Tähelepanu ilmub kalakott number üheksa. Niisugust vinduvat ja jäist tuult pole tükil ajal olnud. Linna ja kõrvalistadesse hakkab kinni järved ja jõed ning osa Meristki on kõvasti kaane all. Ja mismoodi sa hing nüüd kaladele ligi pääsed? Jah, ja landiloopimine on selleks korraks kah otsas ja kalamees ei jää koju istuma, läheb samuti välja nagu suvelgi ainult teistsuguse varustusega teistsuguses rõivastuses. Ja hakkab Jaagust jää alt kala välja tooma. No vaata, selle see asi nüüd seisabki. Et kõik on küll ilus, aga teinekord ahven hakkab sind allapoole tõmbama, me kogu aeg oleme ikka ahvenat ülespoole tõmmanud ja see on siis, kui sa sealt jää pealt sisse läheb ja seda võid väega tihti juhtuda, kui sa ettevaatlik ei ole. Nimelt on lumeKoropone seal peal ja sa ei teagi, kui palju seal jää all on, aga allikas on kõige all ja oledki supsti sees. Eriti ettevaatlik peab olema selles suhtes jõgedega. Jõed on eriti seal, vaiksed kohad on jääs. Käärestikulised kohas, seal on tõesti niisugune olukord teinekord, et võid ennast külmas vees. Et jääd kindlaks määrata, võtad alati kaasa tuurad kevadise või sügisese noore jääga, ei ole puurid, mida me kasutame enamiku otsaga kohaselt nendega me ära kombata, muidu me peame muidugi, aga siis Touraga liikudes tuleb pidevalt kombata ees. Ja siis alles kujutleme parasjagu lüües. Tuur läen läbi otsaga veel läbi, siis sügisene jää ei ole veel ohtlik, sest nagu öeldakse, sügisene jääkülm praguneb ja paugu. Aga ega ta alla ei lase kevadeni ja sellepärast palju ohtlikum seal väga paks jää olla. Kuid selle eest väga ohtlik, ei, seal ei aita ujumine mitte midagi selles jääaugust jääaugust. On peaks olema niiviisi, et kui sa jääaugusaag esimeses järjekorras peab veel ennast sirutama seljani välja, nii et saaks jalad ääre jääääreserva peale lükata vastu serva ja siis alles saab ennast seljale sirge seljaga väljajäämine ja siis kuidagi roomata veel edasi. Rabeles kindlasti midagi teha ei ole, seda rabelemisega ei saa mitte midagi ainult keerata jääaugus ja kavas hekist käsu. Aga siis muidugi üks nõue on see, et ei tohi kunagi minna üksinda. Et üksinda on selles mõttes väga ohtlik, et ei saa, selleks soovitaks alati kahekesi vähemalt ja ikka peaks mingisugune nöörikene või ripp kaasas olema, mida saabunu ulatada sele. Ühesõnaga jääaugus suplejale iga Talibüüdol peaks olema vähemalt üks, 10 või 15 meetrini nöörijupp ka ilmtingimata, aga selle esimese nõrga jääkangad meelitavam põike siis kala kõige paremini võtab ja saak on parem, siis sellepärast see ahvatlev on. Juhtumi Agur laotatakse jää peale, krohv paremini kannaks ja köetakse nööri ots kaldale, lepa külge ja siis minnakse jää peale ja lauad alla või suusad igati. Suusad on üsna üsna heaks abinõuks nõrga jääga. Et see on ka kevadel maksja sulgema. Igal igalühel on oma püügiviis ja püügikomme ja kõik. No mina arvan, et kõige tulusam oleks siiski püük Dirguga nagu kogemused on näidanud. Sellise püügiviisi juures saab nüüd puna uimase kirju vöödilisi ahvenad kõige kergemini jää peale tõmmata. Aga kes saagi peale välja läheb seal ja võib-olla, et mitte ilma kalata koju tull annus, võib õnne katsuda ka. Ja meil ongi niisugusi kalamehi, kes nagu öeldakse, okupeerib tervelt jõe osa, paned viis, kuus õnge sisse ja siis ainult jalutab ühe juures teisele ussiõngega. Ja kui tahab tilgu meeste juurde, siis ta ei leia lihtsalt auku. Pisem no see kõik läheb igavaks, tänna viisi ikkagi raiuda auk ja selle augu juures tegutseda, ise Dirk käes tunda, kuidas kala seal Arnak all naksav. Vaat see on huvitav. Kalamehel Talbjaabikese mõnusus väikse pealt, sealjuures see saak, seda saab ju teinekord ka ütleme, turult või kauplusest kergesti kätte. Aga just see moment, kui see kala otsa hakkab, vaata siis käituge, magus valu käib õlas läbi, kohe. Tundsid, oli seal läks ära, läks ära tühja temaga, mis seal ikka olla. Minul tundub sedaviisi, et muidugi siin saagi suhtes peab ikka olema teatud vilumus. Nii hästi talve kõigil kui ka kevad ja suvipüügil ja siin seda vilumust nii-ütelda õpetada või rääkida, kuidas peaks olema, seda ei saa, see on niivõrd laialdane. Ja, ja siin igaüks peab õppima niikaua kui vanaks saab ja jääb veel õppimata pailugi. Ma alles sain meedial tagasi ühe komplekti, vist 12 12 tilku, mis on määratud Peipsi jaoks ja võrdlemisi suured. Ja nüüd möödunud pühapäeval ma katsetasin neid ja haruldased ilusat, nad siiski mängivad madalas vees ka ka madalas vees ja nii kui minema hakkab, siis hakkab, sädendab kohe kahelt kahelt poolt alla vajutades kaugele. Miski peab kala meelitama, sest et me püüame lõppude lõpuks ikkagi röövkalasid ja need ju haaravad miinust. Teist kala tähendab ka siin mängimine ongi see oma külgede külgede läigetamine ühesõnaga siis nad peavad küllaltki läikivad ja säravad kunst, mis imiteerima eluskalaliigutus ja just. Ja paistab nõndaviisi, et see liigutus peab olema sarnaned, kala. Nagu saaks aru, et see Sirk seal all tema on, on nagu mitte küllalt elujõuline, vaid juba nii natukene haiglane voi liiganevaigeid, nõnda siis ta paremini hakkama. Kelguga jää all mängimine või Dirgu kelgule mitmesuguse liikumise andmine ja see on niisama nagu nukkude aadress, nukkudega mäng. Seda võib üsna üsna lähedal võrrelda. Just et igale iga kala jaoks on ka ise-suguses suuruses isesuguse kujuga Dirk tarvilik ja vastavalt ka siis selle Dirgu liikumine või meie kalamehed nimetame seda tegu mänguks. Tavaliselt on, et mida suurel Dirk, seda suuremat kala püütakse. Nojaa, aga mida sügavam, seda suurem raskem peab olema, see on ka. Aga õngega jääaugust pühides saab igasugust kala, saab särge ja mitmesugused muud, leppis kala, latikad ja põrguga püüdmisel, peamiselt on ju ahven, haug. Luts hakkab teinekord Dirgu otsa. Koha koha tuleb ka. Mõnikord harva juhtub säinas ja siis turb teisi kalu, meil pole pilgud pilguga püüdmiseks. No ja juhtub ka kurioosum, siis muidugi selle püügi juures nähtuseks. Kaks kalapüüdjad seal püüavad kala üsna öeldise juures võib-olla meeter vahet ja üks tõmbab august ühteviisi kala kala järgi välja ja teine mitte midagi ja ühesugused Dirgud otsas. No ja mis lõpuks välja tuleb, välja tuleb see põhi mudane natukene üks laseb ilusti selle pilgu üsna sügavasse jalatsit muda sisse, kala ei näegi teda üldse seal mudapüüdja, aga teine targem see, lase muda sisse, jääkala võtab ühteviisi. Kui, kui see esimene sellest aru saab, et siin igaüks viga on. Tõstab oma Dirgujulisega hakkavad ahvenad tulema. Nõnda. Siin tuleb väga ettevaatlik kõike pidi olla. Põhiline paistab ikka olema riigi tehnika, seesama mäng, millest me varem rääkisime. Õieti mängiksid kalad. No mina siin olen natuke teises arvamuses ja minu arvamine on see, et peaasi on sul õnn. Ja teine stiimul sinna juure on see vaist või koha otsimine, kus sa arvad kala olema ja kolmas see võib-olla siis näppudega mängimine või nukuteatri tegemine seal jääaugu peal. Kui sul õnne ei ole. Härra, minu arvamus on küll tõesti niimoodi, et esimese koha peal ikka püügi teedeediga, kui sinna juurde panna veel õnn siis on kindlasti kalasaak, suureneb, teisel võib-olla sellel ei olnud ja väga tähtis on ikesid koha otsimine, asi kohavalik tõesti siin nagu mölder ütles, et et üks saab kõrvalt kala ja teine ei saa, tähendab ikkagi on kohavalik, on äärmiselt tähtis, kas ta on siis peab olema mingisuguse suure kivi kõrvale valitud, kuna, et kas seal on põhi, võib olla parem või, või on tal kalal mingisugused rajad, ega me seda ka ei tea praegu, aga seda me peame jääauku raiumise kottima. Need Meil Kesk-Eesti naabrid siin jõgeva meestel, omalajal. Püüdsime kala suuremal järvel ja nemad raiusid kohutavad aukusid ja nad said kadest. Nad saivad nii kõvasti, et meie grupp, üks ainukene meespeaaegu meie terve grupi lõi oma saagikuse haigusega üle, aga auk augu järele nad otsisid. Ühest augusti ei ole mõtet liiga kaua otsida, on täiesti õigus, eriti niisugust. Kalade otsimist peaks teostuma just mere peal. Lähemal kuskil merelahte tavaliselt me käime Sovnia lahes, seal on ka raske öelda, kus auguaalse kala peab olema, kus ta võiks olla, vot sellepärast on vaja otsida kala ja kui me leiame ta üles, siis kindlustame, nüüd läheb kõik ruttu ja väljavõtmise. Ja ma tuleksin veel selle seda õnne juurde tagasi. Kuidas teie siis arvate ja seletate, meil on ju pailu võistlusi kalapüügiks ja seal on noored ja vanad ja, ja naisterahvad ja kõik on seal koos, kõik püüavad ja on suured spetsialistid oma alal, kes see alati nii palju kala saavad, kui nad nii väljas käivad. Aga vaata, võitjal tuleb lõppude lõpuks see väljakis esimest korda kala seal kalda peal püüdnud on. Eks. Rumal rumalamatel veab vaheaega tavaliselt see, kellel on hea püügitehnika, see palju ilma kalata jää, jää. Püük seal jääaugu juures on tervisele üks vist kõige kasulikum. Kui sa oled korrapärast riietuses väike, kuidas vaatab selle selle jää pääl ja lumepääl siis õhta kodu poole, sa tunned, et nii nagu oleks kogu keha päikest saanud ja oled nii nagu elustanud igatpidi. Sellepärast taon tervislaselt minu arusaamise järgi üks Mäega kasulik asi talvepilt. Paljud inimesed, kellega nüüd räägitud, kes ei ole kala, meedia, kes ütlevad, see on, nendel on suur muret, mis teiselt külmetad, et teil on külm seal kõik kõik, et nonii ära. Aga lõppude lõpuks ei ole see miilsele nummer, et mul külmul, kui mul on külm, võtan tuura kätega kaks auku sisse, mul on jälle küllaldased soojemobidele edasi tööd, aga põhjalikud eksivad need, kes Jaagal pudeliga sooja hakkavad endale tegema. Siis võib juhtuda mitmesuguseid lahendusi ja on juhtumeid olnud, et mõni on siis külmetanud koju tulnud ja mõni on ka säält jää siis läbi jää vajunud, kus ta muidu oleks tervelt üle läinud. Kellelegi ei soovita seda abinõu. Aga kui natuke jahe, hakkab tuur kätte võtta, üks uus audi juurde raiuda, jälle paras soe ja kala tuleb ka? Jah, no ühe püügihooaja peale võib-olla vastu harvade mõningaid nohu peaks saama. Tegelikult need, kes ikka rohkem väljas käivad, need nohu ei saa. Jaroslav. Kodus õhtul tulles tihtipeale on küll, nagu öeldakse, tilk nina võtad ja vaatad, et on, aga kui ei ole tulnud hinge teeb täis peamiselt see, kui nüüd mõni suurem kala otsata alt läbi tule algusest läbi. Niisuguseid juhuseid on olnud eriti Peipsi pääl ahvena püüdes ja kogemata mõni suurem nuts otsa kisuta põhjast küll üles vasta ja servaga, see on ka kõik, välja ei saa. Südamel peaminister ei saa peamiselt iseenese peale täitnud, pidin ma selle auguni nii tegema, et sealt ära ei tule. Puuri august olen mina näinud kolmekilose haugi välja toomist, see tuleb välja nagu pudelikork. Ta on libekala, on libe ja jäätakistust ei ole, ainult et lõuad või pea läbima. Sabaga atakk ühteviisi seal kala nabis jalgu. Oled sa väga hoogu ja vahest on niisuguseid juhuseid ka, et näiteks Augen jäänud Dirgu otsast lõuad laiali läbi ja ei tule siis võib-olla aitab niisugune asi, kui pistadel. Sikkuti varss tagurpidi suhu, nii kaugele, midagi suhu, vaheldust, siis vajutab suu kinni, ehk tuleb läbi augu välja. Meil on aiamajandit, kus talvel on kompostimullad ja mitmesugused mullakuhjad, kus võetakse muld, asjal on ussil sees, nii et me oleme aia majandites alati saladusse, aga õige kalamees peab iso valusi kasvandus keldris kodus juba suvel paneb sügisel paneksin Nausid valmis ja talvel võtab nii palju talverussi hankimisega muidugi natuke raskustest maakamaral külmunud pealt külmunud kama ära võtta, siis võib neid ka südatalvel kõige suurema pakasega saada. Aga mis puutub nende söömisase tõukudesse punastesse, sääse tõukatesse, neid saab art kahvaga tõmmata, põhjamuda seal pärast sõeluda vees muda ära ja ussikesed jäävad ilusti vee peale ilusat rubiini, punased, väikesed, kuni sentimeetri pikad ja nemad isegi lihtsa võrgu külge haagivad ennast külge. Nii et ainult pärast pera ja siis kui teda, kui teda vee peale tõmmata, siis nad isegi seal veepinnal kerkivad, nagu, nagu oleks neil viis rasvakordsel korjata isegi sealt veepinnalt. Meil Tallinna Kalevi kalaspordiklubis on terve rida niisugust kannatlike naisi. Ja võiks öelda isegi häid Dirgub õiged, kes kõrvuti meestega kannatlikult ootavad, seal jää peal ja mis jäävad, annavad silmad ette. Jah, mitte halvem, püüa, kui mehed. No kui võtta teisest küljest, siis muidugi neil on väga suur kannatus, et oodata, millal see mees nüüd tagasi tuleb, jälle hommikust õhtuni, mõtleb seal kodu ja kannatab selle all, mis ta külmetab nüüd seal, mis ta nüüd on ja kõik minna. Kas jõugannatus omama? Aga jää peal võib-olla tuleb ümber, pöördus seal, meil on siin tublisid naisi küll, kes võib-olla suvatseksid veel seal mõneks tunniks istuda, kuid mehel on juba tüdimus peale, kipub koju juhtub seda aga väga tihti. Mul oli ka omal ajal naine ei tahtnud kuidagi kalameeste hakata lõppuda, kus ikkagi hakkas. Ja vaat siis oli häda eilse õhtu tulema. Ei järvelt ära. Ikka veel ikka veel tahaks võtta, ikka tahaks võtta. Tundub, et nendel on Siivisse ahnitsemine rohkem sees, kui meil, meestel ongi. Sall Mul meenus üks juhus, möödunud aasta koluverejõel. Püüdsime sõbraga ka kirgutega. Möödunud oli juba kolm-neli tundi seal, kui järsku sõber ütles, et midagi hakkas otsa. No tegelikult oligi ahverlasele otsas, mees sai seal ahvena kätte, võttis Dirgu otsast ära, selle asemel, et panna see galakene koti viskas tilgu pähe kogemata August allak. Jaapanist. Kirbukott. Sõna heameelt ja no seda ka juustust, see on vaikne pühik, istud seal augu veeres ja nokitsed pääle ja vaatad, kuidas see asi seal all käib. Üks väga hea mõtlemise viis isegi oma töö suhtes. Seal tulevad sul teinekord väga targad mõtted isegi niisugust, mille üle sa oled kogu aeg mõtelnud ja ei ole otsa peale tulnud ja istud seal ja mõtled kah siia-sinna ja ongi küsimus lahendada nii lihtsalt kohe valge. Ja seda tuleb tihti lugudele. Mõte käib laialt, mitte üksi, et sa sealt kala saab, aga kaugelt suurem jagu kõik nii igast poole valguse mõtte laiali. Vastab sellele mõttele kriipsu peale tõmmata väike ookeanipojuke ka sel momendil, kui inimene mõtleb, just hakkas seal. No ja ta võib pahandust teha siis, kui ta Loksas ja otsa jäänud, vaata siis hakkasime assa kuri, vaata kus ta jälle siin narritas Leaks ja peab ütlema, et et juba jaanuarikuust peale jaanuari keskpaigast siis juba tunnekuse jääaugu peal istud, nagu oleks kevadist hõngu juba üleval kunagi ja selle järgi tunnet kah, nii nagu hakkaks juba uus soe aeg varsti ligi jõudma. Ja ma ühinen täiesti sellega, kõige rõõmsam on see, kui ilus päike on soe, ilm võrdlemisi viie kraadini on ja siis võtad sa seal seda päikesevanni. Seon see kõik, see suurem mõnu, minul vähemalt. Sakslased ütlevad Peetri hail ja Petri on kivikalju ja me oleme sellest siis omale mugandanud Kivi kotti. Kui me tahaksime päris otsekohesed ja õiglased olla, siis tuleb soovida nagu iga muugi ürituse puhul, head õnne ja see oleks õige soo. Ja kalamehed ei kannata seda. Sülitab ikka kindlasti peale ja võib-olla väljendus kala kotti oleks palju õigem kui kiviga. Nii et soovime siis kõikidele nendele, kes pole veel talvepüügil kalastamas käinud edaspidiseks kalakoti.