Tere päevast, head kuulajad täna laupäev, neljas november, MINA OLEN Ülle Karu. Tänane saade on tervenisti pühendatud ühele, väikesele, aga väga tublile teatrile. Teatervaarius tähistas esmaspäeval, 30. oktoobril oma kolmekümnendat sünnipäeva. Kuuleme katkendeid juubeliõhtust Premier ja räägime vaariusest. Kõik laulukatkendid, mida saates kuulete, on pärit vaariuse lavastustest. Kõigepealt pidulikku õhtu sissejuhatus laval on Alo Kõrve president Lennart Meri, Egon Nuter kehastuses liid edre jah, teisedki näitlejad ja loomulikult võrratu ooper-kvartett. Aga on, kus näitleja ja Alo Kõrve linnal napib, aga sellega nagu tulla, kuna tal mähkmed, kui see läbi ta tuleb, astub siit läbi ja tegeleb vajadusega, aga teni tegeleb mina Piitele teise. Suurepärane, nii, aga kus on ikkagi siis näitleja tervist? Ja mingil kombel elavad meie ümber ja meie siis kõik seni sõna- ja mõtte. Ja millega, millega tegeleb? Keele ja peapinnal on vaja teha ja ja tema toon aga naine. Ei avaldata, eks ole, mida ütleb, et magan päris asja. Aga tead, ma ütlen sulle, kui sul on vaja rihma tagasi. Koledad kompadenarki. Kajama. Rammu na suukoolil sõnad vaiksena. Mu. Ema on munev, mis. Räägivad ja ka saateid kui armastav Rammu na karjud vilkalt jälgima. Rammu reco turism, variana. Laulis Urmas Põldma laul Ramona lavastusest lõbusadezdoonlased. Me üritame need raadioteatri toimetaja ja teatrikriitiku Pillerin purjega kokku võtta vaariuse teatri 30 aastat, no ma ei tea, kuidas meil õnnestub paarilise teater on olnud lähedalt tuntud ka raadioteatriga ja see on ka üks väga tore aspekt, et päris paljud vaariuse just need kirjanduslikud lavastused on jäädvustatud kuuldemängu versioonidena ja on Ivaariuse näitlejatega, käidi Sarapuu on teinud ka kuuldemänge, siis teiste koosseisudega. Lisaks on ta ise kirjutanud kuuldemänge ja see on juba ikka paarkümmend aastat ja mitukümmend on neid salvestatud. Et see on veel üks osa vaariuse jäädvustamisest ja, ja Heidi Sarapuu on olnud pikad sarjad Põhjamaade kirjandusest, kus Friedebert Tuglase ja Elo Tuglase reisidest näiteks on üks pikemaid keskeprogrammi sarju ja kirjatähti põhjataevas ja ta on teinud väga põhjalikku jäädvustamist tööd kultuuri- ja kirjandusloo kallal küll, jah. Kas sa mäletad vaariuse algusaega 30 aastat tagasi? Ma mäletan eriti selgesti seda arbujate aegu, lavastust, mina nägin seda Särevi muuseumisse, see oli ka Kristjan Raua majamuuseumis, ma sain aru, aga see oli kuidagi tunglesid tohutud rahvamassid ja see oli nähtus sel ajal ja seal olid ju Alver ja Talvik tegelased ja ei saa unustada, et aeg oli selline piiripealne, kus veel nii väga ei räägitudki arbujatest näiteks, eks ole, ja, ja need noored inimesed, kes siis olid ju ikkagi kooli õpilased, veel, see algas teatriringidest. Hiljem jah, näitlejaks aselt Dan Põldroos, Toomas Tross ka jah, Toomas Tross oli ka päris alguses ikka tõesti ja taga, seal on ju väga palju neid muidu kultuurilooliselt olulisi inimesi nagu Juhan kreemja, Indrek Pajumaa ja ja seal tõesti see niisugune. Ühelt poolt, et selline nooruslik tegemise tuhin ja rõõm, aga teiselt poolt see väga selge vaimne hoiak, see luule ja, ja sõna respekteerimine ja vahendamine, mis Heidi Sarapuuisikust kindlasti lähtub, mida ta neisse süstis, aga ta leidis ka vastuvõtliku pinnase, et see kuidagi puudutas ja tekitas sellise väga erksa ja rõõmsa ühistunde. Ja sealt see kuidagi algas ja mulle tundub, et see kogu aeg sa vaatad seda 30 aasta pikkust teekonda nagu üht lõpmatut lavastust vist ei olegi nii sihiteadlikku teemaga ja kindla ühe sihiga teatrit kui see väike vaarius. Esialgu olid tal õpilased, kes lugesid luulet, nii-öelda asjaarmastajad. Mingil hetkel võttis Heidi Sarapuu oma teatrisse näitlejad, kas siis muutus midagi või see vaimsus läks ikka edasi. Ja see käis ka kuidagi järk-järgult, eks ole, õpilased läksid paljud ära õppima ja, ja tuli üks teine juurde, aga samas ikkagi jäiga sellest algus Troppist veel päris pikalt. Ja minu meelest huvitav on ka alati olnud see, et seal ei tunne nagu niisugust tasemevahet, et siin on harrastaja, ütleme siin on siis Brow, näitleja Nad, sulanduvad kõik kokku, et see väga tugev ansambli lisust, see tähendab ikkagi ka seda, et hästi selge, on see sõnum või see, mida sa tahad öelda. Tal on ju ka kaasatud olnud. Ütleb, et praegu me oleme jõudnud Eston lasteni, aga varem on olnud kaasatud tantsijaid, väga oluline on olnud, et laul, tants, sõna, kõik on sünteesis seal lavastuses, aga nad kõik kuidagi hästi sujuvat tervikuks. See peab olema mingi eriline lavastaja oskus, mis see on, mis selle terviku teeb, sest kõik, kes vaariusesse tulevad ja tahavad tulla, see kuidagi tõmbab endasse jah, ei ole vahet, kas siis ütleme, linnateatrist tuleb Alo Kõrve või tuleb Priit Volmer ja René Soom Estoniast, et kõigil on seal hea olla, Nuter ja Liina Tennosaar ja ja vaatajatel on neid hea vaadata, et ikkagi me jõuame Heidi Sarapuu isik, kuni see on ju väga tugevalt ikkagi ühe naise teater, mis on ka kultuuripildis hästi haruldane. Et ju see tema mingisugune nakat tavvõime on siis seda vaimsust anda ja hoida ja seal on ka hästi oluline see mängurõõm ütleme lavastused on olnud tonaalsuselt väga erinevat, seal on olnud väga traagilise saatusega luuletajaid ja noorelt surnud ja üks läbiv teema on ju kogu aeg olnud see, et kuidas loovisik tuleb toime ütleme, proosalise argipäevaga rahahäda ka igasuguste inimsuhetega sellega, et on tundlikud närvid, kogu aeg, närvilõpmeid, eks ole, pintsaku peal nagu öeldakse või kleidi peal. Aga selles kõiges on kogu aeg olnud niisugune elujaatus, et mina ei mäleta seda, et ma oleksin rusutud saalist välja tulla, et seda ei ole nagu kunagi, et sul on ikka väiksed viivad, kasvavad või sa mõtled, et elus on midagi olulisemat kui seesama argipäev, mis võib-olla hall rõhub. Et võib-olla see on ka see tunne, mis kõiki näitlejaid seal paneb osalema, et sa saad natukene kõrgemale, saad selle argise ja ulmelise kohale, mis ideaalis peaks igas teatris olema, aga, aga võib-olla alati igal pool ei ole. Seda, ütles Renee Soom, et talle meeldiks väga, kui Estonias oleks vanade Estonlaste vaimsuse vaariuse teatri vaimsus, see paneb mõtlema selles suhtes, et miks see vahel ja kust see vahel kaob ja kuidas seda kogu aeg kinni hoida ja kuidas üks väike vapper teater suudab seda hoida. Ei ole üldse, neil ei olnud kerge, vastupidav ja ikka kiputakse neid tõesti vahel unustama, nagu ka seal juubelikavas välja tuli. Seesama Eesti sadareid kaasatudki ja nende staatus on kogu aeg niisugune lahtine, nagu et on siis nüüd päris teater või ei ole, päris tead, aga samas on neil väga tugev oma publik ja oma fännid ja, ja küllap see vist ongi nii, et kui sa seal käima Kadi ja kuidagi selle tuuma kätte saada, et siis sealt enam eemale ei saa, see on seesama, mis haarab ilmselt näitlejaid sinna. Väga professionaalsed näitlejad just nimelt ja tahavad tulla sinna seda lõpuni vist on väga raske või isegi võimatu defineerida, sellepärast et kui see ära sõnastada, siis kauka mingi saladus ära. Seesama saladuse hoidmine ongi vist tähtis, aga seal võib tekkida ka seesama rollide järjepidevus, just et seal peol ka, ütles Peeter Kaljumäe mulle ta igatseks veel Eduard Vildet mängida või mingit uut lugu sellest. Need Vildet pinnad. Seal saab ka näitleja ühe rolliga tegeleda, läbimist Me lavastuse, mis on ju ka üsna haruldane, ega seda repertuaariteatris naljalt ei juhtu, et sa saad kanda ka oma teemat ja sa saad ühte tegelaskujusse süveneda, süveneda, et need on noh, niisugused näiliselt on nad nagu väikesed kammerlikud teatriõhtut, aga alati on ka see imekspandav, et kui palju on seal sõnade taga, kui palju Heidi Sarapuu nende tekstidega tööd on teinud. Kui paljud tsitaat, et sai nagu ei saa arugi ühel hetkel, et mis selle ühe lause sees kõik on, millal seesama Benno Hansen võis seda öelda ja mis aeg ja kõik seal taga on või Kultas, eks ole seal suurem kui saatus, et näivad niisugused skemaatiliselt natuke või vahel nagu valmis šnitiga tekstid või, aga seal all on tohutu töömaht, see on teater, mis ei võta valmis teatritükke, vaid Heidi iga kord ise kirjutab, kusjuures sageli ta peab silmas ka või enamasti vist peabki silmas konkreetseid näitlejaid ja ta on andnud ka meie suurtele näitlejatele rolle näiteks ene Järvisele, jah, liidedrele tükki kirjutades ta juba peab näitlejaid silmas ja kusjuures ta isegi mõtleb sellele, et näitlejatel oleks tööd ja seesama jällegi, mis peaks olema elementaarne ka igas suures repertuaariteatris, aga vaatame nüüd päriselt asjale näkku siis palju me seda näeme, et järjepidevalt tegeletakse täitleja arenguga. No kas või seesama lennud, et Egon Nuter me kõik teame, et ta on Lennart Meri rollis nagu omas kodus, aga siin tuleb mingi tõsisem ja hapra värb äkki juurde, mida varem ei ole olnud nagu näib, nagu näitleja üheks vanasse voolusängi, aga vaarius annab ikka mingi uuelt nihvi sellele juurde. Egon Nuter ütles ise ka, et see ei ole päris seesama, et see on juba vanem ja kogenum Lennart Meri. Kuhu vaarius paigutub, milliste teatrite hulka päris keeruline küsimus, sest et noh loogiliselt ta nagu paigutuks nende väiketeatrite hulka, samas kas meil teist sellist luuleteatrit ta ei olegi enam nüüd päris luuleteater tal võtnud lauljad ja kirjanikud on kogu aeg olnud, aga ka lauljad, näitlejad võib-olla on ju olnud varemgi, eks ole, et ütleme siis loovisiksust ega tegelev teater ega päris sellist ühele väga avarale ja laiale inimlikule teemale pühenduvad naljalt vist ei olegi ja vahel tundubki, et teda ei osata kuidagi paigutada või, või et teda jäetakse kuidagi üksik, laseks aga ilma vaarius, et oleks ikka väga palju vaimsust vähem meie teatri maastikul üldse minu jaoks on see täiesti kujuteldamatu, et teda ei oleks. Rääkimata sellest kultuuriloost ju, millega varjus kogu aeg tegeleb Eesti kultuurilugu, millest väga, me ei teagi midagi, mille noh, jällegi Heidi Sarapuu on kõik välja kaevanud ja uurinud. Jah, see on jälle seesama töömaht, mis nende tekstide all on, et sa mõtled ja kujutled nagu, et sa teadsid ja siis tuleb välja, et mingi väikese fakti kaudu sa saad jälle selle pildi suuremaks mõelda või avastad, kui palju, võib-olla vaimsust jällegi ühes mingisuguses argise igas või kui palju on olnud ajarataste vahelejäämist, eks ole, nagu praeguse lavastus saatuslik nahkhiir ja kuidas me võib-olla ära unustame selle, kui palju ränka on olnud ja, ja kuidas tänu millele me oleme, eks ole tänasesse päeva jõudnud, mis jällegi täpselt sellesama juubelikavas Eesti 100, eks ole, oli teatava, selle kampaania üle väike iroonia ka põhjendatult, aga kui tõsiselt tegelikult Eesti ajalooga seesama vaarius just nende loovisiksuste kaudu on tegelenud ja nad ongi justkui see suurendusklaas või peegel sellest ajast, sest mingis mõttes, sest et kultuuril me ju püsimegi, seda me teame, aga, aga vahel see läheb lihtsalt fraasiks, aga vaariuse lavastusi vaadates saad sellest aru, et see on täiesti sisuline ja ja õige tõde. Kõlas Aleksander kuriljovi tasa, heliseb kelluke väljal lavastusest moens, kus Priit Volmer kehastus Benno Hansen. Yks. Me räägime teatrist, vaarius ajaloolase Johan Kreeniga, tere päevast. Tere. Juhan Kreem on teatri ja kirjandusinimeste suguvõsast, nii et on vist üsna loogiline, et varasest lapsepõlvest peale Lugesite ka luuletusi, noh, see käis omaaegsele kooliharidusega ka kaasas, nii et see tingimata just ainult kodu ei olnud klassis pidi ju ka salmi pähe õppima ja aktustel luuletusi lugema. Kas te ise luuletanud Kaleta ehhi? Eelajalooline natukene, vot just nimelt, et ma olin ükskord Tartuses üliõpilasseltskonnas, kus kus retooriline küsimus, paisati õhku, et kas keegi julgeb tunnistada, et ta kunagi ei ole proovinud? Seal oli suur vaikus ruumis, kas teie proovimised jõudsid ka natuke kaugemale või, või oli liiga kriitiline perekond telekuidas? Ma nüüd ütlen, et ma ei tahaks ise kedagi jälgedele juhatada, ei, ei jõudnud kusagile kaugemale. Kuskilt nõmme kooli almanahhi Stica leiaks mõne katsetuse. Kui kaugele teie luuletuste lugemine jõudis, millalgi te jõudsite luuleteatrini? Kui otsad vaariusega kokku siduda, siis on noh, ma olen siin ja seal näiteringides ju mänginud. Mujal ka veidi otsis toona just arvujatel kava jaoks osatäitjaid, kus ma siis sain kah väikse rolli. Õigupoolest, ega ma seda ise täpselt väga ei teagi, mismoodi ta minuni jõudis, Heidi õpilane, ma ei ole olnud. Mina käisin nõmme koolis, veidi luulekavade töö algas Klementi kärberi kooli kirjandusringist, see oli, oli teine asi, aga aga ega tallinn nüüd nii suur koht ei ole, siin keegi läbi ei, ei tunneks või ei komistaks üksteise otsa, luulehuvilised noored saavad ikka kokku jah, ja noh, eks neid oli, toona korraldati jõuga Thekla mootorite konkursse ja selliseid ettevõtmisi, kus oli võimalik silma paista ja ma olin mõnda asja raadios ka ette lugenud, seda küll sugulaste mahitusel selles mõttes midagi ma teinud olin, jällegi, kui tagasi vaariuse ja, ja tema algusaegade juurde tulla, siis eks see oli asjaarmastajate teatervjuu, sellel sõnal on kaks erinevat varjundit ja ma tahaks rõhutada seda teist, sest et esimene kõigile tuleb esimesena meelde. Tegelikult me ikka väga armastasime seda asja, mis me tegime ja, ja täitsa siiralt see aitas siluda ka selle puuduva professionaalsuse seal tagant. Veidi. Ütles ühes oma intervjuus, et talle väga meeldis, kuidas lugesid noored ilusasti ja väga hingest, kui sama asja hakkasid lugema näitlejad, oli see juba natukene liiga professionaalne ja liiga tehniline, et see hinge siirus kuidagi kadus ära sellega. Võimalik, et see nii oli ja ega kõik näitlejad ei oska lugeda, seda, tuleb öelda, on väga häid lugejaid. Aga tingimata draamanäitleja ei, ei pruugi olla headeklamaator. Need asjad ei omavahel üksüheselt seotud. Kas õpetati ka luuletuste lugemist, kuidas ilusasti luuletust lugeda? Ja ma olen selles mõttes päris mitmest traditsioonist läbi käinud. Olen kunagi lapsepõlves käinud kaks ja pool aastat vene koolis ja sealne deklaratsiooni kool on hoopis teine sõõrašeeniem on see väljendus midagi hästi ja see torkas hiljem Tallinnas kadeklaatorite konkurssidel silma, kuidas venelased loevad hoopis teistmoodi luuletusi. Ja ma seda ikka ei, ei saa ju ka mahele alata, et tema mõned asjad üle lihvis, mis olid muidu tähelepanuta jäänud või kui koolis oli vaja luuletust lugeda, siis ema ikkagi ema, aita ujulas ülek, ema aitas ja kas ta ütleb, kuidas on õigesti või, või kuidas siis üks õige õpetaja õpetab, see ikka kuidagi oli nii et see hakkas külge ja oli aru saada, mismoodi on parem. Kas teil enne vaariust oli ka juba selliste luuleprogrammide või luulelavastustega tegemist? Üks asi on, on selline luulepõimik, selliseid on, oli tehtud koolis küll ja palju sellist kergelt dramatiseeritud luulekava nagu need vaariuse esimesed, kus mina kaasel tegin arvujate aegu ja tuuli sui. Sellist laadi asjades ma ei olnud varem kaasa teinud, ma olin mänginud pioneeride palee näiteringis Pal-tänava poisse ja nii-öelda päris teatrit siis lugenud luuletusi teiselt poolt, et nende kahe nisugune hübriide vorm oli see tegelikult toonases kultuuris veidi toonases ajas. Kui mõelda 30 aastat tagasi, siis oli luuleteater Valhalla, mis, mis tegi umbes samalaadseid kultuuriloolisi näitemänge, mis näitab, et see, mida Heidit toona ette võttis, oli üldisemalt ja laiemalt levinud. Kuidas luulelavastus lindis jagati välja luuletused või igaüks valis ise, kui konkreetselt arvujad peaaegu oli see lavastus, ta ei ole päris esimene, aga ta on seal alguse juures väga, mille esietendus siis oli 88. aasta veebruaris. See on ikkagi Heigi kirjutatud näitemäng, kuhu tema on valinud need luuletused välja ja millel vahele ja ümber on loodud sellised stseenid, kuidas kirjanikud omavahel kohtuvad. Selle tegemine käis ikka nii-öelda teksti raamatust järgi mitte nii, et igaüks tuli oma oma mõtete vaid, et see oli, oli Heidi, kes pani trupi kokku ja kirjutas loo ja selle me siis õppisime ära. Kas teil endal oli ka võimalus valida, luuletasin juba edaspidi tuli sellist asja ka ette, aga vaariuse luulekavad olid suuremalt jaolt ja enamasti Heigi kokku pandud. Kui kaua te olite vaesusega seotud? Ma olin ju koolipoiss, toona, kui vaariuse alustas ja läksin, läksime edasi Tartusse õppima, mis tähendas selle sideme, sellist nõrgenemist ja 90.-te päris esimestel aastatel Dell ma veel tegin kaasa, aga siis olid muud asjad ja muu elu ja õppimine muutus nii palju tähtsamaks, et ma rohkem seal kaasa ei teinud. Varjus jah, 90.-te teises pooles professionaliseerus täiesti ilmselgelt veidi hakkas kasutama järjest järjest rohkem päris näitlejaid ja selles vanas vaariuse või, või päris algusaegade pundis oli ju kaks, kellest said päriselt näitlejad ehk Dan Põldroos ja, ja Toomas Tross, kes tegid nendes 90.-te alguse kavades kaasa ja see juba näitab, noh, niukene inkubaator ta ta toona oli. Ei tea, kas ka ju tegema rohkem Skandinaavia kirjandust, ühel hetkel see jääb juba sellesse hilisemasse aega. Teil näitlejaks saamise huvi ei olnud? Tartus oleks ka võimalik Arnold teatriga tegeleda? Küllap poleks jah, aga ei. Ma ei ole tegelikult vist kunagi ette kujutanud seda ametit päris tööks, teeks, ta oli niuke tore harrastuskooli ajal, kui jah seda tagasi hakata kerima, et see 80.-te aastate lõpp, 90.-te algus oli hästi dünaamiline aeg, kõik kõik muutus hästi kiiresti ja suure alguse tunne ju. See läheb osalt ka sellena, et enamuses me olime kõiki koolipoisid ja tüdrukud Velga eas, kui sellised muutused on täitsa täitsa loomulikud omaenda elus. Ses mõttes oli see täis niukesi optimismi ja kiirust, teha tahtmist ja naiivsust ka, muidugi kõik need vargamäe keskkooli lõpetades, et maailm on ees, et küll küll me oleme targad, aga hiljem selgub igasuguseid muidki asju. Kahtlemata sai teisi luuletusi ka juba lugeda, nüüd see luule, mida ei saanud, või kui, siis salaja, siis oli nüüd kõik avalikud. See on osa nende, nende kultuurilooliste näidendite sellest võlust toona, et siis vaadati, noh, arbujad, eriti vaadati tagasi 30.-te legendaarsele luulepõlvkonnale ja noh, õhus oli seda kõike ümberringi tehti ju sedasama Eesti vabariiki tagasi. Seda perioodi ihaleti küll väga suurel määral, seda mitte ainult luuletuste lugemise, vaid kõige muuga koos. See oli osalt noh, nagu tänapäeval öeldakse, elustiil. Kui te Tartust Tallinna tagasi tulite, kas te jälgisite Cavariuse tegemisi, eks ma ikka hoian enam siduda ei tahtnud enam. Silmanurgast ma hoian muidugi karjuse tegemistel silma peal, et ma ütleks, et ülearu tihti maa teatris käia ei ole, aga loomulikult on see nähtus iseenesest see kultuurinähtust, sellist tüüpi luuleteater asi, mis, mis on minu elus mänginud väga suurt rolli ja ja mis minu nii-öelda praegusele inimeseks olemisele annab väga tähtsa mõtte juurde, kuidas maarjasaan läbi kolme aastakümne muutunud rääkisime Pad luuleteatrist, kultuurilooliste lavastuste teatriks, sellele mina ütleks, et mina ei ole küll päris õige inimene vastust andma, et selle jaoks oleks vaja päris omaette uurimust. Jah, et selle jaoks peaks olema teatriteadlane siin selle koha peal midagi arvata. Aga selline teater nagu vaarius peab olema. Sest ega neid kultuuriloolisi lavastusi väga palju tehta, näitekirjanikud ei kirjuta väga palju, väga palju ei tehta, aga neid ju tehakse palju Viimsis, eks ole olnud ka kunstnike lugusid ja jällegi, kui seda siduda nüüd vaariusega, siis järelikult on sellist asja vaja, järelikult sellel olla oma vaataja ja kuulaja loojahmul Karet palju ju, eks ole, loetakse samamoodi Alice lagritsapäevikuid ette, mis on ka omamoodi kultuurinähtuse taaselustamine, kui varjus algusaegadel oli see taasavastamine või kihlatu lahti tegemine oluline aspekt, kui praegu, vaata siis seda on ju saanud 30 aastat teha, järelikult ei ole see keelatu lahti tegemine, see ainus aspekt sealjuures või kõige tähtsam aspekt, vaid see on midagi muud. Ja võib-olla ajaloolasena selliseid Bellektriseeritud minevikku käsitlusi kohates, neid luuakse aina juurde. Neid järelikult on vaja. Eks iga generatsioon on teatavas mõttes ütles ju esimest korda siin ilmas ja arvab, et ajalugu algab nendest enestest, aga tegelikult on ühes kultuuris neid Geneoloogiaid hästi kaugele minevikku ulatumas. Mida avastada ka selline luuleteatrivorm väga toredasti aitab. Ja nüüd kuuleme, kuidas lugesid Kalju Lepiku luulet ligi 30 aastat tagasi Juhan kreemja, Indrek Pajumaa. Tuuled astuvad paljapäi läbi lumise linna. Kuhu väike Illimar jäi. Lauljus läks laulude linna sinna, kus kauge jumalasaar põlevast torgla soost jutu jutustab muutlik Vikerkaar. Aastad ruttavad ruttu. Kas seal kaugele ei kangastub taevased ratsanikud. Marsivad pilvedes, Did õieli, püssitikud. Kas seal kaugus ei kumise hingemaa sõnatust, nutust? Kas seal ei mesipuu sumise, sõprade naeruste jutust? Pisike poisike lehituseb raamatu lopsakaid lehti. Millal need tähed raiuti? Millal nad valmis tehti? Kas siit jalgagi maailma lõpp? Vastaku merineitsi, unede kuristik? Maailma lõpeb kuldse rõnga ma leidsin. Kuhu väike Illimar jäi lauldes läks, laulude linna tuuled astuvad püstipäi läbi lumise linna. Estonia teatri ooperisolist Rene Soom on vaariuse teatriga seotud olnud ligi 20 aastat. Jah, vastab tõele. Seal võib-olla mõned kuud siia-sinna, aga tegelikult jah, saab minuga sihuke tore ümmargune täht. Te olete vaariuses olnud sama kaua kui Estonia teatris. Jah, ma arvan, et seda sai paralleelselt hakatud kahte teed käima ja 97. aastal tutvusin oma praeguse abikaasaga, kes mulle tutvustas siis vaesuse teatrit, käisin mõnel etendusel ja siis paluti mul ühed laulusõnad, siis nagu natukene lauldavamaks muuta. Aga esimene roll, kus ma siis nagu juba sain b täisliikmena nagu osaleda, oli argipäev kus ma siis laulsin mõned laulud ja tegin ka siis nii-öelda esimesed sõna rolli, katsetused. Kas te olite varem ka luuletusi lugenud või teatriringis? Tasa võtnud ikkagi väga minimaalselt luulega jahuma selles mõttes nagu toredad kokku puutunud, et ma kunagi võitsin isegi Lääne maakonnas toimunut Ernst Enno nimelise luulevõistluse ja sellega tegelikult minu luulega kokkupuuted ka piirduvad, aga, aga noh, ma omal ajal sai tehtud laule ja loomulikult nendele sõnu otsitud, aga ise ma tegelikult vist olen jah, tõesti ainult kahed laulusõnade valmis meisterdanud, et ega see ei ole jah, minu pärusmaa ja me tegime keskkooli ajal sellist toredat operetitrupi juba tookord ja, ja siis seal noh, väikesed tseenikesed, aga see nagu päris siukest teatrimõõtu välja ei andnud. Vaariusesse sattusite siis abikaasa mõjutama? Jah, ennekõike jah, muidugi abikaasa nagu tutvustas seda toredat kollektiivi ja Heidi Sarapuud Viismiku kui ja siis loomulikult hakkasin külastama kõik mida paarist tegi ja, ja sealt muidugi sisendi ares näpust kinni ja nüüd vist ongi, ma arvan. Ühe etenduse olema ikkagi trupis sees olnud ja kõrvalt jälginud kogu aeg väga aktiivselt ja veidi on mind usaldanud nii teatrialaselt kui ka usaldama mind kui sõpra, et me oleme koos, aga palju asju arutanud, kuidas võiks edasi ja kuidas saaks paremini ja ja selles mõttes on nüüd, Marius võttis näppu, aga. Tõesti, kuidas te Estonia teatritöö kõrvalt jõuate või üks täiendab teist? Seda kindlasti täiendab ja aja planeerimine ei olegi tegelikult väga suur probleem olnud kunagi, et rohelise tööd-tegemised on ikkagi päris kaua ette teada ja Estonia teater on väga mõistvalt ta tunnustavalt suhtunud ka sellesse. Sest ega me ju vaariuses ka teeme ühest küljest Estoniat, tegemata tööd, väärtustame vanu pärikatestollasi, toome nad jälle taaskord publiku, et tänapäeval ja anname publikule ka mõista, et tegelikult ei ole mitte midagi muutunud, et ei, käib nagu ajas ringiratast ja probleemid ja need mõtted, mis olid 100 aastat tagasi tegelikult on võib-olla natukene vareeritud kujul küll aga, aga ka tänapäeval väga aktuaalsed, et inimesed ja nimed muutuvad, aga teater õnneks mitte teatrit, kindlasti oli tookord rohkem tänapäeval Nonii segavaid meediume liiga palju, et see vahetu kokkupuude teatriga kipub nagu hägustuma ja tol ajal inimesed lihtsalt elasite teatrile, et kogu nende elu oligi teater heas mõttes. Selles mõttes mul ongi olnud alati hea vaariusja Estoniat ma need kaks asja väga naljalt 11 segama. Üks on väga suur lava, kus on tohutu palju rahvast ja teinud väike lava, kus on hästi vähe inimesi. Mänguvõtted loomulikult on täiesti erinevad ja varjus olnud minu jaoks selle kooli, mis mulle ikkagi akadeemia päevilt, et noh, saamata jäi näitlejameisterlikkust ja lavakõne lauljatele vähe, väga vähe filmile, väga tore õpetaja Martin Veinmann, aga need lihtsalt tundide arv on ikkagi nii piinlikult minimaalne, et sellega ütleme, suudetakse tekitada huvi, saaks edasi minna, aga loomulikult sellest mingisuguseks karjääri tegemisest ainuüksi ei piisa. Haridusega koosolemine ja koos tegemine on andnud selle siis siukse paasi, et kuidas tunda ennast nagu siis ka draamanäitlejana ja loomulikult sealt edasi saab suurel laval seda lihtsalt olude sunnil paisutada või kasvatada vaid selle pealt nagu edasi arendada, sest meil on lihtsalt tore orkestriauk seal vahel, mis lihtsalt väikseid žeste kasutades kaob ära sinna orkestriauku. Kuidas te ennast nüüd jagate ja kumb rohkem meeldib, ei tohigi küsida. Küsida võib, mõlemal on omad plussid, ma olen ju nii-öelda kvalifitseeritud ooperi opereti-muusikalilaulja läbides siis kõikvõimalikke rolle, ütleme ooperi puhul siis eriti ongi nagu selleks kandvaks ideeks või siis ütleme, millele laulja saab alati baseeruda muusikat, ehk siis hääle tekitamine sealt saab alguse, aga mina olen seda meelt. Laval olemine üldse eriti muusikateatris, see on nagu sihuke kompensatsiooni tehnika. Mulle ei meeldi mõelda, et ma olen 100 protsenti laulja, laulan, inimesed panevad silmad kinni, kuulavad ja saavad naudingu ja mulle meeldib see sümbioos, et ma saan seda kompenseerida lavalise liikumisega. Ma ei tea, on need asjad, mingid rihmad, Wizarnid või mis iganes kogu see kompott. Et kui mulle öeldakse kostüümi kavandit, ma juba mõtlen, mis selle kostüümiga saab, kuidas sellega saab mängida, kuidas sellega saab seal teha, ja siis tegelikult ausalt öeldes ühel hetkel nii-öelda lokaliseerimine jääb ka siis nagu noh, ma ei oska öelda, kas siis teisejärguliseks, aga ta moodustab nagu ühe osa sellest sellest kogu tervikust nüüd väärilise teatri, siis loomulikult on see muusikaline pool nagu sidesõna kogu selle terviku juures ja seal on seda muusikat ja laulmist oluliselt lihtsam ja loogilisem tervikuks sulatada. Laulmine ei ole nagu omaette eesmärk, ta nagu lihtsalt üks, üks osa rollist. No te nii kõvasti ei saagi laulda, sest seal on väikesed ruumid lagigland peast ära küll. Kui te nüüd meenutate oma rolle vaariuses, teil on olnud ka ainult sõnalisi rolle, kus ei pea laulma. Jah, neid on ajapikku tunud, jah, rohkem üks tore seik nüüd meenukini lähiminevikust, et kui ma siin olin viimasel korral nomineeritud muusikapreemiate kategoorias, siis olin ma nomineeritud kolme rolli ees. No ma ütleks, et ikkagi väga seinast seina Estonia tsirkusprintsessi mister yksi roll siis Karlssoni roll, Tauno Aintsi muusikalist Karlsson katuselt ja Uno roll baarse teatri lavastusest unustatud primadonna. Ma rõhutan just nimelt, et see oli nagu muusikapreemiate nominatsioon, aga selles etenduses oli mul laulda ainult duetikene ja seda ka nii-öelda proovi formaadis kus me tegelikult natuke isegi markeerisime ja et sellest laulmisest oli nagu asi suhteliselt kaugel. Aga see on nagu, nagu jah, sihuke tore seik. Aga jah, neid rolle siin 20 aasta jooksul kogunenud, esimene, kus ma ka praktiliselt ei laulnud, oli Hans Christian Andersen, kus, noh, lihtsalt ma jah, kehastasin Anderseni, sellel etapil, kui ta tahtis kangesti lauljaks saada, aga, aga edunuta see eriti hästi välja. Ja loomulikult ka näiteks Kreutzwald olen mänginud väga ela elanud Kanaatigi Watson noh, jah, ta meie etenduses vist isegi natukene midagi markeeris laulmisest seekord pääses, jah? Jah, Nikolai kultus oli omal ajal lihtsalt laulumees ja noh, seda fakti ei saanud seal märkimata jätta, et siis ta tegi natukene noka lahti, aga jah, sellel etendusel oli laulmisele muusikal võib olla niisugune teisejärguline osa. Aga jah, kuna nüüd Estonia etendusi on olnud või Esto lastest etendusi on olnud ikkagi kuus või seitse või isegi kaheksa siis noh, paratamatult jah, need Acoliitikud Calviitalit, et kus talawessonid, kes, kuidas nüüd antud hetkel küll nagu laulis või rohkem lavastas, aga nende puhul jah, ei saa lihtsalt ilma laadimiseta. Kas te olite enne uurinud ka vanu Estonias Estoniast ajalugu? Ja kindlasti jah, et võib-olla jah, mitte nüüd nii põhjalikult, aga näiteks kus tavaliselt puhul ta oligi 30 kuueaastane, kui ta siit ilmast lahkus temast nagu väga palju teada ja, ja ei olegi, et ei olegi võimalik väga palju uurida, siis saad seda karakterit nagu noh, nii-öelda ise kujundama hakata ja sealt võib-olla tulevad natukene siuksed võib-olla mitte päris identsed kehastused, aga seda ei saa pahaks panna, sest noh, aeg-ajalt nii palju mööda läinud ja keegi ei oska täpselt öelda, milline ja kuidas ta laulis. Päriselt. Nende puhul on alati jälle taaskord 100 aastat tagasi minna ja siis avastada, et tegelikult on see teated täpselt sama moonde teades valitsevad täpselt samasugused probleemid, tema suhted on täpselt samasugused ja, ja lihtsalt võib-olla see noh, võimendatuna teinekord natukene suurem ja lihtsalt tänapäeval on mingisugused tehnikaajastu, seab omad reeglid, aga tegelikult jah, teatrihierarhias toimub, et see on tegelikult ikkagi ajas muutumatut. Seal on nagu täitsa nagu sihuke tore tõdeda, et sa ei pea nagu antud hetkel tuuleveskitega võitlema, et sa tead, et see on kogu aeg nii olnud ja tõenäoliselt läheb järgmine 100 aastat samamoodi. Vanasti inimesed suhtlesid rohkem, jäädi pärast etendusi istuma ja nüüd tormab igaüks ruttu koju ja seda suhtlemist nii palju ei ole. Jah, ma ütlen selles mõttes küll, et kui ma 20 aastat tagasi Estoniasse tulin, siis tõesti jäädi pärast etendust istuma. Arutati, kasud päris nagu ainult sellest etendusest rääkima, aga, aga ikkagi jäädi istuma. Noh, oli tore olla, olid nii solistid, koori inimesed, orgestrandid tänapäeval jah, kõik tahavad kiiresti koju saada, noh, eks on ajastu märk, aga sellepärast ongi heas mõttes vaarius jäänud sellesse aega kinni, et isegi võib-olla pärast me nii väga palju sinna nagu plakutama jää, aga mis mulle meeldib, on see, et kui ikkagi käitaks kella kuuest hakkab etendus neljast on kõik kohal ja me ei tee võib-olla proovi, kes võtab ta võib-olla natuke teksti läbi. Aga see vaariuse vaim hakkab siis elama ja see hakkab see täpselt see kaks tundi, mis seal ees on, see, seal toimub nii palju inimeste ütleme, erinevates energeetikud hakkavad nii-öelda siis kuidagi koonduma, koonduma, lõpus toimub veel väikest, traditsiooniline noh, ma ei hakka seda nimetasime jääma sihuke väike sissejuhatus etendusse ja, ja siis see sünnibki. Jah, sellel on nagu omasugune võlu, et pärast teinekord on rohkem aega, kellele läheb aega ja paneme seal lava kokku ja. Aga jah, sa ennem etendustega see ei ole nagu isegi kokku lepitud, tulge nüüd kõik täpselt neljaks kohale, vaid lihtsalt kõik tulevadki. Mõni võib-olla isegi varem. Te vastasite küsimusele, mis teile meeldib vaariuse juures vaim. Jah, no eelkõige jah, on see Heidi Sarapuuvaim mitte nüüd noh, nii-öelda ülekantud tähenduses varjus on ikkagi tema laps ja kõik vaariuslased, kes on aastakümnete jooksul 30 aasta jooksul sealt läbi käinud on ju tegelikult tema võsukesed ja loomulikult mingisugune võib-olla tuumik on siis väljakujunenud jooksul, aga kõik need erinevad inimesed erinevate elualade inimesed on alati midagi toonud ja, ja, ja see nende siis eemalolekuga, see ei ole kuhugi kadunud, see tegelikult jääb nagu ikkagi teatrisaali ja lava taha hõljuma ja sellest ammutavad kõike seal mingisugune siuke noh, nagu sellest kahest tunnist. Me räägime kahest poolest tunnist, et see on see, mida inimesed tahavad nagu ammutada ja nautida seal kohvi juua. See on see, mille pärast me seda teeme ja mis mulle meeldib alati, eriti, millel on hästi uhke või tulin hästi geniaalse mõttevahetuses, on väga palju Estoniat nii tegelaste inimeste kui siis ka teemade näol. Aga et Estonias võikski olla väga palju rohkem vaariust. Et asi oli suuruses, aga lihtsalt, et see, et seda vaimu võiks olla suures teatris ka alati rohkem tihtipeale nagu tunned, et hakkab vaikselt mingi asi nagu ära kaduma ei saada kokku. Novaarius etendused võiksid olla Estonia talveaias. Jah, me oleme seal mänginud, kuna seal ei ole kohti ja ega ta tegelikult jah, iga iga iga tüki nägu kohane ei ole nagu päris siuke ideaalne koht. Ma ütlen muidugi, et ka Rahvusraamatukogu saal oleks ideaalne saal teatrile, aga, aga noh, see on meie kodusaal, eks me oleme mänginud igal pool ja kõikidel lavadel hakkama saanud, aga noh, ütleme, elame veel, vaatame, mis elu toob. Laul lavastusest suurem kui saatus selles lavastuses kehastus Renee Soom Nikolai kuuldaseks, Artur Kapp, Karl Eduard Sööt metsateel. Me. Asi. Ma tundsin ühte ilusat Säravaid silmi ja huuli. Arvas. Hil. Asu viimati. Hoolega. Piduliku õhtu lõpul laulsid näitlejad Heidi Sarapuule ja Urmas Põldma eestvedamisel esitati koos lõpulaul. Lisaks raamatukogule. Nüüd on siis nii, et tänase saate peategelane Heidi Sarapuu saab meil saates viimasena sõna kõigepealt veidi palju õnne sünnipäevaks, 30 aastat on ju päris selline. Ei ole enam lapsukene ja veel ei ole ka veel vana inimene. Ja ma mäletan, et ansambel Bacara, need kenad naised olidki kolmekümnesed, kui nad lavale tulid, nii et 30 on ilus aeg. Me oleme tänases saates rääkinud väga palju minevikust, meenutanud vaariuse teatri, kas neid kõiki kolmekümmet aastat, aga päris palju oleme vaadanud, mis on toimunud sinuga, ma nüüd ei räägi minevikust, kas Luubelunud läbi või on midagi ees veel ja midagi on veel ees, kuna me alustasime oma tegevust üldse Kirjanike maja musta laega saalis veel ennem, kui me teater sai nimeks vaarius siis me arvasime. Õige juubeldamine oleks ka Kirjanike maja saalis. Valdav osa meie kirjatükkidest vähemalt kuskil 25 aastat olid kirjanikest, eesti kirjanikest kui Põhjamaade kirjanikest ja, ja väliseesti kirjanikest, nii nagu me neid tookord nimetasime. Nii et 24. novembril on kõik kutsutud Kirjanike maja musta laega saali, kus toimub niisugune kirjanduslik motimee või pärastlõuna algusega kell 17 ja see on kummardus, kummardus kõikidele nendele, kes alustasid vaariusega, kes olid siis näitlejad või, või olid meile väga heade ideede autoriteks või, või tõlkijateks. Ja selle sündmuse puhul annab kirjastus Ilmamaa välja minu uue raamatu, mis kannab ka sama pealkirja kummardus. Ja seekord on tekstidena raamatus Igor Severjanin, Aleksander Sibul ja kolmandana Juhan Viiding. Selles raamatus on palju fotomaterjali ja kindlasti on see abiks ka väga paljudele koolidele, sest näiteks tekstina ananassid šampanja, siis räägib Igor Severjanin-ist ja seal on ka teised eesti kirjamehed. See tekst on kakskeelne eesti ja vene keeles. Varjus sai 31 juubeliüritustest, töö läheb edasi ja töö läheb edasi ja uuslavastus ootab. Järgmisena peaks tulema 10. veebruaril Tallinna keskraamatukogu saalis välja lavastus, mis kannab pealkirja vihmapiisad ja kuupaiste. Ja see on kirjanikust ja silmapaistvast klaverikunstnik, kust Käbi Laretei ist, keda ka võib-olla noorem põlvkond üldse ei tea või, või põgusalt mäletab. Uuslavastuses Käbi Laretei ist mängib peaosalist Katrin Lehismets kes elab ja töötab Salzburgis Salzburgi moodsate omis ja keda võib-olla meie vaatajad mäletavad paarilise lavastusest unustatud primadonna, kus ta kehastas Els Vaarmani teada-tuntud primadonnat Estonia päevilt. Peale Katrin Lehismetsa teevad lavastuses kaasa veel Peeter Kaljumäe, Egon Nuter, Urmas Põldma, Diana Dixon soom ja Miia Greete Volmer. Lavastuse proovid algavad detsembris ja esietendus on siis 10. veebruaril. Ma saan aru, et vaariuses teeb kaasa juba vähemasti teine põlvkond, küll vaarise näitlejate lapsed juba mõnda aega teil kaasatud ka tekkidesse ja nii see on, nii et praegu lisandub uue näitleja või õigemini tantsijanna Miia Grete Volmer. Niisiis vihmapiisad ja kuupaiste. See lavastus on kutsutud ka esinema Stockholmi, kus toimub väga suur sündmus. Seoses Eesti 100 juubeliga toimub kultuuriüritus, mis kannab pealkirja eestival. Ja niisamuti on meid kutsutud siis esinema ka lavastusega lõbusat Esztoonlased samale üritusele. Ja tore on märkida siinjuures seda, et meil möödub järgmisel aastal täpselt 30 aastat ka kultuurikontaktidest Rootsiga. Nii et me oleme viinud Eesti kultuurilugu Rootsi ja niisamuti Rootsi autorid oma lavastuste kaudu oleme toonud ka Eestisse ja tänase saate viimase laulu vaariuse uuelt heliplaadilt. Estoonlased Estoonlased valib Heidi Sarapuu. Ma arvan, et valime lõbusad Estoonlased siin Me elustame, lükati kvartetti, mis omal ajal oli hästi populaarne Eestis. Aga seekord siis on selles kvarteti koosseisus Peeter Kaljumäe, Urmas Põldma, René Soom ja Priit Volmer. Ja kõlabsextet Jäärabeeri operetist, Poola pulmad kaastegevad on mandoliinid Henno soode ja klaveril ain hõlpus. See oli tänane päevade saade, mis oli pühendatud Maariuse teatrile. Saate panid kokku Maristomba ja Ülle Karu Kuulmiseni nädala pärast. Sellel ristteel ja ma tundsin, et, Varahommikul siis kõlas Nasane viis ajas spill üks. No seal oli aega, on õiekuul Laura piiratoodel luurel aasal mesilaste Sully, aga meili laulab su toorelt leidele, toodel, teedel. Kes rõõmus linnukeste noortesse, mida? See vale on ju nagunii valgunud daame ju. Teedel toodang. Mu. Voolaks aura. Aasale mesilas. Laulasson laulab Dremblekvembrid, Emmemblim plaat. Lukkesse. Lukestesse noortesse. Primlikke. Laula.