Möödunud laupäeval Vanemuises balletimerineitsi esietenduse lõppenud aplaus saalis ei taha aga sugugi lõppeda. Eesriie avaneb ikka uuesti. Lavale kogu teatri balletirühm saarerahvas ning solistid Allaudonenko merineitsi. Eesti NSV teeneline kunstnik Jelena Bosnias Piret Leonid bankin, Kaspar, punane, Ülo Vilimaa kurdise osatäitja ning ühtlasi balletilavastaja ja Librepist. Saialava üksmeelsel nõudel astuvad rambivalgusse ka vabariigi teeneline kunstnik Meeri Säre ja helilooja Alo Põldmäe, kes sel õhtul said oma töö viljasaali poolelt jälgida. Pikaks jutuks pole esietenduse elevuses mahti aga mõned sõnad siiski balletiautorite Alo Põldmäe ja Ülo Vilimaaga. Kust tuli see mõte merineitsi teha balletiks seda novelli ma olen lugenud lapsepõlves iga aasta peaaegu korra oli vahel ka kaks. Ja siis, kui ma üheksandal aastal tekkis idee, et võiks kirjutada midagi lavale ja siis isa ütles, et vot see loed seda pidevalt ja see võiks olla üsna hea teema balleti jaoks. Ja sealt see asi hakkaski minema. Rääkisin sülale tookord Elali kohe asjast huvitatud. Et siis meil koostöö hakkas siis peale, ma pean ütlema, et siin on midagi fataalset, nüüd sellepärast, et minul on olnud kaks niisugust suuremat elamust lapsepõlves, siis kui mulle loeti Anderseni ööbikud ja siis, kui ma ise midagi lugesin, siis oli Tuglase merineitsi, need on ka väga kaua kaasas kantud, nüüd on fataalne juhus, ainult et me kokku saime, et me oleme mõlemad seda kaua kaasas kandnud, kuna kogu balletimuusika tuleb helilindilt, siin on kasutatud kolmekordset sümfooniaorkestrit ja lihtsalt orkestri võimalust ei võimalda kohapeal mängimist, siis on kõik helilindis ja sellel lindistasime. Seal möödunud aasta maikuus, aga niisugune praktiline töö ei ole mitte eriti kaua kestnud, aga sellele eelneb veel niisugune otsimine, proovimine ja ja mitteleidmine. Aga sealt, kus leidmine hakkas, sinnani on tagasi umbes kolm kuud. Seal, kus hakkas töötantsijatega naisel on praktiline igapäevane töö. Kuidas on see muusika tantsijale tantsijale, tal on üks keeruline pähkel ausalt öelda. Aga mis tantsitavusse puutub, siis see on väga tantsitama moosik. Plaanitsen. Nii haun vaikselt mõtted, et äkki on võimalik veel kunagi proovida Üloga koos balleti teha. Sellele veel teemat ei ole või on juba olemas. Lähemalt ei räägi, ma lihtsalt ütlesin oma soovi. Et me seda saadet lõpuaplausiga alustasime, siis jätkame veel pisut tagurpidi liikumist. NSV Liidu rahvakunstniku Kaarel erdiga saime jutule esimesel vaheajal. Saalitäiele on see täna esimene kohtumine selle teosega teile kindlasti mitte. Õige õige mitmed. Niisiis teie puhul ei ole vaja vaata etenduse lõppu, vaid võib juba praegu küsida, millised on teil muljet ja ma võin praegu ütelda seda, et kuna alles esimene vaatus, siis ma võin ütelda neile, kes ei ole näinud, et teine, kolmas hõlbanedega ekspositsiooni oli kunagi nii põnev kui sündmuste Harrygise. Pealegi ma arvan, et kõige õnnestunum osa etendusest on just Merin noor tants, kuutoovenko Tallinna koreograafiakoorist mõni aasta tagasi meile tuli, ta tõesti võiks öelda nagu ideaalne vist ja ei oska paremat tahta. Sellega oli ka palju tegemast ikka algupärase tegemine, stsenarist hulk on muide, autorid töötasid kauem, kui oli ette näha ennem kui nad lõõtsasid omanni lõpliku lahenduse. Selle taga seisis rohkem tegelikult avastuse käik oli võrdlemisi lühikene. Kuu-poolteist. Väga huvitav on. Tuglase novelliloomingu ühte väga olulist osa see on, Tuglase on ju tehtud, ma mäleta, see järgi isegi üks eriuurimus värvid Tuglase novellides. Niisugune tema ajul tal on otsekohe nagu maalib oma sõnadega ja siin on selline lahendus, eriti õnnestunud nisugune, Tuglaslik, värvirõõm ja niisugusi Tuglasele omased imelikud toonid, sagedasti. Douglas võib ju ütelda, et kollane on, on samal ajal sinine ja et kuna võib samal ajal olla must. Tal on niisugused imp fantastilised värvide kombinatsioonid. Ved lausa imesta. Mulle paistab, et siin on nii lavastaja, kunstnik selles mõttes tabanud hästi, nad on nii nagu leidnud selle. Mõttetu oleks katsuda kirjeldada tantsijate huvitavat liikumist kauneid merepilte ja värvimängulaval. Selle elamuse saamiseks peab igaüks ise teatrisaali minema. Tänases saates ühendasime aga Alo Põldmäe muusika katkenditega Friedebert Tuglas novellist merineitsi. Katkendid esitab Heino mandri.