Rahvusvahelisel muusikapäeval tunnustasid Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti muusikanõukogu Eesti muusikamaastiku parimaid üks tunnustuse pälvinud kollektiive ansambel Triskele Tartust, kes pälvis aastapreemia Eesti vaimulike rahvaviiside esitamise ja traditsioonide edasikandmise eest. Ansamblil täitub sel aastal just 20 aastat tegevust ja selle preemia puhul on stuudiosse külla tulnud ansambli liikmed Ergo-Hart, Västrik, Janno Mäe ja Toivo Sõmer. Kõigepealt tervist, tervist, tere. Nende 20 aasta jooksul olete te päris palju kavasid ette valmistanud oma ansambliga, kuhu tegelikult kuuluvad veel Tarmo tabas Heikki-Rein, Veromann ja Jaanus Roosileht. Ja täna olekski soov meenutada seda kahtekümmet aastat ja eriti pöörata tähelepanu sellele materjalile, mida olete siis nii-öelda taaselustanud oma ansambli loomingus. Võib-olla alustuseks vaatakski tagasi, mis siis toimus 20 aastat tagasi, kui te hakkasite koos musitseerima? No mälestused sellest ajast on juba tuhmuma kergelt olgem ausad, kergo võib-olla äkki mäletab rohkem? Ergo on süsteemne inimene väga hästi. Me ju tundsime teineteist, varem olime kokku puutunud erinevate kollektiivide kaudu lennanud riskel, et oli meil selline ühendus nagu eht eesnimetähtedest kokku pandud Ergo Heiki Toivo, millega ma, millega me siis ka rahva koraale Esitasime, tõlgendasime sellise esimese, sellise avaliku esinemise meil oli, ma mäletan Tartu linnakodaniku muuseumis kontsert näiteks ja kuidagi tekkis kuuene punt minu mäletamist mööda ikkagi Toivo, oli see suur ühendaja ja kokku viia Viiasanoras oli ju kogu ülejäänud seltskond kaasa löönud, mina siis lisandusin siis sellise nii-öelda Eesti Eesti projekti tegemise jaoks. Viasanorase esitati ennekõike Euroopa muusikat, aga Sist riskidega keskendusime siis, kui eesti vaimuliku rahvamuusikapärandile. Ja eks need olid siis sellised nagu festivalid mille jaoks siis me ennast kokku võtsime. Me hakkasime käima Viljandi pärimusmuusika festivali seal, meil oli oma koht Jaani kirikus alati üles astuda ja, ja selle festivali jaoks me sõitsime siis iga aasta midagi uut ette valmistada. Vot, mul tuligi selle, kuidas meil tegelikult enne seda, kui see eht vormus hoitleme, tuli kontsert, tegelikult me tegime Jollaaga sellise Iiri ja Eesti bänd, Iiri pärimus ja Eesti pärimus vaheldumisi oli olla la seal oli veel Aare Tani Roland suits, Roland suits ja, ja vist oli Priit Moppel ja et et see oli niisugune üleminekupunt paralleelne punt sõrme tegime, kaeba vaimuliku rahvalaulu, paar pardi, tulime kõval häälel. Kuidagi oleme loomulikult selle repertuaari leidnud, et see ei ole nagu selline, noh, et vot nüüd nüüd vaatame arhiivist Ergo ja Erko tuleb nüüd. Pigem on see need, et kuidagi mingi asi jääb kuskile silma või kõrva mõttetud, võiks kellelegi ka proovida, siis siis mõtled ise nagu selle välja, et milline kooslus seda kõige paremini võib-olla suudaks teha. Kuidas te siis ikkagi jõudsite konkreetselt selle materjali, nii et eesti vaimulikud rahvalaulud, Toivo, sina ütlesid, et see oli nagu selline juhuse asi. Ergo, kas sa näed ka niimoodi seda? No jälle mina saan seda oma mätta otsast vaadata, et nii nagu mina seda nägin toona siin jälle Toivo, käisime mängus, õigemini Toivo abikaasast hella käsi mängus nimelt Stellatuse vaimulik rahvalaulude teema huvitas ja tema käis arhiivis istumas ja kirjutas omale välja rahvaviisidega apteegist terve suure paki neid vaimulikke rahvaviise. Ja meil oli siis kasutada see nii-öelda Stella ümberkirjutuste paljundused. Nii et selle kaudu me selle viisi varamuga tuttavaks saime, ütleme, et hiljem siis me hakkasime liikuma. Kui, kui tekkisid küsimused, et mis, kust üks või teine viis pärit on või miks ta just selline on, siis me liikusime tagasi nende alg algallikaks. Ja tegelikult tuleb veel meelde, et kas see päris nii lihtne ka ei olnud, et Stella minu meelest läks tänu sellele, et me saime mingil hetkel, kui ma ei eksi, kas selliseks gregooriuse koraali no mingi fännklubi oli, kes käis, mättan leedukatega läbi. Sellise meelistanz, kes oli Tartus siis niisugune noh, mis oli, on siiamaani väga tubli gregooriuse laulutund ja ja tema laulis Tarmo katoliku kirikus neid gregooriuse koraal ja siis mingil hetkel oli neil või mingisugune vihik, mäletan, käsikirjaline vihik sattus neile kätte ja seal olid siis mõningaid välja, kirjutasid selja roosalt Silja Roose paljundatud niimoodi ise ise välja kirjutatud arhiiviste meloodiad. Ja et nad säält siis mingit asju sai esimest korda just selle meelisega tehtud Meelis tahtis seda repertuaari nagu kuidagi laulda, tutvustas meile seda minu esimene kokkupuude nii-öelda ehedalt Linnamuusikud olin enne kuulnud laivis Jah, et ega seda neid koraale ju toona veel väga palju avaldatud ei olnud või need olid siis sellised Nissi publikatsioonid, mis meie kätte ei ulatunud. Need olid erinevad ümberkirjutused, erinevad käsikirjad ka nimetame riskile ka. Et meil on siis Stella ümber, kirjutasid meile nentseelia ümberkirjutused, siis meil on veel üks Tallinna käsikiri nii-öelda mis on siis ühist selle linnamuusikute pundi kaudu, nagu levima. Millal te siis ise sinna arhiivi jõudsite otsima, et esimene plaat oli kell 2000, kas selleks ajaks olite te juba läinud siis arhiivi kontrollima, et mis seal, mis seal toimub? Ma ei usu, et siis me veel nii-öelda otse algallikate juurt olime pöördunud, et ma arvan, et need esimesed kaks plaat käisid käsikirjalise viisi kogu põhjal, mis meile kätte sattus. Ma arvan, et kolmandale plaadile me juba kui vaadata meie plaadiraamatuid, siis sinna me kirjutasime sellise ülevaate, et kellelt on kirjutatud, kust see inimene on pärit kellel siis me läksime sellise üksikisiku tasandile juba, et me uurisime välja, kes on kogunud, kes on laulnud esimese kommuniku kohta üldse, tead jah, nii palju püüdsime seda konteksti luua nendele lugudele, et see on kolmandast plaadist. Muidugi ei ole, sealt me hakkasime tegelikult väga tublisti valima ka tekste, mäletad, et tekstivariante oli hästi palju või nende lauluraamatuid, me hakkasime väga süsteemselt endale meeldivaid tekste kokku panema. No meil oli huvi just et jõuda Nende varasemat, noh, et see need viisid selgelt, kajastavad mingit varasemat laulutraditsiooni ja, ja siis me püüdsime oletada, et missuguseid lauluraamatuid, need inimesed toona siis võisid kasutada. Ja siis me hakkasime käima Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogus, et neid erinevaid, et nende lauluraamatu, nii põhja- kui Lõuna-Eesti nii uuemat kui vanemad nii-öelda lauluraamatu tekste siis välja otsida ja ja noh, kui võimalik, siis me helistasime vanemalt lauluraamatu teksti ja kui lugu oli ikkagi Lõuna-Eestist üles kirjutatud, siis seda lõunaeestikeelset tekstiversiooni just just just Kui te nüüd sinna arhiividesse või sellesse arhiivi arhiivraamatukokku jõudsite, et mis teid seal ees ootas, sest minu kogemus on see, et ma olen ühe korra käinud teiega seal kaasas, et lihtsalt vaadata, mis te teete. Ja tagantjärgi sain aru, et see otsimine on väga suur töö, väga palju materjali töötajate läbi, selleks et leida endale sobivad laulud. Kuidas, kuidas millegagi on ju, mõni tekst oli nagu krõbedamalt, mõni mõnda tõesti mitu päeva isegi. Alates neljandast plaadist on meil olnud selliseid piirkondlikud kogumikud. Neljas plaat oli meil Kolga-Jaani lugude plaat, viies siis Ridala laulude plaat. Et siis on olnud meil printsiibiks otsida välja selle piirkonna kõik rahva keraalid, mille kohta salvestused või, või üleskirjutused on olemas, et Ridala plaat jaoks andis inspiratsiooni just A rulli salvestused, mille siis Cyrillus Kreek tegi värava Villemilt oli tegemist siukse omalaadse arhiivileiuga. Just tollel ajal, kui meie plaati tegime, need suure südamikuga vaharullid ümber võeti, ei olnud selliseid kuulatavaid ümbervõtteid sellest materjalist ja just toona kirjandusmuuseumi rahvaluule arhiivi helitehnik Jaan Tamm käis nende suure südamiku Cyrillus Kreegi vaharullidega siis Rootsis, kus oli olemas aparatuur. Et nendest nagu digitaalne koopia teha nendesse helisalvestust. Nii et on olnud ka aluseks helisalvestused, et jälle meil on olnud siin abivahendid kadunud Urve Lippuse töörühma koostatud eesti rahva koraalide selline loend on meil kasutada olnud ja sealt me oleme saanud arhiiviviited, mille kaudu siis me oleme viise otsinud näiteks. No see on juba hilisematel aastatel on lihtsam olnud. Siis me oleme nii-öelda võtnud ühe, ühe ühe piirkonna viisid ette, ei teinud sealt valiku. Aga nüüd see, kui Liina sa meiega käisid arhiivis kaasas, siis me valmistasime, et kava vennastekoguduse lauludes ja, ja siis me tõesti olime ka Eesti kultuuriloolises arhiivis, kus olid käsitsi vennastekoguduse, vennastekoguduse liikmete käsikirjalised lauluraamatud ja sealt me siis püüdsime seda nõela heinakuhjast leida, et seal on tõesti väga rikkalik selline vaimulike laulude kogum on olemas Eesti kultuuriloolises arhiivis, aga see ei ole, seda ei ole läbi töötatud ja siis me lihtsalt nagu lappasime ja püüdsime leida mõnes käsikirjalisest lauluraamatus, oli ka mõni viisijupp ja siis me püüdsime neid sõnu ja viise kokku sobitada ja valida siis neid huvitavamaid ja meie jaoks kõnekamaid tekste. Et vennastekoguduse laulud olid väga pikad, seal olid üle 100 salmi, mõnel, mõnel laulul näiteks ja, ja, ja me tegime, tegime omi omi valikuid, seal. Sa ütlesid nõela heinakuhjast otsimine, mis, mis paneb neid konkreetseid valikuid tegema teil? Et see on see muusika, mis on teie teie jaoks ülesvõtmiseks. Ikka südamega tunnetame seda asja härradel tekst ja, ja meloodia tihtipeale ka kuni muusikalised mõelda, siis loomulikult meloodiline, selline materjal on võib-olla Eesti ikkagi askeetlik, kui seal ei ole nagu väga selliseid noh, tohoivatud õudselt eriline, pigem ikka selline südamega valitud ja, ja äratundmine, et kõik koos niimoodi hakkab tavaliselt seal mingi hetkel kõnetab sind. Meie loomeprotsessi on selline, et me võtame mingi teksti mingi viisi ette või lihtsalt seda, proovime, proovime seda erineval viisil, erinevas võtmes ise läbi tunnetada ja seda kuidagi esitada. Mõni lugu hakkab tööle, ei hakka. Ongi see, et seal on nagu see on nagu inimese Colemined kasvanud selle looga kokku, et tuleb sulle mingi sõber, keda sa ei tunne, aga ta saab hiljem suga suurepäraseks sõbraksuga alguses esimest korda võib-olla padja sa proovid ja vaated, kes ta on ja vaikselt hakkab see asi avanema. Sama on ka teksti ja meloodiaga, et võib-olla selle pinnapealseks, et mitte midagi ütleb mõnikord mõnikord see töötab hoopis paremini või see avab sellised sisemised jõud, et sa hakkad selle asjaga rohkem võib-olla vaeva nägema. Ja vastupidi, võib-olla, et, et on nagu esmapilgul huvitavam viisaga mängid ja mängid ja mõtlen, et ma ei saagi nagu asja. See on hästi tüüpiline juures, et võib-olla kümnekonnast loost, mida me oleme tihtipeale välja valinud, on võib-olla jääbki aint pinna peal ja mingi seitse kaheksa repertuaari jääb üldse võib-olla neli, viis nüüd, noh see on ikka see, et, et süda tunneb ära, mida, mida. Mida sul vaja on, seda sa teed tegelikult. Pillide valik sinna juurde ja mõni lugu kohe tunned ära, et see on nüüd selle pilliga tehtav ja, ja iseloom sobib kokku selle loo iseloom. Mõne pilliga ka teise teise puhul on jälle, et kuidagi ei lähe, ei saa. Kohe kandle nägu ja teise Lundjatel auto nägu trummina instrumentalismi instrumentalistina oskab seda tunnet vast kõige paremini kirjeldada. Jah, tõesti IGA meloodiani erinevatel pillidel täiesti täiesti hoopis teine lugu. Ja, ja kui ta üldsegi pillid ära jätta, mõne puhul me püüame, püüame pilliseadega ja siis me hakatela hakatellana töötab ta kõige paremini, et ka see ja on ka sageli olnud selle loo nii-öelda eluloo puhul selline lõpuks jäävad need pillid sealt ära tükk tööd ära tehtud. Ja siis ikkagi leiame, et hakkab bella lapse lugu. Kõige õigemini. Justkui te lähete neid vanu käsikirju uurima, et need on väga vanad, aga nad on kellelegi kellelegi nagu selline isiklik materjal olnud kunagi. Et kas teil on mingeid müstilisi kogemusi olnud sellega seoses või või ei teki selliseid. Arhiivis, minul küll ei teki, arhiivis tekib mul toas nagu niisugune uuni kiiresti, seal on niisugune paiknes ahistamine, noki nokitsemine, et seal peab ennast nagu mina ei tea, mida, mis inimesed. Arhiivitöötajad on minu meelest uul tõeline snaiper. Kuidas on võimalik kaheksa tundi nagu olla seal ju midagi pihta merele saada, noh, ma mõtlen juba kuuendal tunnil näiteks. Et mulle tundub, et minu jaoks arhiivid ei oleks surm. Et mina sinna hea meelega kunagi õunatore on kui saia sealt see on väga tore, aga müstiliste elamuste pigem on see, et ma uinun seal, aga võib-olla ergonoome ergonserdikalt töötada. Vaktsiini töö sobib mõnele inimesele, et mõnele ei sobi, et ütleme siis nii, et selleks peavad olema teatud isikuomadused ja ma ei jahi, julgen nüüd rääkida sellistest müstilistest kogemustest, pigem ikkagi see äratundmine või mingi selline Ovi ahhaa-elamus tekib seda muusikaliselt läbi tunnetades. Kui sa midagi mõistad, kuidagi sõnad ja viis lähevad kokku ja, ja asi hakkab kõlama teatud viisil ja, ja siis siis on neid selliseid äratundmishetki olnud küll. Niisugune proovides katsetamine selle konkreetse loo või muusikamaterjaliga. Ja muidugi, me, me oleme ju nii-öelda kokku puutunud nende just nagu elusate inimestega või noh, nendest viisidest tuleb välja ka elus inimene. Mäletan, kui me tegime seda Lõuna-Eesti teist plaati ja meil olid seal Peeter Raskaloodiks Halliste mehe neli väga põnevat viisi me leidsime ja ka siis sellise arhiivis päevikus oleva kirjeldus ja selle mehe kohta, kes elas või rahvaluulekoguja tema juures käis, siis ta oli selline täiesti omas omas pilves olija mingis maimu sfäärides olija mees kes sellisest ilmalikust elust suurt midagi kuulda ei tahtnud. Ja need viisid olid noh, niivõrd võimsalt ja me kuidagi siis kujutasin ette seda mõnda tema laulu lauldes seda kuidagi selle inimese olemus või, või, või eripära. Tuli seal olevat elanud küla ääres niimoodi natuke Metsiku metsikus segaduses, et ta olevat olnud sihuke väike mutikene ja kus siis oli kõikvõimalikku vanavara ja igasugust kola täis olnud, et ja selles olevad nagu sõge helekuju olnud seal siis tema on nagu sihukesele kolahunniku sees paistis välja siuke hele vana ala, härra, täiesti sihuke helendav tüüp, need noh, seda seda pilvema vaatan, kujustasime endale ette, kuidas sellega võis seal nende bumiseda omaette neid ja hümnilaadseid laule. Seal küll müstiline selline pilt. Eks Me fantaseerime ju palju ja räägime meie proovi tegemise juurde käib ka selline jutustamine, et selline sotsiaalne komponent, klubiline tegevus on selle juures ja, ja siis ka need fantaasiad, mis meil tekivad, need mõnikord üsna metsikud, ütleme siis. Me rääkisime mõne sõnaga läbi modi järjest, kuni Ridala plaadi inimesi oli 2005, sai mainitud ka vennastekoguduse kava, mis kahjuks ei ole plaadi peale. Ei ole, eks ole. Meil on jah, need salvestused on, meil on, aga me pole jõudnud. Nii meil on tõesti mõne kava puhul, mis just nüüd peale seda Ridala plaadi valmimist meil oli ju Custolfaani koraalide paraseima Eestist teada võib üldsegi Baltikumis teada käsikirjalise koraalikogumikku ainetel kava kokku pandud ja klaas niiviisi selles plaadi teha ja siis ka vennastekoguduse lauludest plaati teha, aga need ei õnnestunud. Noh, me ei leidnud sellist tasakaalu või sellist. See tulemus, mis proovisalvestustel oli, see ei rahuldanud mind ja, ja Mei. Me ei saanud terve portsjon seda jah, ei sellisel asjal nagu olla. Et võib-olla kunagi jah, võtame need need asjad üles. Oleks vist vaja jah, ei välistanud. Kindlasti see materjal on seda väärt. Saani saani kogumik on ikka väga-väga huvitav. Seal on see moment, et neid asju ei ole lihtsalt uuritud, ei ole toodud neid ka, kasvõi teaduslikult lihtsalt avaldatud neid teemasid või lahti, nagu räägitud. Natuke Eesti muusikateadlased, Toomas Siitan isikus ikkagi soni vastu huvi tunneb, näiteks kogumikku vastu nüüd ju kevadel kida pidasid ettekande siin, kus ta võrdles Sloani kogumikku Norrast hiljuti avastatud koraalikogumikuga, kui ma nüüd ei eksi kuskil Skandinaaviast ja ta leidis seal mitmeid sarnasusi nendega kogumiku vahel oletades või saades kinnitust oma oletusel, et nendes kogumikes esitatud seadide muusikat kalline muusikalise materjali esitus võiks kajastada omaaegset rahva pärast koguduse laul. Nii et see on väga põnev, et selle Tomas sitane ettekande jaoks me laulsime ka linti paar paar salmi saani koraali Toomase palvel. Ma ise küll seda käin kuulamas, ma loodan, et ta ikka kasutas seda, seda meie meie tõlgendust siis kustud Shani ühest garaazist. Aga miks seda teemat üldse nagu rõhutada, tekib tunne, et on ju, mis seal ikka, et mingis vaan ja aga et Swani teooria selle kohta Siittoni algne teooria oli selle kohta, et seal peegeldub hästi tugevasti see rahvaliku harmoonia nagu taju, mis on teistsugune klassikalise harmoonia võrreldes, et see on nagu põnev, sest organism Helme organiskusta šamaan oli klassilise haridusega ja siis ta oli nagu märkmetes oli seal kuskil kirjas, et ta kogu aeg võitles koguduse nagu eest lauljatega või ütleme siis harjumuspärase lauluga, et ütles, et kuule, te laulate valesti teen, mina olen ju siin selline kordal, miks te laulatusel hoopis mingitest intervall, et noh, aga rahvas laulis ilma juba sajandeid ilma igasuguse orelite sellel ajal purjelaevast tuli ju siin 18 sajandi lõpp ja 19 sajand, Need tegelikult rahvas laulis ilma orelit, ta, neil ei olnud sellist huvitavat harmooniat olla, neil oli oma harmoonia ja see, see oli vastuolus klaseks armooniaga tihti, nii et, et see oli nagu siit niux vihjed, sealt me leiame sellise rahvapärase harmoonia ja see oli väga põnev. Ja otsisime ka nii-öelda selliseid muusikalisi vigu sealt. Et ja leidsime kaika mõningaid asju, mis kõlasid natuke veidralt, need kohati nagu klastrid, sellised, mis muidu nagu ilus, ilus, niisugune rahvamuusika kohati siis kõlab väga natukene mustalt, segaselt. See oli siis niisugune vastuolu klassikale, harmooniaga ja rahvarahvaliku lauluga teri põnemile. Ja see on tihtipeale vist ka või vähemalt minu jaoks on see küll ka üks põhjus, miks mind huvid no väga rahvamuusika, sest et tal on, et niuksed, värsked kõlad sees võrreldes selle klassikalise ka mis, mis on nagunii ära kasutada. Et kaua võib. Aga minnes edasi, siis teil üks plaat on ka täitsa Ilmlikust muusikast Kodavere. Jaa, Kodavere regilaulud see tuli ja uuem rahvalaul ka sinna sekka mõni ja selles mõttes ega meil öelda regilaulu tegime ikkagi juba päris alguses ka, aga meil ei olnud nagu kava eraldi tehtud või pikisime sisse, kui meil tundusetut mõni asi võiks sobida. Aga et mingil hetkel me tundsime, et kas ei peakski proovima otsast lõpuni ühte nagu kuidas, kuidas ta siis kõnetab, kui sa keskendud sellisele ühele teemale väga tore aeg. Muidugi, me tegime seda koos Liivi muuseumiga, oli ka selline kohapealne huvi Kodaverelaule Põhja-Tartumaa murdes ja nii-öelda üles võtta ja jäädvustada. Ma usun, et sellel on ka oma nii-öelda mõju olnud sellele kohalikule ütleme folklooriliikumisele, et mina olen mõnda lugu hiljem kuulnud kohalike kohalike esituses, kus ma tunnen ära selle Triskele seade või viisi ja sõnadevalikut. Kui oleme õnnitlused lohud tagasi arhilist inimeste sekka Ja viimane, viimane väljaanne oli siis aasta eest maa ja meri kiidavad saarte pealt jällegi vaimulik muusikatraditsioon. Et sellega me oleme jõudnud just nagu oma esimese plaadi juurde tagasi, meie esimesel plaadil oli ka selline saartelt kogumikplaat, kus oli eri paigust pärit neid salvestusi Lääne-Eesti viisid on ju kõige paremini tuntud Eestist enam Cyrillus Kreegi-le, kes seal käis viisi üles kirjutamas ja siis nendest see seaded tegi. Aga meie võtsime ikkagi, me püüdsime leida neid saartelt Lääne-Eestist neid neid viise, mis nii väga tavad ei ole või mis, mis pole nõnda kuulsaks lauldud või, või, või siin on ka sellist avastamisiga iga plaadiga ma olen püüdnud mingisuguseid uusi viise või vähem tuntud viise nii-öelda käibesse tuua ja seal saartel plaadi puhul sama lugu. Saarte plaadi repertuaar on olnud meil alati, ma vaatan, et kogu aeg oleme mõelnud, et peaks nagu tegema, saarte värk on nii põnev, on ju. Et see tõesti see muusikamaterjali eristab ikkagi mandri mandriosast, et, et seal on alati olnud niisugune kuklale teadmet võtvat, et kuna me, kuna ma ometi sellega tegelema hakkama, siis kuidagi ega meil viimased plaadid ongi ju tegelikult vist mis 2011 oli see Kodavere ja nüüd 2016. Ei, me oleme ikka neli-viis aastat sätime, mingit asja, praegust on mõnda aega nagu settida mar mõnusa, see ei ole nagu sellist kiiret kiiret leidmist, on niisugune ikka asjad nagu kristalliseeruvad. Ja siia sain just Saaremaa ja Hiiumaaviisidest, valik Kihnu jätsime kõrvale. On Kihnus nii palju viis, nii palju põnevat nõndaviisi materjali üles kirjutatud või salvestatud jäid, jäid kõrvale eestirootsis varred või eestirootslastega asustatud saared, need, kus on ka väga põnevat omanäolist materjali, nii et et siin siis väike valik Saare ja Hiiumaa lugusid. Aga need, mis jätsite kõrvale, need, siis tulevad. Muidugi, miks me, miks me ei peaks neid tegemaks? Original aega ja raha siis tark Kultuurkapitaliga, siis, siis kõik võib olla võimalik. Aitäh stuudiosse tulemast ansamblilt riskile liikmed ja meid inspireeris kokku tulema Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ansamblile Triskele, Eesti vaimulike rahvaviiside esitamise ja traditsioonide edasikandmise ees. Toituma kutsumast. No nii ta loo ja laulu Äige. Aga uut? Ja. Ka vabariigi. Windla haldur ja kauni ka nii. Ta hääl ja treid. Ikondena peetu.