Tere õhtust, kell on kuus ja eetris on Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Perekond Sarapu kaebab Jürgen Ligi ja Martin Helme laimamise eest kohtusse. Ligi ütleb, et tema on väljendanud ainult opositsiooni ühiseid seisukohti. Mina ei ole kasutanud neid sõnu, ma ei ole kuidagi kriminaalsüüdistust esitanud ega kunagi oma nimel üldse rääkinud siin asjas sinna 45 saadikut ja enamus neist, kes on rääkinud, on olnud palju karmima sõnakasutusega, kui mina. Eesti teeb kõik endast sõltuva, et kõrvaldada Eesti maksuparadiiside nimekirjast, kuhu ukraina eesti asetas Meie põhiline töö on see, et seletada Ukraina valitsusele, et me oleme ikkagi sattunud sinna nimekirja eksikombel. Juba tekitab suuri probleeme Eesti ettevõtjate Prantsusmaa ja Saksamaa tahavad jõuda euroala reformi asjus ühisele seisukohale selle aasta kevadel, Suurbritannia annab aga Põhja-Prantsusmaal hinnad kalee ümbruses julgeoleku tagamiseks täiendavalt 44 ja pool miljonit naela. Mõtet, kuidas kohalikes omavalitsustes korruptsiooni ohjata, on jõudnud seaduseelnõusse. Reformierakond loodab ette eelnõu menetlemise jooksul tuleb sinna meetmeid juurdegi ning Narva Muuseumi töötajad võivad selguda palgast ilma jääda, sest nõukogu liikmete vaidluste tõttu pole linnapoolne toetusmuuseumi arvele jõudnud. Ilman homme pilves selgimistega ning kohati võib sadada veidi lund. Õhutemperatuur on nullist miinus nelja kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Riigikogu keskfraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema abikaasa, endine Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu nõuavad Jürgen Ligile ja Martin helmelt sarapuude kohta tehtud väidete ümberlükkamist meedias. Vastasel korral lubavad nad pöörduda kohtusse, et nõuda välja kahjuhüvitis. Uku Toom, jätkab. Kersti Sarapuu rõhutab oma tänases pöördumises, et parlamentaarset debatti ja põhjendamatuid isiklikke rünnakuid tuleb lahus hoida. Rünnakud ei ole minuga poliitiku vastu, vaid rünnakud on meie ettevõtete vastu, meie ettevõtete mainet kahjustatakse avalikkusele suunatud ühemõttelised süüdistused nõuavad seda, et meie perekond asub ka kaitsele, sest meie perekonnas on peale poliitikud on ju tegelikult perekonnaliikmeid tunduvalt tunduvalt rohkem ja need pereliikmed on ikka väga tõsiselt häiritud. Nad peavad iga päev oma klientidega suhtlema, peavad andma ka kõikidele teistele aru ja rääkima sellest, mis, mis, mis toimub ja kõik needsamad protsessid, mis meil siis ka kohtusse läheme, kõik perekonna kanda, nii et erakonda ja poliitikat me siia siis seisja. Sarapu jutust võib aru saada, et kohtusse minek on otsustatud ehk tegelikult nad mingeid vabandusi ja väidete ümberlükkamise joota. Ja ta lisab. Ma arvan seda, et ükskord tuleks aru saada, et ka poliitikud peavad oma sõnade eest vastutama, kui nad midagi ütlevad ja need on väga tõsised süüdistused. Kersti Sarapuu kinnitab, et kindlasti pole Jürgen Ligi esitatud väidetel mingit tõepõhja. Küsin Jürgen Ligil, kas ta on kohtusse minekuks valmis. Ma olen vägagi valmis, et esiteks Eesti on õigusriik ja ma ei näe mingit võimalust, et opositsiooni saaks niimoodi kõrvaldada. Aga teine võimalus, kui kohus ei oleks õiglane ka siis oleks Jofferrasid asja väärt, sest ka siis oleks vaja võidelda. Nii et noh, asja praktiline külg on selles, et mina ei ole Tutanud, neid sõnu ma ei ole kuidagi kriminaalsüüdistust esitanud ega ole kunagi oma nimel üldse rääkinud. Siin asjad siin on 45 saadikut ja enamus neist, kes on rääkinud, on on olnud palju karmima sõnakasutusega kui mina. Et see on lihtsalt minu kui juhtoina ründamine, lootuseeelsed. Et opositsioon saab kompromiteeritud, ükskõik mida te nüüd täpselt öelnud olete, te olete valmis oma sõnadele alla kirjutanud. Ma absoluutselt, aga 45 inimest on kirjutanud minu sõnadele alla. Juba mitmelt poolt kinnitatud, et tegu on katsega opositsiooni suukorvistada. Valitsuse pressikonverentsil küsiti peaminister Jüri Ratase seisukohta. Tänu jumalale, et Eesti on õigusriik ja see on iga Eesti elaniku õigus pöörduda, kui on vajadus sees kohtu poole ja edasine on kohtu hinnata. Ma ei tea, kui küsimuse taust on see, et kas kuidagi Keskerakond on sidunud mingisugused poliitilised hääletused ja kohtusse pöördumise, siis vastus on ühene. Ei, ei ole. Sellised, ma ei tea, arvamused või mõtted on alusetud, on pahatahtlikud, aitäh. Sarapuu advokaat Oliver Nääs teatas, et kui Ligi ja Helme homseks oma väiteid ümber ei lükka, pöördub perekond Sarapuu tuleval nädalal kohtusse. Ja vahetame teemat. Ukraina on lisanud Eesti käesolevast aastast offshore-riikide nimekirja. Must nimekiri mõjutab kõiki ettevõtjaid, kes Ukrainasse ekspordivad. Tunamullu oli selliseid firmasid 402. Eesti suursaadik Ukrainas Gert Antsu selgitas olukorda Mall Mälbergile. Miks Ukraina peab Eestit maksuparadiisiks? Miks nad nii otsustasid? Ukraina rahandusministeerium tundub, on analüüsinud erinevate riikide maksusüsteeme ja millegipärast leiab, et Eesti maksumäär on rohkem kui viis protsenti madalam kui Ukraina 18 protsenti mis tähendab tõenäoliselt, et nad meie reinvesteeritud kasumi maksuvabastuse kirjutavad üldiseks protsendiliseks ettevõtte tulumaksumääraks. Mis nüüd Eesti omalt poolt ära saab teha, eelkõige ma mõtlen, mida suursaadik Kiievis võiks teha, et Eesti ettevõtjaid aidata või konsulteerida või. Meie põhiline töö on see, et seletada Ukraina valitsusele, et me oleme ikkagi sattunud sinna nimekirja eksikombel, et tegelikult meie ettevõtte tulumaksumäär on 20 protsenti ja infovahetus kahe riigi maksuametite vahel toimib suurepäraselt ja Me kindlasti ei peaks selles nimekirjas olema. Juba tekitab suuri probleeme Eesti ettevõtjatele nendele, kes tegutsevad Ukrainas, kui ka nendele, kes kauplevad Ukrainaga. Mis lisaks selgitustööle nüüd veel Kiievis teha saaks? Võib-olla rohkem ei saagi, meie eesmärk on see, et võimalikult pea Ukraina võtaks Eesti sellest nimekirjast välja. Kui tõenäoline see on, et sa lähemal ajal juhtub? Raske on anda ajapiiri, aga kuna kõik argumendid on meie poolel, siis ma usun küll, et meil õnnestub. Ka välisminister Sven Mikser ütles valitsuse pressikonverentsil, et Ukraina valitsuse otsus arvata Eesti maksuparadiiside hulka on ekslik, kuna tõlgendati Eesti tulumaksuseadust ekslikult. Ka arvas välisminister, et Ukraina oleks pidanud Eestit teavitama juba siis, kui selline kavatsus tekkis. Ehk siis kümmekond päeva tagasi. Sellest hetkest peale, kui Eesti ametkonnad on olnud teadlikud sellest otsusest, oleme ka loomulikult, et väga aktiivselt tegutsenud selle nimel, et Eesti ka sellest nimekirjast saaks kõrvaldatud antud otsus Euroopa liidust näiteks lisaks Eestile puudutab veel Lätit ja Ungarit, Maltat ja Küprost. Et Ukraina ja meie arusaama kohaselt on ekslikult tõlgendanud Eesti tulumaksuseadust selliselt, justkui oleks meie ettevõtte tulumaksumäär null. Tegelikkuses on meie ettevõtlustulu maksustamismäär 20, mis on isegi kõrgem kui Ukrainas. Oleme selle teema tõstatanud läbi oma saatkonna nii Ukraina presidendiga, kes on väljendanud meie suhtes mõistmist kui ka rahandusministriga. Juba homme hommikul meie suursaadik kohtunud rahandusministeeriumi kantsleriga töötame selle nimel, et see ühest küljest ebameeldiv olukord, mis kindlasti varjutab meie meie väga häid suhteid kõrvaldada ja, ja loomulikult esmajoones selle nimel, et Eesti Eesti ettevõtjatele sellest kahetsusväärsest juhtumist tekkiv kahju minimiseerida. Välismaalt ka jätkame päeva olulisemad teemad võtab kokku Kristi Sobak. Prantsusmaa ja Saksamaa tahavad jõuda euroala reformi asjus ühisele seisukohale selle aasta kevadel, sealhulgas maksureeglite kapitaliturgude liidu pangandusliidu loomise asjus. Prantsuse rahandusminister Bruno Le meer ütles ühisel pressikonverentsil Saksa ametivenna peeteralt Mayeriga, et need on lähimad eesmärgid ja lõplike ühiste seisukohtadeni tahetakse jõuda millalgi märtsi ja juunikuu vahel. Suurbritannia annab Põhja-Prantsusmaa linna kalee ümbruses julgeoleku tagamiseks täiendavalt 44,5 miljonit naela. Raha läheb piirdetarade ehitamiseks, turvakaamera mõttele ja muule tuvastustehnoloogiale on igale ees, kui mujal La Manche'i väina ääres. Lubatud summa on täienduseks rohkem kui 100-le miljonile naelale, mis Suurbritannia on kahe riigi piirileppe järel juba eraldanud. Lepile peetakse uusi läbirääkimisi ja tõenäoliselt kirjutatakse sellele alla täna, kui Londonit külastav prantsuse riigipea Emmanuel Macron. Kasahstani lääneosas, kus 52 inimest, kui läks põlema reisibuss viis inimest, pääses õnnetusest eluga, nende seas ka kaks kasahhi bussijuhti. Enamik reisijatest olid Usbekistani kodanikud. Buss oli teel Lõuna-Kasahstanist Venemaale kaasanisse, kuid tal puudus selleks reisijateveolitsents. Lääne-Euroopas märatsev torm on nõudnud täna vähemalt nelja inimese elu, kellele said saatuslikuks tugeva tuulega murdunud puud. Tugev tuul tõmbab üles puid, puhub veokeid teelt välja ja takistab liiklust Hollandis, Belgias, Itaalias, Suurbritannias ja Saksamaal saksa rongioperaator teatas, et kõik sõidud on tormi tõttu peatatud. Kataloonia parlamendi uus iseseisvuslased spiiker alustas kohtumist erakondade esindajatega, et valida regionaalpresident. Tõenäolisemaks kandidaadiks peetakse Belgias eksiilis viibivat Carles Buste manni, kes oli ka eelmise Madridi poolt tagandatud regionaalvalitsuse president. Hispaania peaminister Mariano Rajoy on ähvardanud, et Madridi otse valitsus Kataloonia üle jätkub, kui puistemon üritab regiooni Belgiast valitsema hakata. Soome jõudsid Hiinast kohale kaks hiidpandat, kes asuvad elama ähteri loomaaeda. Pandad on juba saanud soomepärased nimed, püria, lumi, loomad toodi Hiinast Soome kahe riigi vahelise 15 aastase teadusprojekti tarvis. Ja tagasi Eestisse riigikogu põhiseaduskomisjonis valmis eelnõu, mille abil loodetakse kohalikes omavalitsustes korruptsiooni ohjata. Muuhulgas usub komisjon, et üks ja sama inimene ei tohiks korraga juhtide, kohaliku volikogu ja omavalitsuse äriühingut. Madis Hindre räägib lähemalt. Läinud aastal teatas riigikontrolli auditi käigus uuritud omavalitsustest rikuti korruptsioonivastast seadust kahes kolmandikus 2016. aastal, ütles politsei ja prokuratuuri saadetud korruptsioonikuritegudest oli 44-l protsendil juhtudest seos kohaliku omavalitsuse ametnikuga. Üks olulisemaid muudatusi, mida riigikogu põhiseaduskomisjon eelnõusse kirjutas, puudutab kohalike poliitikute kuulumist eri ametitesse. Täpsemalt keelatakse volikogu esimehel ning aseesimehelt töötada samaaegselt omavalitsuse hallatava asutuse juhina, see tähendab ehk kohalik kooli direktor enam volikogu juhtida ei tohiks. Ühtlasi ei tohiks volikogu juhid kuuluda omavalitsuse mõju all oleva äriühingu sihtasutuse ja MTÜ juhatusse. Samad reeglid kehtiksid ka volikogu revisjonikomisjoni liikmetele. Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants ütleb, et kõigile volikogu liikmetele seda piirangut ei plaani. See on lähtekoht, peaks vastama reaalsusele, et ka Eesti väiksemates omavalitsustes ikkagi ka volikogu säilitaks oma kvaliteedi ja töövõime. Siiski puudutaks seadusemuudatuse enam kui kolmekümmet kohalikku omavalitsust. Rahandusministeeriumi kogutud esialgsete andmete järgi peaks seadusemuudatuse järel oma positsiooni muutma 18 volikogu esimeest või aseesimeest. Sama valiku koht ootaks ees kolmekümmet, ühte revisjonikomisjoni liige. Teine suurem muudatus seaks omavalitsusele kohustuse jälgida, et asutuse seid täidaks avalikke ülesandeid. Inimene, kes kannab karistust korruptiivse kuriteo eest ja see ei puuduta ainult asutuste juhte, vaid ka kõiki teisi ametikohti, kus inimesel on mingisugunegi ligipääs avalikule võimule. Stiilinäiteks võib-olla Alar Nääme juhtum, kes korruptsiooniteos süüdi mõisteti ja siis omale sõle spordikeskuse koha leidis, aga mõte on selles, et kui keegi on olnud enne üksuse juht või vanem või ametnik, et teda püütakse slikerdada mingisuguse muu töösuhte kaudu ikkagi toiminguid teostama või otsuseid tegema. Kuna omavalitsused ei kipu korruptantidele kahjutasu nõudma, annab kolmas plaanitav muudatus selle õiguse prokuratuurile. Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest liige Kalle Laanet kiidab eelnõud, kuid loodab, et edasise menetluse käigus Sapse täiendust. Esiteks võiks eelnõule liita keelata kehtiva korruptsioonikaristusega inimestel kohalikel valimistel kandideerimine. Teiseks võiks laaneti hinnangul anda revisjonikomisjonidele rohkem jõudu. Revisjonikomisjoni kuuluvad ju kavaliselt volikogu liikmed, aga neil puudub selline lai kompetents. Audiitorteenust on võimalik tellida ainult siis, kui sul revisjonikomisjon, raha selleks, kas selline võimalus oleks, kui näiteks seadusesse kirjutatakse sisse, et miinimumprotsent, näiteks kohaliku omavalitsuse eelarvest võiks olla revisjonikomisjoni eelarve? Valitsus kiitis heaks väärteomenetluse seadustiku muutmise, kuhu lisatakse uus menetluse liik lühimenetlus. Lühimenetlust rakendatakse kergemate väärtegude puhul näiteks piletita sõit bussis, punase tulega või vales kohas üle tee minek autoga kiiruse ületamine alla 20 kilomeetri tunnis või katkine numbrituli. Teisisõnu kõik see, mille puhul ei teki inimeste elule ja varale otsest kahju. Aastas on umbes 45000 sellist väärtegu ja karistusregistris ligi 250000 inimest, ütles siseminister Andres Anvelt. Väärteo menetlemine, mis on praegu keskmiselt 20 minutit, langeb viiele minutile, see on kokkuhoid nii rikkujale kindlasti suur kokkuhoid ka ajalises väärtuses politseil, kus inimesel on alati muidugi võimalus nõuda tavamenetlust, aga selliste lihtsamate menetluste puhul on tal võimalik nõustuda, siis lühimenetlusega sisuliselt koostataks üks paber, mis saadetakse talle kokkulepet ei riku, aga meili peale inimene tunnistab oma süüd, tal on õigus 15 päeva jooksul seda ka vaidlustada, pida ümber, mõtleb lühimenetluste puhul isiku rikkumine ei lähe karistusregistris. Ehk see on analoogiline praeguse süsteemiga, mis puudutab kiiruskaameraid, kus fikseeritakse rikkumine, saadetakse teile siis kas posti või meili teel trahvinõue antud juhul siis toimus kohapeal, trahvid on fikseeritud, kuigi me kasutame igas moodsaid ütlemisest kiirmenetlus, võimaldavaid tõendid, video, tõendid ja nii edasi siis kogu see muu tõendite vormistamine, kirjeldamine võtab väga palju aega ja nii-öelda see piletisüsteem, nii nagu seda me oleme ka Euroopas aastaid näinud, siis hakkab kehtima ka tulevikus Eestis. Politseil on tegelikult olemas politsei rakenduse prototüüp ja planeerime selle seaduse jõustumist siis järgmise aasta esimesest jaanuarist. Narva Muuseumi töötajad võivad sel kuul palgast ilma jääda. Nõukogu liikmete vaidluste tõttu pole linnapoolne toetusmuuseumina. Lavale jõudnud Jüri Nikolajevi lugu vähe sellest, et Narva linn eraldas muuseumile selleks aastaks vaid neljandiku lubatud toetusest ei kiirusta Narva linnavalitsuse kultuuriosakond seda muuseumile üle kandma. Kultuuriosakonna juhataja Viktoria Luutus. Me oleme valmis leping, mis ei ole siiamaani kirjutatud ta muuseumi poolt, sellepärast et see leping peab olema alla kirjutatud juhatuse lige poolt, aga siiamaani registris on juhatuse liige Andres Toode. Miks on registrikanne nii tähtis? Me ju teame, et tegelikult oli juhatuse liige Ivo Posti Hanno teinud küll trikist, siis mitte Ivo Posti ja siis juhatusse ligi, ametlikult juriidiliselt esindab muuseumi. Muuseumi juhatuse liikme Ivo Posti sõnul keeldub nõukogu liige Aleksei Mägi alates detsembrist koosoleku protokolli alla kirjutamast ja ilma tema allkirjata registrikannet teha ei saa. Aleksei Mägi omakorda väidab, et muuseum keeldus lisamast protokollile tema eriarvamust, milles Mägi seab kahtluse alla asekantsleri Tarvi sitsinõukogu esimehe volitused. Seepärast tema sellist protokolli alla ei kirjuta. Muuseumi juhatuse liige Ivo Posti. Tema eriarvamus ei puuduta üldse seda nii-öelda ei minu valimist, ei minu nii-öelda ametisse määramist, ei seda üldse, mis seal nõukogu koosolekul toimus, mistõttu selle protokolli lisamine on meelevaldne. Äriregistrile puudub igasugune vajadus tema eriarvamuse järgi, sest nagu ma ütlesin, see ei puuduta üldse minu määramist juhatuse liikmeks. Kogu selle toreda vaidluse tulemusena on raha linnavalitsusse toppama jäänud ja enam kui 50 muuseumi töötajad võivad sel kuul palgarahast ilma jääda. Kultuuriosakond võiks siis ka nii-öelda vaadata seadust ja ennast kurssi viia. Tegelikult seda äriregistrisse minu sissekandmist ei ole vaja, sest ka notarid tunnistavad seda, et kui äriregistris ei ole kirjas, siis ma võiksin minna näiteks mingit lepingut sõlmima, kaasas minuga sõlmitud juhatuse liikme leping ja notareid tunnistaksid seda nii, et seaduse silmis olema täiesti juhatuse liige ning puudu kultuuriosakonnal tegelikult igasugune vajadus selle järgi, et ma oleksin äriregistrisse kantud. Narva Muuseumi juhatuse liige Ivo Posti loodab, et mingi selgus palgarahade suhtes võib tekkida esmaspäeval. Narva muuseumi nõukogu koosolekul. Enne haldusreformi töötas enamik vallavanemaid kodukülas või selle naabruses asuvas vallavalitsuses. Nüüd käivad valla ja abivallavanemad tööl kümnete kilomeetrite kaugusel ja mootorikütust kulub omajagu. Ester Vilgatsi lugu. Pärnumaa oli varemgi pindalalt suurim maakond, haldusreform tõi siia aga veel kaks Läänemaa valda. Juurde tekkis Lääneranna vald, kuhu kuuluvad endine Varbla ja Koonga Pärnumaalt ning hanila ja Lihula Läänemaalt. Valla keskus ongi Lihulas ja Lääneranna. Vald leidis endale abivallavanemaks endise Saarde vallavanema Andres annasti, kes elab maakonna teises otsas Kilingi-Nõmmes. Igal hommikul sõidab annas 100 kilomeetrit tööle ja teist 100 õhtul koju. Ega ta nüüd nii õudne tundugi, pigem on see, et kui tööpäev venib, vähe pikem maksnud, siis jääb oma perega praegu väheks aega Saarde vallas kujunes olukord selliseks, et minu isikule rakendust sealkandis enam ei leidunud. Et mul oligi valida, et kas jääda oma väikse lapsega isapuhkusele või siis leida endale ikkagi uus töökoht, kuna mind kutsuti ikkagi kandideerimise ja lääneranda, kaalusin neid plusse-miinuseid, siis otsustasin selle koha ikkagi vastu võtta. Aga autokütust kulub palju ja see tuleb omast taskust, tõdeb annast. Vald hüvitab mulle nii-öelda ametisõidukulud, et ikkagi tolle minu kanda, aga eks tänapäeval kütus kallineb, aga on ka soodsamaid variantideks, gaasiga sõita on odavam kui, kui bensiiniga käia, et olengi siin endale just toda odavamat alternatiivkütusega sõidukit hankima. Põhja-Pärnumaa vallavanem Jane Mets on pärnakas ja kogu eluga pärnus töötanud, nüüd tuleb temalgi Vändras asuvasse vallakeskuse jõudmiseks 50 kilomeetrit läbi sõita. Vallavanemal on ametiauto, engine Halinga vallavanemad on minu käsutuses. Kui ma näiteks tahan sõita niimoodi, et ma need valla keskus Vändra, Pärnu-Jaagupi ja Tootsi läbi sõita, siis mul tuleb kokku 130 kilomeetrit. Põhja-Pärnumaal on 86 küla ja kolm alevit Vändra, Pärnu-Jaagupi, Toots. Mets ütleb, et ta pole selle lühikese ajaga oma vallaga veel tutvust teha jõudnudki aga selleks tuleb kahtlemata pikki tunde autoroolis istuda ja sadu kilomeetreid läbi sõita. Ester Vilgats, Pärnu. Läänemerelt aeglaselt põhja suunas liikuv madalrõhulohk on hääbumas, kuid selle servas jagub Eestisse kergeid lumepilvi. Nii täna õhtuks kui eelolevaks ööks. Väga raskeid ilmaolusid ehk orkaani tugevusega tuuled ja lumetuisk on täna pakkunud Briti saartelt üle Põhjamere ja Kesk-Euroopa ida suunas kihutav väga äge madalrõhkkond. Täna hilisõhtul peaks pööris Poola kohal rahunema. Homme jõuab juba nõrgenenud pööris Leedu aladele ning Eestini ulatub selle põhja ja kirdeserv. Tsükloniga seotud sadu on Eestisse oodata olles laupäevaks. Eelolev öö tuleb meil pilves selgimistega, mitmel pool sajab veidi lund, hommikuks saju võimalus väheneb. Tuul puhub lõunast kagust kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur langeb miinus kahe miinus seitsme kraadini. Saarte rannikul on null kraadi lähedal. Päev on pilves selgimistega ning üksikutes kohtades pudeneb lund. Tuul puhub idakaarest kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Õhutemperatuur on nulli ja miinus nelja kraadi vahel. Ja spordiuudised võtab kokku Karl Mihkel Eller. Laskesuusatamise maailmakarikaetapil antereservas eestlannad sprindivõistluses 60 parema sekka ei mahtunud esimesena jälitussõidust välja 61.-ks jäänud kuid oma maailmakarika parima tulemuse teinud Regina Oja, kes eksis lasketiirudes korra karjääri viienda maailmakarikaetapivõidu teenis norralanna tirile Echow, teine oli 12 sekundilise kaotusega sakslanna Laura Dahlmeier ja kolmas tšehhitar Veronika Vitkova. Keegi esikolmikus trahviringidele ei käinud. Moskvas peetaval iluuisutamise EM-ile Kristines Kuletagromova naiste üksiksõidus esimesena vabakavalt välja ehk teenis 25. koha. Seitsmeteistkümnenda aasta Resculetagromova teenis lühikava eest 45,74 punkti ja edasipääsust jäi teda lahutama 0,02 Punkti. Lühikava järel juhib venelanna Alina kiitova 80,27 punktiga. Tuleval kolmapäeval selguvad Eesti jalgpallikoondise vastased UEFA Rahvuste Liigas, kui epo on asetanud 55 liikmesriiki nelja liigasse. Eesti mängib C-liigas, kus koondised jaotatakse loosi tahtel kolme neljaliikmelisse ühte kolmeliikmelisse alagruppi. Eesti kuulub kindlasti neljaliikmelisse alagruppi. See liiga alagruppide võitjad pääsevad UEFA Rahvuste liiga B-liigasse. Viimased langevad liigasse. Kui alagrupi võitja ei pääse Euroopa meistrivõistluste valiksarja kaudu 2020. aasta EM-finaalturniirile, siis saab ta võimaluse finaalturniiri pääset jahtida playoff mängudes. Credit24 Meistrite liigasse kuuluva Järvamaa Võrkpalliklubi peatas koostöö peatreeneri laimons Raudsepaga. Juhendaja kohustused võtab üle senine abitreener Willi Vantsi. Raudselt keeldus kommentaaridest. Klubi eestvedaja Veiko tihemets ütles Delfile, et koos raudsepaga pole lõppenud, vaid peatatud. Edasise koostöö osas keegi täna ühtegi kommentaari jaganud. Järvamaa kohtub täna meistrite liigas Tartu Bigbank. Iga. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel langes meeste üksikmängus konkurentsist 2014. aasta võitja Stan Wawrinka, kes kaotas kaks. Kuus, üks, kuus, neli, kuus ameeriklasele trennist sängrenile. Wawrinka käis augustis põlvaoperatsiooni ning Austraalia lahtised olid tema esimeseks võistluseks viimased. Poole aasta jooksul selline oli Päevakaja neljapäeval, 18. jaanuaril ilusat õhtut ja kuulmiseni.