Vanemuise teater on üks meie vabariigi populaarsemaid teatreid. Tänu külaskäiguetendustele, raadio ja televisioonilavastustele tunneb Vanemuise ja Vanemuise lasi iga meie teatrisõber. Vanemuise saali mahub ümmarguselt 500 inimest. Aga need kõik pole kaugeltki mitte tartlased, kes igal õhtul teatrisaali täidavad. Statistika näitab, et umbes kolmandikku publikust moodustavad rajoonidest kohale sõitnud vaatajad. Isegi 100 kilomeetri pikkust sõitu ei peeta paljuks, et sisukat teatriõhtut veeta. Vanemuine annab küll palju külaskäigu etendusi, aga ikka on sellest veel vähe. Üks iseloomulik näide möödunud hooajast. Vane muistlased mängisid Võrus Juhan Smuuli näidendit Lea kultuurimaja saalis oli 400 vaatajat. Ent siiski leidus veel 150 võrulast, kes samal õhtul Tartus muusikalavastust vaatasid. Rõõmustav on märkida ka seda, et möödunud hooajal käis Vanemuise etendusel peale Tartu õpilaste veel 16000 õpilast rajoonidest. See aga on ju homne päris teatripublik. Millest on tingitud Vanemuise teatri populaarsus eeskätt huvitavast ja mitmekesisest repertuaarist ning selle sisukas ja kunstiküpsest esitamisest. Meenutame mõnd eriti meelde jäänud lavastust teatri viimaste hooaegade repertuaarist. Mällu kerkivad sõnalavastused, ookean ja neljas rahvatükk, Rätsep, õhk, operett, teie soo, palun ooperit, kihlus kloostris ja madalik. Ning muidugi ka etendus, mis kannab pealkirja igavene inimene. Teeme nüüd väikese ringkäigu teatris, laval käib valmiva ooperilavastuse proov, seon Borodiini vürsti. Nüüd mõni sõna juttu ooperivürst Igor dirigendiga. Trükime Sargel, vabandage, segame teid niisugusel närvilisel päeval, nagu seda on esimene ooperilavaproov. Kuid siiski mõne sõna juttu tahaks vesta. Vürst Igor on vist ka varem Vanemuise kavas olla. Jah, ta oli meil 15 aastat tagasi, 48. aastal. Lavastatud, kas koosseis on tugevasti muutunud? Täiesti uus koosseis, meil on tervest koosseisust solistid, kõik uued ooperikoorist on ainult kolm inimest, kes seda on varem laulnud. Orkestrist kümmekond inimest, kes on seda eelmises lavastuses kaasa teinud. Kas juhatasite tookord ka teie? Seekord juhatasin kamina? Huvitav oleks teada, kes laulavad peaosi. Peaosi laulavad naistest Igori abikaasa Lehte Mark ja Valentine hein ja Kontšakovnat noorsolist Maimu Krinal mees osalistest vürsti Teo Maiste ja Viktor Taimre. Vürst kaalitskid. Laulavad Teo Maiste jaa, Valdo Truve. Igori poega esimesest abielust. Endel Ani, Kontšaki Tordik. Aitäh ei sega neid rohkem, proovi vaheajal. Jõudu tööks ja suurt edu esietendusel aitäh. Proovi vaheajal vestles meie reporter Heino lukk Vanemuise pere ühe põhilisema liikme, vabariigi teenelise kunstniku Endel aniga. Vürst Igori teine vaatus lõppes ja Endel Ani, kes kehastab vürst Igori poega Vladimiri astub garderoobi. Teie, tänane päevane töö on sellega selja taga. Ja tänane päevane töö on selja taga aga õhtu looto küllaltki vastutusrikas etenduse ees. Nimelt Kohveriooper kihlus kloostris, milles maa, kehastan Toomseroomi. Ometi ei taha te praegu veel oma vürsti poja mandrist lahkuda. Kas väsitas? Nojah, peab natuke hinge tagasi tõmbama. Et uueks esinemiseks õhtuks olla vormis ja kavade osa mõju all pärast lavalt lahkumist tavaliselt olete või lõppeb see muidu kohe olenevalt muidugi, mis eelnevalt rollis on juhtunud. Ei saa ju nii korraga kohe teise meeleollu üle minna. Eriti kui traagiline osa on olnud ja. Näiteks ütleme pärast pärast Haiidab nagu ei tahaks nii kohe suure naeru peale minna. Kindlasti millal, aga kuju loomine algab, kas siis, kui saate teada oma osa või siis, kui saate juba kätte parti teksti on muidugi seal mitmeti, iga uus osa on nii-ütelda. Alge, leht, tabula, rasa. Ja iga uuele osale juurde minek. On nii nagu nagu tutvuda uue inimesega ja nagu oleks alguses võõrad aeg-ajalt muidugi süvenedes osasse tutvud selle osa iseloomuga, kuni ükskord hakkad leidma nii-ütelda saarekesi kuhu peale astuda. Et minna osa juurde üle mädasoo. Ja iga etendusega tekib neid saarekisi ikka rohkem rohkem juurde ja teie olete laulnud ja mänginud üle 20 aasta. Selles ajas on olnud siis nii otsinguid, leidmisi. Sügisel sai 21 aastat täis eks siin ole jah nii vilet kui loorberitele üteldakse operette oopereid, sõnalavastusi ja isegi ballett on seal sees ja mul on veel mõned fotod. On näiteks vask, ratsanikkus, kus lööme tantsu ka nõmmekingseppadest Nõmmekingsepad ja see oli ka eks tantsija Esko pulmas, see oli üks esimestest esimestest laval nii-ütelda ülesastumistest. On olnud tõsist, kurba naljakadki. Jah, kõikjal tulnud ette. Nüüd peakski teil paras aeg olema vürsti poja mandrist lahti saada. Teie oma väikene poeg ootab uksel. Ja tema on mul väga hoolas teatris käia, alati ta proovidele tulla kaasa. Ja siis kodus hiljem siis mängitakse, kõikvõimalikud rollid. Läbis. Kas tohime loota uusi häid kohtumisi teatrisaalis. Ja uusi kohtumisi tuleb millal, kuidas, mismoodi seda näitab tulevik. Juba hakkabki orkester jälle kogunema, eesriide taga on tunda elavat liikumist. Proov jätkub. Noorsolist Teo Maiste, kes, nagu kuulsite, laulab ooperis kaht tähtsat osa on sedapuhku laval kaalitski rollis. Kuuleme, kuidas tal õnnestub kehastada seda ise loomutut, kergemeelset, aga upsakat ja võimu. Annetuse. Kõik teised teatrid on teatrikuu raames toimunud saadetes tutvustanud ka oma lähemaid tulevikukavatsusi. Võib-olla teeksite ka teie seda, seltsimees käidud? Lähemal ajal on meil plaanis rida päris nii mitmesuguseid etendusi. Kõigepealt tuleb välja vürsti Igor siis edasi kaba Levski operett, kevad laulab. Hilisemas plaanis on Šostakovitši ooper Katariina Izmailova. Siis on rida sõnalavastusi nagu Kuusbergi lapeteose juhtum, Leonovi tuisk, preesti Kolmekrossiooper ja ka oma näidendi. On lubanud teatrile Juhan Smuul kes. Need näidendit lavastab, oleks huvitav teada. Kavereski kevad laulab, lavastab meie kõige nooremnäitejuht Heiki Äravee, kes hiljuti Moskvast näitejuhtide kursustel tuli. Vürsti, Igori ja Šostakovitši ooperi lavastab seltsi. Kas väga populaarne jutustus lõpetavuse lugu on autori dramatiseeringus, teatril? Esialgu mõtlesime selle dramatiseerinud juures ise, autor lubas ta nii läbi vaadata ja oma korrektuurid teha, kus neid vaja. Millal Bristi kolmekrossiooperit võiks oodata? Kolmekrossiooper on kevadpool hooajas umbes maisvast jõuab välja. Ja kes selle lavastab? Mul tuleb omal jõudu proovida selle juures ja põhiliselt osatäitjad on draamanäitlejad. Näiteks mäki on Einari kop Bel kadumas vaos võib-olla niisugused näitlejad nagu Elo Tamul, Elenteet, Liia Laats, Herta Helviste Kuidas te Seksperi juubelit tähistate? Seksperi juubelit tähistame Coriolanusega, kus peaosa mängib Einari Koppel ja lavastab selle Kaarel Ird. Aitäh huvitavate teatri uudiste eest. Jääme pikisilmi ootama nimetatud teoste esietendusi. Nüüd aga paluksime mõne sõnaga iseloomustada Vanemuise viimast sõnalavastust. Malev Schwartzi näidendit, hüpe üle oma varju, mis suhteliselt lühikese ajaga on publiku hulgas populaarsuse võitnud. Males Vartsi näidend hüpata üle oma varju on äike lihtne teatritükike ja väga meeldiv. Meelde nimelt sellepärast, et peale terve rea tegelaste väga mitmetelt elualadelt on seal veel üks niisugune suur ja võimas tegelane, nagu seda on kaasaeg. Näidend jutustab sellest, millal tuleks hüpata üle oma varju ja näitab, kui raske see tihtipeale on. Ja autori arvates kujuneb see üle varju hüppamise protsess ise või siis mõistmine, et see on vajalik või arusaamine sellest, et tuleks üle oma varju hüpata. See kujuneb kraadiklaasiks, millega määratakse siis ühe või teise inimese ühiskondlikust, see tähendab, kuivõrd kasulik. Ta on ühiskonnale ja näib, et niivõrd positiivne taga on. Kuivõrd on temas ühiskondlikku alget. Ja kui te nüüd mõne sõnaga iseloomustaksite ettekandele tulevaid katkendeid kustet näidendis pärit on ja mis osaled katkendid näidendis mängivad? Need katkend näidendist on pärit näidendi keskelt umbes noor treial vabrikust on sügavalt armunud tütarlapsesse, kellest ta mitte midagi ei tea, kes teenib meditsiin õena Tallinna traumapunktis ja nüüd tähistab oma sõbranna juures ja küsib temalt nõu. Katkendis esinevad näitlejad Milvi Koidu ja ennadusson. Aga kui see armastus tuleks enne täpsustada, mida sa armastuseks nimetad, tahab, et ta minu oma oleks. Eraomandiinstinkt. Minu auto, minu koer, minu naine, plaan temaga koos olla, see on juba midagi, ainult temaga, ainult temaga. Temaga ei saa niiviisi rääkida, nagu sinuga. Tähendab minuga, tahad seda koos olla? Muidugi minuga abielluda ei taha. Roppilka, miks? Abielus pead ikka mehe poole üles vaatama, mitte vastupidi. Aga kui teineteisele silma vaadata, öelda, pelgutab, selge, sind köidab idama romantika. Looritatud naine, kummardus, vaikimine, mees, isand mees, käskija pakub üle. Doktor, selgitan sinu arusaamad lõpuni. Aga missis mehe eest eetika peale hakatud. Mees tahab naist valitseda. Alguses oli matriarhaat ilma minuta. Kuule, kas sa haare ei taha sina vist tavaliselt mitmemehepidaja olla. Deanid tänapäeval üks mees kah juba luksus äsja moodi. Kui inimesel on käes raamat ei pärida teise käest, kas see on viiul. Ma olen alati su juurde tulnud, kui mul on olnud midagi tähtsat otsustada, on asju, mida tuleb endal otsustada. Ma ei tea. Aasta ta meeldib mulle rohkem kui keegi teine, siis abiellu. Aga kui ta ei ole nii suur nagu mina teda endale ette kujutan, siis ära abiellu. Rita ma küsin otse välja. Kuidas on aasta pärast lahutust elanud, kas sa mõistad mind? Seonastele solvav, et sa minust tema kohta aru pärid, minule solvuvad, seda mind aidata ei saa. Ma pole objektiivne. Ma ei arvanud nii suured sõbratarid, olete suur naiivne laps, kes Asta ei, sina. Miks? Igaüks peab oma lahinguise ära võitlema, igaüks iseseisvalt võitlus on kergem kui kõrvalsõber, aga põigelda tuleb ikkagi endal. Miks inimene ei tea, mis on hea ja mis on halb, Majakovski õpetab nägu, pesta on hea, väikesi lüüa on halb. Ma räägin tõsiselt. Hea ja kurja tundmise puu. Nii väga tahaks õnne. Ära räägi. Ei usu. Sa tunned aastad lapsepõlvest saadik miks sa ei taha temast rääkida? Õnnejaht, mis standaal? Punane ja must Parma kloostri Sherarfilippida, Nieldarje nöögi. Ma lugesin raamatut, tubli poiss. Siis sa peaksid ju teadma, mis on anne, jaht mõistvat. Iga inimene otsib oma isiklikku õnne. Terve elu on õnnejaht edasi. Et oma õnne saavutada, teeb iga inimene kõik, mis ta võib. Oma huvide vastu ei hakka keegi. Aga kui huvid kokku põrkuvad, see ongi õnnejaht. Keegi on ikkagi kannataja. Maastik. Võib-olla on inimesed siis nii täiuslikud, et oskavad teise õnne üle rõõmu tunda ja oma õnne taga? Ei usu. Inimene jääb inimeseks. Aga võib-olla ei ehita siis ükski inimene oma õnne teise inimese õnne rusudele, võib-olla siis rohkem eneseohverdamise võimeline, ison sentimentaalne. Võib-olla siis inimene lihtsalt ei saa õnnelik olla, kui teine nutab. On valmis teisel pisaraid oma südameverega kuivatama. Tsitaat halvast romaanist. Ja ka mõte on taga küll. Meie päevil veel nii ei ole. Inimesed kisuvad veel liiga palju enda poole, see on nagu piir, mis meis kõigis veel on. Mina ja meie, see ei lähe nii kiiresti hulgas on vähe neid, kes mõtlevad tootmises küll. Aga kas sina ise oled puhas? Tahan omada, see on kirg kire üle arutada, sina oled nüüd ära rikkunud sõna külma mõistuseinimene, igaüks käitub vastavalt oma iseloomule. Iseloom on sisemine piir. Koolsöessi ütles, inimese iseloom on tema saatus. Kuule juba, jälle me filosofeerimine. Mina palun vastust ühele küsimusele, aga sina viid mind sellest järjest kaugemale, sa tahad, et ma sanktsioneeriksin sinu valikut, et ma, jah, jaamen, ütleksin. Näe, ei ütle. Sa pead midagi halba aasta kohta. Muidu oled sa kunagi üle oma varju hüpanud. Lapsepõlves proovisin üle oma varju inimene, hüpata hõissa. Mina ei ole veel kommunismiajastu inimene. Aga ma ei ole ka, ma ei mõista, kas su sõprusaastaga kaalub üles sõpruse viluga. Kui raske on olla aus, kui asi puutub endasse? Arvatavasti on sõna mina ka mulle veel tähtsam kui sina. Vastik. Millest sa räägid? Tegelen enda analüüsiga. Nii. Jazda teema kuulutan lõplikult tabuks. Hõlbee sööma supp just et sa pärast ei ütleks, et supisoolasin üle, mina sõlg. Õnnelik treial on juba pool aastat õnnelikus abielus olnud ja pühi surma poole aasta pulmapäeva, millest sõbrad, osa võtavad ka pulmapeost ja Me kuulemegi siis nii-öelda noort õnnelikku naist ei olnud taevas oma endise sõbraga ja praeguse aja sõbraga. Katkendi esitavad näitlejad Ellen Kaarma ja Einari Koppel Tõnu miks sa ei räägi midagi? Lõksamis, aastakene, esita mulle küsimusi, soni, iga, räägi midagi, ükskõik mida. Üks köik aastakene pole juba ammu saanud sinuga kahekesi olla. Ei tea, milleks peaks hea olema. Minuga niimoodi räägid aasta. Kuid kui sa jätkad samas vaimus, siis ma näen kohale, sa oled kõige võluvam naine maailmas ja see oli, nimetab ennast peigmeheks. Sina siis on mul ükskõik, kellega ma abielluda, nukikses meteoriit, aga kui ta mind armastab? Sa oled ju alati, kui see tõsi on, miks armastada üht ja piiluda teisele, kui see üks on juba abielus ka vahepeal ei olnud. Aga sa arvad siis, et ma peaksin rikast loobuma ainult üks sõna ja ma teen seda kuidas muidu või ma ei saa aru, mis seal saarel paljudest asjadest aru, võib-olla, ja ma ei tahagi aru saada. Sa oled hiiul, aga seda ei saa aru, kas räägin tõtt või teen nalja. Kumb sulle rohkem meeldiks? Mis sinuga on? Sa ise ju ütlesid, et ma räägin kui ükskõik mida. Ja ma mõtlesin, et sulle meeldib, kui avaldatakse armastust, Abasinov, vihastuda igast erastackile. Sa oled ikka päris korralik naine, ma ei oleks kunagi uskunud sellest jamast küll lähvad laama, Tamula, kuidas te käitute avalikus kohas? Ma tegin nalja, aastakene nalja, sa ju tead, et ma armastan ritta juba ammust ajast ja sellest päevast alates, kui ma käisin intervjuud võtmas ja kui ta oleks nõus olevat, oleksime juba ammu abielus. Kuidas võib niisugust nalja heita? Ma arvasin, et sulle meeldib flirt, viimane, ei, mina ei saa aru, kus on sellised tõsi, võigus valek, vastake tahtma. Ta on avaldanud sulle ühe suure saladuse. Ma ise ei saa ka sellest aru. Inimene sooletuna. Ma püüan hea olla kõikidega kõikidega. Kas need äsja, miks siis on päris need inimesed on erinevad, vaated on erinevad, maitsed on erinevad kõikidega, isa ei ole aus olla, mina olen igatahes, ma püüan ja tuleb välja ja siiani küll. Kui keegi teeb midagi, mis sinu arvates on vale öelda musta, aga mõistuse tähendab andestada sa ise ka vahel seal aset teisel teha seda, mis sinu arvates on vale ja ikka. Sa ei armasta mitte kedagi. Tõnu, võib-olla vaidle vähemalt vastu. Milleks küll sinu veendumused on, ega ma siis seda niikuinii kõigutada ei suuda, püüagi vähema rumalus, sinu veendumused tulevad südamest minu veendumus, et mõistust ja kui sa püüdsid mind solvata, siis on kõige parem, kui ma ei reageeri, tahaks sulle kohe üledasti haiget teha niimoodi, et sa ai karjuksid seisma, soovitan mul jala peale astuda. Kas sulle siis teisiti haiget teha ei saagi? Maas säästan oma närve. Leiti mulle vähemalt, kas sa siis ridade armastan? Ütlesin juba, kas see pidi nali olema, aga igas naljas peitub ka tera. Lõpuks palusime mikrofoni ette Vanemuise peanäitejuhi Kaarel Irdi mõningate teatrikuu kokkuvõtete tegemiseks. Lõppev teatrikuu oli kindlasti üks väga huvitav ettevõte ja tuleb anda au ja kiitus nendele inimestele, kes selle organiseerijad olid. Teater on, kui teda oma ajaloolises arengus vaadata nii paelu, valu ja vaeva näinud. Ja samal ajal nii palju siiski maailmas suur ja vägevat korda saatnud, et teda väärib siiski kord nii kuu aega pühitseda ja 13. kuu selleks juure teha. Aastase ei ole sugugi patt. Meenutagem, kas või seda kuulsat lugu, kui teatrist Brüsselis Meyerberi ooperi prohveti edendusel rahvas korraga üles tõusis ja riigis uut korda loomaks. Vähe on maailmas nähteid, mis nii suuri masside liikumisi esile on toonud, kui teater. Muidugi alati ei ole need liikumised nii drastilised, kui ta oli Brüsselis. Mõnikord tähendab see aastaid töid ennem kui kogus see kvantiteet, mis hüppab üle uude kvaliteeti. Muidugi, kui kriitiliselt suhtuda ja kriitiliselt me peame suhtuma kõigesse, mis me teeme. Sellepärast, et sellest on tulevikuks kasu, siis võiks öelda käesoleva teatrikuu kohta seda, et vähemalt mina arvan, et tema nii suurimaks puuduseks oli vast see, et iga teater muid tegutses või keerles oma igapäevases tegevuse orbiidis. Ma mõtlen seda, et teatrite külastajate konverentsid, kohtumised külastajatega toimusid selles tavalises tegevuse orbiidis. Aga see annab natukene nii-ütelda, vähendas teatrikuu pidulikkust. Võib-olla tuleb kindlasti tulevastel mõelda selle peale, et näiteks Draamateater viib oma külastajate konverentsi läbiga Tartus ja ka Viljandi, kes näiteks Tartus väga pidevalt annab edendusi, et Vanemuise teevad ühe külastajate konverentsi Tallinnas ja nii edasi. Teine asi mulle tunduks, et oleks vist tublid, kui selle teatri kuraamides toimuksid edaspidi ka niisugused mõningad pidulikumat külaskäigu Edeldused näiteks. Kas ei oleks paslik olnud teatrikuu raamis Draamateatris kasvõi ükski edendus inimeste jumalat näidata Tartus, kas ei oleks näiteks paslik olnud ka mõningaid Vanemuise etendusi sel ajal Tallinnas näidata? No kasvõi neid, mille eest alles hiljuti rida inimesi said premeeritud no kasvõi näiteks Panso lavastatud igavest inimest. Tundub, et tulevikus peaks nende asjade peale mõtlema, see annaks veel natukene pidulikkust juurde, sellepärast et igale asjale no on mõnikord pidulikkust ka vajas ja teatrikuu võiks üheks niisuguseks pidulikuks asjaks olla. Aga no need on nii-öelda väikesed iluduse vead, kõik kindlasti tulevikus parandatavad. Praegu aga võib öelda, et teatrikuu kindlasti õnnestus, oli tore, oli väga palju kohtumisi, oli igasuguseid, ka loomingulisi arutamisi ja mõtlema paneme, vaata oli nii teatriinimestele kui ka teatrikülastajatele, sellepärast et viston Bertrand projektil, õigus, kui ta ütleb, et on kaks kunsti Teatris ühendatud nimelt näit tamise või näitlemise, kunst ja vaatamise kunst ja seda viimast kunsti teatrikuu õpiti ja õpetati vast rohkem kui võib-olla kunagi Eesti teatriajaloos varem seda on tehtud.