Luule. Eestile. Olen Rein raud. Kirjutan. Mis tahes sõnad on ikka ja alati ainult sissejuhatus. Kui oled juba sees, siis nad kaovad, mis tuhatust täis tuba lubab, näha on suurem, isegi muusikast. Meid pole seal tegelikult mitte, kuni serveeritakse vaid uusi kastmeid vanade nälgude juurde. Uniselt veeritakse paberilt maha ja tungimata sisusse neid kuumi lauseid, mis peaksid käskima, tõusta, lendu lõikama lihasse, aga nii ei tee muud, kui aitavad kõrgusetungi mata isusse Ihasse kättesaadava järele. Sest et see valguse käes Eivenele