Kui viimasel ajal teie nimega seotult tõlgetest räägitakse siis enamasti ikka sellest missugusesse keelde või missugune teie teos on? On tõlgitud nii, et seal nagu vastupidises suunas. Aga tegelikult te olete ise olnud ju aastakümnete vältel väga viljakas tõlkija, ma isegi pean ütlema, et olin hämmastunud, kui ma selle nimekirja koostasin. Kuidas teie tõlkimine alguse sai, kas te olite siis juba kirjanikuks kujunenud? Noh, ma ei tea, kuidas sellega on viimasel aastakümnel ma ehk siiski mötlesin, et ma olen, olen nüüd kirjanikuks kujunenud tol ajal, kui ma alustasin, see oli ust viiekümnendates aastates. Kuivõrd ma siis nüüd kirjanik olin? Vaevalt. Ma usun, et minu esimene katse midagi tõlkida sündis, sündis kooli ajal, ta on ammu ära põlemata, kaduma läinud ja nagu niisugune Snobismiga pooleks tegevus toimub koolipoistel ma tõlkisin keelest, mida ma ei osanud ega oska. Tõlkisin mõned Petrarcasoneetid. Aga mingi mingi võlu selles, nagu oli selles katses selles võimaluses kujutleda ligipääsmatu asja, ligipääsetavaks muutumist ja muutmist. Ja siis edasi. Mäletan, et kunagi kõnelesin tolleaegse Mareti toimetajaga aga sellest ei tulnud midagi välja, ma küll nagu alustasin, vist enne sõda. Vaat huvitav sedasama Väigi marjad vaneti. Aga see algused tine, mis mul oli, seal põles ära ja siis oli muud tegemist. Ja nii sahtlisse tõlkimist. Alustasin Siberis. Mulle saadeti sinna raamatuid. Viisakalt raamatutega varustatud ja, ja alustasin ainest. Mulle sattus kätte üks kaheköiteline niisugune valik välja annekene Tederi väljaanne ained seal ja rööbiti, siis tõlkisin ka natukene plokki ka Šbüüdid, mis hiljem Eestis ilmus seal tõlgitud kolmandal aastal oli nii. Ja siis, kui ma olin ess tagasi jõudnud siis pakkusid siin mõned vanad sõbrad mulle leivatööd. Muuseas, Ralf Parve näiteks kuulus nende inimeste hulka, kes mind olid meeles pidanud. Eks olulisi esimesi töid oli, oli see, kui ma, kui ma siis kas ei olnud drifti surma puhul või, või, või mingi preestri sünnipäeva puhul 55 või nii. Parve kirjutas loomingusse artikli projektisse, tahtsin, eestratsioonena pakkus mulle tõlkida, siis ma tõlkest. Jätkasin pikkamööda kujunes minust siis niisugune enam-vähem klassikalise värssteksti enam-vähem tunnustatud tõlkija. See oli see aeg, kus minu enda tekstidega oli komplikatsioone. Neid ju aeg-ajalt ilmuseleri, selle ühed ja teised toimetajad leidsid, et ikkagi segased on ja ja siis oli tõrkeid. Ja siis siis ma tõlkisin ja me tegime neid jõuga koos seda tööd ja meil oli seina peale pandud üks niisugune vait, mille külge oli kinnitatud papist välja lõigatud tähtedega üks Juhan Liivi tsitaat skept tõlkimise kohta. Ma ei mäleta seda täpselt, aga seal on umbes nii öeldud, et on olemas üks kurjaajatöö. See on ümberpanemine Töökurjusest enesest. Ei võtnud seda asja nii traagiliselt vaid kasutasime, kasutasime lihtsalt ära. Enam-vähem mugava, nagu nüüd öeldakse, nishi. Jah, aga ma võin tuua veel teise näite ka tõlkimisest, on sellest samast raamatust mida teie olete tõlkinud Stefan Zweigi eilne maailm, mis ongi visti seni viimane tõlkeraamat ja teie enda ümber pandud laused on siis niimoodi, kui ta ütleb, et et ta peab noorele luuletajale parimaks võimaluseks tõlkimise kaudu mõista omaenesekeele vaimu sügavamalt ja loovamalt. Ja ta ütleb, et just sellega, et iga võõras keel oma kõige omapärasemaid väljendis osutab tõlkimisel vastupanu mobiliseerib Se väljenduslike jõudusid, mis muidu otsingute poleks rakendunud ja võitlus, millega võõralt keelelt võetakse vägisi tema Ovim ning sunnitakse see plastiliselt. Omaenesekeelde on tähendanud mulle alati erilist kunstilist mõnu. Kuidas teiega on olnud? Ja loo, võib-olla see mulje ei olnud siin mõnu ei olnud just nii plastiline nagu enda kohta väidab, seal ka, igatahes arvan ma, et ma olen midagi õppinud. Tõesti, kuis no näiteks klassikuid tõlkides, ütleme, kui te oleksite lugenud lihtsalt Balzaci niisama teiste tõlkes kas ta oleks mõjunud teine teisiti kui nüüd näiteks sellest tõlkimise protsessis, kus te olite originaaliga päris nii rinnutsi koos. Ja ma usun, et erinevus ei ole võib-olla nii väga drastiline, aga kahtlemata see, see sundsüvenemine, mida tõlkimis kavatsus tekitab, see lisab midagi, mobiliseerib tähelepanu ja. Aga luule tõlkimine kuidas teile tundub, olete see juba teie ise selles tõlgitud tekstis või, või kui palju teid ennast seal on? Ja onu, raske öelda keerulisematel juhtudel üsna palju lihtsamini järele, andvatel juhtudel vähem. Aga, aga muidugi on tõlkimine kompromiss tõlke ja tõlgitava vahel. No neid keeli, milles te olete, tõlkinud neid on üsna palju. On saksa, prantsuse, vene, inglise, soome, rootsi, siis on veel kaste, tõlkisid Ungari keelest. Seal Imre, ma tahtsin, kuidas see oli inimese tragöödia. Ei ungari keelest ja mul oli muidugi ungarikeelne tekst olemas ja jooksvalt lahti ja Ungari sõnastikud ka. Aga, aga põhiliselt käis see asi nii. Ma võtsin selle teksti koos tollase ungari keele lektoriga Tartus Paula palmeos aga ette. Ja meie siis tegime tema, tema tegi, mina märkisin üles ja esitasin küsimused. Me tegime niimoodi toortõlke Eesti keelde ja, ja selle ma siis kujundasin lõppvariandiks. See matš oli muidugi ka üks huvitav tõlkekogemus. Et ma tahtsin, tragöödia ei ole eesti keelde tõlgitud, ütles, et see on andestamatu kultuurilooline hooletus. 932.-st kolmandast aastast paar peatükki tuleb tõlkida ja painas mind nii kaua, kuni ma lubasin, et hea küll ma selle asja ette, aga ungari keelt ma muidugi osanud. Ellen oli ungari keelt mõnevõrra õppinud ja kunagi noores põlves suuteline olnud sõnastikuga lugema. Lisaks olid mul laua peal lahti madratsi tragöödia oli õnneks niisugune teos, mis oli tõlgitud ju väga paljudesse keeltesse ja mul oli igatahes kaheksa tõlget laua peal reas lahti. Nii et ma sain siis kõigepealt ma vaatasin seda ungarikeelset teksti ja püüdsin selle sõnade identifitseerida ja aspektid ja nii, ja siis ma vaatasin, mis sellest oli saanud. Inglise keeles, prantsuse keeles, saksa keeles, soome keeles. Rootsikeelset oli, no igatahes oli neid kokku kaheksa. Olid need erinevused väga suured, nuia, vabaduse aste. No vabadussõjast oli üsna üsna erinev muidugi mille tulemus on see, et üks tekst oli ühes teises mõttes eelistada. Mina püüdsin siis neid eelistusi nii-öelda kontsentreerida selles eestikeelses tõlkes? Nojah, ja aga, aga sellega sain ma endale tõestada, et on, on siiski võimalik, tähendab vastava püsivuse puhul tõlkide keelest, mida tõlkija ei tunne. Aga milles teil kõige kergem on, kas saksa keelest või prantsuse? Oleneb autorist. No küllap see oleneb muidugi hülgerohtudest. Oli see eksperdi raske vehkida, te olete tema tormi tõlkinud jekteeriklase ja, ja mõtlesin. Aga kuivõrd te olite valmis selleks tõlketööks, kui te kooli lõpetasite, ma mõtlen olete ju Wikmani poiss, kui teie enda teost kasutada. Ja noh, nähtavasti võrdlemisi valmis, aga mitte iial selle peale mõelnud, et seda tegema hakata. Esimene, kuna noh, kergelt ikka mõtlesin seda ka kui leivarahaallikat, see oli see vaigi Marie Antoinette, mida ma mainisin? See oli ikka mitu aastat pärast pärast Wikmani poisse ja ikkagi juhuid. Nojah, et teil oli ikkagi pidev töö sest 50.-te aastate lõpus, eks ole, ja, ja kuuekümnendatel ja. Millal te siis jõudsite veel oma teoseid kirjutada? Nii palju tõlkisid. Kole järjekindel töömees oleksin, aga ma olen püüdnud iga päev midagi teha tõlkimise aegadel või muu töö vahel tõlkides ka tõlketööd. Ja nii on aastatega, mida on ju piisavalt palju, kogunenudki, petlik hunnik, et. Nojah, ja need, need nimed on ka väga aukartust äratavad, muidugi. Te olete Schilleri ballaade tõlkinud ja püütud. Tõlkinud. Mõned üksikud palad, tähtsusetud palad nii juhuvajadusi mööda kuskile. Schilleri ballaadi luuletusi. Jah, Üllar pisteti mulle või suruti mulle kirjastuses kunagi pihku, parajasti oli ta väljaandmisel ja ja kes seal olid, Paul Viiding ja teised ei jõudnud kõike ära teha, midagi ripakile. Aga kas need Haine siberi tõlked ilmusid ka vä? Ja need, need on ilmunud, Haine oligi kuidagi minu kirjanduslikus saatuses oluline. Kui ma tulin Siberist tagasi, siis ma kirjutasin vist sangale kes oli ju vana tuttav? No tol ajal ma ei oska veel öelda, kas, kas ka sõber, aga igatahes vana ja väga sümpaatne tuttav. Ja mõtlesin, et, et küsin tema käest lasen endale jutustades tema vahepeal elanud, sest tal olid omad huvitavad raskused olnud. Tulemus oli see, et ma sõitsin tema juurde Pärnu külla ja ja tema tegi, sel ajal juba panin palju legaliseerunud, talle oli tööd antud, mitte sinna artelli, kapronsukkade jäätmetest, tinasõdurite sõdureid, kapron sõdureid tegema, kuhu ta vahepeal pidi sattuma vaid tal oli kirjastuse poolt austavat tööd antud. Tema pidi koostama uue suure häine luulevalimikku, mis häire mingiks ümmarguseks tähtajaks pidi ilmuma. Ja seal oli ka. Tal ei olnud see programbel kaetud tõlkijatega ja ta kutsus mind vana usu peale, et ma justkui vanasti midagi natuke oskasin teha. Kutsus ta mind kaasa ja selles plokis, mis siis minu tõlkeid selles Haine valimikku silmus olid praktiliselt kõik depoosiberi tõlked ka sees ja ma tegin siin Tallinnas veel juurde ja diskuteeriksime suuliselt ja kirjalikult hambaga ja ta õpetas mind ja laitis mind, et ma liiga kergelt teien ja keeruliselt, aga me olime natukene koolkondlikus vastastikuses pingestudes, aga pidasime teineteisest küll väga lugu, sealjuures. Tema püüdles siis lihtsuse poole. Püüdles lihtsuse poole ja mina jälle püüdsin niisukest orase koolkonda siin natukene legaliseerida. Lõpuks leidsid ikka siis ühise keele. Mida sa vene kirjandusest mainisite. Ma vaatan, tinutasin Grybluajeeduritele tõlkinud bloki Yestseeninit. Lukovskit. Ja Žukovski imepuu tegime meie Elleniga koos. Ja see oli väga võluv, mõtlesime selle taga nägevat suguseid tol ajal mitmesuguseid huvitavaid allusioone. Näiteks ma ei saa siiamaani lahti mõttest, küsimusest Tugast Žukovski, rääkis oma vuntsidega prussakas tõesti, ilma mõtlemata Stalini peale. Vuntsidega suur prussakas seda ise küsida. Ja nii edasi rügada võlu autor. Ja siis veel doktor, valus on ka, jah. Aga no lasteraamatutes, teil on ju imeline, rõõmutan Kärli Alice imedemaal. No seal oli väga vaja teie sõnaseadmise oskust, eks ole No ma ei tea, eks nimetas, et kaunis nõudlik tekst muidugi kogu mäng seal peal tekstitagune. Et nii ka täiskasvanutele kui lastele Jah, ei, see oli ilusas ta lõhestatus. Aga ma näen siin veel soomerootslaste Helmer diktooniast. Kas see on rootsi keelest tõlgitud? Et rootsi keelt valdate. Ja mis tähendab haldan? Seda probleemi olen ma puudutanud omaenda tekstis, nimelt taeva kiviskus. Christian Jaagult küsitakse, mitut keelt ta valdab ja ta satub suurde hämmeldus. Valdamisel on nii palju. Ma olen harilikult sellele küsimusele vastanud, et pärast viiendat konjakit võib juhtuda. Aga kuningaga vestlema ei lähe. No paistab, et üks oluline autor teil igal olnud, Stefan Zweigi ja siin ma näen, et tema tervenemine vaimu läbi on ilmunud eesti keeles, siis me üheksandal aastal. Ja te olete isegi kirjutanud niisuguse eessõnad. Miks ma selle raamatu tõlkisin? Et kuigi ta ei ole tema tähtsamaid teoseid, aga ikkagi Jah, siin sees on niimoodi, suurest tiraažist omal ajal ilmus, no igatahes niisugused selle essa lõpuread võid ette lugeda. Kirjandusteoste väärtust võivad võivad ju leida, et see pole autori peateoseid ja kaasaegsed psühholoogialoolased võivad öelda, et see pole ka nende erialakirjanduse tippteos. Aga selle väärtus Dvaigi teosena on ikkagi tähelepandav. Nagu on ka selle väärtus psühholoogilise Esseena. Mõlema väärtuse ühendina tundus raamat olevat tõlkija meelest liiga huvitav, et jätta seda ainult enese teada üldse seesama elamused, kahju on jätta ainult enese teada ja see on olnud olnud mul sageli ajendiks see samane eelne maailm. Ma olen ise seda raamatut nii harva näha saanud. Mul ei ole teist. Tunneta välimuse järgi ära. See tekitas mul niisuguse tähelepaneku, et ma. Endale märkamatult moodustama eestikeelset teksti rööbiti selle saksakeelse tekstiga, mida, mida ma parajasti lugesin. Ja, ja siis tundus mulle varsti, et aga miks ma lasen sellel eestikeelsel tekstil kaotsi minna. Ja nii ei ma asusingi umbes esimese veerandi järel. Seda eestikeelset tõlget siis fikseeri pärast tegin esimese veerandi juurde. Ikka selsamal kaalutlusel, et kahju kavatse minna lasta tähendab ainult enda teada jätta. Ta kirjeldab oma kooliaega, et nad olid väga suured kirjanduse ja kunstihuviliste teatrihuvilised. Kas te tundsite ka midagi lähedast oma kooliajast? Oli teil ka kirjandus nii tähtsal kohal või? Noh, tema muidugi räägib siin, nüüd siis sellest möödunud sajandi viimasest kümnendist. Tähendab see vaimsuse aste. Kahtlustan kergelt kaasStefan Zweigi nagu kõiki teisi selles, et eks nad ikka natukene vilistavad oma isiklikku minevikku ja oma minevikku, miljööd oma keskkonda ja on kaks võimalust, kas suhtuda kriitiliselt ja purustada ka üks, üks moodus või siis noh ettevaatliku kriitikaga võtta asja mille tulemuseks on paratamatu illusiooni ehitus. Kui ma ise kunagi hakkaksin memuaare kirjutama, siis toimuks arvatavasti sama. Küsimus on nüüd serveerimisoskuses, Stefan Zweigi poolse oskus on muidugi minu maitsele sobiv, ta veenab ja õelam. Kui tagantjärele niisuguse üldmuljeid hakata hindama ja küsimärgistama, siis võib tekkida. Kaalutlusel küsimus, et, et kuidas see nüüd oli, noh ütleme ta ei räägi ju sellest tema tüüpi minevikku, käsitlejad ei räägi sellest, kuidas nad käivad kingsepa juures või või rätsepa juures või kuidas nad voorimehega sõitsid. See ei, ei kuulu seoses, tulemus on see, et nad elastki kurradi kirjanduslikult liikusid ühest kohvikust teise, ühest toimetusest teise teatrietenduselt täis teatud määral paratamatu, eks ole, sest lõpuks see, kuidas kingsepa juures käis ju nii normaaljuhul toidan üldse olla. Ühesõnaga pisut mu meelest on siin niisugust minevikku üle vaimsustamist. Aga, aga mitte ebaviht. Aga koolikorraldustele teeb väga maha vastandab, eks ole sellele, mis, mis õpetajad endale andsid, et see ei olnud nagu mitte midagi, ainult see, kõik, mis nende enda keskkonnas toimus. Et see oli huvitav. Ja selles asjas on ta minu meelest natuke nooruslikum, kui, kui tarvitseks olla. Tegelikult me õpime ka halvas koolis üsna palju ka halbadel õpetajatelt üsna palju näiteks seda, missugune õpetaja ei tohiks olla, aga kõik kokku on see siis kaunis kaevat eilamulikalt. Õpetlik raamat mulle tundus, et ta meile tollal Mis aastal tegin ilus 88 meil aga esmakordselt siis tähendab saksa keeles ilmus ta siis 44 või pärast tema surma umbes see jäi tal käsikirja. Aga see, kuidas ta toob kõik selle omaaegse Viini ja Austria ja ja Pariisi ja, ja ka Inglismaa, eks ole, ja Saksamaa mahutada ühte raamatusse ta ikka mahutab tohutult palju siia. Nii et see oli ikka ikka suur asi selle ära, tõlkisid. Kes ei olnud mingi teener, oli lihtsalt minu enda jaoks nauding. Missuguse puhul pigem häbi tunda, kui kui. No kas praegu kavatsete veel midagi telkida või, või olete juba nii hõivatud oma teostega? Otseselt praegu, et teine aga niisugust potentsiaalset valmisolekut, kui mõni teos kiusab mu jälle lugemisega rööpeestikeelset teksti moodustama ei eita. Juhtub aga see juhtus läinud slaidi puhul, muidu ei ole olnud. Ei noh, vähemas ulatuses on, ta on küll luulet modelleerida, olete tõlkinud ja värsid on nii, et seal ei teki, nüüd ei teki kohe, ei teki tekki muidugi. Haruharva, suhteliselt harva, aga proua taga on see üsna tavaline ja ja muidugi niisugusel puhul, kui ma tajunud jälle jälle on kahju lasta õhku hajuda mitte juhtuda, ütelge. Jah, aga räägime lõpuks nüüd veel teie enda teostest ja nende tõlgetest. Võõrkeeltesse on kell ülevaadet, kui paljudesse keeltesse teie enda teoseid on tõlgitud. Ega täit ülevaadet ei ole, see arv tõenäoliselt suureneb näiteks mõnede või üsna üsna suure hulga niisuguste juhutõlgete võrra mis on ilmunud, ütleme, Suwashi keeles ja nii edasi, nagu need omal ajal. No ja millistel ei ole ülevaadet, aga ütleme, suurematesse keeltesse saksa keelde Ja üht kahte 10-sse nälja nüüd või kus on raamatuid ilmunud, kuid, või vähemalt üks raamat. Aga te olete käinud ka kirjandusõhtutel Saksamaal ja Soomes ja ja lugenud ise siis oma Ja sakslastel on niisugune veidravõitu tavam. Et kirjanik nõu kirjanikud ise ütlevad, saadetakse opti maltsa see tähendab või kuskile sinna sugus kalevi, Tamplasse või Valtside vahele. Näiteks ja, ja, ja kirjasustused tarvitavad siis elegantset, vormelit man kee, Trofayne raisa lugemisreisile sakslastelt harrastavad seda, et mitte nii nagu meil omal ajal oli ja noh, mingil määral ka praegu veel. Et, et kirjanik kutsutus kuskil, ütleme kooli või klubi Esiteks on küsimusi? Ei, sakslastel on nii, et kui üks raamat on ilmunud kirjanik, pannakse raamatut portfelli ja sõidab sellega mööda Saksamaad ringi ja Lott tükke rahule jätta. Ja publikut jätkub. Publikut üldiselt jätkub, aga publiku reaktsioon on muidugi mitmesugune, sõltub sellest, kui hästi kirjastus on teda asja ette valmistanud. Võib juhtuda, et et tuleb kokku seitse, kaheksa pensionäri või koduperenaist ja võib juhtuda, et tuleb kokku mitmes ajaline saalitäis entusiastlikult häälestatud ja huvitatud rahvast. Autori see on kaunis tüütu sest see koosneb enamasti sellest, et tõusete hommikul vara hotellis üles sööta selle hotelli hommikusöögi ja siis jooksete või sõidate taksoga raudteejaama, istute rongile peale ja loksuta neli-viis tundi. Ja siis tuleb tema hääle, hotelli, arvaetate särki ja, ja siis lähete esinema. No siis vastav raamatukogu võib klubivaim või asutus, kes tõid, siis on seal kasutanud, pakub teile ka õhtusöögi kiiresti ära, lähete magama. Ja hommikul jälle sama trall. Aga kuidas Soomes? Soomes ei ole mul jäänud muljet, et nii suur osa sellest asjast on raudtee sõita. Miks ei olnud autode autoga seda pinget olnud lihtsalt vähem? Ja Saksamaal on, ma olen seal kahel nisu leedu rallidel käinud ja mõlemad on kestnud umbes kahe nädala ümber. Ja koosnenud siis noh, ütleme nii, 10-st 12-st esinemisest enam-vähem iga päev, no vahepeal ükstapuha. Aga kas teos on olnud siis üks või on, on mitmest teosest lugemist? Uue teose tutvustamine Rootsis. Ka Rootsis oli üks ajaloolist romaani käsitluse seminar. No seal on teil kindel tõlkija Ivailiste Rootsis ja neid rohkeneda ei ei ole praegu rohkem. Aga saanes. Peamine tõlki on Juhani Salokannel, aga, aga on seal ka. Eva Lille on tõlkinud ja jonka vananenud, tõlkinud. Ja saksa keelde on juba mitu tõlkijat. Saksa keelde on jah, on nüüd lisaks Helga Veerale siin Tallinnas on hon veel. Irja Grönholm Berliinis, nemad peamiselt need kaks. Ja mis on teie viimane teos, mis teie sule alt välja tuli? Pealkirja Mesmeri ring. Ja käsitleb noh, mõned on öelnud, et kas see ei ole mitte Wikmani poiste järg? Ta on seda mõne elemendi poolest. Ta on pisut hilisem aed ja seal on kaks-kolm tuttavat tegelast, teiste seas, aga probleemid on teised, nii nagu taust on kapitaalse murrangu järgmine, eks ole, võrreldes Wikmani poiste ajastuga see on, see on Tartu Ülikooli aspektist nii ülikooli ümbrusest vaadatuna. Eesti sündmused 1930. Siis jääme huviga ootama. Palun, palun, ma loodan, ootus ei ole enam väga pikk.