Möödunud laupäeva õhtupoolikul Tartus. Juba nädalapäevad anna fishid teatanud, et 23. septembril alustab teater Vanemuine oma järjekordset hooaega Valter Oja, Keroo Peri. Kuningal on külm esietendusega. Nüüd on selle esik ooperi esietendus käes või õigemini praegu, mil te meid kuulete, juba möödas. Kuid lubage, et me hakka teiega jagama mitte niivõrd oma muljeid vaid et me võtaksime teid endiga kaasa laupäeva õhtusesse teatrimajja. Kõigepealt jagame teiega pisut kavalehte. Kuningal on külm. Valter Oja kiru ooper kahes osas kuues pildis. Libreto Ain Kaalep, Anton Hansen Tammsaare samanimelise näidendi põhjal. Dirigent Erich Kõlar. Lavastaja Eesti NSV rahvakunstnik Epp Kaidu dekoratsioonid ja kostüümid, Georg Sander koormeister Helgi sirmais. Tantsud ja evolutsioonid. Eesti NSV rahvakunstnik Ida Urbel. Kontsertmeistrid Helve raid ja hilja Kangro. Osalised kuningas, Eesti NSV teeneline kunstnik Endel Ani narr Joosep Eesti NSV teeneline kunstnik Einari Koppel Carlo Abu Hinno, Angela Mare Puusepp, noorteener Matias, Lembit Soone ja nii edasi. Tavaliselt te lähete teatri arvatavasti mitte varem, kui seda nõuab teie hea väljanägemine. Täna tulete aga meiega koos ja sedavõrd varem, et kuulata ära, mida on asjaosalistel oja keerul ning kõlaril öelda etendusele saateks. Niisiis palun, Valter Ojakäär. Ooperi kirjutamise idee selle ooperi kirjutamise idee andis mulle Vladimir Alumäe ja see idee laagerdus umbes viis, kuus aastat. Ja siis selle ideele järgnes tõuge, see tõuge tuli juba Kaarel Irdi poolt Vanemuise teatri poolt. Ja noh, see on juba looduse seadused kujule ühele asjale, tõuge antakse sisse, hakkab veerema ja nii see tuligi. Tehti leping ja hakkasin kirjutama ja ja täna on ta siis nii kaugele, et on valmis. Vähemalt minu plaan oli niisugune kirjutada head etendust. Sealjuures maa ei kontsentreerunud niivõrd ennast mingisuguste absoluutsete muusikaliste väärtuste peale kui lootsin, et kõigega koos me praegugi raadiokuulajate jaoks siit välja ainult ühe komponendi, aga ta ei mõeldud nii, eks ole, mõeldud kogu lavastusena, ma sain aru ja ma mõtlen seda, et on oopereid, mida võib suurepäraselt kuulata raadilt ja raadiost ja mujalt ja mille muusika on nii kõrgel tasemel, ma tahtsin öelda, et seal ei ole õieti vajagi vaadata, aga ma oleks rõõmus, kui minu antud tükk koos visuaalselt kliendiga oma ülesande ära täidab. Noh, kui rääkida nii printsiibist, mis oli mul aluseks. Ma tahtsin kirjutada võimalikult rahvalikult. Ja sealjuures ka mitte ajast väga maha jääda, natukene ka taotleda nii üldiselt meil kaasajal käibel olevaid intonatsioone ja võib-olla seletatud Tikkus minema ka ebamugavaks, aga au kõigile lauljatele, kes need ka ebamugavat partiid ära õppisid, siiski kõik lauldakse maha, nii nagu peab olema. Võib-olla mõne sõnaga orkestrilt partiilist. Orkestripartiid tundusid meil alguses sugugi mitte rasketena kuigi kooskõlade osas oli seal küllaltki palju dissoneerivat ja esialgu mitte kõrva mahtuvat. Aga harjumise järele leiavad, et kõik on nagu omal kohal ja nii nagu peakski, nii olema. Muidugi muusikat, ainult saatepartiist me eriti nautida ei saanud, aidatud mõned üksikud kohad, seda rohkem on seal tegemist retsitatiivi saatega jännis psühholoogilise toega muusikainstrumentide poolt tegevuse. Nüüd me jõudsimegi siis selle teise küsimuseni sõnaga sellest muusikast, mis lavalt tuleb, lavalt tulevad vokaalpartiid on küllaltki komplitseeritud omani esialgse analüüsi juures, aga nad on siiski väga hästi läbimõeldult kirjutatud ja köidavad selle mõtte, millega nad kirjutatud on. Siis on solistil kergem seda meeles pidada ja ta vastavalt selgelt ja ilmekalt esitada. Ja mida te arvate nüüd eelolevast etendusest, kas loodate kõike kätte saavad või on see ikka nii nagu tavaliselt, et kusagil 10. etendus on vast kõige parem on muidugi, päris kõike me täna võib-olla veel ei saavuta. Siiski peab ütlema, et meil oli ka kevadel juba peaaegu valmis, nüüd me ainult tegime kuus proovi ja eks ta sellega nüüd natukene sai täpsustatud. Nii tema loogiline liin ja tema kulg sai korrigeeritud. Noh, eks selge pärast sissemängimist on alati midagi läinud veel krõbedamaks ja eks selle tükiga on vist samas suur tänu ja aeg vist ongi asutada ennast saali. Olemegi saalis, pilk kellale 19, üks. Lavale ilmuv andis endaga sarnane inimene. Oma 90 seitsmendat hooaega Tartu linnas. Meele kujuneb see hooaeg mitmeti väga huvitavaks, ootuse rikkaks, loodetavasti rõõmude rikkaks. Kuna meil on ees niisugused suured sündmused nagu uue maja valmimine, mis ka seekord tõesti valmis saab. Nad nagu selles vanas majas ammu unistatud ja tartlaste poolt korduvalt nõutud lasteteatri avamine. Meil on poja kavas palju huvitavaid uusi teoseid, millest juba ajakirjanduses on ja raadios on juttu olnud ja mida ma siin korrata ei tahaks. Meil on isegi see tore, et me võime täna oma hooaega avada uue Nõukogude Eesti algupärase. Muidugi alati need rõõmud, mis meil on, lange ühte nende rõõmudega, mis on vaatajatel mõnigi kord mõni teos, mida me ise väga armastame, mille kallal me väga palju oleme töötanud mille puhul meile on kirjutatud väga häid hinnanguid mille eest meid isegi esitatakse kõrgetele autasudele ei ole mitte tartlastele kõikidele meeldinud ja me oleme mänginud neid pooltühjadele saalidele. Ja eks teatris juhtu sagedasti sedagi, et näitlejad ise laval on kangesti rõõmsad, kangesti naeravad, aga teatrikülastajad on kurvad. Noh, kui just lausa nutta selle pärast, et piletirahast on kahju. Kõike seda võib juhtuda. Igatahes ma soovin kõikidele uue hooaja. Vanemuise külastajatele, kelle esimesteks esindajateks olete teie. Et see hooaeg oleks ka teile võimalikult rõõmude rikas ja et ta oleks tõesti vääriline sellele suurele tähtpäevale, mis langeb selle hooaja sisse oktoobrirevolutsiooni 50.-le aastapäevale. Soovin teile toredat hooaega. Ja veel kord kiire pilk kavalehele. Kuningas Endel Ani narr, Einari Koppel Angela Mare Bussepp, Carlo, Avo Hinno. Kuningas müdiseb, ta ei saa enam sooja valitsuse nõupidamisele kutsutud ülemad. Ministrid avaldavad imestust, miks südasuvel on ahjud köetud. Esialgu on see riiklik saladus, kuni kuningas kurda. Avalikult oma külma häda ja käsib selle vastu abi leida. Väe ülem soovitab tervendavat sõda. Välisülem kahetseb, et kõikide naabritega on sõlmitud igavese rahuleping lootoriks ainult teel kodusõjale. Siseülemad see ettepanek mõistagi ei vaimusta. Ülempreester soovitab jumalat paluda. Narraga soovitab leida naisest, kes ei teaks mehest ühtigi ega poleks kuulnud midagi kosmeetikast ega ehtimisest. Ainult selline naine võiks kuningat soojendada. Kuigi arvatakse, et pealinna ümbruses on säärast naist väga raske leida ja rahvas oma sõgeduses võiks uue maksu kartusel viimsegi naise hakatuse mehe teadjaks teha, annab kuningas käsu soovitud naine leida. Kooli ka. Ja. Me tunneme kuulakem, millele peab olema Larry soovitatud naine. Miks on proovida naisega, kes? Jaburaks pole ahelais kaelas. Mõrvasid mõrtsuk, kald. Küsib ava naiste ülevalt kirja, ülevalt või ülempreestrina minu naist ülemal naistekarjas. Aga ta arvas, sina, armas ülempreester, narri soovitatult naisest. Igatahes pealinnas ja selle ümbruses pole aelustenieesukest naist. Poest. Mina. Sammun kui aka aks ott vassima, nii uppus. Siis ole taks, rahvas, et poole kuus. Mattias on nõupidamist lukuaugust salaja jälginud ning tal on niisugune naine juba teada pressinud narilt välja lubaduse saada tema amet tulevikus endale läheb Mattias Angela järele. Õhtu mägedes Karola kangelane ja unistab nende ühisest tulevikust. Rostovi. Unis. Allo. Oh leede toole. Oi. Jaa. Nii hale, no. Ma olen ma temast. Oo jaa. Tassikese manti. Ei, me. Ei ei. Ei nii ei saa, ei tema isa-ema-isa, ei keegi teine siis ma ei ole seda. Ei ole seda näinud, oleksid, ah ja oh liigute vaata. Kuid pine selle eine. Raud. Sisse. Saabub Matias ning viib Angela kuningakotta. Kaasa võtab tüdruk Carlotvaid, tema püksid. Ja nüüd olemegi kuningakojas. Kuningas ja Angela on kahju kesi, kõik peale nende ja narri on tormanud vaatama kahe peaga vasikat, keda Angela peigmees Carlo linnas näitab. Angela sõtkub kuninga seljas, et tasuda viimase voolmeid. Voolne valu on tal pärit sellest ajast, kui ta pidas narriga röövliametit. Tulles maa suuruse ala ja kes vähegi Ool saab. Jah, see mees siis paljuküllaseid oi-oi. Olles. Jätke see ohtlik. Ohutumaks. Rahvarahutust jälgides oletab kuningas, kas mõni uus kuningas pole tõusmas. Angela arvab, et see on Mattias. Kuningas annab narile volitused vasikale vahelisegada käästes võimalikult verevalamiseta. See aga tähendab poomist toime tulla. Seejärel laulab Angela kuninga magama. Narva kasub koos nuhkidega vasikaoperatsiooni läbi viima. Linnaväljakul propageerib Mattias uut demagoogiliste vasikausku. See peab sirutama tema teed ülesmäge. Kuid narri juhtimisel aetakse meeleavaldus laiali ning Mattias ja Carlo arreteeritakse. No räägi, oleks see. Aga jätsid. Tatrapaadi. Me täidame Järgmine nõupidamine kuninglikus troonisaalis. Et siseülema muuskarid on läinud kõik vasikausku, peab tema ettekanne olukorraga ta ära jääma. Kuulatakse üle süüdlased. Angelol õnnestub Carlot, keda Matias vaikima ähvardanud, rääkima panna. Matias olevat rahval andnud suuri lubadusi. Iga mees võivat vasikausku minnes süüa, juua ja karjuda kahe eest, sest on ju vasikalgi kaks pead. Ülemad leiavad, et matja sobiks hästi propagandajuhiks. Matti saab süü Angelale ja vasika prohveti valetamisest keeletuks jäävale Carole ning kinnitab, et koos rahvaga on paljud ülematki vasikausku läinud. Kuningas annab siiski käsu Mattias vanglasse viia Karlovy võtta pakutavat kuja lauliku ametit vastu ja nõuab Angelat endale. Ka võllaähvardusel ei ole ta nõus Angelast loobuma. Tema viimaseks sooviks enne surma on angilalt omad püksid tagasi saada. Toivo. Samas võib-olla. Oi las sõitis ja siis andsin talle oma püksid. Aga? Tahad tahad abi siin aga? Pükste järele läinud, suunduvad Angela ja Carlo mägedesse ja kuningal on jälle külm. Nüüd ei suuda enam miski maailmas kuningat soojendada. Kui teil oleks võimalus ühte lõiku sellest ooperist veel kuulata, milline see oleks, siis palun sel ajal, kui ta kuningat manama laulis. Kõige rohkem meeldis Mare Puusepp oma asega kohtade kuulaksite, siis oleksin nõus uuesti tervet tähtsalt vaatama. Mina ütleks seda. Angelo laulab, Angele laulab kuninga voodi äärele. Raske ütelda, mul ta ühtlaselt väga meeldis algusest kuni lõpuni ja ma ei oskakski eriti välja tõsta, üksikuid asus. Aga teie Mulleni samuti tähendab kõige rohkem võib-olla teine, teine piltajate seal alguses, aga ka kolmandas ja neljandas pildis väga ilusaid. Ja igatahes vanemusele täiesti hea algus, suurepärane algus. Kui, kui Angele laulab kuningale. Kuningas on väga rõõmustanud juures ja väga liigutatud