Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Alanud aastal ennustati muuhulgas sotsiaalse surve suurenemist suurte Internetifirmade suhtes, kelle ärist tulenevad valikud satuvad üha suuremasse vastuollu inimeste heaolu huvidega. Lihtsamalt öeldes on mõned firmad kasvanud liiga suureks inimeste nõrkuste arvelt ja kasvab mure nõrkuse pöördumatust, süvenemisest tabamusest. Toimunud majandusfoorumil said sakutada mitmed seni rikkaliku lugupidamist nautinud IT-suurettevõtted nagu Google, Facebook, Twitter ja äpi. Hoogustavaks Hurutamise teemaks on nende firmade soov tekitada toodete kasutajate sõltuvus. Raskendada väljumist, tänu millele kannatavad lisaks inimestele innovatsioon, uute firmade lisandumine ning senised edukad triivivad monopoli karidele. Kasvava kriitikalaine näitena sobib suurinvestor George Sorose arvamus. Talle ei saa ju tehnoloogia põlglikult ette heita, kuna on aastakümneid valdkonda rahastanud ja omab märkimisväärses koguses kriitika alla sattunud. Aktseid seda huvitavam ja õhtusöögi ajal esinedes tõenäoliselt mitmeid koogitükke kurku tõmmanud. Ehmatavaks on mehe sõnavalik, millest ta iseloomustas suuri IT-ettevõtteid nagu Google ja Facebook nuhtlusena, mis sarnanevad üha enam omaaegsetele vara kapitalistlikel monopolistideks. Ta võrdles neid kaevandusi naftakompaniidega, selle erinevusega, et uue ajastu monopulistid reostavad looduskeskkonna asemel sotsiaalset keskkonda. Seejuures käituvad nad Sorose hinnangul printseebitulti ahnelt, olles valmis alt vedama algupäraseid põhimõtteid kui vaid saaks võimaluse siseneda mõne autoritaarse riigi turule. Muutuste põhjuseks on kasvavad raskused uute klientide lisamisel. Ja samaaegne vajadus rahuldada investorite raha isu. Mis sunnib Sist tegema varasemast küünilisemaid valikuid. Näiteks aidates oma võimsa masinavärgiga kaasa vabadust piirava totaalse jälitusriigi arengule? Lisaks võrdles ta nimetatud ettevõtteid kasiino tega tänu nende teadlikele püüetele arendada kasutajatest sõltuvust. Viimast tunnistasid aastavahetuse paiku ka Facebooki endised juhtivtöötajad, tõdedes samuti, et nende toonane eesmärk oligi leiutada viise, millega arendada kasutajatest sõltuvust et nad püsiksid teenuse juures. Toona pidasid nad seda õigeks, sest firma oli suhteliselt väike aga tänase paari miljardi kasutada. Teie puhul on samal tegevusel palju tõsisemad sotsiaalsed tagajärjed. Samasse teemasse sobib veel Apple'i juhi Tim Cooki nädalapäevad tagasi Inglismaal avaldatud mõte et tema oma vennapoega sotsiaal meediasse ei lubaks. Sooros polnud ainukene suurte Teie hiidude kriitik tööjõu vahendamisega tegelevas selts, borši juht Mark Benjov soovitas kasutada Facebooki juures kohustusliku ohumärki analoogselt sigaretipakkidel ettenähtule. Sorose mure sõnumi juurde tagasi tulles heitis investor sotsiaalmeediaomanikele etet. Nende toodete tulemusel loovutavad kasutajad endale märkamatult iseseisvuse ja kaotavad kontrolli oma elude üle. Seda eriti laste ning noorte puhul. Kuid natukene üllatavalt jõuab avalikkuseni. Kusesse tehnoloogiasektori tuntud tegelaste mure valanud diskussiooni võinuks tunduvalt varem käivitada laste heaolu eest hoolitsemist. Igapäevatööna tegevate õpetajate, teadlaste, psühholoogide, arstide ja sotsiaaltöötajate sõnumeid. Paraku on nende jutt kaasaegses meediaruumis vähem märgatav. Näiteks on juba kaheksa aastat tegutsenud üle maailma vastavaid spetsialiste koondav organisatsioon. Algupäraseks eesmärgiks on hoolitseda, et lapsepõlv oleks kaubanduslikkusest vaba eluperiood. Vaieldamatult raske. Väljakutsepoest saab nüüd tänu kriitilise meelistatuse soodsale momendile suuremat tähelepanu kui organisatsiooni. Enam kui 100 spetsialisti kirjutasite Facebook'i juhile avaliku kirja. Selles palutakse Mark Zuckerbergi, et ta loobuks uuest nõndanimetatud laste Messenger juurest sest sellest paistab läbi vastutustundetu katse julgustada alla 13 aastaseid rukkikasutama. Kirja autorid juhivad tähelepanu tänaseks kogunenud arvukatele tõenditele digitaalsete seadmete ja sotsiaalmeedia massilise kasutamise kahjulikkusest laste arengule Jäni kehalisele kui vaimsele tervisele. Lastel ja noortel puudub piisav küpsus ohutult orienteeru maks, onlain keskkonna, sotsiaalsete suhete keerukuses mis osutub raskeks ju isegi paljude vanemate kasutajate puhul. Saab nüüd näha, kas ja kuidas börsifirmad tahavad ja suudavad end muuta või kasutavad rammu sammudeks millega teenuse kasutajaid veelgi enam omale allutada.