Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 23.-st jaanuarist. Stuudios on Kai Vare. Opositsioon annab homme riigikogus üle umbusaldusavalduse justiitsminister Urmas Reinsalu vastu. Täna otsustas umbusaldusega ühineda ka EKRE fraktsioon. Me toetame ministri tagasikutsumist, meie umbusaldusavaldus on mitte ainult umbusaldusavalduse ühele ministrile, vaid kogu sellele valitsusele. Euroopa Parlamendis on tehtud ettepanek Suurbritannia lahkumisega vabaks jäävate saadikukohtade ümberjagamiseks, nii et ka Eesti võiks ühe koha juurde saadab. Rail Balticu rajamine on kõigis kolmes balti riigis jõudnud projekteerimisetapi. Maaülikooli rektor Mait Klaassen ei pea ülikoolide liitmist mõistlikuks, sest siis paistaks majandus-ja metsandusvaldkond vähem silma. Kui me vaatame täna neid valdkondi, mida meie õpetame, suures ülikoolis, oleks nad veel vähem nähtavad ja kui me vaatame neid soovijaid, kes tegelikult sooviksid põllumajandust või metsandust õppida, siis ega neid väga palju ei ole. Mitu riiklikku õppekava, kohustuslikku ja valikkursust saab uuest õppeaastast läbida e-õppena. Tänasest algas registreerimine järgmise aasta laulu ja tantsupeole. Laulupeo nimi on Browning Se tõukuv Lydia Koidula luuletusest Mu isamaa on minu arm. Nõrva teatas täna pidulikult, et kandideerib 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. See protsess aitab tuua Narva seda uut elu, mis ühte postitust reaalsesse linna vaja tuua. Ilmateenistus lubab lumesadu ja tuisku homme õhtul on oodata lörtsi ja vihma, öösel on kuni 11 kraadi külma, saartel ja läänerannikul null kuni miinus neli kraadi. Päeval on Lääne-Eestis kuni miinus kolm, pärastlõunal kuni pluss pluss neli kraadi. Ida-Eestis on miinus kolm kuni miinus seitse kraadi. Õhtul temperatuur tõuseb. Riigikogu opositsioon hakkas täna koguma allkirju umbusaldusavaldusele justiitsminister Urmas Reinsalu vastu. Uku Toom jätkab teemat. Reformierakonna ja Vabaerakonna fraktsioonid teatasid juba eile oma toetusest minister Reinsalu umbusaldamisel. EKRE pidi kujundama oma seisukoha täna hommikul pärast kohtumist Reinsaluga fraktsioonist väljudes oli minister diplomaatiline. See ei olnud, ütleme kuri, kohtume, see oli viisakas vormis kohtumine, kus nelgid, küsimused. Neil olid hinnangud osades asjades olime ühel meelel, osades asjades ei olnud ja nii see kohtumine oleks. EKRE fraktsiooni juht Martin Helme oli tunduvalt resoluutselt Me toetame ministri tagasikutsumist ja siin on mitmeid põhjuseid, et üks on nüüd see, et meie oleme traditsioonilise perekonna kaitsmise erakond ja leiame, et mehed kaitsevad naisi, mitte ei peksa neid. Nüüd, teine oluline asi on see, et me heidame ikkagi IRL-ile ette seda, et nad on vasakpoolses venemeelses valitsuses laborandid ja väga paljudes kohtades teevad lubamatuid järeleandmisi. Nii ja kolmas on nüüd see, et meie hinnangul praegune Eesti valitsus on töövõimetu, paralüüsis teeb Eestile ülikahjulikke majanduslikke maksulisi otsuseid, kahjustab Eesti inimeste huve ja, ja me soovime, soovime seda valitsusest välja vahetada võimalikult kiiresti. Meie umbusaldusavaldus on mitte ainult umbusaldusavalduse ühele ministrile, vaid kogu sellele valitsusele. See, et EKRE põhjused on mõnevõrra erinevad, näiteks Reformierakonna omadest Helme sõnul midagi ei muuda. No aga seal keemia kokkulepe, et tekst ei ole pikk ja põhjalik ja kõik ei loe seal üles oma kõiki nurinaid, vaid et see ongi selline lühike ühisosa leidmine. Täna käib veel umbusaldusavaldusele allkirjade kogumine ja praeguse plaani kohaselt antakse see ülehomme, kuid oluline pole muidugi mitte allkirjade, vaid poolthäälte arv, mida umbusaldusavaldus saab. Isegi kui kõik opositsioonisaadikud peaksid komandeeringus tagasi jõudma, on hääli ikka juurde vaja. Oma hääl on lubanud anda Tsahkna ja Mihkelson ning sedakorda ka koalitsiooni esindajana sotsiaaldemokraat Hannes Hanso. Tema põhjendab oma käitumist nii. See on väga selline väärtuspõhine seisukoht, mida ma ei ole, ei kavatse ümber vaadata ja poliitikas me ju teame, et, et üks asi on erakondlikud seisukohad mingis küsimuses, aga eks me oleme poliitikutena lõppkokkuvõttes siin riigikogus ka ju oma otsustes vabad ja ma pean ütlema, et olgugi et erakonna või fraktsiooni, siis üldine seisukoht on ka väga karm Reinsalu suhtes. Et see, et ega hääletusel ei osalete, on minu meelest väga selge seisukoht, siis ma pean ütlema, et mitte keegi ei ole üritanud mind ära rääkida, seda eriarvamust respekteeritakse. Nagu ikka, on ebaselge, mida teeb Olga Ivanova. Jaanus Karilaiu sõnul sõltub tema käitumisest taas liikmelisus fraktsioonis aga isegi Ivanova häälega jääb kaks häält puudu ja neid ei paista esialgu kusagilt. Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku jaotada osa ühendkuningriigi saadikukohtade eest liiga vähe esindatud liikmesriikide vahel. Eesti saadikukohtade arv tõuseks kuuelt seitsmele. Brittide 73-st kohast 46 jäetaks aga reservi ja neid saaks kasutada juhul, kui Euroopa Liiduga ühineb uusi riike. Europarlamendi liikmed rõhutasid, et muudatused toimuvad vaid juhul, kui Suurbritannia tõepoolest liidust lahkub. Euroopa Parlamendi infobüroo meedianõuniku Pille Vaheri sõnul on kogu plaan algstaadiumis. See ei ole veel esialgu isegi mitte parlamendipoolne ametlik seisukoht, et põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku siis nüüd veebruaris tuleb see täiskogul hääletusele ja kui see on täiskogul hääletatud täiskogu toetuse saanud siis peab ka Euroopa Liidu liikmesriikide nõukogu ühehäälselt otsustama, et jah, meile ka see variant sobib. Siis see läheb nagu tegelikult käiku. Kõik kolm balti riiki on jõudnud rail Balticu projektis projekteerimisetappi, kinnitasid ettevõtte juhid täna pressikonverentsil Vilniuses. Indrek Lepik räägib lähemalt. Rail Balticu eestvedajad tahavad ligi kuue miljardi euro suuruse investeeringu pea kolmekordselt tagasi teenida. RB Raili nõukogu esimees Baiba Rubesa kinnitas, et tasuvusuuringute järgi projekt rentaabel ja kooskõlas Euroopa Liidu sellealaste nõudmistega. Rail Balticu tasuvusuuring, mille koostasid joonistandi Ang ning hätgens International lähtuvalt Euroopa Liidu tasuvusuuringute juhistest, näitas, et projekt on rahaliselt teostatav ning selle mõõdetavat kasutegurid ületavad kulusid. Rubesa lisas, et ka Euroopa komisjon oma rahastusega näidanud, et usub projekti edukusse. Kriitikute sõnul on tasuvusuuringu sega mitu viga, mis kunstlikult suurendavad projekti tulusid veerandi võrra. Kodanikuühendus avalikult. Rail Balticust hinnangul pole projekt seetõttu kooskõlas ka Euroopa Liidu kaasrahastamise nõudmistega. Praeguse seisuga plaanitakse alustada ehitustegevusega järgmisel aastal ning ehitus kestaks seitse aastat. Välissõnumid võtab kokku Reene Leas. Hiina ja Lõuna-Korea on pahased uute impordimaksude pärast, mille USA president Donald Trump kehtestas pesumasinatele ja päikesepaneelidele. Järgmiseks kolmeks aastaks kehtib pesumasinatele kuni 50 protsendini impordimaks ning neljaks aastaks päikesepaneelidele kuni kolmekümneprotsendine maks. Tariifid kehtestati pärast riigianalüüsi, milles järeldati, et import kahjustab Ühendriikide tootjaid. Soul teatas täna, et peab uusi tariife ülemääraseks ja kavatseb sammu vaidlustada maailma kaubandusorganisatsioonis. Lõuna-Koreal on USA-ga vabakaubandusleppe. Ka Peking lubas kaitsta oma huve koos teiste WTO liikmetega. Meede on pälvinud kriitikat ka USA päikesepaneeli tööstuse ühenduselt. Nende sõnul tekitavad tariifid kriisi, mille tõttu kaob USA-s kuni 23000 töökohta. Lisaks ei aita need Ühendriikide tootjatel käia kaasas kasvava nõudlusega. Läti valitsus otsustas alustada 2019. aasta esimesest septembrist koolides järk-järgulist üleminekut vaid läti õppekeelele. Üleminek lõpeb aastatel 2021 2022. Muudatused peaks heaks kiitma ka Läti parlament. Eelmisel aastal otsustati, et abiturientide riigieksamid toimuvad juba sel aastal ainult läti keeles. Venemaa kultuuriministeerium tühistas loa briti prantsuse komöödia Stalini surm levitamiseks. Filmi esilinastus pidi toimuma Venemaal 25. jaanuaril. Kultuuriministeerium põhjendas keeldu sellega, et film sisaldab infomaterjali, mille levitamine on Venemaal keelatud, vahendas Medusa. Varem oli Kultuuriministeerium teatanud, et filmile loa andmist on plaanis suveni edasi lükata, et see ei varjutaks muuhulgas ka teisel veebruaril tähistatava Stalingradi lahingu 70 viiendat aastapäeva. Filmi keelustamist on nõudnud mitmed kremli-meelsed aktivistid Armando Nutši film. Stalini surm on must komöödia, mis kirjeldab intriige ja võimuvõitlus Nõukogude Liidu juhtkonnas enne ja pärast Jossif Stalini surma 1953. aastal. Täna tehti teatavaks selle aasta Oscari nominendid. Kõige enam nominatsioone kokku 13 kogus film Reshampe kvoote ning ta on köök on esitatud kaheksale Oscarile. Suure üllatusena kogus neli nominatsiooniga õudusfilm get out. Tagasi Eestisse täna andis kolmandaks ametiajaks vande Eesti maaülikooli rektor Mait Klaassen. Tema sõnul peab maaülikool ka viie aasta pärast olema iseseisev kõrgkool. Aastatetagust plaani ülikooli liitmise kohta Klaassen jätkuvalt mõistlikuks ei pea. Jane Saluorg jätkab. Mait Klaassen alustas tööd Eesti maaülikooli rektorina 10 aastat tagasi ning samale toolile jäätega järgmiseks viieks aastaks paljude ülesannete, näiteks õppekavade uuendamise ja õppetoolide reformi lõpuleviimise juures anglazzani üheks eesmärgiks see, et ma ülikoolist saaks biomajanduse juhtiv ülikool, seega maaülikooli liitmist erinevate ülikoolidega Klaassen vajalikuks ei pea. See on niisugune mõte, mis ikkagi inimeste peas vahel üles kerkib, ainult ma tahaks näha seda inimest, kes ütleks, et milleks ma usun, et me suudame ka ise näidata ennast küllalt head. Viimati oli näiteks Tartu Ülikooli ja Eesti maaülikooli liitmise idee tugevamalt üleval 2011. aastal veidi enne seda, kui Klaassen maaülikooli rektorina teist ametiaega pidama hakkas, siis toodi põhjenduseks, et ülikoolid dubleerivad paljuski 11 ning Tartu Ülikooli toonane rektor Alari kariski siis lausa milleks hoida maaülikoolis õppejõude, kui sama alateadust seal pole. Küll aga on olemas Tartu Ülikoolis. Klaassen ei nõustunud eelpool toodud põhjendustega siis ja ka praegu mitte. Kui me vaatame täna neid valdkondi, mida meie õpetame, neid erialasid, mida meie õpetame, siis suures ülikoolis oleks nad veel vähem nähtavad ja kui me vaatame neid soovijaid, kes tegelikult sooviksid põllumajandust või metsandust õppida, siis ega neid väga palju ei ole, sest et kui meil oli 20 30 protsenti siin hõlmatus töötajate osas Eesti aja alguses, siis tänasega kolm protsenti alla, see tähendab seda, et need, kes seal töötavad, peavad olema väga hästi haritud, sest nad peavad hakkama saama oma tehnoloogiatega. On see põhjus, et me ei tahaks, et see varju jääks ja see on ka kõige suurem oht. Ainuke valdkondlikus dubleerimine käib, on klaaseni sõnul inseneeria, kuid ka seda valdkonda peab Tartus õpetama, mistõttu ei pea Klaassen ühe eriala dubleerimist probleemiks. Jane Saluorg. Tartu. Uue õppeaasta alguseks valmivad digitaalkujul mitmed riikliku õppekava kohustuslikud valikkursused. Muna Liisa Mänd räägib lähemalt. Haridus ja teadusministeeriumi e teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo sõnul valmivad Tallinna Ülikooli poolt loodavat matemaatika-looduskunsti ja sotsiaalvaldkonna e-kursused sügisel algavaks õppeaastaks. Õpetajate koolitus küll pärast seda ka jätkub, et, et toetada õpetajaid nende materjalide kasutuselevõtul ja samamoodi ka tegelikult e-õppeks vajalike oskustega metoodikate kasutusele võttes. Silla sõnul on e-kursuste vajalikkuse põhjuseks inimeste mobiilsus, pidev reisimine ning õpilaste võimaluste suurendamine. Kui erinevad koolid pakkuva erinevaid valikkursusi, siis igas koolis ei pea olema vastava kursuse õpetaja olemas padjad, e-õppena on võimalik seda kursis siis kas võtta teisest gümnaasiumist kutsekoolist või siis võiks ikka ülikoolist, et tegelikult nagu e-õppes me näemegi ennekõike võimalust paindlikuks õppimiseks, et õpin seal, kus ma saan ja seda, mida mul on vaja ja justkui valikuvõimaluste suurendamiseks, et õpin just neid huvitavaid teemasid ja kõige parema kompetentsi juhendamisel, mis on võimalik. Eesti haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on eesti koolide e-kursus tulekuks valmis. Voltri hinnangul on e-kursused koolitundidele heaks lisaväärtuseks. See ei tähenda, et õpetajad üldse vaja ei oleks või et õpetaja roll kuidagi kannataks selle üle, pigem on ikkagi see, et tänu nendele kursustele saaks just seda mitmekesistada ja vajadusel ikkagi kaugemalt õpet teha, mis kindlasti mingitel juhtudel lihtsalt vajalik. Puhu kohaks võib Voltri sõnul kerkida see, kui jäädakse lootma vaid e-kursustele ja nähakse seda koolitunni asendajana. Kool ja õpetaja peavad aru saama, et see e-kursus on lisavahend, mitte iseseisev töövahend, mis ei vaja nii-öelda kooli õpetajate poolset sekkumist. E-kursused tuleb integreerida meil kogu sellesse õpetamissüsteemi ja siis ma arvan, et sellest on ikka kasu. Täna keskpäeval algas registreerimine järgmise aasta laulu ja tantsupeole lauluga nimi on minu arm ning see lähtub Lydia Koidula luuletusest Mu isamaa on minu arm. Laulu ja tantsupeo teabejuht Sten Weidebaum. Tiido Koidula kirjutas oma, need värsid väga keerulistel aegadel ei olnud, maad ei olnud rahvast, ei olnud ideedki sellest kõigest ja ometi sellised värsid ei ole ühtegi nii inetut armastust, täisteost kui on just nimelt seesama Koidula kirjutatud tekst. Kui me oleme siin laulupidudel viimastel aastatel püüdnud oma juhtmõtteid väärtussõnumeid selgitada võib-olla läbi selliste tüvitekstide, siis seekord tundub, et see, minu arm tuleb igalühel nii lähedale, et igaüks loob selle tähenduse ise. Juubelipidu algab järgmise aasta suvel, neljandal juulil tantsupeoetendustega räägib 20. tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste. Tantsule saamine uue muusika, tantsupeo muusikajuht Tonio Tamra ja tundnud leidub ka päris suurte tugevat tööd selleks, et saada nendele lugudele, on see siis Lepo Sumera või jõuga või uued tänapäeva helikeeled, et see on looming, ka muusikaline looming, mis väärib seda, et seda uuesti mängitakse ja, ja edaspidi ka kasutatakse. Seega siis meil on 11 liiki tantsupeol, meil on ka päris uus liik sinna täiskasvanute, naiste ja võimlejate kõrvale. Repliik, mis tähendab seda, et Eestimaa väikesed koolid lapsi enam, nii ei ole traditsioonilist kollektiivi kokku panna, teine, kolmas klass, sest tantsupidu nõuab oma kindlat Narva ja meie pereliik ongi siis selline, kus saaks välja tulla siis kaheksa täiskasvanut koos 16 lapsega. Et meil, Eestimaa väikestes kohtades siis tants ei hääbu. Laulupeokontserdid on kuuendal ja seitsmendal juulil, kavas on mitu uut teost, ütles 27. laulupeo peadirigent Peeter Perens. Üks on siis meie praeguse Eesti koorimuusikat ka võib-olla kõige rohkem esitatud autor Pärt Uusberg, Pärt Uusberg on kirjutanud laulupeo kantaadi, mis kõlab laulupeo teise päeva lõpus ja selle kantaadi nimi on igaviku tuules. Selle kantaadi teksti autorid on Eesti jaoks kaks üliolulist inimest, üks on Juhan Liiv ja teine Kristian Jaak Peterson. Ja kui me liidame sinna veel sisse eesti rahvalaulu, mis on ka selles teoses sees, siis mis võiks olla kaunim veel? Laulu ja tantsupeole saab registreerida kuu aega. Narva on otsustanud kandideerida 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Täna kuulutati Narvas pidulikult välja. Jüri Nikolajev, annab teada koha pealt. Narva Euroopa kultuuripealinnaks saamise ambitsioon kuulutati ametlikult välja raekojas, mis juba aastaid seisab tühjana. See näitab ilmekalt, kui palju peab Narva pingutama, et kultuuripealinna tiitlijahti võita. Samas eeldused selleks on, räägib Narva toetusgrupi liige ja kultuuripoliitikaekspert Ragnar Siil. Viimase 10 aastal valitud kultuuripealinnad Euroopas ei ole auhind varem tehtud hea töö eest vaid võimalus saavutada linnas päriselt tunnetatav. Positiivne muutus on valitud linnu, kus on kas raske ajalugu võib-olla selline vana industriaallinn, mis vajab uusi väljakutseid. Rahvusküsimused Narva vastab sellele mudelile oluliselt paremini kui nii mõnigi teine Eesti linn. Lisaks on siin lihtsalt nii palju põnevat juhtumas, on põnev. Mitte ainult eurooplastel, aga see on põnev ka eestlastele. Et Narva ootab avastamist taasavastamist ja Narva on väga palju, mida pakkuda. Narvat tuli ettevõtmises julgustama president Kersti Kaljulaid, kelle arvates võib Narva skulptuuri pealinna konkurentsivõitluses saada järgmine suur Eesti edulugu. Narva Põhjala linn sellisena Narva meile kõikidele kallis ja ma olen täitsa kindel, et, et see protsess aitab tuua Narva seda uut elu, mis ühte postindustriaalsest linna vaja tuua on. See on pikk tee, aga julge pealehakkamine on alati pool võitu ja lõppude lõpuks alustasime me kõik 26 aastat tagasi tühjadest taskutest. Ka Narva on ja selle ajaga tegelikult arenenud, et ja mis narval on, on see turistide naturaalne huvi selle nurga vastu ta asukoht, geograafiline asukoht. Narva linnapea Tarmo Tammiste loodame, et kultuuripealinnaks püheldes võidab Narva turismi arengus, aga samas saavad ka pangad signaali, et Narva investeerimine pole lootusetu ettevõtmine. Tammiste peab oluliseks täna Narvat toetama tulnud inimeste abi. Kui palju suursaadikuid kultuuriinimesi oli proua president, kes väljendas oma toetust Narvale selle mitte just kõige lihtsama ürituse elluviimisel. Ja, ja loomulikult see näitab riigi suhtumist, mis meie regiooni meie, meie linna ja on, on ülimalt oluline. 2024. aasta kultuuripealinna tiitli nimel hakkab Narva võistlema suuruselt teise Eesti linna Tartuga Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Ülle Jõemaa räägib nüüd ilmast. Skandinaaviast läheneb aktiivne madalrõhulohk, mis paisutab homseks tormituult ja toob sadu. Saabuval ööl tuleb meil enamasti pilves ilm, täna õhtul ja öö esimesel poolel puistab siin-seal kerget lund. Varahommikul jõuab aga merelt Lääne-Eestisse tihedam lumesadu ja on oodata ka tuisku, sest lõuna ja edelatuul tugevneb kuus kuni 12, puhanguti 15, saartel ja rannikul 10 kuni 15, puhanguti 20, hommikuks kuni 24 meetrit sekundis. Öine õhutemperatuur on miinus viiest kuni miinus 11 kraadini, saartel ja läänerannikul null kuni miinus neli kraadi. Homme päeval laieneb lumesadu üle Eesti, tuiskab pärastlõunal lääne poolt alates läheb sadu üle lörtsiks ja vihmaks, kuid siis sajuhood harvenevad. Suureneb jäiteoht. Lõuna ja edelatuule, kiirus on seitse kuni 12, puhanguti 17, saartel ja rannikul 12 kuni 17, puhanguti 24 meetrit sekundis. Õhtupoolikul jääb tuul veidi vaiksemaks. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis null kuni miinus kolm, pärastlõunal tõuseb nullist pluss nelja kraadini. Ida-Eestis on miinus kolm kuni miinus seitse ja õhtul õhutemperatuur tõuseb. Karl Mihkel Eller võtab kokku spordisõnumid. Austraalia lahtistel tennisemeistrivõistlustel andis maailma esireket Rafael Nadal veerandfinaalis kuuendale numbrile horvaat Marin Tšilitsile loobumisvõidu. Kohtumise kestel ka arstide hoole all olnud hispaanlane Nadal andis loobun sõidu viiendas setis, kui Tšiilis juhtis kaks. Null. Tänavuse turniiri poolfinaalis läheb Tšilits vastamisi Prits kael Edwondiga, kes alistas üllatuslikult maailma kolmanda reketi bulgaarlasel Grigor. Dimitrovi. Turniiril Anett Kontaveidi ja Kaia Kanepi alistanud hispaanlanna Carla Suarez Navarro pidi naiste üksikmängu veerandfinaalis tunnistama maailma teise numbri taanlanna Caroline Wozniacki paremust kolmes setis. Wozniacki kohtub poolfinaalis belglanna Elise Mertensiga, kes oli kindlalt üle maailma neljandast reketist ukrainlanna Elina Svitolina Ast. Mitmed Venemaa tippsportlased jäid välja rahvusvahelise olümpiakomitee poolt avaldatud nimekirjast, kellele hakatakse mängudel osalemiseks erilubasid andma. Näiteks ei saa praeguse seisuga olümpial osaleda kahekordne maailmameister murdmaasuusatamises Sergei Ustjugovile MMil seitse medalit võitnud laskesuusataja Anton Shipulin ja Lõuna-Korea päritolu kuuekordne olümpiavõitja lühirajauisutamises Viktor A. Venemaa olümpiakomitee esindaja sõnul pole ükski kolmest sportlasest kunagi dopingujuhtumitega seotud olnud. Korvpalli Balti liigas on täna võistlustules üks Eesti meeskond, kui Pärnu sadam võõrustab alagrupiturniiril seni võiduta, jätkavad Valgevene meeskonna Minskits makid. Kohtumine Pärnu spordihallis algab kell seitse. Pärnu jalgpalliklubi naiskonna peatreeneriks hakkab äsja sportlaskarjääri lõpetanud aastast siia Markov kina mängijana turi Markov kina 15 korda Eesti meistriks ja valiti kaheksa korda Eesti parimaks naisjalgpalluriks. Eesti koondist esindas ta 75. mängus ja lõi 40 väravat. Aitäh niisugune oligi tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.