Tere eetris portaal tehnolooga kommentaaris. Etapp Kristjan Port. Meie siin Eestis suhtume alates sajandi algusest Interneti kasutamisesse inimõigusena. Maailmas on vähesed oma suhtele Interneti sel moel määratlenud, aga see ei tähenda, et nad kasutaksid seda teisiti või vajaksid vähem. 16 kuni 74 aastaste eestimaalaste interneti kasutamist. Kajastavaid andmeid kogutakse vastavalt Euroopa liidus kokku lepitud metoodika järgi igal aastal statistikaameti juhtimisel. Värskeim ülevaade kajastab Interneti kasutamist 16 kuni 24 aastaste Eesti noorte seas. Sellest selgub, et praktiliselt kõik noored enam kui 99 protsenti kasutavad internetti iga päev ja peaaegu kõik ehk seitse protsenti teevad seda liikvel olles läbi mobiilside kogu uuritava populatsiooni ehk kasutades kõiki vanuseid kuni 74 aastaste, nii iseloomustab natukene tüünem internetilembus. Kui 90 protsendi kohta saaks nii-öelda nendes näitajates, oleme Euroopas ja maailmas tublimate seas. Samas ei selgu ülevaates internetti telekulutatava aja statistikat. Siin aga saame võrdluseks kasutada andmeid USA-s, kus Lõuna-California Ülikooli annenbergi kommunikatsiooni ja ajakirjanduse instituut regulaarselt kogunud andmeid ameeriklaste interneti kasutamise kohta suhtes olukorda kui eksperimenti, milles internetiga mõjutatakse inimeste käitumist siis ameeriklaste suurem jutumärkide Sis katsealuste arv aitab vahest paremini märgata signaale ja trende, mis võiks meidki huvitada. Äsja avaldati järjekorras 15. ameeriklaste elu internetis kajastav digitaalse tulevikuraport. Raportist selgub, et sajandi alguses omasid internetile juurdepääsu kaks kolmandikku ameeriklastest, tänaseks on vastav näitaja tõusnud 92 protsendini. Esimeste raportite ajal kasutati internetti keskmiselt umbes üheksa tundi nädalas. Tänavibitakse selles keskkonnas nädalast praktiliselt terve ööpäev ehk 23,6 tundi. Oluline on siin meeles pidada, et tegemist on vaadeldavate keskmisega. Nende arvude sisse arvestatakse nii töine kui kodune internetiaeg. Kõige suurem muutus ongi toimunud just kodudes, kus kunagine nädala peale jaotanud 3,3 tundi on kasvanud üle 500 protsendi 17 koma 60-ni. Arusaadavalt ei ole enamus teistest ülesannetest seotud internetis viibimisega. Isegi kui töövahendiks on arvuti ja see on internetiga pidevas ühenduses. Töö seisneb enamasti milleski muus ja internetti kasutatakse info otsimiseks infovahetuseks ja kindlasti TÖÖ välistriczafäärideks. Kodudes tehakse samuti töödega internetis viibimine on enamasti põgenemine sest kui ka kodust. Viimasele viitab mahukas sotsiaalmeediale kuluv aeg mida võib käsitleda suhet kasvava pirtualiseerumisena. Kui sõpradega kohtutakse internetis, mitte teineteise kodusega mõnes muus paigas. Kaasaegses ühiskonnas on inimeste keskmine ärkvel oldud aega umbes 15 tundi ja 30 minutit. Ameeriklaste näitel kaob seega kodusele internetile nädalast natukene enam kui ühe ärkvel oldud päeva jagu kuna oluline osa sellest ajast kulub koolile tööle transpordile. Võimalikele harrastustele hinnatakse vaba aja suuruseks päevas umbes viis kuni kuus tundi. Seda arvestades kulub internetile umbes kolme päeva jagu vaba aega. Nii võib hakata kodu paistma magamise ja söömise kõrval üha enam omalaadse virtuaalse reisijaamana millest päris maailmale esitatavateks peamisteks reservatsioonideks jäävad elekter ja WC. Jaapanist leiabki näit teid, milles Ottakud ehk midagi nohikulaadsed ootavad WCs, kuni keegi reageerib paberipuudust kajastanud SMS-ile. Oluliseks kiirenduseks Interneti kasutamise kasvus ärkvel oldud päevi neelavaks oli nuttidele konide sündia järgnenud kiire levik. Tänaveliale kasvas hüppeliselt mobiilse Interneti kasutamine. Kui meie noortest kasutavad mobiilset internetti pea kõik 16 kuni 24 aastased umbes 73 protsenti kogupopulatsioonist siis USA-s on populatsiooni keskmine näitaja 84 protsenti. Muutused interneti kasutamises on leidnud aset ka väga kiiresti ja peamiselt pärast 2000 kümnendat aastat. Seetõttu võib kirjeldatud mõnigi aspekt jääda märkamata, kuna pole aega olnud märgata. Järelikult võib arvata, et kohanemisprotsessid alles ootavad ees kui Interneti kasutamise süvenemise ja traditsioonilise koduse keskkonna vaheliste kääride vahemaa muutub talumatuks. Ja hetkel tundub, et järgi peab andma kodu.