Päevatee suvekülaline, tere päevast, head kuulajad. Päeva teie suvekülaline on legendaarne kergejõustikutreener Leonhard Soom. Mees, kes on Türil lapsi ja täiskasvanuid treeninud juba peaaegu 40 aastat, löönud agaralt kaasa ka kohalikus poliitikas loonud perekonna, saanud kolm last, siis üle elanud perekonna lagunemise jäänudki üksi. Tänavu kolmandal novembril saab Leonhard Soom 71 aastaseks ent pole siiani treeneritööst loobunud. Kuna olen Leonhard ikka tuttav juba kaua aega, siis ehk kuulaja ei pahanda, kui oleme jätkuvalt sina peal. Mina olen saate toimetaja Olev Kenk tere, Leonhard. Kere, aga mulle ei meeldinud, et mul igal pool öeldakse legendaarne, no ma ei ole mingisugune legendaarne, ma olen üks tavaline treener, kes on lihtsalt kohusetundlikult 49 aastat oma tööd teinud. Aga see on ometi tõsi, sa oled legendaarne treener, sind tuntakse üle Eesti. Me salvestame selle saate Leonhard jaoks väga olulises kohas Türi linnastaadionil ja on päris kindel, et kui Türil poleks seda meest, ei oleks ka seda staadioni või ma eksin? Võiks tegelikult öelda küll niiviisi, et see staadion tuli ju koos kooliga, eks ole, nagu see põhialgmoment oli ikkagi koolzin kõrval uus kool uue 100. uutmoodi ja loomulikult kooli juurde pidi tulema ka staadionil, sellepärast on see staadion siin. Kooli nimi oli selle loomisel Türi teine keskkool ja praegu on selleks saanud klassikaline gümnaasium, Türi ühisgümnaasium. Miks ja kuidas sinust sai üldse kergejõustikutreener? See oli niimoodi, et ma olin vaeküla internaatkooli lõpetamas ja ma tahtsin kindlalt veendunud saada arstiks, kirurgiks või spordiarstiks embkumb. Aga siis oli selline legendaarne mees nagu Heino lipp ja nemad käisid seal koolis kehakultuuriteaduskonna tutvustamas. Ja Eino Lipp andis mulle paberi pihku, et näed, kehalised katsed ja vastuvõtukatsed on, sellele oligi kogu lugu. Villu Lipp lõhkus minu viisakalt, öeldakse eluunistus ära, minust sai siis öeldakse treener, aga ma ei kahetse seda, kus alustasid, mitte Türil. Ei, ma alustasin juba siis, kui ma käisin, vedas, käis ja siis läksin tagasi vahekülase sinna kooli, kus ma õpin, sest mul polnud kuskile minna. Ja sealt ma nagu seda asja alustasin ja siis ma tulin kahe aasta pärast tulin ära Türile. Paide, tegelikult Paide spordikooli treeneriks ja Türil oli kergejõustikutreeneri koht oli tühi ja ma tulin just meelega siia sellepärast et Ma ei tahtnud, et keegi mul on ees oma kellelegi tööd jätkanud. Ma tahtsin nullist alustada ja nii ma tegin. Kes on olnud nende pikkade aastakümnete jooksul sinu tuntuimad õpilased ja mõnda nime me kuuleme raadiost televiisorist. Ja neid noori, kes on Eesti meistrivõistlused toonud, ära medalita heidan kuskilgi paarsada medalit rahvale kindlasti tuntumad kritsodiku, kes uuesti on leidnud võimaluse tulla harjutama siia Türi staadionile ja ma olen suutnud väikse nõuga teda aidata selle tõttu, et noh, ma tunnen teda algusest saadik ja ma tean kohe, kuhu nupule hajutada ja kui see nii talle sobib, siis me koostöö jätkub ja teine on muidugi ta õde, kes nagu võiks olla ka olümpiale minia, aga praegu hetkel nüüd kohe sünnitab lapse ja pärast seda jäi kokkuleppest järgmine olümpia on see, kuhu me tahame koos minna. Nii et ikkagi elu tahab elamist. Kui lapsed peavad tulema, siis on see ka õige valik. No teema on selline, mille kohta öeldakse, et see on armastuse armastusel, ei ole ühtegi reeglit ja ei ühtegi piiri, see, kui see tuleb, siis see tuleb. Kes ütles, seal tuleb nagu rapull ja pilpad järel need seal ei, mitte midagi teha. Kui see on nii, siis on see tema valik ja õnne talle. Sa praegu paistavad sellise väga leebe jutuga, aga ometi on teada, et sa oled üsna karmi sõna ja üsna karmi käega treener. Sinu sõna maksab. Ma paneksin sellele hoopis taha sõnaneminud nõudlikus, see tähendab, kui nõudlikkust ei ole, siis ei tule tulemust. Näed, et miinimum resultaadi saavutamisel ma lähen alati maksma lihtsalt meie kunagi järele. Ja praegu on sinu tööraamatus töökohana märgitud, milline asutus. Praegu olen ma Türi spordiklubide liidus treener kui palju su treeningrühmades praegu veel õpilasel on neid küll, aga muidugi aeg 20 aastat või 30 aastat tagasi ja praegu on ikkagi silmanähtavalt erinev praegu noh, neid, kes tahaksid nagu sportlikus mõttes midagi silmapaistvat saavutada. Neid ei eriti ei saa öelda, päris ei ole, aga ei ole see aeg, tollel ajal ei olnud neid mobiile muid asja, ehk siis sellepärast pingutad rohkem praegu rohkem niimoodi ajaviitmise koht. Kas tõepoolest on ajad selles mõttes muutunud, et neid noori, kes tõepoolest tahaksid spordis edu saavutada, otsi tikutulega? Nii ta on, sest ütleme 20 aastat tagasi mul ei olnud teemad mul pühapäeval jälle trennis kümmekond noort praegu niimoodi, et kui ma pühapäeval tulen trennis on, ütleme üks, kaks, kolm, mitte rohkem kui võrdsemalt. Jälginud nende oma endiste sportlaste saavutusi, kes võib-olla sinu käe all enam iga päev ei, ei treeni. Noh, eks nad paraku minu meelest lähevadki ära, kui lõpetavad keskkoolis on ju paratamatus, et nad lähevad ära, eks ole, ja loomulikult ma jälgin ja väga paljusid ma olen ju nõustunud hiljem ka, sest et noh, et tänapäeval on niimoodi, et, et need, kes lähevad ära, nendel ei ole nagu treenerid, noh näiteks Olavi Allase, kes on praegu täitsa edukas Eesti tasandil, jookseb alles jookskajale maakonna rekordi. Või Jaanus Suvi, keda ma pidin seal ikkagi aitab väga paljusid teisi, aga noh, kui on võimalik olnud, siis ma olen saatnud sellise treeningud, keda ma nagu usaldan, ma tean, et see laps sobib selle treeneri juurde ja sealt tuleb edu. Siin ei ole sellist treenerite vaheliste rivaalitsemist, et mina olen selle andeka lapse avastanud ja minu juurde ta, ta jääb. Noh, see on põhitreenerite küsimus, et treenerid nagu tunnetavad kogu aeg, sädate, mina tajun, vähemalt treenerid hoiavad seda last nagu enda isiklikku omandit, see laps ei ole tema omand. Ta on see, kellel treener aitab jõuda tippu, mitte see, kelle najal treenerile endale kuulsust kogub ja liugu laseb. Kas. Ometi siin mõnikord häirib see, kui räägitakse Grit Šadeiko sõi Grete Šadeiko ost nende saavutustest, et siis keegi nagu ei tulegi selle peale, et äkki mainiks ära ka tema treeneri nime. Kust see andekas laps on tulnud. Võib-olla võõras inimene võib-olla seda ei tea, aga kergust ringkondades ikka on niimoodi, kuigi näiteks kui krid tuli Euroopa juunioride või noorsoomeistriks siis oli niimoodi, et parastele vabariigilt võistlus ja enamus treenerid tulid õlitama, tähendab, enamus treenerid saavad aru, mitte see, kui nool areneb täiskasvanu eas edasi, see on selle tema esimese treeneri õige töö ja ma julgen öelda, et ma olen teinud seda enamus minu lapsi, kes lähevad täiskasvanute sporti, nad enamus arenevad edasi. Kas sa annad kerge käega oma andeka lapse järgmisse etappi sinna tipptreenerite kätte? No sõna tipptreener on jälle samasugune asi, ma ei tunne, et ma Eesti sisetipptreeneri võiks olla, aga lihtsalt teema on see, et, et kui ma olen Türil ja see kasvandik läheb siit paraku minu meelest ära, ma ei saa teda treenida. Ma arvan ise, et kui ma oleks olnud näiteks sama situatsiooniga Tallinnas või Tartus, no ma usun, et need resultaadid nendel oleks olnud täitsa, julgen öelda seda, et oleksid olemas palju kõvemad kui praegu võib-olla. Kas sul sellest mõnikord kahju ei ole olnud, et sa oled jäänud Türile, sa oled jäänud väikelinna, siin on võimalused teised. Kuigi see staadion on ju vähemalt väliselt ju täiesti korralik. Aga noh, kunagi siia sai tuldud, sai see kool ehitatud, sai sea elu rajatud, kuhu ma nüüd jooksen, kuhu mul minna siit edasi, eks ole, paratamatu elu, eks ole, et ma pean teadma seda, et ma kasvatan siin noori ja ta läheb välja, kuhu siis Ameerikasse või kuskil mujal, aga see, noh, tema valikese, ma nagu lepin sellega, ma ei lepi sellega, kui kasvandik, kes minu juures siin on, et võiks nagu lõpetada siin keskkooli ja teha mingisuguse korraliku tulemuse ja siis lähevad teise treeneri juurde, nagu praegu käib, eks ole, teised treenerid kutsuvad ja sosistavad ja tule ära minu juurde ja vot see on näotu teiste treenerite poolt. Mina seda ei karda. Leonhard Soom, kuidas üht andekat last ära tunda, kuidas sa ikkagi oled jõudnud arusaamisele, et vot selle noorega tasub tegeleda? No üks asi on see, kui ma lasen tal siin staadioni pelgas joosta või hüpata, siis on näha tema niisugune füüsiline tegevus ehk ehk niukene, dünaamiline liikumine. See on kohe hetkega näha, kas sellest lapsest saab asja või ei saa, aga sellest üpris vähe. See on ainult üks pool sportliku selles suhtes kõige tähtsam pool on tema ise, kas ta ise tahab kas ta ise tahab, kas tal on motivatsiooni ja kui tal on motivatsiooni ja tahet, siis need kaks asja kokku nagu annaksid juba midagi, aga kui puudub kõige olulisem osa selles tahe teha tööd, siis ei tule niikuinii mitte midagi. Kui tähtis on treeneri ja õpilase omavaheline hea läbisaamine, et usaldate 11 teineteist lõpuni ja kaasa arvatud muidugi läbisaamine lastevanematega. Kui treenida lapsi, siis kõige tähtsam on läbisaamine lastevanematega, et ehk koostöö lastevanematega, see on kõige tähtsam asi edaspidi, kui tekib nagu suhe treeneri-õpilase vahel, siis mina ei poolda praegu sellist family aarsust ja ei sina, treener ja nimed pidi lõikamist, tuleb ikka treeneritel selgeks teha, eks ole, et kes on ikka, kes üks on 70 aastane, teine on 12 aastane laps, tema ikka sinata mindi sama. Leonhard Soom, sa saad novembris 71 aastaseks, kui sulle otsa vaadata, siis ei usuks ja ilmselt südames sa ei tunne iialgi, et sa juba sellises eas oled. Ja ometi sa jätkad treenerina, miks? Kui inimesed teaksid seda, et nemad on täpselt sellised, kes on nende ümber nende ümber olevate inimeste energeetika, sest kogu maailm on ainult energeetika ja neid inimesel ka energiaallikad ja eriti võimsad energeetilised, puhtad, siirad, ausat, esialgu on ju lapsed. Ja see energia paratamatu, kandub täiskasvanud inimesed, kas ta tahab või ei taha. Ehk et sa jätkad selleks, et Energiat koguda nendelt lastelt või sa lihtsalt ei suuda ilma tööta olla? Ei no sellepärast ma küll nüüd ei Teetma lastelt midagi, sealt hirmsasti kogukesin seda, aga lihtsalt kui sa oled nende sees, ei ole võimalik olla pessimist või vingu ja virise ja noh, kui lapsed liiguvad verised, siis ma hakkan loomulikult neil ise kallale. Aga põhimõtteliselt, kui lapsed on rõõmsad ja lustilised, no pluss hakkab külge sellel võimalik tasule külge ei hakka. Aga on siin ka mingid majanduslikud põhjused, et selle pisikese pensioniga lihtsalt ei oleks võimalik sinusugusel mehel ära elada või sa saaksid hakkama. Ei no see on ju loomulik, et selle vintsiga ei ela ükski normaalne inimene ära, kui tahad autoga sõita, tahad veel mõnda maailmaga kohtadel külastada, see ei ole võimalik, pintsel ei ole võimalik elada. No see on nagu üks põhjus, eks ole, et miks ma tööl käin, aga põhipõhjus ei ole mitte selles, et põhi põhjus on see, et kui inimene on selles vanuses, kus mina olen ja kui tal ei ole eesmärgistatud tegevust, eks ole, ehki mul on praegu veel motivatsioon oodata ära aeg, et äkki tuleb veel keegi Ussade ikka ja siis ma käivitunud nagu uuesti ja lähen temaga edasi, aga see ongi nagu vedru, see ongi motivatsioon eluks. Miks, mille nimel sest kui vanainimene jääb koju tuppa ja tal ei ole tegevust pensionärina, siis nad väga ruttu lähevad siis elus elust ära, et väga oluline, et sellel inimesel, kes on pensionär, talle on igal juhul väga tõsine elu eesmärk, kui see eesmärk on olemas, ta läheb selle poole ja ta ei vanane nii kiiresti. Ütle ausalt, kas uus Šadeiko on juba silmapiiril? Ei, no praegu on väga keeruline seda ütelda ei pruugi olla sa täika, võib olla ka mõni mõni meesterahvas, eks ole, aga no Mul praeguses noortegrupp on, ma ootan ära, aga seda ei saa niimoodi koheta. Esimeses teises klassis ütled ära, mis ta on, natuke tuleb oodata ka mõned niisugused helgemad kujud on nagu kes hoiavad vaimu erksamad. Sinu varasemas jutus lipsas läbi üks mõte, millest ma nüüd kohe kinni hakkan. See ei ole mitte ainult rajanud Türile staadioni, vaid tervet koolimaja. Räägi natuke sellest kaasa, olid Türile ehitatud uue kooli direktor, sellal. Ma julgen siiski öelda, et minu initsiatiivil või minu konfliktis ühiskonna vastu, mis tollal oli, on see teid, ehitati standardseid, tüüpilisi koole üle Nõukogude Liidu, mitte ainult et Eestis ja nad olid kitsad ja, ja seal oli lastel väga ebamugav halb olla ja ma mõtlesin, et mis kurat, solkut, miks ei saa ehitada normaalset kooli, võtsin selle pika kadalipu. Ta käis siin väga pikk töö, oli see. Ja lõpuks sündis selline koolimaja ja tänu sellele, et sündis selline koolimaja, tuli Eestisse uued kooliehituslikku tormi tänab niinimetatud andke andeks peldikuid, nagu ma ütlen, ei, enam ei tulnud. Oled sa rahul sellega, mis sellest majast nüüd on saanud? Lapsi on vähe, maja on pooltühi. Ei ole ma sellega rahul, sest noh, elu oli tollel ajal selline, lootsin, et, et ma ehitan selle kooli valmis, ma olin kaks aastat direktor ja siis nagu öeldakse näilise edutamise all olin ma sunnitud minema haridusosakonda ja loomulikult mu hinge kooli kinni, eks ole, ja kui ma praegu lähen sinna, ma tunnen igat nurka, igat asja. Ma lähen nagu oma kodu, tunnen, et on midagi osa minust, eks ole, sest noh, kuna seal on minul suure energia läinud sinna ja võib-olla tänu sellele koolile ka ja kahele koolile korraga olin kabala koolidele. Ta ehitas seda koolide, treenerite oli pere. Tänu sellele võib-olla pere lagunes ka. Aga sellest kõigest me räägime pärast muusikalist pausi oled valinud Georg Otsa esituses sellise laulu nagu mõtisklus. Miks just see? Noh, oleks võinud olla ka ministriks olla, ainult et mulle meeldib ta vene keeles, on aeg, on teine, aga tegelikult alala vene keeles seda väga hästi. Georg Ots on, kui ta laulab, siis iga inimene tajub, et sealt tuleb talle midagi, see tähendab seda, et kui sa tahad, et saad laulus, midagi tuleb, selleks on vaja aega ja küpsemist. Selles mõttes ütleme Georg Ots, no ta on kahtlemata ajamees, mida kütad, tuli kohe õhtul pähe, mõtlesin, et no mis laulu ma võtaks, noh, võtame Georg Otsa seal väga hea laul, aga kuulame Mis? Igas kesk ja. Igas kes? Jaa, jaa. Jätkame saadet tänase saatepäeva tee suvekülaline on legendaarne Türi kergejõustikutreener Leonhard Soom. Ma tean, et sinu lapsepõlv oli erakordne. Nii mõneski mõttes sa kasvasid üles lastekodus, mis juhtus? No ma ei olnud, selles mõttes ei ole ta erakordne, et peale seda oligi see aeg, kus mehed tapeti ära ja peredel, kus oli palju lapsi, Pealt kuskil olla ja lihtsalt riik korjas ära paniga nad lastekodusse. No mina läksin nagu siis esimesest eluaastast koos oma vennaga lastekodus, aga minule nagu nagu teine põhjus. Mul ema hakkas nagu kuritarvitama seda vanakuradijalavett, eks ole, ja riik lihtsalt võttis meid ära panegi internaatkooli alguses lastekodulinna mitmed koolid ja selles mõttes ma olen küll nagu riigi kasvatada olnud, aga see oli tolleaegne niisugune. Noh, ma ei oska öelda, kas trend, aga lastekodus oli tohutult palju Eestis. Mida sa oma vanematest tegelikult tead? No tegelikult emast ja nii palju tema võttis mind enda juurde esimese kuni neljanda klassini. Ta võttis lastekodust ära ja venna jättis lastekodusse. Aga Isamaa ei tea, ma pole isa kunagi näinud, aga olete, arvatavalt oli isa selline Eesti ajal midagi sellist vallakirjutaja või midagi sellist tüüpi mees, ma sündisin 46, eks ole, aga nagu sa sõda lõppes, tähendab, temasugune mees ei saanud olla avalikult, sest oled kohe Siberi paistvalt. Ja ta oligi seal Harglas seal metsas mõne teise mehega ema, kes sinna toitu viimas. Ju siis selle toiduviimise tulemusena sündisin mina ja vend ja hiljem oli isal võimalik ennast päästa sellega, et ta läks Tallinnasse suurde linna, seal kadus suurde massi ära, mina tast mitte midagi teha. On sul hiljem olnud emaga veel kokkupuutega Emaga ema on juba ammu surnud, aga tema saatusele ka natukene samasugune ema nagu hülgas tema, tal läks ka nagu lastekodusse ja lastekodust läks kasuperesse ja nii edasi, et üksikult läbi elu läinud ja minu tee läks täpselt samamoodi. Milline oli elu lastekodus? No lastekodus ma võiks öelda, et prillikivi selles mõttes, et mul väga vedas, et lastekoduaega ma väga palju ei mäleta, kindlasti mäleta, mida küll, aga internaatkoolides oli tol ajal oli, oli see kool, kus mina olin vastsemenitanud koolja vaeküla internaatkool. Tähendab, need inimesed olid hästi niimoodi missioonitundega, sest internaatkooli ei tulnud tavainimene iga inimene, et sinna tulid ikkagi sellised inimesed, kes said aru, et nad lähevad ja kasvatavad võõraid lapsi ilma vanemateta lapsi ja tähendab need ei saanud olla nagu tuimad või kalgid või ükskõiksed, neile pidin natuke sellist hingesoojust olema rohkem ja selles mõttes on küll vedanud. Mida sa mäletad näiteks internaatkoolis elamisest, milline see päevakava seal oli, millega te seal tegelesite? Sügisel, kui praegu käiks üks noor kas või kuu aega selliste käike, nagu meie tol ajal tegime, siis nad oleksid kõik nagu viimasel ajal poisid. Hommikul kell seitse äratus, võimlemine, enese hooldamine tuba puhtaks kuni sinnamaale, et võeti hommikul puhtuse kontrolliva tuhakontrolli raames võeti lapiga tolmu, voodireformi kapi pealt ei olnud võimalik, sellised asjad, tuba oli tolmune, absoluutselt see ei olnud võimalik. Mul oli selline noh, niukene Taheva ei või olla mitte ainult selles mõttes, et olla parim ka toa koristamise poole pärast, vaid üldse elus, et olla nagu, nagu teed midagi, siis tee midagi asjaliselt niimoodi, et seal paistab silma. Meie tuba oli peaaegu üle koolitüdrukute tubades parim ainult mitte see lihtsalt puhas, vaid meil oli ta esteetilised, kaunisti kujundatud, tehtud ja see meeldis kõigile. Mida sa oled elust internaatkoolis ja lastekodus oma hilisemasse ellu? No sealt on palju võtta iseseisvuse ja enesega toimetulek, see on kõige tähtsam klassi pidi koristama, õppima, pidi laulma, tantsima, tööd pidi tegema üpris palju, meil oli kuskil veerandi seal 50 tundi ühiskasulikku tööd, kes praegu teeb, praegu ei tohi koolilapsed ühtegi liigutust teha kooli jaoks kooli heaks. Minu jaoks on see kummaline, aga me tegime tööd hommikust õhtuni, liikusime, toimetasime, päev läks kähku, kiiresti ja seda, mida ma oskan. Ma usun küll, et ma olen saanud ütelnud kolist. Sa meenutasid oma endise aegseid kasvatajaid väga hea sõnaga, kas tõepoolest on niimoodi, et kasvataja suudab asendada ema? Ei, loomulikult ei suuda asendada, aga, aga no kui tal on ikka tõsine nagu empaatiavõime ja kui ta ikka tajub arad poisile midagi sassis, tuleb. Minule naiskasvatad huvitavad, mul ei olnud mees kasvatajaid mulle naiskasvatajad ja ta tuleb lihtsalt võtab sul ümbert, küsi ütlik kinni, ütleb kuule, mis sul on. No küll sa ikka ära räägid küll ka, mis sul on ja, ja täitsa sellest piisab, kui sa oled üksi sul ele venda, õde, ema, isa kuskilt pole võtta ja sa saad selle pisikese toe, aga tol ajal olid need, ma veel kord ütlen, et tol ajal olid, oli kindlasti, olid teistsugused nadolid, siiramad, ausamad. Kas sa võid öelda, milles sa oled elu silma jäänud, et sul ei ole olnud praeguses mõttes sellist tavalist, korralikku, turvalist perekonda ümber? Kui mul oleks olnud isa ja ema ja oleks läinud, kuidas nad teineteist armastavad mitte ma ei oska, ma tunnen, ma tajun, ma hingest saan aru, mis on, mis asi on armastus, aga aga mul ei ole nagu sellist noh, eeskuju või näidet, et kuidas ta võiks olla, eks ole, võib-olla, et see on ka üks põhjus, miks mul võib olla pere, läks nagu lahti, kui ma läks, oleks ema, isa noh, teineteist hästi hoolinud teineteisest, oleks mulle kah see nagu külge hakanud mul seda näidiste mitte kuskilt võtta, elust põld, kõige tähtsam asi, ma ei ütlegi, elus ei ole mitte mitte armastust, sest armastuses praegu nähakse, mida alguses ilusaid silmi poisid näevad ilusaid sääri ja nii edasi ja lõpuks on see kõik kadunud. Mis siis asemele tuleb. Aga kõige tähtsam on hoolivus, hoolivus ongi see, et see lugupidamine teise poole vastu, eks ole, see tähendab seda. Mina ei ole tema omandad. Kui peres muutub niimoodi, et naine ütleb minu mees, siis on juba asi sassis, ma ütlen, minu naine, Ta ei ole minu, need on minu abikaasa, minu laste ema, aga see on teistmoodi suhtumine ju. Ma suhtun temasse kui lasteemasse. Ma suhtun temasse kui abi Gazasse, mitte kui omandisse, aga ta ei ole minu püksid, minu särk, ta on minu abikaasa, tähendab, mina aitan teda elus ja tema aitab mind. Abistame teineteist ka abielludes peab olema igaühel oma elu, peab jätkuma, aga meil tuli, lisandub juurde ühine elu, see meie lapsed. Ja selle nimel tuleb elada. Leonhard, mis sai sinu vennast, oled sa temaga hiljem kokku puutunud? Pärast kutsekooli lõpetamist Saaremaal Tallinna kraanajuht läks sõjaväkke, Novosibirski võttis sealt naise, vene naise, selle naisega tal kaks last, aga siis ta läks mingil perioodil õppis politseinikuks ja ta oli niukene ka natuke minu moodi, natuke tragi ja liiga, võib-olla võiks tagar löödia Novosibirskis oma korteri esikus, löödi maha ja minu praegu järgmine kõige suurem kohustus lausa on see, et ma pean sinna minema ja ma lähen Novosibirski. Kui me täna seda ei suuda, ma järgmine aasta annan igal juhul sinna. Kust te selle viimane lõpp oli? Ma pean enne kui minu aeg loojub, aga ma usun, et see ei loo ju nii pea, seda ma juba tean ette, tahan enne haual ära käia, aga ma võiksin riskima, kindlasti lähen. Kas see haud on vähemasti olemas, tead sa, kus asub? Ei, tean küll, sest et temal on väga tublid lapsed ja lapselapsed läbi õe nagu suhtlemine nendega ja noh, nemad on nagu kursis, mina olen kursis, aga nüüd praegu tekib ainult see aeg, millal neile sobivam aeg, et need lapsed saavad kokku ja see ütleme siis tema abikaasa, nad väga ootavad meid ja ma ise väga tahan ka sinna minna. Ja ometi on lausa imetlusväärne, et sina kui lastekodupoiss jõudsid Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuri õppima, kuidas ometi juhtus? Vaekülas oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi niukene tutvustus päev, kehakultuuriteaduskond on tahtjatele, aga ega ma ei tahtnudki kehakultuuriteaduskonna mind, ma olin sajaprotsendiliselt veendunud, et ma lähen arstiks ja, ja ma usun ka, et hilisem elu näidanud, et mul on niuke head käed, tundlikud käed ja niukene nuti või kuidagi intuitsiooni nagu ravimisel arstiteadusest, eks ole, ma oleks läinud arstiks, oleks talle ka väga rahul olnud, aga siis tuli Heino lipp, legendaarne, ma ei oska öelda, meil praegu sellist kuju polegi, võib-olla Palusalu on võimsam, eks ole, Reino lipp, legend andis mulle paberit, peda vastikute katset kehakultuuriteaduskonna sellele selle kuu päeval ja kõik oligi läbi. Kuivõrd kehakultuuri teaduskonnas inimese sisemus üksipulgi läbi võeti, me hiljem räägime sellest, et sa oled juba väga hea massöör, et sa järelikult ikkagi tead, mida sa teed inimesega. No ma ise julgen öelda, et see on ikka looduse poolt kaasa antud, kui kõik arvavad niimoodi, et ma sööriks on võimalik õppida, siis ma väidan, et ei ole pottsepaks ei ole võimalik õppida, sa pead pottsepaks sündima ja samamoodi Massõõriks, eks sa võid võtteid, värgid, ära õppida autot vaid juhtima, mida, aga mitte niimoodi, et ma hakkan, õpetaks, õpetakse ei saa hakata, sa pead sündina õpetajaks. Mis sai pärast ülikooli lõpetamist pärast ülikooli lõpetamist, ma ei lõpetanud õigel ajal ära, vaid kuna mul 68. aastal tervis läks rikki käest, ärad, üks neer, mul võeti välja, ma olen ühe neeruga inimene, kes elab juba 68.-st aastast saadik, et varsti saab siis 50 aastat. Ja pärast seda lõppes mul nagu tippspordiga tegelemine ära, noh, kuigi ma üritasin Pedas kümnevõistlust teha ja tõenäoliselt oleks suutnud teha seal noh, päris päris päris heal tasandil Eesti tipptasandil kindlasti, eks ole, kui mitte Venemaale veel jõudnud. Kas seal medalile, see on juba natuke keerulisem. Millal tuli abiellumine? Abiellumine tuli sellest hetkest saadik, kui ma käisin võistlustelt võistlustele, laagrist laagrisse ja siis korraga tulen õhtul koju ja tunnen, et midagi olulist on puudu. Puudu oli lastehääl ja siis lõi kõlks, eks ole, et võiks nagu selle peale mõelda, et leida selline naisterahvas, kes võiks olla lastele ema. Kui vana sa olid? Aga ma olin siis 33, neli. Ahaa, nii et ikkagi juba üsna sellises eas, et no vene ajal oli ju tavaline, et 22 viimane taks öeldi vähemalt naisterahvaste kohta. Jah, aga ma arvan, et ma olin tollel hetkel ma olin küps praeguse noortele tahaks öelda ka seda põhikooli tasandil juba minnakse sängi. Ega see armastus ja see voodi ei kao siit maailmast ära ja, ja tüdrukud kama ilmastele ka, ma väidan seda, et abielu peab inimene olema küps. Ta peab olema teatud küpsusega teatud valmis teatud elukogemusega, siis võtsid naise, esinesid lapsed. Nii juhtus jaht, lapsed on olemas, need on ammu juba suured ja ja elavad igaüks oma elu. Aga ometi, sa oled juba ka varem öelnud, et sinu pere läks lõhki, mis sai saatuslikuks. Kas armastus sai lihtsalt otsa? Võib-olla ei saanud teineteisest aru, ju mul ei olnud selliseid õpitud oskusi, põhiviga oli võib-olla see, et mul tollal üpris suur koormus, sest ma nagu ehitasin seda kooliline kabala kooli direktor ja, ja samal ajal tegin trenni ja tulin hommikul kell seitse läks ikka olnud ära ja õhtul tulin koju, lapsed juba magasid ja neljas asi käis, eks ole, et noh, tõenäoline oli see, et me elasime nagu ühes korteris, aga selle ühise elu peale läks nagu vähe aega, eks ole, et, et ei olnud võimalik reaalselt tollel ajal tõepoolest, see oli, no nii pingeline aeg, koolimaja vajas ehitamist ja kõik muud asjad ei saanud. Ja see pingeline periood või see asi mu abikaasale see sobinud? Mina saan aru niimoodi, et kui on lapsed sigitatud, siis peaks olema sellel perel mitte läbi valu ja läbi, kui mees peksab ja oma naist ja nii edasi ja on hästi vägivaldne, siis tuleb lahutada, eks ole, aga kui ma ei joo viina, ei peksa, toon raha koju, no siis, kui niinimetatud armastus lõpeb ära või mistahes ta alguses, kui see lõpeb, ära, siis tuleks sinna maal elada, üritada elada koos, senikaua kui lapsed saavad puberteedieast üle. Mis sinu elus pärast lahkuminekut muutus? Muutus see, et ma muutusin vabaks meheks, ma ei olnud enam kellegi naise mees, vaid ma olin vaba mees ja pärast seda me suhtleme sellel tasandil, eks ole, me suhtleme kui head tuttavad, kui noh, laste vanemad, eks ole, pärast seda me suhtlesime palju paremini, kui suhtlesime, siis kui olime abielus. Ma ise nagu põhjendan seda sellega, et pärast seda ta peab nagu minuga arvestama, mina pean temaga arvestama, eks ole, et me peame mõlemad teineteisega arvestama, mitte esitame teineteisele pretensioone. Et ei seda teist või kolmandat, kuuendat, kas side lastega on püsinud ja loomulikult kogu aeg, side on, on hea ja mingisugust teemat selle tasandile nendel oli juba nendele on ka juba lapselapsed ja tuleb veel küll hiljem ka nagu minagi ütleme, noorem tütar sai lapsed vara, aga, aga vanem tütar võttis ka seal asja hilja ette. Kui mitmekordne vanaisa sa juba oled ja kas on olnud võimalus ka reaalselt vanaisa kohustusi täita? No vanaisa kohustused nii vähe võimalik täita, senikaua kui ma selle aktiivse ja intensiivse elu juures olen praegu on väga keeruline ja poisid on poisid, kellega võiks tegeleda see noorema tütre poisid, eks ole, noh, nad ei ole niuksed, spordilembelised spordihuvilised, et ma võtaks nad kaasa laagrisse, hakkaks nendega. Aga see tuleb, ma olen seda juba endale ette mõelnud, et see aeg tuleb kindlasti ja ma võtan selle käsile. Lapselapsi on praegu kolm ja kohe tuleb neljas. Oled Leonhard siiani üksi. Kas üksijäämine on sinu teadlik valik olnud või see lihtsalt on niimoodi juhtunud? Ei, ta ei ole mitte niimoodi juhtunud, et mul on pikka aega niimoodi noh, nagu kuskilt käib, tuksub läbi, et võiks keegi inimene kõrval olla, et noh, väga keeruline minna, pittu, lähed üksi või läheksid kellegagi kuskile matkale või kontserdile, ma tahaks väga käia kontsertide, teatrite üksi on kuidagi nagu ma ei oska öelda, kuidagi naljakas, ma jah, Türi kontsertile ma käin üksi, käin, teen ära. See ei saa olla praegu see, et mingi igavene suur armastus, lõpp kuskilt pähe või vot see peaks olema esseed, et peaks olema üks selline inimene, kelle kõrval ma tunnen, et ma tahan ta kõrval, on, kellest ma hoolin. Ja teiseks muusikapalaks oled valinud Toomas Uibo esituses laulu võõras mees. Põhjendamiks. Aga ta on nii loomulik, nii siiras, nii puhas ja mulle sellised ausad, puhtad, siirad inimesed meeldivad ja seal on väga hea sõnum sees, eks ole. Ma hoolin väga sinust ja temast ja vahel ka kaunist naise käest. Ma hoolin taimest, loomast ja linnust ja linnulaulust, mis rõkkab rinnus, ma hoolin päikese, kullast ja kõigest, mis võetud mullast. Ma hoolin kindlalt maisest elust ja ei hooli üldse mõttetust mälust. Ma hoolin järvest ja jõest suuresti väikesest tõest. See luuletus on tegelikult veel palju-palju pikem, kui palju sa, Leonhard oled üldse luuletuse kirjutanud elus? Noh, ma pakun niimoodi kuskil paarikümne lähedale millest see räägib, et üks meesterahvas kirjutab luuletusi, hing on õrn sees? Vot nüüd sa said sinna pihta, sest tavaliselt kui inimesed mind tunnevad, siis nad tunnevad selle järgi, et ma annan staadioni peal ja ja näevad ühte, ühte spordimonstrumit siis kui on näitles, räägitakse nüüd näitlemist, aga keegi ei küsi tema muust taustast muust elust. Kas ta on inimene, kas tal on hing sees ja mis teda hinge poolt nagu toidab ja sellepärast ma olen kirjutanud laule ja luuletusi ja ühe etenduse tegin valmis ja kui vaja, äkki siis ma teen ära, kui sagedasti tuleb Te neid olukordi, et hing on nii haige, et paneb luuletama tulevikku ka, aga noh, ma mõtlen, kellele ma seda teen, kui ma kirjutasin selle luuletuse, siis mul üks väike kokkutulek oli siin esitas nendele sele, kellele ma selle luuletuse teen, ma teen jah, selleks, kuigi tekib variant, kirjutatud teksti valmis ja hingan jälle kergem. Leonhard saa tähistati tänavu sügisel 70 esimest sünnipäeva. Millest sellises eas mees veel unistab? Mis unistada, jumal, maa, mon unistuse täis, ma tahan veel. Esimene unistus on see, kui need Gretega Ma siin jaanuari, kus rääkisime pärast tite saamist, ta tuleb tippsporti tagasi ja tal on siiski eesmärk minna Tokyo olümpiamängudele. Ja kui see niimoodi on, siis ma elan praegu nagu, nagu selle eesmärgi nimel, eks ole, see on nagu nagu esimene eesmärk, teine eesmärk on ju, mida ma olen tahtnud saada, aga no treenerile palgaga on väga keeruline sinna jõuda, aga kes teab, mis põhjusel võib juhtuda äkki madalamale palkmaja? Ma tahan omale palkmaja, kus ma hommikul tuleksin teisele korrusel seal rõdu peale ja kuskilt Kasdemmaa maas ja tulen hommikumantlis, joon tass kohvi ja olen oma palkmas nii tervislik majaga, ma ei tea, miks mul see ettekujutus on, aga see on väga kihvt. Ma tahan maid näha, ma ei ole tegelikult maailmas nii palju käinud, ma olen vähe käinud, eks ole, Ameerika mandril on käinud, aga tahaks noh, maailmas ringi käia see niikaua kui tervist ja aega on ja raha on reisida ja see maailm, millega ma praegu nagu edasi lähen, see niinimetatud paramaailm. See, mida ma õpin praegu kahe aasta pärast, ma olen selle niukene, selle kursuse lõpetanud, siis ma saan tegelik oma võimet teada, kuigi praegu võimud on juba olemas ja võimsat. Ma saan inimesi aidata ja väga palju aidata, et see minu noh, nagu perspektiivi. Kui ma neid mingil põhjusel jään noh, ütleme jalutuks või, või tööd enam ei ole, siis see töö on see töö, millega ma kindlasti saanud mingisuguse kopika endale pensile lisaks teenida. Need mul hirmu selles mõttes ei ole. Räägi natukene siis sellest paramaailmaga tutvumisest, kas see on seotud ka sinu heade käte ja massööri oskustega? Jah, et kui ma nüüd ütlen, et ega need käed on sellised, nagu nad on, aga mina ei saa nendest aru, seda saavad aru need sportlased, kes nende käe alt läbi käinud, erinevad, siis nad saavad aru, et need on teistsugused käed. Aga see, mis mul nagu selle kõrge sentsitiivsuse see on ja et ma sain oma lapsi hästi magama panna ja et ma alateadlikult ei teadnud, aga mõjutisena Xi või kasvandike spordivõistlustel, noh, lihtsalt paned käe õlale, ütled talle, millise sõna ja kahjuks see toimib väga hästi toimib. Praegu ma teen kõike seda tegevust teadlikud ja teadlikkus selles mõttes, et tavainimene arvab, et energia on see, mis, mida sa sööd sisse need kalorid, eks ole, või või energia tuleb, ütleme läbi traadi. Aga ta ei saa aru, et meie ümber on kõik energia absoluutselt tühja kohta ei ole mitte kuskil ja see kõik on energia, kuna ta on energia, ta vibreerib, kuna ta vibreerib, siis seal on informatsioon, kuna informatsioon, siis seda informatsiooni on võimalik kasutada enda kasuks pidama, praegu teengi. Ma olin 10 aastat tagasi terviselt väga raskes seisundis, noh, pääsesime ära, lõikus toimus õigel ajal õiges kohas ja sellest ma tahtsin ära, aga ma siis oli terviselt viletsam. Aga praegu kõik ütlevad, miks ta selline on, et vot seesama asi, see mentaalne tegevus ja ma saan ise ennast aidata, aitan teisi, eks ole, et kõige tähtsam on sul mõte ja mõte on materiaalne, kui inimene saab aru, mõte on materiaalne, aga ta ei saa katsuda sõnaga, aga läbi selle on, et läbi selle mõte on võimalik mõjutada ükskõik mida teist inimest või kolmandate kuuendate. Kui seda inimene teab ja jagab, siis ta hakkab sellesse uskuma. Ja läbi selle on võimalik tervendada. Selleks ei ole vaja palju. Ma nõustun praegu noh, ütleme paarkümmend Eesti tippsportlast, nõustan toitumisalal ja kui nad jäävad mingil põhjusel kuskil midagi, on seal on miski koht valutab või kuskil käsi, selg, jalg või midagi, siis energeetikamaailmas on võimalik seda korrigeerida ja korrigeerida energeetiliselt maailmas selleni öeldakse. Paned selle energia normaalse tikuma, toimubki hetkega ruttu paranemine. Milliste tervisehädadega inimesed sinu poole pöörduvad? Ma mõtlen, tavalised inimesed, kes ei ole sportlased? Väga palju on, liigeste haigused on, neid on üpris palju, kellel ei liigu, jalad, käed, värgid, maantee saan teha talle hetkega, see ei võta aega üks kuskil kümmekond minutit, eks ole, või on energiapuudus või väga palju on selliseid, kes tulevad, on tervisega pahuksis, eks ole, ja siis tuleb panna paika toitumine ja eelkõige ütleme toitumise mõtlemise saab omavahel nagu kuidagiviisi ühendada, sest toitumine, selle aluseks, selle inimene ei saa aru, et ajab omale suust sisse ükskõik mis kõntsa. Räägi tuleb, aga ta ei saa aru, tervise alus on mitte mitte see, mis ta sisse ajab, vaid tervise alus on see, missugune seedimine, seedimine, toitumise alus, aga seedimine on selline, mida sa sisse ajad. Ja neid viisakalt öeldes seinast seina. Ma olen ravinud siin koeri, kassi hobuseid ja aitab, loomi on kordades kergem ravida, sellepärast et loomad tajuvad energiaväljas kõike seda palju kergemini kui inimene. Ja inimesed ei ole võimalik aidata ainult sellel puhul, kui inimene ei usu sellesse. Inimene paneb, kui usute olla mõtet, mu usuta panebki nagu piiri ette ja siis ei juhtu mitte midagi. Üks reaalne asi on loomulikult massaaž ja olen minagi ühe korra sinu käe all käinud. See oli selline olukord, kui mul oli selg nii läbi, et ma ei suutnud püsti seista rääkimata millegi tegemisest ja ma tulin sinu juurde ja 10 minutit ja, ja mul olid valud kõik möödas, mida sa ometi teed inimesega, et see on võimalik. Vot see nüüd on see, mida ma siis ei teadnud, et ma tean, mida ma teen, see ongi niimoodi, et kui ma pane nüüd käed peal, käed on hästi energeetilised, hästi võimsad. Ja ma ei teegi mitte midagi muud, kui tasakaalust on sinu energeetilise välja. Üks asi on see füüsiline pool, kõige hullem variant on olnud siin selline mees, kes tuli kahe karguga siiasamasse massaazi ruumi ja ma tegin talle nüüd sõna otseses mõttes päris tõsise füüsilise massaaži. Ja siis ütlesin nüüd tule maha ja tuled maha, nii nagu oled. Tere, veenemine. Anna mulle kark, mõtlesin, mitte mingis karku, sa ei saa, sa tuled maha ja kõnnid nagu terve inimene, ta tuli maha, ta jättis kargud rahule. Ei olnud vaja korke. See on uskumatu, mis toimub, aga on võimalik, kui mu naine ei saanud lapsi magama, mina panin käe otsmiku peale ja kolm last magas 15-le. Kõik magasid proobani kaks tundi õhtul magama, lapsed ealaga. Mis inimesega tegelikult juhtub, kui oskaja massöör talle käed peale paneb nii-öelda, mis nende lihastega toimub või, või toimub midagi veel? No üks asi on see nüüd, mis ütleme, toimub nagu füsioloogiline, eks ole, kui ma masseeritama lihased, eks ole, tähendab, seal ei muutu midagi muud, kui lihased lõdvastuvad, eks ole, ja ainevahetuslik tegevus paraneb, laguained lähevad kiiremini minema ja toite, need tulevad kiiremini tagasi ka sama, no näiteks käed pannakse peal riiki, pannakse käed peale, inver tunneb, ongi kergem, eks ole, aga ma ei pea seda tegema, ma saan niimoodi, et ma ei pane isegi käsi peale, ma ei puutu ka inimesed ja toimub kiirem tervenemine, kui toimub massasega massaaži tegemisel on üks halb asi see teema, et kui ma puudutan füüsiliselt seda patsienti siis kui patsient on näiteks väga haigel, siis need haigused kogunevad ka minu külge. Seal on, ma pean oskama teadlikult ennast ennem kaitsta, et seda ei toimu. Vot see on see massaazi nagu allpool ja nüüd, kui ma pidevalt masseerin, tavaliselt massaazi tegijad väsivad ruttu ära, hoiad haigestuda, mida nad ise ei tea. Leonhard, me oleme korduvalt rääkinud, et sa saad sügisel juba 71 sulle otsa vaadates ei pakuks rohkem kui 60. Aga mida ikkagi teha, et püsida kõrge eani, ergas, aktiivne, elurõõmus ja positiivne, mida sina soovitad? Ma ütleks niimoodi ära mõtle negatiivselt, juba sellest piisab, negatiivne toodab negatiivsust ja positiivne toodab positiivsust, see on üks poolteiseks juba 70 taha, inimesed, nendel on põhiteema, on hirmud, hirmud hommikust õhtuni. Misson, hirm, hirmu, teadmatus, miks minusugune inimene peaks kartma? Ma, miks ma peaksin hakkama mõtlema praegu mingisugune surmale värgil asjale, kui ma näen ja ma tunnen, et mul energia sees kõik toimib? Võib-olla võtan veel teise või kolmandakorrana isegi, miks wet, eks ole. Aga kui ma niimoodi mõtlen, see tähendab seda, et ma, ma ei mõtle haua poole, ma pigem mõtlen ikka sinna positiivse poole, et kogu aeg läheb elule paremaks. Igal eluetapil, kui ma olin noor poiss, olid oma võlud, oma võlud ja oma vead ja head, eks ole. Vanusega ainuke asi, mis muutub selgelt, on see, et tervis, eks ole, kui on, ütleme, luu- ja liigesehädad Molgata tasakesi puusate midagi teevad, annavad ennast märku. Aga toitumisega on võimalik oma energiabilanss nii palju muuta ja nii võimsaks muuta. Uskumatu, aga põhiline on see. Suitsu ei saa olla napsust ei tasu keelduda, nii kui öeldakse, et pitsi mina ei sülita kunagi sülitanud ja et ei pea kartma, tähendab niukene steriilsus. Kõiksugustest asjadest ei ole mitte kunagi terviserea. Vaadake väiksed lapsed, näitajana lähevad lasteaeda, pesevad 12 korda päevas, käsija tulevad koju, jäävad haigeks. Aga see väike laps, kes on põrandamaas kõik, mis näppu tuleb, see käib suust läbi mingisuguseid haigused, mitte midagi stabiilsusele, mitte milleski ja mitte millestki. Ma ei, ei ütle mitte midagi, näiteks Gerd Kanter, ta mõtleb, tema saab, elusin, Makkolist hakkab, loomulikult saab ma alkoholi propageerija. Aga, aga kuidas öeldakse, teinekord võtan napsukene veini või midagi muud või noh, ei ole üldse teemat, eks ole, aga suitsu küll kurjast, seal väga kurjust. Ja kõige hullem on see, et süüakse praegu nii meeletult valesti rafineeritud toitaineid, mis on poes valmis tehtud, kõik asjad. Kui inimene tahab olla tark, siis kõigepealt võtku looduslikke toitained, juurikad, suhkrutooted, neid tuleks kohutavalt piirata vananemisele, eriti ei tohi vältida rasva, mida teevad pekk ja rasv. Need on kaks eri asja. Et see, mis kõhu peal ripub see, ütleme, see rasv, eks ole, aga kui võtate peekon munaga süüa, see on tervisele mitte kahjulik, vaid lausa vajalik. Minule praegu see periood, kus mul tulevad meelde kõik need ajad, kui ma tülile tulin 70.-te aastate alguses. Mul on jälle nagu uus tuur niimoodi, et aidata inimesi, kui näen, keegi kuskil väga hädas on, minu meelest läheme puid lõhkuma, seal üldse teema nagu tsükkel hakkab korduma ja mulle on uuesti sedasama tsükkel tulnud tagasi see, mis ma olin noorest, meenutage seda, mida noores eas tegid. Taasta need asjad ära, ära viska midagi, aga ära otsiga väga uusi, need uusi praeguses maailmas uut ei ole, midagi sellist, mis sind arendaks, vot missid toidaks, mis sind aitaks, ma tahan jälle tagasimetsale. Ma Daniela, rahu, ma tahan jälle äikest. Ma tahan jälle tormi, ma tahan jälle Niukest võimsust. Leonhard, kui püüame sinu 70 eluaastat kuidagi kokku võtta, siis mis on see, millest on sul tagantjärele kõige parem hea meel, mis on olnud tõeline õnnestumine? Ma ei tea, kus on tulnud, aga mul on olnud elus väga head õpetajad, väga õpeta, võib-olla ka raamat või mingisugune tsitaat, võin ükskõik mida. Ja ma olen uhke selle üle, et ma olen endale need asjad läbi mõelnud ja võtnud need endale relvastusse ja see on seeläbi minema. Praegu suudan teha niukseid arukaid otsuseid. Mul on elus selles mõttes vedanud, et ma ei ole astunud viisakalt, öeldakse ämbrisse e treeneritöös ei mujal. Ja lõpetame soovitustega neile, kes arvavad millegipärast, et pensionile jäämine on üks suur katastroof ja, ja sellega on eluliselt lõppenud. Mis sina sellest mõttest arvavad? Sellisest mõtteviisist arvad? No kuule, inimene, kui sa seda niimoodi mõtled, siis võta kätte, mine tark soovituse sulle, mine tuppa peegli ette, vaata peeglisse, räägi selle mehega ja räägi hästi kõva häälega, vaata talle silma. Katsu talle valetada. Mulle võib valetada kui ükskõik kellele valetada, räägi selle mehega või naisega, kes sul seal otsa vaatab ja küsi tema käest, mida sa tahad, miks sa tahad, mis seal elul tegelikult siis viga on, kas keegi peab sulle elu ilusaks tegema või teed sina ise endale elusaks? Mulle sobib alati selline muusika, mis nagu raputavad, mis käib nagu emotsionaalselt läbi, noh, näiteks võiks arvata ära keegi, kes on minul lemmikhelilooja sel kummaline, aga ma ei tea, miks, millepärast ma saan Pärdist ropult hästi aru. Tema muusika nagu tuleb, käib kerest läbi kohe või ütleme, niisugune võimas nagu Tšaikovski, Tšaikovski, esimene klaverikontsert, nii väga võimeliseks küll, kui keegi pisikesed, mis pilliga ma sarnane või mis pill ma tahaksin olla, no ma oleksin kas orel või klaver, ma ei taha olla seal mingisugune niukene väike tinistada, eks ole, et ma tahan, et see pill ja muusika, see tekitab mingisuguse emotsiooni. See tähendab, et see muusika on väärt. Aitäh Leonhard Soom selle südamliku jutuajamise eest ja mina soovin sulle küll pikka iga, nagu sa ise ütled, et sul on veel väga palju aastaid ees. Et unistused täituksid, et sa saaksid veel palju reisida. Et ühel päeval oleks ilusas kaunis kohas rõduga palkmaja, kus sa unistad, aitäh, veel kord. Saate toimetas Olev Kenk kuulmiseni.