ole huvitatud üldse mingisugusest kultuuri asjast sealjuures sealjuures noh kogu kogu programm oma mõtte poolest peab olema kompleksne. Ja need küsimus on just nimelt selles, et, et meil Eriti finantsilises mõttes ehitatakse ministeeriumitest sihukesi silotorne mis ei puutu üksteisega kokku. Ja, ja seetõttu ei ole nagu võimalik midagi teha, teisest küljest jälle, et mingisugune valitsus tasemel abiraha või abiprogramm tekitada, selleks on see raha, mis sinna soome-ugri rastele läheks. Liiga väike, liiga tüssamine. Lõpuks jõudsime bürokraatia, bürokraatia õitseb ja sealjuures mitte üksi Eestis, vaid ka Soomes, nii nagu soomlaste käest, nagu. Saate lõpuks jõudsime ikkagi rahani ja selliste masendavate teemadeni, aga noh, kui, Keraneni sellist lõpu rõõmsat lauset, et salaja. Jah, aga, aga võib-olla võib-olla see ongi selline soome-ugri ilik värk, aga, aga ma arvan, et soome-ugri ilik on ka see, et ennast masendusest mitte masendada lasta, sest et see on niivõrd igikestev tunne, et me oleme sellega harjunud elama. Igatahes suur tänu, Andres, heinapuu siia saatesse tulemast ja saate lõppu ja veel üks sinu valitud Lugusa valisite Vesa-Matti Loirilt ühe hästi lüürilise ja ilusa pala. Labin kese, kas oskad selle kohta ka midagi öelda veel? No vot see ongi see ühenduse masenduse lugu, neid suvi on liiga lühike aga see on väga, väga, väga selline hõimu selline asi. Laulu teksti on kirjutanud Eino Leino kes soome kultuurivaenuliku poliitika pärast on üks kord kirjutanud avalduse Eesti kodakondsuse saamiseks. Ja, ja laulab seda siis Vesama Tiloiri, kes on Kalle olenberdi filmis rauaaeg, mis on kuueosaline viieosaline seriaal ja minu meelest parim Kalevala ekraniseering. Ilmargist mänginud. Ja lõppude lõpuks tuuakse siia meie hõimurahvas saamid, kelle asualast jutustab juurde nii, et see täiesti kohane. Aga sealjuures sellesama lühikese lapi suveajal saadi ometi soomeugrilased rõõmsad olla. Täpselt nii, see on. Suur tänu veelkord Andres heinapuu selle vestluse eest. Mina olen Peeter Helme koos minuga stuudios ka saatejuht Maarja Vaino ning nagu öeldud, saadet jääb lõpetama Vesa-Matti Loiri väga ilus muusikapala labinkese kuulmiseni. Ja see muudab kylma hil.