Päevatee suvekülaline tänases saates räägime võrkpallist ja Saaremaast. Päevade suvekülaline on Tarvi Uljas. Mina olen üle karu. Kui me Tarvi Uljas, aga räägime, siis tuleb kohe välja tuua ka kaks mõistet. Need on võrk palja Kalev 68. Tarvi, mida need teile ütlevad? Aasta 68. Noh, need nimed ütlevad, et kui ma tulin Saaremaalt ära, Ma tahtsin võrkpalli mängima hakata. Mul oli õnn see, et ma sattusin kohe Tallinna Kalevi võistkonda, see oli 63. aastal Tratšov oli seal treenadeks ja tema viisked selle võistkonna viie aasta pärast meil õnnestus siis ära suuda maha kogu kogu nõukogudevõrkpalli ja võrkpallis ära. Aga sel ajal oli muidugi Nõukogude liit oli maailma parim üldse võrkpalli maa. Mis tähendas seda, et olete maailmatasemel meeskond? Nii võib öelda küll jah, kahju muidugi, et meid sel ajal ei lastud nii väljaspool mängima minna. 68. aastasele liidu meistri tulemusel saime 69 mängida Euroopa karikat. Riigi meistrite karikas oli seal, õnnestus meil siis esimene ring on juba teine ring oli Soome võistkond oli kolmas, läks siis sakslaste kokku ja see oli nagu kõige otsustab selle, me kaotasime üks, kolm ja Tallinnas samuti üks, kolm. Võimalus oli meil muidugi Saksamaal mängida isegi võidu peale, sest me teadsime, et ülemine kohtunik oli eestlane, endine Tallinnas olnud võrkpallikohtunik Aleksander müüle. Ta elas Lääne-Saksamaal ja Lääne-Saksamaalt tuli siis Leipsikusse. Mäng toimus, aga tuli hoopis välja niimoodi, et selle kohtumise disoma käte kohalik leipzigi oma kohtunik, kes seal teine kohtunik, see hakkas vilistama näiteks seal üle joone kiis kehtest need reeglit alt ei tohtinud üle minna. Meie liider Petraik nulliti täitsa ära. Kaotasime üks kolm mängu ja muidugi mis Tallinnas oli, tuli kahe nädala pärast teine mäng Kalevi vanadest legendaarset spordihällis. Ja seal oli kõik, kogu valitsus oli mängu vaatamas ära ja esimese geimi Me võitsime. Seal oli siis aasta 69 Euroopa karikamängud ja esimest geimi võitsime teises. Me juhtisime 13 11, sel ajal mängib 515 punktini, aga meil oli kaks punkte vaja, aga lihtsalt ei olnud seal. Ühel mehel on, meil oli vaja võita kolm, üks või kolm, null. Sakslased olid. Nad tulid järgmisel aastal, 70, Nad tulid maailmameistriks ja nii me siis noh, polnud midagi põdesime. Seekord läks meil Euroopa karikas mööda ja sealt läks edasi kõik ja, ja meie jäime kuskilt kuuendast kuni kaheksa kohta jagama. Bukarestis Theo võitis ära selle ja sakslased peale meid ei saanud ka enam edasi, kukkusid ka välja, nemad tulid kuskil neljandaks või viiendaks. Häda oli selles, et meil oli niivõrd vähe välismänge 69 jaanuaris antidel preemiareis Itaaliasse, Itaalias olime esimesest kuni kuskil 10. jaanuarini ja seal mängisime klubidega viis kuus mängu. Itaali sel ajal ei olnud nii tubli võrkpalli maha, nagu ta praegu on. Meil kästi võita kõik kolm, üks ja nii me teeksime ka. Kui me räägime Kalevist 68, siis väga paljud teavad, et Kalev 68 laul on rohelised, niidud mikspärast, selline laul. Võib-olla hakkas sellest pihta, et meie kattunud Petraigil oli see laul, kogu aeg on tal ise ümisenud, laulnud seda laulu teine laulumees, kes meil oli võistkonnas Juhan Kalamägi, ta oli väga haruldane laulud ja muidugi Ta mängib Peeter tammearu ja see oli väga suur laulu, mis alati, kui me saime kuskil olla või läksime õhtust sööma, siis palus, valati mängida seda rohelist niiti ja ükskord olime Gruusias Tbilisis, mängisime sealt ülevalt, tuleb tramm alla ja tulime, eks ta siis jõime veel veini seal ära ja lõbusamat ka. Ja siis Peeter ja Juhan ja kes siis toetasime, seal veel laulsime, rohelised niidud. Grusiinid on nii väga meeles, et panid pudel konjakit, et lähme ülese laulge uuesti veel, ma ei tea, üks kaks korda sai seda roheliselt niite lauldud, teinekord on õnnestunud mõne mehel läbi raadio õnne soovida ära, siis olen ikkagi, et paneme siis meie võistkonna rohelised niidud, kõige parem on, kui laulab eesti kvartett, aga Tõnn Vello Miku käest ja suur sõber on ja sain inglisekeelse originaali ja me jõudsime haapsallu. No see oli nüüd aastat võib-olla üks, 10 või vähem tagasi. Läksime Ahuttudega, läksime. Peet Raigile pandi mälestuspink võimled ja siis just eemalasin eesti keeles rohelised niidud ja pärast panin peale inglise keelseks kulle raig tegi nii suured silmad, kus niisugune inglise keelne originaal on siirdunud. Võib öelda, et tõesti, et meie Kalev 68 aastane lemmiklaul igamehel on oma vilja muld on ka veel oma. Aga rohelised niidud käib koos võrkpall 68. Jaa, kindlasti. Neetud, taeva. Kuulge, mis meile. Me rääkisime nüüd aastatest 68 69, aga nüüd alguse juurde. Tarvi, te olete pärit Saaremaalt, Saaremaalt on päris palju võrkpallurit olnud, häid võrkpallureid, aga räägime nüüd lapsepõlvest, kas see võrkpall oli juba lapsepõlves? Jah, sündinud olen Saaremaa Pihtla vald, Kõljala küla ja kui see küljele küla ütle midagi enamusele, siis ütleme küljele külast poolteist kuni kaks kilomeetrit on Kaali keskus ja kui veel ei ütle, ma tahaks, siis on püstikaali. Kaali järv, maailmakuulus ja väga huvitav situatsioon seal, et me tulime elama meie maja, Kaali järv ja koolimaja oli praktiliselt 100. 100 meetri raadiuses, kas juba tol ajal räägiti sellest Kaali järvest kui väga põnevast kohast? Ta oli väga põnev meie endil poisikestel poisiks paar aastat tagasi käisid, nad on Ma ei tea, mulle ei meeldi nii lagedaks. Vanasti ta oli ikkagi, et niisugune sees oli juba mets ja kui öelda veega praegu on piltlikult öeldes kuskil paar pesukausitäis, aga seal platvorm sees ja sellest platvormist võib-olla üks neli-viis meetrit alla oli, vesi oli kõik, see oli kohutav, kohutav, esimesel oli. Ja noh, muidugi eks saime seal mütatud, niiet kujusite seal ja seal õppis ujuma, seal me püüdsime kala, selles väikses järves oli kale, tõime vanam juures, elasime, käisime vendadega, tulime tollilaskaali ja eks kordades vaatame pajutoas Alland allikas ja seal olid kalad sees. Siiski mõtlesin ruttu tagasi enam juurde ämbri ja püüdsime ämbrisse kuskil. Auge Augilisest mainisid ära selline stend Taimukolija ja viisin kalijärve ja seal hakkas tekkima nad sigineksid hästi palju. Nii et teie panite sinna kala elama. Kindlasti kohe talvel me tegime, lõhkusime siis jääaugud sisse, saad õhku. Sealsamas elas meil ka Jüri Saar poliitik vahepeal, nüüd on vallavanem ja ükskord püüdsime kätega ühe haugi kätte. Praadisin sealsamas kalda peal ära ja vennas Taivo tuli teiselt poolt hõikasime Minedu soola. Liig mage. Seal sai uisutatud ja kõike tehtud, sest meil oli seal niisugune tore seltskond, oli vennad, mutid, neli venda siis Jüri Saar, siis olid meie kolm venda, meie õde. Aga ma olen mitu korda mõelnud, kas seesama Kaali järve mõju andis midagi selle lähikonna noortele, sest kui öelda sealt kaalid, koolist on välja tulnud gold, liidu meistrit, pallis ja üks liidu meister, mootorratas, vinglased, Willi Lepik ja rääkimata, need mutid, kes võistles sellel kaks vend oli vabariigi koondus ärav palliga kaks olite Tallinnas on igatahes meteoriidi mõju oli väga suur. Ja kus see võrk Balzistoli näiva õhtuti seal olime sealsamas Meie maja ja koolimaja vahel oli siis palliplats. Algud polnud õiget võrku, pold seal palligid õiget ära. Kas on vastu, kui viie-kuueaastaselt hakkab, juba õhtust oli, saime kokku sõdade, mängisime rahvastepalli ja ka siis, kui meie kooli tuli Khani kooli tuli õpetajaks Varikuna ta vaatsed, nahata, poiss seal palju ja hästi poisid, kõik need noored poisid ja siis ta hakkas feilt seal tasapisi õpetama, et kas siis palli mängimast äraselt korvpallimänge ja ja muidugi, kes õpetas meid seal palli, Jüri Saar ei saa, kes oli koolis õpetaja ja tema juhendas meid ära ja ja sealt hakkas tasapisi tulema. No eks õppeti suures ka seda võrkpalli peal väga, täitsa mäele mitte kui korda öelnud ise ka, et kuidas, millesse siis võrkpalli peal tuli. Kui meil vanemad läksid, Kingissepa linna tolleaegne king ja siis pidin kaasa minema, sait, korter, seal töökohad said, oli teadad. Kingissepa spordikoolis on üks väga tuntud pallitreener hoogu mets ja muidugi julgelt läksin siis taibuga ukse taha, et kas me tohime osaleda ja noh, Hugo vaatas kindlasti veel poisid nagu asjale maalt tulnud osa nagu võib-olla jõudu asja, kõik on aga kasvult ise pisike Taimulbike ja nii hakkasime seal juba liigutanud ja aasta oli 62, tuli niisugune asi, Tallinnas toimus üleliiduline B klassi turniiri. Kas meistrivõistlused või kus osalesid siis B-klass, 15 16 last vanuses Riia Vilnius-Minsk, Leningradi, Moskva ja meid hoogu metsadest, poisid, meil on nüüd ees jaanuaris Tallinnas suurturniir, nüüd te peate näitama, mida te õppinud olete. Noh, mis me nende suurte miljon linnameeste vastu, aga Eesti ulatuses juba olid, täna saime ja tuumapoisid ja tüdrukud võitsid kõik tee klasitsee, klased kõik ära. Aga meil toimus enne sõda. Tallinna turniiride toimus Luise tänav võimlas, Kats Mängel Tallinna võistkonnaga. Saarlased õnneks võitsime ära ja siis pandi meid elama lassi hotelli, maa lapsedule. Aga kuidas te Saaremaalt sõitsite, mitte veoautoga? Veoauto kastis on ka seda k ike bussiga väiksema ninaga bussi ja metalli on ära ja siis andsime Sid varustus ära ja lätlasi Me võitsime kaks. Null siis edasi tuli Leningrad ja pole teha midagi, Esim, käin bändina, Paikre Leningrad küttis ära ja siis me võitsime kaks järgmist vaadata. Saarlased küll vedanud oled, siis vähemalt viimaseks ei jää. Ja siis kolmas päev oli moskva, seal oli üks niisugune poiss, keda meil Eestis isegi meeste seas pole. Ma sain kunagi hiljem 60-lt lõpus selle sama poisiga, Sergei Adamo, mängisin ühes võistlus Moskvas, noh, selle Moskva võistkonna vastu tõesti siis niimoodi ei pandud seda head meest üldse välja küll. Esimese geimi Me võistlesime. No see oli nii suureks süstiks üllatuseks seal ehmatuseks kõigile kõigile jah, see saalis oli nii palju rahvast ja saarlasi palju ja teise geimi Moskva võitis ära ja kolmandas geimis sama taamal toodi välja. Ja mis juhtus, juhtus see, poiss läks eest läbi, lõi pallid maha, aga me noppisime pärast kõiki neid punkte ja me läksime 10, neli ette ja õitsema 15, kaheksa, üheksa ja mis siis sai, nagu see ettearvamatu meid tiriti, selge saarlased tulid. Kes sealt tulid, olime sel päeval nii tuntud mehe rahvuskangelase rahvuskallistades. Naasis, tuli vaba päev, viidi neid igale poole kohvikusse ja loomaaeda nagu loomaaeda, kus oli šokolaadi kalevi kommi sööma ja ja vaat, see põletas läbi istuli vastu Vilnius võistkond, kes polnud saanud ühtegi võitu ja Vilnius, üllatas muidugi. Ta võttis meid kaks last. Ja noh, pealtnäha oli kaotus käes ära ja imal päev tuli see Valgevene Minsk. Pidin tõestama, et me oleme ikkagi tegijad poisid ja me võitsime seda, Valgevene võistkond esimese geimi 15. Null, see oli kõigile üllatuseks, selle raetäitsa 15 13 olime jäänud teiseks ja siis Moskvama sinise silmaga tuli esinejaks. Ta oli tore võistlus, sõitsime Saaremaal, Saaremaa rahva, süttis seal vastu, kõik olid tulnud keskväljakule ja ja nüüd tänavu jaanuaris, jah, möödas sellest siiski kisast. Me oleme poistega ikka siin, kes meil elus on, veel on Anti Liiv, Penu Antti leebimet, Jüri Saar, kes on meil veel ja me oleme niimoodi tegelikult tasapisi kohanud. Täna on päevateel külas Võrkpallur Tarvi Uljas ja tunnistame nüüd kuulajatele kohe ka üles, et esimene lõik, mida te kuulsite, on salvestatud selle aasta algul Tarvi Uljase 70. sünnipäeva paiku. Nüüd on meil käes juba juunikuu enne kui me läheme kronoloogiliselt edasi. Räägime natuke lähiaja suurest spordielamusest. Tarbija on täis emotsioone. Nimelt käisite vaatamas Eesti võrkpallikoondise maailmameistrivõistlustel valikmänge. Emotsioonid on laes kindlasti. No ma usun, et kogu Eesti võrkpallipublikule oli uskumatu nädal, siin on ikkagi Euroopa liit oli ja ma usun, et tulevane maailmameister Venemaa oma täies võimsus, viimane mäng oli siis Eesti-Venemaa, mida ootas kogu Eestimaa. Noh, siin on nii, nii ja naa, võib öelda, et ühesõnaga kuidas üks sportlikult teine arvas, et õigel, poliitiliselt midagi juhtub ära ja aga seda on ennegi olnud. Ja kui me sel päeval juba läksin teiseks mängudeks vaatama tosiisisel aega meil liikuda, vaadata, rääkida ja saime Venemaa koondused peatreeneriga räägitud, ka olime Kalle Kukk, olime ja Ago Kalde ajasime temaga juttu seal, kust ta tulnud noh, tuleb välja, et ta on üldiselt noormees 63. aastal sündinud tali Moskvas minu Moskva treeneri üritses Nakovi juures käe all olnud, nii et meil on ühiseid tuttavaid, sealt tuli välja, siis küsisin, kuidas on siis Venemaa meieaegsed, veteranid elavad puga, jätkuv, kes käib seal ringi, Monsolovskit käib kepiga ringi, aga meestel naasta taga ikkagi tahavad seal võrkpalli juures olnud. Nii nagu me saime nüüd seal viimasest mängust, see Venemaa eesti saime ikka tõesti, ma olen kaks korda eestlasele koondusega niisuguseid emotsioone saanud, üks oli, kui nad said eelmistel Euroopa meistrivõistlustele, kui toimus mäng Rootsiga, seal tondiraba hallis seal oli üle oli ja nüüd olid teine siinsamas, värskelt renoveeritud uues Kalevi spordihallis. Kuidas see spordihall on selline soe tunne sinna ikka minna? Kuna ma olen ise seal töötanud nii palju mänginud ja mängis, töötanud viimased 11 aastat, olin seal tööl ja no see oli muljetavaldav ja kogu see rahvas ja kuidas nad elasid kaasa. Ma tõusin ise ka mitu korda püsti, olgugi et noh, jah, kui vana pallureda lõigul mulle tundus juba, et väga rasked meie koondusetel vastu saada, aga esimene geim näitas teistmoodi, et oleks ikka samamoodi edasi. Mõningad vead on muidugi meie meestel on olemas, mida parandada, kindlasti ma usun, et see erivastuvõtt on üks kehvemaid, aga kui sul head hästi ja sa võid selle paha vastuvõtuservi igavest ära viia. Servivigu oli ka viimases mängus. Oli aga mitte nii palju. Oleneb, millal selle vea teed on olemas, võrkpalliseadus on näiteks, kui on viimased punktid tuleb, siis sa ei tohi, eks kindlasti siis riskeerida ei tohi siis riskeerida ei tohi. Siin ja praegu on just eriti teie ajal, kui see eksides sai vastantsais erilises õiguse. Aga no vene mehed olid, nad olid nagu pool meetrit kõrgemalt, kõik see rünnak toimus ära ja võib-olla siis meie, ma ei taha nüüd poistel pahasti öelda, aga võib-olla nüüd viimased kaks geimi nad ise tunnetavad ka, jõud jääb väheks, aga sellega vaatamata üks, kolm kaotasid, mida emotsioon seal rahvas sai? Tulin hallist välja, nägin meie kultuuriminister Indrek Saart. Tervitus ei pea, ta oli ka väga vaibus. No kelle isaga sina koos oled? Ja ja Siiri säärega oleme mänginud koos enne riit mänge, just ma helistasin talle ka, et oled sa Tallinna tulemas ka, tal oli tegemist ja seekord jäi ära. Igatahes selle koondusele mõõtan, suured tänud, mida nad siin praegu andnud võrkpallirahvale ja ma usun, et Euroopa maadel, mis hakkavad augustist poisid tulevad kaheksa hulka, see oleks suur suur asi rattameister Euroopa meistrivõistlustel. Sest järgmised aastad juba vanus tuleb peale, neil võib väga raskeks minna. Kas te kipute võrkpalli vaadates võrdlema ka, et kuidas teie mängisite ja kuidas praegu mängitakse olite teie paremad või nemad paremad? Vaata seda nüüd alles, mitte kaua tagasi, üks ajakirjanik küsis, et kui läheksite kokku praegune ei jäta alati kuskil kaheksa, kes oleks parem, mina ütlen selle kohta, et seda ei tohi võrrelda, seda ei saa võrrelda, ütleme niimoodi, praegune võistkonnamäng on niisugused jõu ja selle võimsuse peale ja kohati tuleb ka niisugust kiiret juba, aga meie mängijaid palju ilusam, palju rahulikum ja AS, nagu öeldakse, ei maksta ja selle eest maksta. Sa pead punkti toomisel ära. Muutunud on ka ju kõvasti praegu? Vaata meie vanast võrkpallist, võib-olla ütlen natuke palju, aga on järgi jäänud ainult väljaku mõõdud, üheksa korda 18. Kõiken, paljand, pallingelt eine söödud on teised, võib seal väga musta palju teha, punktide lugeda hoopis teine, see on hoopis teine võrkpall ja mina ei tahaks kunagi võrrelda, et kas siis 68 oleks võitnud v8 ilus võrkpalliga võib-olla publiku südame rohkem võitnud kui praegune, kes mängib natuke jõulist, olgugi see rahva seas on väga lemmikut, ühesõnaga kõik need võrkpallipoisid lihtsalt saab. Järgmine aasta meil tuleb 50 ja 50. Jah, mehed on praegu, kes ikkagi tegutsevad nii, kui eile oli just karits helistas mulle. Miks sa treeningul ei tule, et kukk oli seal, noh, teame kukel kõik, liigesed vahetatud, pole midagi, aga ikkagi väljakul seisab. Kõigil on jalad haiged ja liigesed valutavad. See käib selle asja juurde ka muidugi, et eks meil oli ka see, me pidime mängima mitmeväljaku peal, kui me olime omal ajal mängisime õues või sealt tuul läbi tõmmata. Endale isiklikult olnud näiteks kolm seljalülide vahelt olevat kettad ei olegi üldse nüüd olemas ja need lülid on kokku kasvanud, noh see käib asja juurde, ikka käin mängimas, käin Käära ja kellel on jah, põlved, suured ohukohad, nii ta käib, aga ise me teeme ise, me teeme seda valu, kõik endale. Nüüd tuleme siis, nagu ma enne ütlesin, kronoloogilise järjestuse juurde. Tarvi Uljase eluteel. Meil oli siin juttu, et Saaremaa poiste võistkond esines väga hästi. Selli Nõukogude Liidu B-klassi meistrivõistlusteks Saarlased võeti hästi uhkelt ja pidulikult Saaremaal vastu. Kuidas siis elu edasi läks? Ma lõpetasin kaheksa klassi, tulin Tallinnasse, see oli 63, sest 62 juba atratšov ütles mulle eestikumates treener. Tahad seal võrkpalli edasi mängida ja siis kodurääkisin, et tahan metallides andossis kodustatud, lähed õppima ja mõtlesin, et lähen tehnikumi. Tallinna ehitusmehaanika tehnikumi. Tulin 63 suvel tulin Tallinna teksti, mis sai ära tehtud, nii jäingi Tallinna, sain kooli kõrval olevas ühiselamusse toa ja tsentreerikutel käima õnnestus kuuske kolm tulla nende suurte võrkpalliasjadega seal Stanislav tillaturski, Olav Märja, Peet Raigi nendega tulla juba Tallinna kaleviga. Eesti meistriks toimus Kalevi spordihallis. Kas treener oli kahe Ivan Teetsov? Liivandratsioon natuke mantraid Saavist, Novania vaniaks, nagu me teda kutsusime, ühesõnaga ta oli sündinud 1901. aastal rahvustuli venelane sõja ajal ta sattus juba Eestisse, jäid siia ja siin ta siis abiellus, marinaga hakkas käima, esimene töökoht oli minu juurde tuli Balti manufaktuur, seal talispordibetoodikuks tegi võrkpalliväljakut, kuna mul on õnn olnud sõita, elan seal ise Pelguranna kandis mitu korda sellest ikke sitsi mäe peal, kus ta tegi seal võrkpalliväljaku, sõidan sealt mööda, Räikke tuleb Vanja Mölder ja siis ta hakkas looma võrkpallimeeskonda. Ja ise ta mängis ka kaasa, olgu, ta oli võib-olla parem, olen isegi jalgpalli seal. Vahepeal oli Tallinna Kalevi naiste treener, siis ta oli Eesti naiskonna treener ja kuskil 63, ta hakkas Kalevi mehi juhetumaga ja põhilised treeningud hakkasid toimuma Tõnismäel Kalev võimus. No ta oli niisugune mees. Kas sa ise mõtlesid välja tali täielikult pühendanud võrkpallile tal kogu aeg pallid kaasas küll oli tal pump, oli mitu pumpalli kotis ja kui oli vaja seal mingit spetsiaalharjutust ja mäletan seal Tõnismäel oli üks dieetsöökla Ta läksin dieet sööklasse ja sai suured kulbid, tünnid, kulbid sinna üle selle liidese kalev võimlasse, et siis Kulpidega sõnaga pandud plokk, et teha ploki ise ronis toolidel laiali, niisust, fanatismi sa oled läinud nagu temal võis olla. Vot niisuguste õpetuste poolest mulle meeldib väga praegune koondustreener Cretu ja kui tuli, siis hakkas ka kohe tegema nisust, täitsa niinid, atratšov hakkas meile õpetama Anist kiiremat, ühesõnaga, teeme tasapisi väikseid kombinatsioone ka ja, ja nüüd ma vaatasin, hakkaski Etuga tegema Teele palju seda õppust võetud. Aga siis vaene võitis alati need kokku, et mida me teeme. Pallis olid tila, torski oli Teet Raigi oli sõna, võtsid palju ka sellel teemal just ära n karitse, Kalle, kõik me arutasime läbi, mis oleks meil parem, tead, kuna meil oli kaks vasakukäelist vahendistatud, lähme selle peal üle, et ei saa Venemaa võistkond, et need suured tugevad võimsalt löövad, et me peame neid üllatama kuidagi. Kas kiire mänguga kombinatsiooni rikka mänguga ja seda harjutusi, kui, kui palju kordi me tegime neid kombinatsioon meil oli karis ja mina tegime tagurpidi risti, kui palju kordi läbi neid tegime. Ja ikkagi saime selgeks tänu ikkagi nende kombinatsioone, mida meil välja vaene ise välja mõtlesime. Teil õnnestus ikkagi ära võitise ühel aastal Vanjal üldse inimene küsis alati, kuidas perel läheb, pereproua võeti alati kaasa, kui läksime, mäleta paar turniiri, ma sain isegi niimoodi, et venemale Odessas rüüs Rostuse üks või kaks meest võtsid oma abikaasat kaase ekstaanial läxinsi raskeks eluks. Kurb on see, eks sai nahutada siin kaheksa aastat olid peal ja ta oli kolmekordne teeneline treener. Ta oli Nõukogude Liidu teenel treener, Eesti NSV teeneline treener ja Ukraina teenud. Ta läks vahepeal siit, läks ära Ukrainasse. Seal ta viis Vorošilovgradi võistkond ael üles poolt oli Ukraina noortekoondise treener, kes tulid ka noormängud võitjateks ja aga siis ta tuli tagasi, eks tal laht tekkis, väike napsivärk oli pihta ja eks Ta läks Rakvere sai treener ja seal seal lahkus meediast. Treeningud toimusid eesti keeles, tema rääkis eesti keelt. Kas vastab tõele selline kuulujutt, et olla utsitanud mehi, et mina, venelane, pean teid eestlasi utsitama, kuidas venelast? Nii ja Nasdaq ja nii on mul alati, vend ütleb, et teate, et Vanja oli rohkem eestlane kui meie ise ka. Sest meil oli küll võistkonna solitilatorske, kes oli vene nimega ealist Vene olemas. Aga võidu. Kuidas, mis te veel tahate, et teil on ju nii suur eelis ja seda ütles venelased ise ka, et te räägite eesti keelt? Meil ei olnud, et oleks pidanud tõlkima vene keelde või tema oleks keegi õppinud, meil said kõik aru eesti keelest, venelased näiteks mängisid meie vastu. Nad rääkisid vene keelt iiduda Noftil. Mine sinna veidi bloksid, naera karu. Jah, meest võimalus, nemad teist aru ei saa, sellest aru ei saanud. Nii et kui tarvide Tallinna tulite, siis põhitegevus oli ikkagi võrkpall. Põhitegevuse, võrkpall seal mulle hästi ligidale, kuna Tõnismäel oli võimla ja siis ma ühiselamule ka Tõnismäel Pärnu maanteel päris tehnikum kõrval kohe ja seal hakkas käima. Treeningud olid ikka väga tugevat, mäletan, et enne lõpp oli seal Kalev võimelist mänginud, päris kõrge lagi seal oli, seal oli niisugune kõrge rõduainetes, iga mees peab lööma peale treeningut ikkagi paar korda palli selle rõdu peal, siis saab ära pinda. Minul on õnnestunud seal isegi neli korda päris jutiga, lake lüüega aaspõrkega ära ja aga siis väljas käisime, jooksime, Vanja, jooksis MEK veeringist saunast mööda, läksin Ülemiste järve äärde ja sealt tegime suured pikad ringid, pärast tulime Saur, tegime saunas, tulime uuesti võimlasse tagasi. 64 oli üks huvitav moment, enne dub olümpiamänge. Viljandis oli koos Nõukogude Liidu võrkpallivõistkond. Nad valmistused Tokyo olümpiamängudeks ja tahtsid tütreing mängu teha. Vanja ütles, et näete, et mehed, Me peame Viljandis liidu puudusel mängima. Noh, nii poisike alles aastal, aga ma sain muidu divis, olin ja sain selle vastas meeste kätt ka suruda, ikka ära ja seal tolleaegsed ikka kuulsat puga jänku Lugailotja Voskoboinikov, võitja, niisugust võimsat Venemaahooldusmehed ja vilistas eesti mees. Tulemus oli huvitav, oleksid tulnud, kuna geimid olid kaks, kaks ja meie juhtisime viiendas geimis ja siis jooksis liidu koondise treener, jooksis meie kohtuniku juurde, ütles kuule, kulla mees, mis sa teed nii, et poisid lähevad kahe nädala pärast olümpiamängudele, nemad puhkavad, jäävad siia. Kui seda aastat kaotame, siis teil tuju ei tohi ära rikkuda, ei tohi rikkad ära ja muidugi siis Nõukogude võitis ära ja. Kui palju te tollal mõtlesite? Sport ei ole ju igavene, olid sa selline mõte ka, et ka mingi elukutse tuleb omandada, kas mehed üldse mõtlesid tolles noored mehed? Kindlasti oli niisugune aeg, samas ei, 68 küll, kus meil läks väga hästi, siis mõtlesin ainult seal võrkpalli selle peale, et kuidas lõpetades ära. Aga muidu neil olid ju, kes käisid ülikoolis, nad olid küll vahepealse pausidega ära ja päris varakult karits lõpetas ära, karits oli ju meil väga kuulus arhitekt Raigile oli ülikooliharidus, oli vahepeal treener, oli käia taibu, tippis, õppis ka elektrit ja ta oli Saaremaal elektriinsenerid ja ja siis ta oli seal spordijuhina oli ja ma ise jah, tehnikumi lõpetasin ära ja olen olnud reisijate valitsusel on töölejal liiklusinsenerina olnud Agrosolen töötanud, sealt kaitse seal liiklusinseneril seal olnud. No igatahes ära ole melanud. See teie laialiminek, kas see oli selline sujuv, et lihtsalt ühel hetkel ei läinud enam nii hästi pauguga ei läinud laiali. Noh, mina sellest võistkonnast võib-olla kõige noorem, kes kuue mehe hulgas või niimoodi mina peno anti, olime nooremad mehed ja sealt lahkus kõigepealt karitsi raig ja siis läks isegi taibu, kas läks nagu läks ennem vist ära ja noh, siis hakkas tervis seal, kellel üles, ütleme juba lihtsalt vaatasime, et võib-olla meie aeg on möödas. 69 70 mängisime veel Leningradis Nõukogude meistrist, medali peale oli meil võimalus tulla pronksile, aga kaotasime Rostovi ära. Aga noh, eks raigi põlv hakkas juba tunda andma ja ega üle kolmekümnesed nad olid ja ega hädadega mängida selles suures tipusk selles liigas, kus oli ikka tolleaegne ikka maailma parim võrkpalliliigas ja Venemaa. Neid oli nii palju võtta ja kui palju seal valikut on, siin Leningrad tõi. Aga mis meil siin Eestis oli ainult üks miljoni natuke üle selle pealt võtta, olgugi et meil oli järelkasv, oli väga tugevalt Tallinna spordiinternaat, kus sõi treeneriks, oli Raimud pundi. Seal poisid tulid. Seitse korda tulid Nõukogude Liidu noorte meistriks, saarem pois, Tiit Tuuru tuli veel Euroopa juunioride meistriks, Nõukogude Liidu koondus, aga rääkimata Wilder muidugi tasand, millel sai siis olümpiakulla. Neid medalid ma käisin vaatamisest siin olümpia hotelli all, Olybeti seal ka siin või seal on olemas tasandilt medalit, väljapanek, loori medalid ja siis on õnneks meie kuke kartsa, et aimu, kuidas minu meie medalid on ka seal teha. Nii et kes tahab, mingu vaatama. Kalev, 68, mehed said ikkagi nii või teisiti oma eluga ka edaspidi hakkama ei olnud, nii et järsku nüüd sport lõpeb ja ei oska midagi peale hakata. Otseselt ei olnud, kindlasti ei olnud niisugust asja, aga no eks ta läks, tasapisar, matan Raiglex siit Haapsalus selleks ära. Ta oli vahepeal treenodeks, oli siis ta läks Tamsalust, Juhan Kalamägi talitreeneriks oli edasi oli, aga paljud on meie seast lahkunud Johann gala Mägitilatovski, Peet Raig mängis ka meil oli Eino Rahuoja Grahander Martin. Ma ei ütleks, eks elu tegi omad korrektuurid ka mingil määral mõnele mehele ära ja see võib-olla ei olnud just kasuks, olgugi et öeldakse, et noh, et võrkpall on intelligentne ja ma ütlen seda edasi, et meil on praegu, kes elus on väga intelligentselt pärad. Kuidagi olite tol ajal võib öelda ikkagi, et professionaalse võrkpalliga lõpetanud siis ta võrkpalli mängite edasi? Siiamaani. Ja mängime, kui palju jõuab siiamaani, kes, kui palju jõuab ära, Raidla on Kohtla-Järvel, mängib, tajub, mängib lähedal, vahel ikka käib kohtunikust tööd. Aga siin on karits, käib Kukk, käib pelu, anti, tahab käima hakata. Ma ise. Ühesõnaga jah, nihukest paar kuud pausi teinud. Aga selle sees saab ikkagi, me ei saa ju ilma selleta. Alati kommenteerin, kas õhtuti räägime? Tarvi Uljas tõi kaasa ka ühe plaadi plaadiümbrisel ampilt võrkpallimeeskonnast, mille kõik liikmed kannavad perekonnanime. Uljas võistkonna nimi on uljasuna aitid ja sellel plaadil on võistkonna uljas Jonaitid. Hümn. 67 mängisime Soome koondusegi Eesti konsoli Me vennaga olime Soome koondus, mängisid kaks venda, Pekka ja Väinud, olgugi et neid soome-vendasid on kokku kuus. Tahtsime teha ühist võistkonda. Uljas United, teha nende perekonnanimi nullaska täitsa üllatavalt. Vot seda me uurime ka, kas me oleme kunagi Tuljanovid või osana, igatahes Väino kunagi ütles Taivo Sauliselt Taivo küsit Suljastusest peatselt Karjala kandidaat oli vist Uljanova, noh siis tema avastas kohed. Taivo arvas, et me oleme Lenini lapselapsed, ühesõnaga tehku 67, tahtsin teha uljast võistkonda, et mängida soome koondus vastu veestundvast, aga delegatsiooni juht oli üks mees. Ei, seda ei tohi teha, et seda Moskvast küsima. No jäigitsee ära katki, aga siis läks aastat mööda kuskil 80 keskel või toimus Soome president Mauno Koivisto nimel karikaturniir ja Koivisto oli seal väga, väga tugevalt mängis, ta oli väga fanatt oli ja, ja seal osales üldse seitse-kaheksakümmend võistkond, aga erinevas vanuses Kalev Ungarist meestega mängisin seal ette rutates me võitsime selleärast, coilistage siseõnnitlus, mida. Ja siis tuli, Väino Uljas tuli uuesti meie juurde. Nii ei ole mingeid probleeme enam. Teeme nüüd ühise võistkonna, käime mängime kus tahes, Saigete siis teoks. Meie Uljased oli mul vanema vennapoeg, Kulver oli veel Taivo oli siis Ulver vend, Janis oli ja Soomest oli ka kõik viis venda ja tegime võistkonna võistkond, kelle nimel on Uljas United ja sellega me alustasime, tegime Saaremaal ühe nime, turniiri mäletan, käisime taju küll ostsime, saime dolomedist ilusa karika teha ja see karikas käis ringi ja seal saarem turni. Esimest turniiridest võitsime ära, siis oli president kappa turniir, olime Helsingis, olime seal, ma peitsime ära. Ameerika Ühendriikides olid vetemaal, mängud olid soome kaasas. Väino võttis kaasa reklaami, et jaotas seal ärad, jaapanlased olid väga huvitatud, ühesõnaga, kas saab teha, aga need Jaapanis ühe nimesid on miljon. Ja siis väinas küll, et nüüd on meil võistkond olemas. Teeme võistkonna laulu, ta tütar Piia on laulja suitsev, kõik siit Saaremaal lased Soome, sealt läksin maaningele koopia ligidale. Väino ütles, et meil on tehtud laul, kusjuures sõnadeks te peate saare poisid andma. Me andsime omale juurtega, siit siis Kaali järve panin sisse ja muusika tegi siis Piia sõber, kats oli ta nimi ja laulab kepi ja Me oleme ise nimed uljast hümniks Bududega seda sellega meie eurovisioonil kuskil läheneda. See on alati, kui me läheme kuskile külla, siis tuleb, ühesõnaga see on seal plaadisent. Oi, ta on jaa. Jaa. No ikka ikka. Päevade suvekülaline on 1968. aastal Eesti meeskonnas Nõukogude Liidu võrkpallimeistriks tulnud Tarvi Uljas. Oli jutt, et Kalev 68. oli Saaremaamehi Saaremaalt tuli võrkpallureid. Kuidas praegu on? Lugesin, et Saaremaa võrkpallivõistkond on loom. Seal ja sellel on ka väga vahva lugu. Kunagi üks oli üks, 13 aastat tagasi taibuga vennaga tahtsime, ütlesime ka, et noh, hakkame ajama, et järsku saab need saarlased nii palju praegu ja nad mängib nii edu korjata kokku. Aga vaat selleks, et poisid tagasi tuleksid, selleks peaks olema suur raha tasku. Ja lihtsalt vaatasin, mõtlesin seda ei ole võimalik. Aga nüüd tänu seal meresaaremaa väga tublile noormehele, härrasmehel ühesõnaga on tema tahab ikkagi, et võistkonda kokku luua. See oleks väga tore asi, kui praegu Saaria muideks oma võistkonnaga väga raskeks väga raskeks läheb. 71 või 72 pidid, saarlased tulebki täiesti meistriks. Ma ise olin küll Tallinnas, aga Taivo mängis saare meest. Nii et praegu nagu võistkond, kui luuakse, eks, siis on neilegi stiimuliks tulla Eesti meistriks. Aga poisid mõtlevad, mis ma olen Saaremaal, ma tahan kuskil välisriiki mänginud minna. Ja vaata, see võid tulla siia vastus, ma usun, et nii suurt taskut ei ole selle härral, et ta ikkagi maksab need asjad kõik kinni. Neil ei olnud, Mei, saime talongi, kolmerublase talongide saime võistluspäeval oli viierublane Seli aasta NSV Liidu meistriks tulemist, ühesõnaga siis meid võeti Moskva ameti stipidel. Rääkisime Saaremaa, võib-olla moodustatavas võistkonnast, räägime Saaremaast. Tarvi Uljas on läbi ja lõhki saarlane, ehkki suurem osa elust Tallinnas elanud saarlase hing on sees ikka ikka, tegelikult olete saarlane. Ma ise loen küll ja tahaks olla, aga olgugi, et paljud saarlased ei tunnistamine, tähendab mikspärast Tallinna ma olen tahtnud tagasi, oi, ma tahtsin ammu juba tagasi minna. Olen Tallinna elust, olen ikkagi. Paljuks, läheb ära sinna ja arvutist vaatad, peaaegu iga hommiku löön lahti seal Kuressaare pildid seal üks, kaheksa üheksa kohta, kus on kõik need minu vanad tuttavad kohad Roomassaare, kesklinn ja mererand ja kõik on seal olemas, ma vaatan ikka neid Tiltan, liikuv pilt, uurin ära, et kuidas seal ilmastik on, sünnikodus Kõljala Kaali ligidal, kuidas seal on see olukorda ja kui võimalus on minna, ikka lähen, aga et noh, jah, võib-olla uute praamide lihtsalt minna, olgugi et ma teda jalgsi ka seda üle suurt väinale käidud. Kaks-kolm korda on õnnestunud, aga noh, siis oli poisikese eas, praegu ei lähe kuskile enam. Omal ajal, kui ma olin sõjaväes, siis pidi ju, või kogu aeg pidi olema pidevad tsooni luba tsooni lubab, ma sain. Aga siiski piirivalvepoisid vene poisid, vahvad poisid olid. Need tundsid mu ära, ütles, et ta ei ole kolm päeva ja siis mine ära matega, mul rohkem aega polegi talle. Ja siis ma sain ilma loata, sain sisse. Aga noh, nii eks ta jääb, minu kodu saadaks ikkagi. Millal on Saaremaa ilusam, kas suvel või talvel või igal aastaajal? Ja kõik need aastaajad on ilusad, aga noh, talvel on natuke võib-olla nukravõitu, osav oled, kuidas talv, kui ilus lund langeb ja see on väga ilus, aga muidugi, mis on just kevadeti, ühesõnaga see on uskumatu, kui ma lähen, siis ma käin jalgsi, peaaegu seal kures seal kõik läbi mere äärde, kõik sealkandis igal pool tulevad meelde need oma kodurajast mäleta noorest, me elasime, päris lähestik, elasime selle meie lauljaga, Ivo Linnaga. Mäletan, kui ta seal balli alusel tolmu sees Cipras nüüd jääb, siis oli Emalasi lehm ja läksime sealtsamast Aia tänavalt läbi, lehm jookseb seal üldse. Igaüks tundis ja kas või länkaali järve äärde, kus me elasime pikalt ja noh, peaaegu et sünnikoht on mul ka seal ja need mälestused on nii suured, et tunnete ennast nagu kodus. Üks huvitav seik on ka, kui me tulime meistriks ära, noh, siis hakkas treeningut edasi minema ja seedi kuskil september peale medalite kätte, Andrus 68 võis olla kuskil 10. september oli niimoodi tulid, et Tõnisväljakute juurde tulid kaks Eesti raadiolegendi, kus oli Vello Mikk Ja ütles, et kuulge, Uljased, Weil eesti raadius käib traditsiooniline perekonnaõhtu saade, iga nädalalõppand ja me tahaks teiega lindistada ühte saadet. Andsime sama koordinaat ja ütles, et aga teeksime Saaremaalt väga meeldiv ja siis tuligi. Kas ta nädala pärast härrasmehed olid kohal, siis olime seal toimuv kodu oli kõik meie Uljaste suguvõsa oli kokku tulnud lisaemad ja vanaemad ja siis taibu lämbad, aiad seal ja, ja siis istusime, rääkisime, jätsime lindistati ja lõpuks tibutas, et nüüd on niimoodi, et, et Tallinna härrad, viime jõe äärde vähki püüdma. Taivo aia papa oli teinud suure toobi täie seal koduõlut, korralik Saaremäe võtnud, nii, mis peab olema, sel ajal tehti korraldada autost meil Põlda seal kaks taksot oli meil tellitud ja sõitsime olisid Valjala kandis, kuskil püüdsime ja seal siis tegid intervjuusid, mäletan seda veel, et Vello küsisid, et mis on su nisugune võistlustel laul? Need on need need laulud Kalju Teraslaul ja siis oli lemmiklaul, see oli, läks siis ja, ja see õhtu oli väga-väga tore, mäletan seda. Me olime kõik nii väsinud meid päris aidata kohe seal autos sisse ja sellest ajast, see on 68 ja ma tean nisust legende nagu Esko taset. Jah, jah, kahjuks teda ei ole mees. Aga siiamaani käime Vello Mikuga läbi. Tol korral saade ikka tuli arvestades seda etappi jõite liitrite viisi saare. Aga saade tuli ja ma mäletan isegi, saate kuupäev oli 28 september. Perekonnast Uljaste peredest olid viiuli. Kas saarlastel on üldse kombeks, kui nagu teie ütlete, et eestlased sinna külla tulevad, neid ka kuidagi proovile panna, no üks variant ongi seda salakavalat saarem õlut sisse joota. Seal ka üks hea lugu venib treeninglaagrist. Puhketreeninglaager oli ja olime meil pikaldane isa ema juures Saaremaal, Kuressaare kesklinnas oli tolleaegne ja naabrimees tuleb, ütleb. Kuule nüüd järgmine hommikul võta poisid kaasa. Ma olen suure paadiga, lähme Abrukal kala püüdma ja kes meil olid siis, olgugi suured kalamehed, nad polnud kõige suurem kalamees oli meil ikkagi tillalt OSCE, Stanislav, aga siis paati tulid meil kalded jaa, karitsenud, vaatan naabrimeest, tirib suurt mingist puisud kaasart, keegi ütles, et kuule, seal see kütuse osanud, oleneb, kellel see kütus. Isaldard olgu talle muld kerge, ei ole teda enam jahti. Sadamast lähme välja, et kuule, posid, et kes ikka Saaremaalt tuleb siia nende eestlaste kohta. Hakkame Abrukal jõudma ja vaatan, poisid jäävad nii vaikseks, aga nüüd on meil kalapüügikoht siin olemas, kivid paistsid kõik ära, ei olnud palju hetkel seal ja, ja siis järsku ühel ajal hakkas, vaatlen, hakas luksus, luksus, hakkas kukk plõksuma ja läksid paadi äärde ja lasid seal omal kõik, ma ei tea, mis seal sees oli ikka siis seal välja ja teate, kui palju tuli kala sinna ligidale. Saime suurt suurt võrgutäit kalu, Augel saime ära, see tegi silma tas, oi, see on väga hea söök. Ja siis läksime koju ja isa tegi, meil seal uhaad. Igatahes sai kala söödud, kogu võistkond tuli siis seal pikal tänaval, neile saime seal kala ja tuletas meelde seda kala, kui toitlikel saab olla. Saate lõpul kõlab Ardo Juhkov esituses laulma, siia jääks ja Tarvi Uljas räägib, miks just see laul tema jaoks nii oluline on. Miks ta mulle hakkas, see laul meeldima hakkas, sellest me eeldame, et see laul on praktiliselt minu elust, Alin poisiohtu ja läksin ära, saatis mind raudteejaamas, saatis ühesõnaga laul sõnadega. Aga raudteede Saaremaal oli küll kunagi raudtee, oli seal ja saatis ära ja viimane poeg ühesõnaga lahkus otra. Saaremaale Saaremaalt tahaks minna abikaasa küll eestlannaga, tema ei taha tulla. Anna ma elu Tallinnas olnud, ise ta juristina seal juba 25 aastat töötanud rahandusministeeriumis, aga lapsed ei ole ka huvid tatud ei ole õnnestunud saarlasteks, kasvataja ei ole võib-olla mattunud samasse tups. Kaali meteoriidi. Niisugune mõju tuleb minul ikka, et ma olen seda nii kangesti. Ema, isa ja vanem vend on mul seal maetud ära Saaremaale aastas vähemalt üks kord käinud. Õde Janne elab Kuressaare abikaasa, kelle lapsed on kõik tulid Tallinna ja vanema venna abikaasa kaks poeg on elavad Saaremaal. Tütar elab Soomes. Juured ja suguvõsa liikmed Saaremaal. On küll jah, vähemalt seda hirmu mul pole, et kuskil pole koht olla, olgugi et kodukülas Kõljala on ka talukoht küll olla olemas, aga praegusel hetkel seal ei ole seal maja peal ja möödunud suvel käisime ta juures Roomassaares kalalt, mitte Kaali järve stepslite järjest ära ei muidu käisin, jalutasin Kaali järvest ka mööda, ilma selleta ma ei saa, ikkagi iga kord, kui lähen ikka, lähen sealt mööda. Aitäh Tarvi Uljas ja jõudu ja tervist ja kõike ilusat võrkpalli. Eestile soovime seda, soovime mõlemad. Päevad suvekülaline oli võrkpallimeister 68 Tarvi Uljas. Temaga ajas juttu Ülle Karu. Mu ema ja Isa stiivne poeg talas läks. Kustus lootus. Tahavad? Vaid kogu eluks.