Luule. Eestile. Tere olen Eeva Park. Loen luuletuse kogust mõrkjas, tuul. Lõppe vee viib hommikusse läbi vere kar vahemaa. Veel ma usun sinu sisse. Tulevik, kel lapse nägu, eesti helevalge, kevad, muld, nii omane ja armas. Olen tõesti sellest tehtud ja siinsamas just siinsamas, iga veretukse minus läbi halli pae ja räägu ulatub maa südamesse. Tulevik, kel lapse nägu.