Luule. Eestile. Tere minu nimi on kaur, riismaa ja ma loen teile luuletuse netipunkt e. Kunagi olid meil kastiga televiisorid ja uhke postipoiss, sõitis kord maanteel ja Robert Frost võrdles telefonitoru lilleõiega aknalaual. Postkaardid saabusid paberil ja paberist ümbrikes nurgas mark mõne uue leinini või Pääsukesega. Sellest ajast on jäänud viirastused, nutifoni, telefonitoru, ümbriku, ikoon, postipasun, kellal on osutid ja seil käib disketiga. Ei Ma ei igatse noid aegu tagasi. Kuidas ma saakski? Olen minagi uue minevikku laps ja vana tuleviku lobjakas. Praegu on juba minevik, ka meie oleme varsti püüdlikud ja naiivsed, oh taevas kui saamatud vanurid, nagu meie isad, kes 95. toksisid põksuvas südamega netti punkt e otsingusse. Ilusad tissid.