Kas te võite öelda, mis on üks sünnipäev, eriti aga juubel ühele inimesele, kas ta on kurb või rõõmus sündmus? Ma isiklikult arvan niimoodi, et see on täiesti subjektiivne. Kuna te küsimuse esitasite nüüd minule, siis ma vastan nii. Kuidas mina seda tunnen? Minul üldiselt on tema rõõmus sündmus. Ja ma motiveeriksin ka seda, miks? Sellepärast, et mul on ikka arvamused, et inimene kui ta tahab või kui tal oleks võimalik, on võimalik elada ilmas väga rõõmsalt ja hästi siis üheks selleks niukseks tingimuseks või üheks aluseks on see, et tema saaks tüüdata sellel alal, mida tema armastab. Ja vot sellepärast mina ütleksin, et see 50 aastat on sinul olnud päris rõõmus aeg, kuna suurema osa sellest ajast peale, kui ma ennast teatriga sidusin ja ka võib-olla enne seda ettevalmistus sellele teele asumiseks on läinud ainult ühes suunas, mul ei ole vat õnneks olnud mingisuguseid kõrvalepõiked säärast, mis oleks aega röövinud või, või jõudu, tervist koguni. Ma nagu palju öeldud, aga nagu pärast sündimist kohe nagu oleks hakanud selles suunas kasvama ja oma vahimu nii arenema ja ma ei mõtle nüüd kohe mitte. Kolme aasta ma mõtlesin, et minust saab Estonia ooperilavastaja, mitte seda, aga kuidagi muusika ja, ja ma ütleksin jah juba seitsmeaastaselt ka teater hakkas minu elus mingisugust niisugust rolli mängima, mind kujundama. Vaat sellepärast mina isiklikult tunnen, et et see mulle rõõmus sündmus, et ma võin ütelda 50 aastat või ütleme noh, teatritööd sellest ligemale ligemale 30 aastat kokku. See periood on minul olnud õnnelik aeg. Aga teine külg? Kui nüüd rääkida, et kas, kas ta ka mingisugust kurvastust hakkuv? No ma usun täpselt jällegi, eks igal inimesel ole nii, nii kui minul, kui sa omatehtud töö või elu peale tagasi vaatad, siis mõndagi tahaks oleksid tahtnud teisiti teha, paremini teha. Ja mis seal salata, ma olen seda küll ühel juubelil alles hiljuti oma kolleegi juubelitervituses ütelnud, aga ma kordan seda ka enda kohta. Et Telegrami kingitused ja, ja kõik need ilusad loorbereid väga südamlikud olete teretulnud asjadega, kui tuleks üks ja onu või tädi, ütleks, et jätame selle juubeli, kus seda ja teist, aga vaat ma olen võimeline nagu Faustist 20 30 aastat ära võtma. Ja siis ma mõtlen, et ma sellest juubelist loobuksin. Ja oleksin ikkagi taas 20 aastane, sest muidugi selle tingimusega, et ma saan uuesti teatis edasi tegelikult läbi ja ja siis võib-olla mõnda asja muidugi paremini teha. No selles mõttes, et aastad ehk siis nii tuleb ikka olla loodusega nõus, et mida rohkem aastat, seda vanem järelikult ja, ja võib-olla ka kas vaimu või tööjõu nisugune. Noh, ma ei ütle veel, praegu tahaks ütelda küll puust läheb millalgi, aga aga ikkagi aastad nagu öeldakse. Kuigi ma isiklikult endal nii kalal aasta koormat praegu Nõukogude liidus ei tunne. Vahest hakkab nii omal piinlikuma siin elan siin hiiul ja tahan nõmme kinosse jõuda õigeks ajaks, siis see ka siin viimasel minutil ja siis ma panen jooksma ja see noh, siin kaks, kolm kilomeetrit naljaasi praegu siiski veel joosta, aga siis tuleb meelde, et, et kui nüüd mõni vaatab, et ooperi lahvast jookseb nagu poisikesi lehtedel jooksmise järele. Aga nii, et kvant peab, igatses vastaval 50 aastasel aastal, mil koormusele Te vastasite sellele küsimusele rääkides oma tööst. Võib-olla siis räägime sellest tööst edasi. Kas ma võiksin küsida? Kes on teie arvates lavastaja? Lavastaja. Matse kuniks formuleeringutes ma ei oskaks, ei oskaks anda, sest ma ei ole niivõrd teoreetik võib-olla, kui just rohkem praktikum. No meil ongi huvitavam kuulata just mitte formuleeringuid, vaid laiemalt. Mõni mõtleb või nii lihtsustatult võib-olla et lavastaja on lihtsalt ühe tõuse. No kasvõi siin ooperi- või opereti, no ühesõnaga mingisuguse teose lavale organiseerin. Umbes üldiselt väga õilis, võib-olla see tõepoolest niimoodi on muidugi sisuliselt mitte. Ma ühe teose juure asudes. Ei, kõigepealt mõtlen ikka sellele, mis mind selles teoses huvitab number üks, eks ole, et miks ma just seda, seda teost nimelt tahaksin lavastaja Dmitri võib-olla selle peale mitte kahtlemata sellepärast, et see sisuliselt mulle väga meeldib. Muusika mängib siin väga suurt rolli, see muusika mulle meeldib. Aga et vaat selle teose kaudu mul oleks nagu võib-olla midagi ütelda, kas nii Puhhi ideelises plaanis? Aga võib-olla ka mitte ainult ideelised plaanis võib olla puht. Kuidas ma ütleksin nii muusika dramaturgiliselt lahenduste plaanis, et vaata seda ooperit, võib-olla võiks ka niimoodi tõlgitseda lavalist ma mõtlen nii, et mõtlen, lavastaja on ühe ühe teose nii, siiski niisugune koos muidugi dirigendid, kuraatori kunstnikuga, need on lahutamatud sõbrad niukse töö juures. Tema on niisugune ideeline tsenter võiks nii väljendada. Kes annab sellele mingisuguse niisuguse vaatenurga mõtte, mida ta, mille kaudu tema püüab seal teose rahvale serveerida. Estoniast lavastasite esimest korda, kui ma ei eksi 1949. aastal. Jah, aga see ei olnud teil mitte esimene lavastus, nimelt Miljutini rahud tonni. Millal ja kus te esimese lavastuse tegite ja kas te mäletate mis ajenditel? Esimene lavastus toimus Toompeal ühes vanas mõisa paruni majas, hobused ahlis. Muidugi nii naljakas. Ei, ma tuletasin seda nii mõni päevades meelde. Et kuidas te teate, tegemine üldse mul algas ja, ja nii edasi. Muidugi niukene praktiline teatriga ja nagu saatuse määratult oli see ikka kogud Estoniaga malkulis kohe ilmis klassist sain kokku ühe meie omaaegse surnud muidugi Estonia näitleja August mihklisoo poja Hansuga. Ja no vot ikka nagu midagi kohe nagu oli, üsna temaga pidin sõbraks saama teise-kolmandaga. Ja muidugi tema kaudu tutvumine diaatriga juba tema kodu, see pakkus mulle väga palju niisugust erutavat tema isa või tema vanemad, tema kodu oli midagi muud kui minu kodu, seal olid ikka niuksed seintel näitleja loorberipärjad ja pildid, diaatrist ja, ja kõnnijaakkrimineerimise abinõud ja muud butafooria, see oli midagi muud, mis tavalise inimese korter. Aga siis ühel päeval me võtsime ekskursiooni Estoniasse, muidugi salaja sissepääs oli rangelt nii ees kui tahad, ukse kaudu mingisuguste poisikestel muidugi keelatud. Aga me leidsime niukse võimalused dekoratsiooni aida kaudu sisse pugeda, niisiis PUR roomates hiilides sattusime lava taha. Ja sealt lava tagant, siis jälgisime seda etendust. Schilleri tragöödia, Fiescu needmine või midagi selletaolist, järsku ta lihtsalt tollal kants peal selle nime all teda etendati. Ja seda Juusma nagu momenti, nagu ma loen nii omamoodi niukseks niukseks sümboolseks tähiseks, et minu töö on ka siiamaani jõudnud, siis niisuguse või ühesõnaga ma olen jõudnud oma tööst teatris, ma olen ju ka nii näitlejana tegutsenud. Aga vot niisugusele tööle, mis ka rohkem piiruriga lava taga olemisega. Sest proovid proovideks nii kaua ma olen siis ikka veel saalis ja saalis lava ees, aga siis, kui etendusega läheb, siis kohtun juba lava kõrval ja nii ette rutates või kõrvalpõikena, siis ma palju etendusi kah millegipärast ei olin ma omal nagu ei meeldi saalis päris istuda oma etendust vaadata, kuigi see oleks võib-olla väga tarvilik, õpetlik isegi ja nõnda edasi, aga ma ei tea mind ikka, see võiks nabanööri ikka veel selle asjaga, et tahaks ikka, kui ma lähen või etendus kontrollin, vaatan ikka lava kõrval teistega veel nii nagu koos oled, nagu saaks veel midagi seal veel nagu aidata. No muidugi, kui selle ekskursiooni või niukse väikse tutvuse diaatriga oli siis sõlmida, siis muidugi läks kohe teatri lahti ja vot Meil olid seal majas, kus ma sündisin ja kasvasin seal unised, vanade hobuste tallinlased, latrid ja see later oli suurepäraseks lavaks. Sinna sai siis asi valmis seatud ja tehtud, ise välja mõeldud ja mängitud ja kõik need edasi. Kui nüüd mõtelda, et mis sellest, selles, selles töös nii kõige rohkem huvitabki, ühist nimetajat, missugune oli esimene lavastus? Muidugi kõik oli tore see dekoratsiooni tegemine elavatest puudest ja okstest ja, või mis kätte juhtus piletite müümine rahvale, kes seda majarahvale seda vaatama tulija mängimine kõik nii edasi. Ühesõnaga üldse teatritegemine meeldis, aga vaat ma olen tõepoolest praegu nii, päris, ausalt kohe ütlen, kui ma enne maid seda tun või nagu ei osanud eraldada, mis nad, aga praegu ma nagu küll tunnetan, et siiski jah, ma juba nimetasin seda sõna organiseerimist kuidagi nihukese kunstini nurgas invad. Vaat seda ei saa muidugi lavastuseks nimetasin jutumärkides, aga aga vaat see teistele kätteandmine, kuidas seda, mis muutja. Vaat, üks niisugune, mingis moment mul mind paelus ka tookord. Ja ju see siis oli nii mõeldud või pidi see niimoodi olema? Esimene, nii kutseline kutselisest teadis lavastus ütleme nime programmi lehelt kandis Pärnu Endlas, kus sai koostatud üks niisugune mälestuste revüü. See oli 41. aastal vot see, see võiks öelda, et see oli siis nii ametlikult esimene ja ta seda sisuliselt kutselise teatri esimene lavastus. Hiljem siis juba samas teatis Krahv Luxemburg ja juba nagu räägib 49. aastal Ja nüüd tagasi tulles näitlejana töötas, et just enne seda lavastust, millest oli juttu nüüd Endlas kah Endla teatris ja, ja enne 40 üheksandat aastat ka Estonia teatris ja mida te sellest meenutaksite? Ja võib-olla ka, kuidas toimus see üleminek näitlejalt, lavastajaks? Seda aega meenutan väga suure rõõmuga ja, ja, ja väga niukse suure erutusega tagasi mõeldes. Tom eks, lavastaja on muidugi ka tore olla, teise õpetada ja juhatada ja tunnetada seda momenti, et sa oled üks niisugune. Oletame, et sa oled üks autoriteet nii, kelle poole kõik nõu küsinud, aga eks näitleja ka ikka tore olla, sa ikka lähed ikka laval ei ole ise mees. Ja teed, mis võid. Mõtlesin selle pakkumise seal siis vastu operetisolistina muidugi olin esimene tenor, nagu nimetati operetis. Iga õhtu ka suured portsud Lillija ja austajatelt kirju ja kõik nende edasi. Ja oma arvates esimese rolliga, mis ma seal tegin, soliks Rumbergi operett, võidulaul kandis pealkirja sellega ma olin kohe oma arvates saavutanud laev. Ma olin väga hea nii laulus kui mängus. Ainult et kui ka siis kriitikat, kuulsin mõni aasta hiljem meie lauluklassi repediitorilt vahendi Niiluselt, kadunuke on surnud. Kui ma Estonias tulin, siis ta ütles. Way Paulit, mis sinust nüüd on ikka saanud käsud Estonias, et et kui ma sind esimene kord endale aval vaatasime sääsk eteis, ilus. Tule küll, vist mitte midagi välja, see oli nii armetu ja vilets. Lähevad niimoodi siis asi paistis tegelikult tsaari poolt väljaga. Muidugi ma saan aru, Endast muusilos sinnani puudus, tähendab ta oli väga heal tasemel, enne seda, aga vahepeal ta oli nagu välja surnud. Ja siis muidugi tuli üks noorjõud seal ja noh, laulmisega ma mõtlen, ma midagi seal ikka suutsin nagu teha. Aga muidugi, mis, mis, mis mäng seal siis nüüd, kuidas seda võib arvata, ma tean isegi, et mul oli raskusi, et ma oma partneri õige sammuga mul ei tuld samm välja kuidagi minuni, vot seal trump lihtsalt. Ma hakkasin mõtlema, et kuidas mu niuksed korrektselt ja, ja niukse õige sammuga tema Juryoon partneri istus otsast või teisest ikka mudeli samm puud ja ikka pidin lühikese vahelõksu tegeles siis nagu öeldakse, lihtsalt see oli alatasa hädas. Rääkimata nats, räägin praegu väga kiiresti selle üle ka. Vot see oli ka mul üks viga, et ma väga kiiresti puristasin tekstina. Sellega oli minu esimene lavastaja Aare endas ja pärast ka agulüülik ikka nii ära seal mõlemad sundisid tik aeglasemalt rääkimisviisile lihtsalt teksti selguse mõttes loomulik. Noh, eks ta, võib-olla pärast siis natukene kogemused tulid ja, ja ühtteist muidugi paranes ju siis nii palju, et Agu lülik, keda ma siin juba nimetasin oma ja ma ütleksin teda nii suure, mainiksin teda, mäletan seda suure suure tänutundega, kes minu tõeline minu niukene, esimene õpetaja oli laval ja juhataja, kes moosis Estoniasse, viis kohe paari aasta pärast ma ikka tahtsin endas veel nii proovida. Kuna ma natuke lõin kartma, et Estonia ike endas on ikka vaks vahet, aga siis ta ütles, et ei, et mida rutem, seda parem, et ma saan aru pärast, nüüd ma saan aru, tõepoolest, ma tahan ka ise tüüdata päris verivärske jõuga, sest see on ikka nii mullimata savi ja sellest annab midagi voolida, aga kui ta on juba iseennast voolinud ja teatud niukses kangus ja siis on muidugi väga raske teinekord murda harivad halvad asjad juurde ja, ja nõnda edasi. Jää Irognid väida. No vot, siis ma tulin Estoniasse ja Estonias läks siis mul lahti siin 44, neli ennem jah, natukene ma tegin krahv Luksemburgi ja siis 44 Silvas. Ja sealt teised niisugused lood kõik otsa. Silva oma arvates olin ma ka juba ikka nii kogemustega ja nõnda edasi, aga aga ma mäletan, arvustaja Rasmus Kangro, kui mul ei ole siin, tähendab aega natuke otsida, alles olemaski. Arvustus. Lugesin et vähe sellest, et Tracy laval kandes teadlike kõhule hajuti niimoodi Free Premia äri kohta. Niimoodi jah. Aga kuidas nüüd siis hakkas ülem minemas minu niisugune huvi või, või töölavastuse sfääri lavastajast sfääri? Vaat, ma pean ütlema, et jällegi see käis algusest peale minuga kaasa üks niisugune, teise, teine niisugune mina, kui nii võiks ütelda, et jah, ma vaatasin küll, kuidas ma ise teen ja kuidas ma hakkama saan, aga mind väga huvitas, et kuidas seda asja üldse teha, kuidas teised teevad ja kõik nõnda edasi. Kui nüüd mõtelda, et minus niisugused lavastaja alged mingil moel võib-olla olemas, aga ma muidugi ei osanud konkreetselt väljendama, ei julge seda võimalust siis. Ma hakkasin tunnetama, et nagu ühes või teises nii lavastus, milles ma ise kaasa tegin, niisugune tahtmine, seda võiks ka nagu teistmoodi teha, see oligi niisugune esimene niisugune intuitiivne nisugune moment selles juures. Ja ma rääkisin sellest muidugi siis muidugi ausalt oma lavastajale ja jaa, jaa. Ja ju siis need mõtted kuidagimoodi võib-olla olid realiseeritud või olid omamoodi nii. Meil oli mõte, et ühesõnaga et seda pandiani sisendit kõrva tahad ja öeldi selle peale, tead, täitsa õigus ja, ja nõnda edasi. Teine, ja sealtpeale hakkas nagu minu juures minu kohta nagu hakati ütlema, nii kõrvaltkuuliselt, et nägin fantaasiat. Ma mõtlen muidugi, et lavastajad, number üks peab olema kõigile fantaasia ilma fantaasiata, muidugi võib teoreetiliselt selle ameti selgeks õppida, mis võiks, lavastab ja teada andma seal muusikat muidugi tundma ja, ja näitlejameisterlikkust, jaa, jaa, jaa. Vokaaltehnika, et ja, ja no kõike kõiki neid asju. Aga aga kui fantaasia puudub, muidugi siis asi kukub vist, aga kuiv välja ja, ja väga teoreetiline. Fantaasia peab olema, aga muidugi fantaasial üksinda väga vähe, eks ole. Need tiivad ei, ei, ei kanna, neid, peab olema keha ja kere, ka sellel asjal. Sünonüümne võrdlusega võrdega, et üksi andest ei piisa, peab ka töö olema umbes samasugune vahekord. Täpselt minul muidugi mingisuguseid muid lavastajaks vajalikke teadmisi, pagasit, nii-ütelda ei olnud, ainult oma praktika näitlejana. Sellest on muidugi siiski vähe, see on hea, kui see on olemas, halb on, ma ütleksin ausalt tõesti üks niisugune lavastaja, kes tuleb noh, ütleme nii oma stuudiumilt ja ta ei ole teatega üldse kokku puutunud. Ei ühelgi teisel viisil peab olema, see peab tundma nii näitleja psühholoogiat, näitleja tema seda elukutset kohe päris põhjalikult, siis on võimalik paljud küsimused palju paremini lahendada. Oli aga mul üks teine moment ka, mida ma nyyd täiesti kriitiliselt hakkasin mõtlema vaatama minu vokaaltehnikast, mida muidugi operetis ka ikka siiski oli vaja. Mulle tundus, et sellest ei piisanud mitte kõikide rollide lahendamiseks, mis mul tuli teha, lihtsalt tuli puudu, ütleme näiteks ulatusest ma olin küll tenor, aga, aga ikka seda, mida nüüd tenori tenori vaja oli, neid kõrgusi ma ei suutnud ületada. Muidugi ma arvasin seda omamoodi niux, mis mul pärast hakkas juba, nii kui ta muidu minema niukse näitlejameisterlikkuse osa ja tüübi loomisega karakteri, see hakkas mulle päris istuma. See niisugune, mäletan, öeldakse minu parim parim roll olevat ikka ja no üldse näitlejana olevat mustlasparuness. Ma tegin ühte Ottokarist. Suurem osa sellest rollist oli nii pantomiim. Laule laule, kes üldse midagi tegemistega, aga ka teksti oli väga vähe aega pantomiimi ja ma jõudsin sinna ise vot seal viima, panin siis oma niukse lavastaja fantaasia tööle ja ja, ja siis tegin sellise, mis on seeni oma arvamise järele, nii kuidas me veel vähegi tundsin jah, ja mõnulisin sellest. Ja tagajärg oligi muidugi see, et teatud näitajad, kellel oli ees parajasti väga raskete tset laulda ja muidugi Stanislavski seadus on niisugune esimese plaani mängulik esimese plaani mängi, tagumine ei tohiks segada. Aga minul oli seal üks niisugune, ma pidin seal üksinda, hakkasin seal laua ääres napsu võtma, sel ajal kui minu pruutini seal ühele teisele mehele Kukeldati ja mulle napsuvõtmine hakkas meeldima üks niisugune hädine Ottokoria ja siis võtsin ennast täis. Ei ole ja siis hakkasin nägemusi nägema ja kõik, mis ma seal välja mõtlesin. Igatahes ma tegin sellest niukse suure stseeni, et see muidugi hakkas segama seda esimest plaani ja muidugi nendel näitlejatel oli õigus, kes lavastajad kurtsid. Et mägi siiski natukene natuke liiga meile seal taga, et meid ei panda, kuulete, täheldasin. Kuule, keegi. On ükskord väga range niisugustes küsimustes ja ja väga korrektne ja väga printsipiaalne jääb tema siis tuli vaatama seda stseeni ja, ja tema otsus oli siis niimoodi, et et ta ju nüüd on muidugi õigusega. Ta teeb seda siiski nii hästi, et lasteaiad. No vot niimoodi siis oli niimoodi, et seda loetaks paremaks osaks. See nüüd jah, illustreeriks võib-olla seda minu meelest kriitiliste kriitiliste väidete, et ma lihtsalt ei, võib-olla ei tulnud toime nendes nõuetega, mida solistina solistina minu arvates see ampluaa võib-olla vaja, see oli ka üks põhjus, miks ma nii nagu hakkasin ümber orienteeruma, aga aga no oleks võinud ju võib-olla ka karakternäitlejana hakata nii edasi punnima või, või mitte kunnimumaid nii tegutsema. Mulle väga meeldis isegi. Aga ikaks rohkem kiskuma ikka ikka nii et tahaks ikka ise ise ikka midagi midagi nii lavastada ja see mõte ikka rohkem ja rohkem ja ja muidugi lavastajad, juhi tahulüülik, seal uuli viiner ja tugev SO meieni plejaad. Jürka tund, Jüri Roossaar ja nad muidugi, eks nad siis ikka pani siis tähele ja muidugi neid inimesi on, oli siis ja on ka praegu vähegi sellest kutsest huvitatud. Ja siis hakkasid kasutama mind tasapisiassistendina. Eks ma siis seal oma nõuga-jõuga olin abiks ja, aga muidugi kõige tähtsama praktiseerin üldse selles töös. Ja niikaua, kuni siis usaldati, vaata esimene lavastus Estonias, see oli siis juba nagu mainitud 1969. Rahutu õnn, see oli iseseisev töö. Sellest uuesti rääkida, sellepärast seal on veel olemas. Ja need tuleb ka nüüd siit edasi, siis nüüd võiks nendest rääkida. Rahutu õnne, järgnes siis terve rida muid operetti operette Viini klassikast, vanast klassikast Nõukogude operettidest. Kuni hakati nii teatri juhtkonna poolt nii mõtlema, et võiks või oleks aeg mulle usaldada siis ka ooperit. Mitte ainult aeg, vaid siin, seltsimees Aleksander viiner, tolleaegne peanäitejuhte kuidagimoodi kritiseeris minu lavastajatööd operetis niimoodi, ütles, et väga soliidne töö. Väga nii tore ja fantaasiarikas, aga et noh, kuidas öelda ta mitte sõna ooperlik. Aga et nagu minu kalduvused ei oleks mitte päris operetis, vaid võib-olla tõsisemas plaanis võib olla nii, noh, Anne ja minu nii ressursid oleks võib-olla tõsisemas plaanis lavastuse teoste juures mõtlen selles ooperis ooperit oleks võib-olla veel rohkem rakendatavad ja nii siis tema ettepanekul protes usaldati mulle 56 väga vastutusrikas, väga tähtis ülesanne taastada kapi ooper, tasu liigid. See on siis nii taktilist esimene ooper. Noh kuidas ma sellega toime tulin? Keskajakirjanduses muidugi väga kiitis ja suhteliselt soojalt, aga eks me ju teame etlik dekaadi lavastused ja kõik nad on ikka rohkem Khani paraad ja pidulik sündmus ja vaevalt seal inimesele nii väga nii sügavad kriitikatest tehakse. Hiljem jah, need külaskäigud seal juba väga põhjalikult analüüsida ka, aga tookord ikka nii vaid väga pidulikult ja soojalt ja pigistad ja võib-olla ka siin väga palju kinni ja ja ma tean ise, et, et see töö oli niisugune noh mitte absoluutselt, ma ütleksin, mitte enda enda töö Eino huuli minu ütelda. Tegelikult mõtlesime pedagoog konservatooriumis sellel sellel alal tema lavastas enne seda ja väga-väga sisukalt ja huvitavalt ja väga palju oli sellest mul alateadvuses juba lihtsalt meeles, paratamatult jäite midagi, ei pääse sellest mööda, et üks asi hakkab nagu läbi lööma ja kordades ma ei ütleks, et see sajaprotsendilist oleks nii väga, puhtalt kõik oma töö ja oma töö vili oli paljud lahendused tema väga head ja neid jäika. Ma mõtleksin, et sisuliselt et mu niukene, oma lavastaja noh, kuni julgen ütelda oma käekiri, oma mõtete avaldamine, tahtmine neid avaldada, algas ohvenbachi ooperi Hoffmanni lugudega. See oli järgmine aasta 57. Ma olin siis kuus kunstnik renteriga kelle nime ma ei saaks mitte mainimata jätta ja seda mitte ainult lugupidamist, vaid suurest suurest tänutundest ja tema vastu, kes terve selle aja need lavast me oleme peaaegu kõik koos teinud, on mulle väga-väga suureks abiks olnud mitte ainult sellepärast, et mul on ilusat dekoratsioonitrükk kunstnikule vaid, vaid väga palju ka vaimselt andnud juurde nõu ja jõuga. Niimoodi me olime mõlemad siis tol momendil väga suures vaimustus sellest niisugusest väga suurest lakoonikast, see oli, see vaimustus oli pärit. Jällegi ma ütleksin nii mujalt. Võib-olla see lõi väga palju laineid mu Lääne-Euroopa ooperiteatrites, kus pärast sõda lihtsalt vajaduste pärast ei olnud, materjali ei olnud, raha ajasid ja kõik need edasi, et ühte lavastust nii anda, kui ta võib-olla oleks vaja endaga, siis otsiti muud lahendust, tinglikumad muidugi, see tinglikus tõi omamoodi, väga palju kasuga. Asi läks sisulisemalt, võib-olla sügavamaks tuli, näitlejad tulid rohkem nii tugevamalt esile, nad pidid saama toodud esile. Ei olnud midagi neil enam varjata mingi butafooria variandina sellel olid suured plussid. Aga eks seal oli omamoodi niisugust, võib olla kalduvus sugusesse liigsesse, sümboolikast omamoodi ja jäi tahaplaanile. Võib-olla selle asja asja ohustikuline moment, mis on ikka ooperi juures eriti niukseid, vanade, umbes ka ääretult tähtis. Ja kas nad stiilselt ka kõik nii väga puhtad ja ajastukohaselt sellepärast selle tõttu olid. Aga. Ta publikule meeli samamoodi oli uudne ja ja siis, kui veel rääkida nüüd sammast Perilis lavastatud tsaari mõrsja, st näiteks, siis selle kohta tehti väga palju poleemikat. Seal läksime sellel akooniga veelgi kaugemale, Woody värskuste lüüjaga, aga siis ega kaua niisugune stiil ennast nagu ei päris, ei, ei, ei, seda ei rahuldanud, hakkas väga, hakkas korda ja peab ütlema, et olla väga hea, lakoonike, väga tinglik, niisugune kunstlik pea. Muidugi olen hirmsasti kohutavalt mõtlema, et leida tõepoolest üks niisugune tinglik sümboolne sümboolika, mis midagi väga tugevalt ütleb. Aga ta kuidagi läks niukseks nagu igavaks Hormal ja tsentrile ka. Et hakkas, tekkis niisugune teistmoodi vahepeale. Moment, hakkasime nagu ümber orienteeruma. Vot siis, sealt tulid niisugused lavastused nagu maskiball ja Puhhi kus ei loobunud mitte sellest, ma ütlesin sellest niisugusest akuunikast, aga see läkuunika pidi saama mitte ainult lakoonika tinglikus enda pärast laval, vaid, ja mitte mingisse sümboolika, vaid ta pidi tulema Kaulustikuline moment kahvli juurde. Tähendab, et ta pidi olema olustikuline detail, Holsting, spekulatsioon, nii, kuidas see teos aastal, aga temal pidi kamakuma nüüdispsühholoogiline mõte olema, miks siis ta niimoodi on? Jah, jah, niimoodi antud on. Seal hakkas niisugune omamoodi enda murdmine peale ja võib-olla ma ütleksin, võlu Flüüdiga algas. Noh, võib öelda praegu niisugune etapp, milles, millest praegu niisugune maneer, lavastusmaneer, millest ma praegu töötan, see on kuidas ütleb, ütelda lähem lähemale, kui nii võiks öelda ja lähemale just autorile muusikale kõigepealt just ma ütleksin muusikale, eks muusika on siiski minu meelest ooperis on ja jääb selleks A jooks millest, millest tuleb kõik kõik mõtted võtta kõik, kõik need kõik need ideed ja, ja kuni ütelda ka terve, terve reži tervele siin on, muusikas tuleb ainult see lahti mõtestada ja osata nii vat laval ka silmale nähtavaks teha, muusika nähtavaks teha. Ma olen just nende viimastel pööretel võluv, lööd siis Iida Uneegin siis Aleeco Vilniuses, külalislavastuses, maskiball, teistkordselt tegime seda hoopis teises stiilis. Vaat need asjad. Ma olen püüdnud nii, kuidas ma ütleksin, lavastuskontseptsiooni luua režiid? Eks reži väljendab, ütleme vormiliselt seda, aga need mõtted mitte enam teha niivõrd klaviiri põhjal kui just partituuri põhjal. Ma just oma tööd nii võib-olla väga kahe poolega slani võrdleksin kaht kaht etappi ma seda niimoodi ist iseloomustaks siin esimene pool nautima alates ohmaniga, see töö oli tehtud klaviiri ja ütleme ausalt, seal teksti põhjal, mis seal nootide all oli. Aga see teine pool vähemalt püüdnud, see ei ole kaugeltki veel mingisugust täiuslikkust saavutanud. Aga seda ma tahan, niimoodi olen püüdnud teha või tahan seda edasi jätkata, et seal teksti nagu ei vaatagi, muidu ma tean, mis on sisuliselt niikuinii, mis, millest seal juttu, seda peale teksti loogika ju loomulikult jääb asi aga, et muusika, muusika ajendaks mind vaat ühele või teisele niisugusele lahendusele. Ja sellepärast ma oma näitlejat oma laulide käest ei nõua mitte ainult head liikumist väga täpselt visanud seeni täitmist vaid ja noh, see on iseenesest, mis primaarne oma partii tunned. Aga et nad hakkaksid tundma, hakkaksid kuuluma ka orkestrit, see tähendab, hakkaksid mõistma ka, mis partituuris. Miks mängib üks pillirühm, üks pill selle koha peal, nimelt juustupoe näiteks, aga ütleme, mitte klarnet seda fraasi, eks ole tema teemat või, või mingisugusel vahemotiivi ülemikud mingit muud, et miks just see pill mängib. Vaat ja ma olen kohustatud lavastaja muidugi peale seda siis oma mõtete kohaselt selgitama, miks Pill. Eks ta siis peab sellest saama oma värvid oma tõlgitud, see tähendab lähemale ikkagi heliloojale lähemale nendele mõtetele, mille ajendil Temasel ooperi kirjutas. Mul rääkida muidugi väga tähtis on see ooper kuiselt elus, lavastus oleks ikka sellises stiilis, millised on kyll. Ja muidugi siin võib-olla on tulnud etteheiteid, ma olen kuulnud, et mägirenti lavastused on võib-olla liiga üle koormatud, teinekord deklaratsioonidega vastupidi, just nagu ma tegin Sofoni lugusid seal. Siis. Võib-olla jah, pealt vaadates võib olla õigus, aga. Ma olen seda püüdnud teha koos kunstnikuga muidugi just sellises stiilis kui see, kuidas see ooper on kirjutatud. Mulle tundub nagu omale küll, vähemalt ma olen sellel seisukohal, et mida lähemale ma kõigis selles stiilis püüan jõuda ka stiilis, ühesõnaga püüan jõuda autorile ajastule, millal see asi on tehtud. Tundub, et seda nagu olen, ma oleksin nagu õiglasem autori vastu isenesest mõista oma kaasaegne käekiri jääb sinna niikuinii, aga kõige tähtsam on ikka kaasaegne mõte. Mis selle juurde. Selle 18 aasta jooksul on kahtlemata, mis te nüüd Estonias olete lavastanud, tulnud teil kokku puutuda? Muusikaliselt ma mõtlen eeskätt küllaltki erinevate autoritega erinevate stiilidega ja ma ei taha öelda, et, et, et mitte kõik teil ei ole meeldinud sellest, aga ma tahaksin küsida, kas on olnud tulnud teil ka lavastada sellist sellise muusikaga lavateoseid mille muusikast ütleme tinglikult. Et ei ole ütleme aru saanud, mis ei ole teile omane. Ei, ma ei ütleks seda. Jällegi kui me algasime oma vestlust, et kas 50 aastat on mul õnnelik või mitte või kas sündmus on õnneks mitte. Ma ütlesin, et enamikus suurem osa on ta mulle õnne pakkunud ja rõõmu pakkunud. Vaat mul ei ole. Tulnud teha tööd töö enda pärast, lihtsalt et minu norm on niisugune, ma pean seda asja tegema. Ei ole juhtunud niisugust niisuguse teose kokku, et see mulle absoluutselt ei meeldinud. Ma ei salga, kui rääkides jah, stiilidest erinevais stiilides ajastus, milles, mis ja erinevas stiilides kirjutatud asjadest, mis ma olen teinud, neid on väga mitmesuguseid olnud. Ma ei saa siiski salata, et kõigi nende erinevate stiilis lavastatud teoste ajast hulgast mulle kuidagimoodi noh, nagu öeldakse, istub või on südamelähedane eriti 19-st saanud. See on muidugi Verdi ja, ja, ja tema kaasaegsed lehtiverdi noh, muidugi kui kõige nii tüüpilisem. Ja kõige parem näide võib-olla selle sajandi helilooja heliloomingule Loomingu ooperi loomingulist kuidagi ütlesin romantism, mis sel aastal peamine stiili nagu tundub oma emotsioonidelt kõige lopsaka malevat ja, ja muusikat dramaturgiliselt kõige täiuslikum. Ma väga Verdit armastan ja romantismi üldse. Aga nad küsisid, et kas jah, on mõni niisugune asi, mis oma muusikat või teil ei ole meeldinud. Ma ütlesin, et ei ole ja ei saagi seda vist olema üldse sellepärast et vaadake, mitte lavastaja ei pea olema isik isiksus, selleks sundima ennast, aga ma olen kogenud. Kõik need, ma siin loetlesin üles, mis ma siin olen lavastanud. Tõepoolest, nad ei ole kõik võrdsed teosed oma väärtuse poolest muusikalise väärtuse poolest sisuliste väärtusetud muusika dramatuurile nädalaseks. Aga uskuge või mitte, see on niimoodi, kui ükskõik missuguse nimemasid praegu võtaksin omasid väiksest raamatutest, kus ma nad üles kirjutanud siia mis ma olen teinud. Kui ma hakkasin seda tegema siis ja see on ka praegu veel niimoodi, et nüüd ma hakkan tegema ühtegi kõige paremat teost, mis üldse on olemas, ma saan aru, Udo ei ole võrreldav jah, võib olla küll sellega teise kanna autori nime poolest ja võib-olla ka teose populariseeriv populaarse poolest, aga vaata, Tal on üks niisugune sisuline väärtus või, või, või mingi muu väärtused on mingi huvitav midagi, mis, mis teda eraldab teistest ja, ja ma hakkan sellesse teosesse suhtlema. Vaat nüüd see on see kõige huvitavam teos, mis, mis mul tuleb lavastada ja nüüd peab sellest kujunema ka minu kõige parem lavastus. See ei ole mitte tõepoolest, ma ütlen ausalt kohe, et see ei ole mitte punnitamine, aga aga ma võrdleksin seda seal nagu nii kui lapse sünnitamine, mis ma mõtlen, eks ole, aga ükski ema kui ta sünnitab oma last, ei tea, kes, mis temast tuleb, aga ta mõtleb ikka. Nüüd tuleb see kõige parem laps ja kõige ilusam ja tervem ja kõige kaunim. Nii on ka vist tõepoolest lavastas vähemalt minu juures on ta küll niimoodi, et kui ma asun ühe uue töö juures, siis ma kuulen küllalt ja võib-olla ma isegi kunstinõukogus või, või juhtkonnas, kus seda ka arutatakse, et kas maksab seda asja võtta, eks ole, teate, tal on niuksed puudusid ja see nii ja naa kõikne asi. Vaat aga hakkab töö peale. Mõte hakkab liikuma, vaata, hakkab erutama, hakkavad kooruma välja haavad, sellest see sellest, et annaks niimoodi teha. Ja ideed tulevad fantaasiaga tööle, siis hakkad materjali koguma, eks ole, selle ajastu või selle teose kohta leiad sealt üht-teist huvitavat juurde. Ja, ja vot niimoodi Tegelastele osalistele, sest nemad on, võib-olla mõni nendest on vastupidises arvamuses, aga ma pean tõesti selle asja nendele huvitavaks tegemine ja leidma need võimalused ja need mõtted, et ta oleks tõepoolest huvitav. Huvitav töö, aga eeskätt kui lavastaja ise ei armasta seda asja, siis muidugi saated armastame osalisteegaga publik. Et mis niisugust teost otse vist ma mõtlen professionaalsel ooperilavale, professionaalse helilooja, dramaturgi sulest või ma ei tea, kas on olemaski, mis, mis, mis, mis päris kui tõesti huvitama, mis siin ei tasu tegemist. Ja kui nii tohib küsida, kas see on see raamat, mis on teil praegusel töölaua peal Verdi tuba, tuur, selle klaviir, partituur, vabandusest. Egle, kas see on teie enda kingitus teile endale? Selleks juubeliks? Jah võib, võib öelda küll, et osaliselt niimoodi selle teose valisime koos omale nii lavastamiseks Neeme Järvi, kellega ma siin niipalju kui tema teadsonitest töödanud üldse viimasel ajal teinud üsna mitu-mitu asja ja paistab, et meie koostöö sisulises mõttes ja meie mõtted väga nii ühtuvad, tema on väga tugev muusik ja, ja, ja selles mõttes ma saan tema poolt väga palju abi just selles suunas, nagu ma rääkisin, millest ma tahan saada, et sügavamalt ja, ja, ja, ja rohkem mõtestada muusikat selle Me valisime ja otsustasime Neeme Järviga niimoodi kuus, kuna see meid tõepoolest hakkas, hakkas asid huvitavama. Kahju, et ei ole võimalus, Neeme Järvi käes on praegu partituuri. Tähendab seal Kadri, ainuke partituur meil olemas, aga sealt oleks näidata klaviieswatjaley, ei saa neid asju näidata. Kuidas Annikmeister kirjutanud selle asja ja, ja need just niuksed kohad, mis, mis mis tõepoolest selles asjas pakuvad huvi tema kohta selle teose kohta on ju kriitikat tehtud väga palju, mitte meie poolt, aga üldse ma mõtlen, eks ole, on öeldud, et see muusika on isegi banaalne, on mindud nii kaua, ma olen siin Ma materjalidest nii lugenud ja ja kuidas siis saab ikka kõike ikka kirjutada, kolm neljandikku, kõik, ainult üks tuba, tuuri, muusika, muud, midagi kitarrimuusika, mõni väljendus kriitikute poolt isegi. Aga vat näete, meister olin niisugune, kes nimelt tahtis näidata, et igasugused inimesed, tunded, ta on ju peaaegu inimtunnete nisugune ooperist puhal puhtal kujul täiesti peegel. Ta on püüdnud siin igast iga kaheksa pildiga on püüdnud näidata inimese eri tunned just seal on ju väga palju nagu öeldakse Vambukas vastu oksuse dramaturgi eest, puht kujul, aga, aga tundub, et need isegi kaovad ära, kui, kui seda muusikat kuulata, et ei panegi neid tähele üldse. Et, et ka igasugust inimtunnet saab või tähendab jah, igasugust tunnet saab näidata kolmveerandi, kus saab selle struktuuri muusika näidata tõepoolest väga ahastavat. Ja ja, ja otsekoheselt raagid traagiliste inimeste traagilist meeleheidet ja sealsamas kalduva tuuri romantiliselt väga lüürilist laulunädal on muidugi väga palju veel muid huvitavaid, uurisid romantismi, hispaania romantika, muidugi tippnäiteid. Nii et omamoodi jah, juubeliks valmis muidugi ei saanud või ei olnud planeeritudki, aga, aga eks ta seal peri töö selles peredes nüüd kulgeb küll. Ja võib-olla isegi konkreetsemalt, praegu on ta lahti Dell, ma ei näe siit, mis lehekülje pealt, mille, mis probleemi juures, millise probleemi juures te praegu olete? See on tõepoolest ei taba seda päris õigesti, see on, on, on pähkel probleeme oma omamoodi seal kloostripilt. Ja, ja siin on laval kolm erikoori, koorid on muidugi juba üldse ooperis ühed väga-väga niuksed kapriis. Kapriissed asjad selles mõttes, et, et eriti Verdi poolt kirjutatud koorid on väga oma vormilt väga laialdaselt ulatuslikult vormi poolest jääb, eks ole arendatud. Aga mis siis nüüd mina, vaene lavastaja sellega peale hakkan, öeldakse kui lavastajale enam midagi muud ei ole üldse lavastada, ütlesid, et siis trubaduuriks maksa võtta. Et, et seal ei ole tõepoolest lastel mitte midagi teha, et seal ainult ainult on dirigent ja lauljad peavad olema seal. Muidugi on muide õigus, aga mina siin vaatame, kas kas annab laastaga teaviri ja siiani yks tüüpilisemad näited. See siin siin on tervelt midagi, 10 lehekülge on kolm erinevat koori, nunnade koor siis seal grafluna koor. Ja, ja tema vastase man riiko koor omapoolse tähendab kolm koori erinevas meeleolus. Oma konfliktis nii-ütelda väljendavad oma mõtteid ja nüüd küll jah, 10 lehekülgedele tuleb seal ligemale. Ja ilma mingisuguse tegevuseta. Vaat nüüd ole lahke, hea nüüd nuputa ja dešifreerida dramaturgi välja ja, ja püüa siis nüüd seda nii endale kui ka vaatajale sellist ja mida siin kõigepealt laudisest vaevalt siin sõnadest palju aru saab, tähendab mis peab muusika peab ütlema. Vastastikune lavale niisugune suhe väljendama seda, mis, mis, mis muusika, mis autol on siin tahtnud, nii et on üks raskemaid kohti selles ooperis dialoogi nii lihtne lahendada, eks ole, aga, aga vot ooperi ma ütlen, mis on väga staatilist ja, ja kuna ta on väga suure muusikalise arendusega, siis mis siis oligi, selle üle vaieldakse ja väga palju. Kas nüüd Verdi puhul, eriti trubatuuri puhul, oli vist kondilavastusest, mis läks, las skaalas ja, ja komment kaadens ja siis tegi lavastuse veel sellele Karajan. Ja siis on kolmas lavastus on. Saksa koomilise ooperiteatri poolt tehtud kolm eri plaanis lavastust, kui need iseloomustada, siis saksa koomiline ooper, kelle nisugune põhiprintsiip teatris muuseas on üldse, et tähendab muusikat ka ja, ja lavaline tegevus, sõna on võrd võrdsed. Mul isegi tundub nagu, et sõna kasuks nii palju kui nende edenzolen näinud. Aga viimasel ajal ma olen nii lugenud, näinud kahjuks ei ole, on on ka nii, nad hakanud pöörama väga suurt tähelepanu, ikka siiski ka muusika muusika peal. Karajani laastas, ma ei ole näinud, aga lugemise järele just väga huvitav selles mõttes, et, et tema on püüdnud dešifreerida oma, kui me teame, kes ta on, eks ole, ja kuid sügavetuge, muusika, ta on ka lavastaja, lavastas selle teose, tema on püüdnud nüüd selle asja lavastada niimoodi, et muusika nagunii, kuidas tema mõistab, nii ta Kalavalt peegeldab, see olevat kohutavalt staatiline, kootav, staatiline, nii et et kohe. No et seal räägite komandöri komaariaga lava ette, pääses ükskord käega, siis rahvas ohkas natuke ja hinges kergemalt, et ometi üks inimene liikus. Ja siis valgusega muidugi ta püüab need meelulise salkkondasteeride ja, ja vastavalt siis nii iseloomustada Jaan viskondi lavastus, kes on juba kahe vahepeal, kes on püüdnud nii väga reaalselt pinnal olla ja ühtlasi anda võrdse omamoodi nii võrdse õiguse nii tegevusele kui ka muusikale viskondki lavastust ma nägin. Ja, ja siiski tema rahulikult muidugi lasin koorid laulda nii kuidas nad seisid, nii, lasi temaga lauda, ütles, et on täiesti mõttetu, kui koor või sa solistid samas ansamblis solistid veel lisaks üht ja sama fraasi 10 lehekülgi kordavad ainult eks ole muusikas vormi arendusplaan mõttes. Et, et sellele otsida punnitada üks tegevus, et see on nonsens sellel mingit mõtet sellel asjal teha, et siis juba tõepoolest laste, nii, kus autor on ta mõjutanud, oma ajastada. Asi on ja tants ja muusika seal. Loodan, ma ütlen, nagu ma nägin, ta ei mõjunud sugugi halvasti. Kui ma nüüd täna juba, mis on, siis poolteist tundi tagasi teie juurde tulin, siis oli mul plaanis küsida hoopis. Teise teise plaanilisi küsimusi, aga meie aeg on kulunud ära ja ja ma mu küsimused lihtsalt ei mahtunud, kuna te hakkasite rääkima ja rääkisite pidevalt oma tööst ja ma usun, et, et võib-olla ei olegi vaja mul küsida, te andsite praegu endale kõige kõige tähtsama, kõige olulisema karakterit, karakteristik ise? Mul oleksid ainult nüüd, lõpuks üks küsimus, kas te, ma küsin praegu nii, nagu võiks nüüd neljapäeval? No kahtlemata ega töö tegemine muidugi ei seisa mitte ainult proovi-prooviminekul ja laua taga istumisest, vaid minu töö hakkab siis peale, nii. Peaaegu ma kuulen, et, et või ma ise see on selle mõttega, et ma, see asi mul tuleb vist lavastada. Kuna tuleva aasta lõpus 68. aasta lõpus on olen, otsustasime nii Neeme Järvi koos tšikonda, siis ma võin ütelda, et mõtlesin juba praegu teatud mõttes töötan, eks ole. No turvatuurist rääkimata. See mõte peast ära ei kao, aga vaimne töö on niisugune. Mõtlev keri pikk edasi ka sünnipäevalaua taga. Ja ma loodan, et te siiski hom homse päeva jooksul ühe peatuse teete, et oma sünnipäevale mõelda. Ja palun.