Kui me alustaksime seda jutuajamist nüüd sellel teemal Häirib mis mind vaevab ja mida ma tahaksin õieti teada, on see, mis minu ümber siin Eestimaal ikkagi sünnib. See võib-olla saaks selle selle kirjutada selle peatüki alla. Lünklik või vastukäiv ja sa ei oska hinnata, kuigi sa väga tahaksid. Üks härrasmees räägib nii ja teine härrasmeest samal kõrgel kohal, räägib naa ja üks on otsustanud ja teine ütleb väga vihaselt ja solvuvad solvates isegi et see loll või noh, päris nii ei ütle, aga võib aru saada. Aga seesama kodanike hulk kes seda loeb või kuuleb, see ei saa palju targemaks ja kui nüüd peaminister ütleb, et kõik eesti rahvas tänu tema pingutustele ja nii edasi ja nii edasi mõistmisele on, on seda või teist korda saatnud, siis peab ütlema, et see läheb võib-olla rahva poolt. Mehaaniliselt see korda tegemine, võib-olla see on see eestlase korraarmastus aga kui paljusid eeskirju ja ja määrusi ja seadusi? Nende üle arutlemist kuulata, siis saab aru, et see on üks suur segapuder ja kapsad. Nii et minu kõige suurem soov või mure oleks, et jõuaks õige arusaamine asjadest kodanikena ja ja niisugune arvamine ja niisugune arusaamine, mis on nagu läbimõeldud, mulle tuleb ikka alati meelde. Gümnaasiumisse või keskkoolis oli meil klassijuhataja, eks vanem härrasmees, kes käis kõvakrae ja kikilipsuga ja, ja tema oli matemaatikaõpetaja. Ja kui keegi tuli siis klassi ette mingit teoreemi tõestama või ükskõik mida ülesannet lahendama ja hakkas raginaga pihta, tegi otsuseid niimoodi ja naamoodi tuleb teha. Siis vanahärra pani käsi, tal oli paljas pealagi, pani käe pealaele. Ja ütles, kuulge, buck näiteks ütles. Kuulge buck, aga kui mõtleks ka No mulle tundub, et see tema, selle vanahärra ütlemine sobib praegu ka, sest paljud asjad näivad olevat läbimõtlematult, nii poolt kui vastuasjad. No ei ole neid paljas päitseid mehi ka nii palju, et kõik on noored mehed, niuksed peas. Jah, seda on aga noorte heaks või noorte kaitseks või kuidas öelda või nooremate. Tahaksin ma seda öelda, et omaks hämmastuseks olen ma kogenud viimasel ajal et see noor või ka mitte väga noor. Ettevõtlike meeste seltskond on isemoodi kummaline seltskond, selles mõttes, et kõige lihtsamad näited paljud neist väga paljud käivad hommikuti jooksmas käivad võimlemas, ei suitseta, ei võta viina šampuseklaas seal mingi avamise puhul see ei ole viina võtmine ja õpivad keeli. See ja ma ei oleks uskunud, kui oleks mulle fakte juba räägitud nende asjade kohta ja see äratab usaldust, võib-olla selle uue või noorema põlvkonna juures maksab ka seesama mõte, aga kui mõtleks ka, et ei puterdaks lihtsalt asju kokku ja pärast on neid raske AK lahti arutada. Kas te ise tunnete ennast vanana? Ma tunnen jah, võrdlemisi vanaema. Nii on küll halb tunnistada, niikaua kui sa käid ja natuke mõtled ka veel ja ei tohiks ju nii-öelda, aga aga ta ometi nii on, sest seesama mitte arusaamine asjadest nagu ma püüdsin siin selgitada. Loob omamoodi niisuguse tunde endas, et küll sa oled ikka tohm ja vanaks jäänud, sa ei saa aru. Kuigi sa kõrvalolija ka ei saa aru, aga, aga see endale süstib ikka niisugust noh, niisugust natukest, pisukest lootusetust, lootusetust astet, aga lootus läheb minust mööda juba. See lootus on kuskil 20 aastat hiljem võib-olla või umbes, niisiis täitub. Aga ta teeb sind jah, väsinuks ja, ja, ja natukene siukseks ükskõikseks. Kas teeb ka nii, et ei taha enam kirjutasmasina juurde istuda? Ei, ta päris nii ei tee, kuigi siin on niisugused momendid, mis noh, paratamatult sellele meie põlvkonna kirjutajatele natukene on võõrad, see on seesama turumajanduskirjanduses ja ka lastekirjanduses. Ja seesama turumajandus tähendab seda, et kui sa oled midagi valmis teinud, võtad käsikirja kaasa ja otsid siis kes, kes, kes kirjastab seda. Aga kuna turg on turg ja turg tihti on lastevanemate jaoks valus. Ja raamat, kui see lasteraamat tuleb välja ja maksad seal 10 või ka 20 krooni, see on ikka üsna suur raha ja ja see raamat jääb ostmata ja seetõttu jääb ka see kirjutusmasina taga istumine tihti nagu ilma isata tööks. See natukene pärsib seda tahtmist, aga ma olen ikkagi püüdnud, mul praegugi on üks masinakirjas hakkab valmis saama üks lugu, üks raamatuke minu teada raamatuke ühest poisist ja tema koerast. Noh, niisugune inimese ja loomajavahelised probleemid ja kiindumuse vastastikused ja kui nende lõhkumine tekib, siis kuidas siis reageerib ümbrus ja kodu- ja välisAlice ümbrus ja noh, tahaks niisugune. Enda arvates kena jutt olla ka seda ei passi sindast öelda. Olete seda pakkunud, Kaagel, ei, ta ei ole veel valmis, ei ole veel pandud. Ja, ja nii ta siis käib, et enne kui valmis saab. Enne ei maksa temaga minna kuskile, sellepärast et. Et noh, niisuguse hea jutu peale vaevalt keegi seda teda tõsiselt vastu võtab, et tulija kiitles enne, kui ei olnud midagi valmis. On teil kahju sellest, et vanasti oli niisugune aeg, et võtsite käsikirjaga kaenlasse, läksite kirjastusse, andsite ära ja jäite ootama? Ooteaeg võis olla küll pikk, aga kindel oli, et kui ta oli vastu võetud, siis ta ka ilmus. Nüüd ei ole niisugust garantiid kuskil. Ei, mul ei ole kahju, ma olen sellest arusaamisest üle saanud, et igasugune kaup, ka raamat, ka see pida sul see peaaju toodab, nii palju, kui ta toodab seda kaupa, kui väärtuslik see on. Et see allub turumajandusele siiski ja algusest paar aastat oli tõesti mingi niisugune omamoodi šokk, kus ma siis neid lähen, võtan oma raamatu käsikirja kaenlasse, hakkan siis kõndima ja kõik kirjastust ei tea ka, missuguseid need soovid on edasi. Aga need on nagu sellest üle saadud. Küll aga on vahetevahel tulevad niisugused imelikud imelikud asjad, et kunagi Ma näiteks mõtlesin, et kui saaks kirjutada enda või oma põlvkonna nihukesest noorusest, ütleme, 40 40 40. aasta kui lõpetati gümnaasium ja ja siis tulid nõukogude võim ja, ja siis lõppes nõukogude võim nende äsja kooli lõpetanute jaoks ära. Mobilisatsiooniks see raamat ja siis järgmised raamatut ka veel tööpataljon ja siis siis korpuses olek ja, ja seda nii kirjutada, nagu mina teda olen näinud ja kuidas ja kuidas see võiks ka mõnel määral siis õige olla. Siis kui ma seda mõtlesin, siis ei saanud nii kirjutada. Ja nüüd, kui ma olen, olen kirjutanud sellele esimesele, mis 90. aastal ilmus sellele ka järje kaks järge siis nüüd on otsus, nii, et lähiminevik kedagi ei huvita. Nii et tekib omamoodi paradoks, siis, kui ei saanud kirjutada, siis ei kirjutanud, sellepärast et et, et ei, ei võinud nii kirjutada, nüüd kui võib, neid ei ole kellelegi tarvis, seda ütles, et sa nii kirjutad. Loomingus ilmus Loomingus tuli üks katkend ühest katkenud selle, selle eest peab tänama loomingust Loomingu toimetust ja ja see nagu annab nagu mingit kindlust, et ega see ikka, mis ma siin vahepeal kokku mõtlesin, et neid ei ole tarvis, et äkki ei ole. Ei ole see tõesti päris tõsi. Et praegu, kui me seda juttu ajama siin mikrofoni juures kas teil oli hommikul kirjutas masin käigus Ja hommikul toksisin hoolega sedasama koera juttu, millest ma rääkisin. Ja, ja siis ma olen veel teinud mõningaid nii siukseid, lühikesi, lühikesi asja, see ei ole nagu minu rida võib olla ühes toimetuses öeldi mingisuguste asjade kohta, et see pole teie rida teinud, teistpidi erid kassa ja asja teistmoodi rida, ehk siis see oleks see, need, need niisugused elust võetud asjad, aga ma püüdsin muinasjutte teha. Ja selleks andis mulle siis julgust, et kunagi ilmus tarkusetera ja selle kohta siis öeldi üsna hästi, et pidid ilusad valmid olema ja kõik reeglite kohaselt kirjutatud, aga neid tuli välja, et ei ole minu rida jälle. Ei olegi? Ei, ma ise ei arva, nii, aga mainisid väikese lühikese jupikese olen katsunud teha ka ja, ja muist on kodus ja istun kuskil liikvel ja kellelegi lugemiseks. Kuidas te praegu vabakutselise kirjanikuna ära elate? Pension, eks ole mu teele. Ega muud ei ole abikaasa pension ka. Kui neid niimoodi öelda, siis kui nüüd niimoodi justkui kokkuvõtvalt öelda või peamist ära öelda, siis. Ma teen kõik selleks või meie teeme meie perede kõik selleks, et vee peal püsida. See on siis see, et ökonoome ökonoomne, oled kõigis väljaminekutest. Nüüd midagi, ma olen raamatuid näiteks püüdnud müüa. Noh, ja võib-olla siis kuskilt laat, neid nagu loomingus oli tillukene katkenud ja ja ehk tuleb kuskil veel midagi ja noh, siis saab sellele võib-olla pensionile, siis lisa võib-olla pool pensionit juurde. Noh, ja ma käin natuke tööl ka, selle eest saan ka veel natukese. Räägime natuke sellest tööst, see on täitsa huvitav, et kirjanik niisugust teeb. Millest meile. Nojah, see töö on üks valvuri amet see valvur siis ei valva ainult ostega vaid seal selles valveruumis on siis terve hulk plokke, milles on andurid andurit siis signaliseerivad, kui mõni uks lahti on või lahti murtakse või või, või on lohakalt kinni pandud või, või ühesõnaga, niisiis on seal mis küll paarsada võtit on seal, mida siis tuleb anda, edasi-tagasi, hommikul välja ja õhtul tagasi võtta ja. Ja siis on igasugused puldid seal veel elektri sisselülitamise ja muud niisugused asjad. Ja seal siis saab neli korda kuus olla tööl. Järgmisel päeval koju tulen, siis magad pool päeva maha, sest seal kohapeal magada ei saa eriti võiduk tukastada elemente. Noh ja. Kõige rohkem on meil mingi mingi pärast, millegipärast. Ma ennem rääkisin, et ma ei saa aru sellest, mis mu ümber toimub. Ega ma seal ruumis ka hästi aru ei saa, mis mu ümber toimub, sellepärast et nood andureid ja, ja muud asjad. Need töötavad ka nii, kuidas nad tahavad, nemad ei mõtle või ei mõtle nende ülespanijad või remontijad sest signaalid käivad siis, kui midagi ei ole ja käivad signaalid ka siis, kui midagi juhtub ja vahel on nii, et siis ei käi, kui midagi hakkab juhtuma, aga ja vahel ei ole heli, vahel ei ole värvi ja, ja umbes niimoodi. Ja siis meistrid käivad parandamas ja ütlevad, et Bobrintsip on korras, aga kui läheb uksest välja, siis hakkab jälle üks trall peale. Ei saa aru, kas Onlit hädaoht kuskil või karjuks aparaati samane. Printsiip on korras ja printsi puu. Ja kas pakub mingit kirjanduslikku materjali või mõttematerjaliga. Ei, ma nii palju, ainult oleneb, ma vahel on seal südapäeval on üsna rahulik, siis ma olen neid samu pisikesi lookesi, millest ma siin rääkisin. Mis ei ole justkui minu rida, aga ma olen proovinud kirjutada natukene, ehk on midagi peale hakata. Teie loomingu najal on üles kasvanud ju terve see põlvkond või õigemini, mitu põlvkonda, kes praegu juhivad riiki, näiteks ministrid, on lugenud teie lasteraamatuid ja kindla peale on lugenud või on neile ette loetud või nii edasi. Kas te tunnete, et midagi võiks sellest noh, kuidas öelda, kustutada? Või mida te ei tahaks, et oleks? Jah, see on üsna keeruline küsimus. Sest teie aeg on ikkagi ju pioneeridest ja nendest pidi kirjutama. Nii ta oli ja nii sai tehtud. Ja tagant tagantjärele nüüd hakata arutama, et kas, mis ma siis valesti tegin või ka justkui ei istu endale hästi. Aga paratamatult mingi kaasaminek tolleaegse noh näiteks kas või pioneeri siia tähekeses töötasin sädemest alguses mingi kaasaminek tolle aegse esitamislaadiga ütleme oli kahtlemata olemas, see oli paratamatus ja see oli paratamatus. Kassa siis päris seda asja, kõike nii võtsid, aga küsimus oli lihtsalt koha hoidmises. Võib-olla see kõlab nüüd, ma ei tea, rahva reetmises või, aga nii nagu siin siin on need jutud vahetevahel isegi niisuma, põikan neid, isegi niisugune informatsioon oli. Mitte kaua aega tagasi lehesed. Hea küll, need mobiliseeritud, kes siit läksid, Nemad läksid võitlema maailmasõja ühele rindepoolele sakslastega sõdima. Nii, aga niipea kui see eesti korpus tuli Mehikoormas üle Eestisse, kas nad seda siis ei mõtle, et nad sellest hetkest muutusid ju Eesti korpus okupantideks? Vaat niisugune loogika on ka olemas, see on, ma ei tea vanasti õieti oma loogika selle kohta. Nii no mida võiks öelda võib-olla need? Kolm lugu, mis ma olen kirjutanud revolutsionääridest võib-olla nende kohta võiks mõningaid niisugust arvamis esitada, et kas neid oli vaja, üks asi on, kas neid oli vaja, teine asi on see, et kahe nende selle raamatuga oli tõelisi raskusi ilmumise poolest. Ma olen käinud kõrgete kogude ees, joon peetud aru, kas näiteks Anvelti oli ikka maksaks kujutada niisugused nagu ta oli. Et ta on lausa öeldud, et mis revolutsionäär see oli, kes soigus, et temal on tervis paha ja leiu teda ei armasta. No mulle tundub, et see oli siiski vist üsna õigesti tehtud, et ma püüdsin just seda noh, niisugust inimlikku külge nagu seesama summerling on ju üsnagi hea küll selle esimese detsembri taustal, aga ta on üsnagi noh, kuidas inimlik, inimlik. Ma ütleksin veel, et ta oli. Vigurivänt sest ta tegi igasuguseid niisugust asja eest teist taga tegusid ja ta püüdis seigelda kogu aeg. Ja et siis nüüd selle revolutsiooni revolutsionääri seda külge niipalju kui tol ajal andis anda no seda siis andsin, no võib-olla see väga suur patt siiski ei olnud, ma ei tea, pigem vastupidi, võib-olla ka, ja võib-olla ka ma ei ole selle üle otsustaja, ma ei kahetse, aga, aga muidugi, kui hakata arutama, et esimene detsember oli vot nii ja naa suure Venemaa poolt või suure nõukogude liidu poolt improviseeritud see asi siis on jälle saab teisiti suhtuda. Aga need lühijutud pioneeridest ja kaelarättides ja, ja, ja kõigest sellest. No seal, ma ei oska niimoodi niimoodi päris täpselt midagi öelda, sellepärast et küsimus oli koolielu kujutamisest tolleaegse kooli tolleaegsed koolielu ei saanudki teisiti kujutada, kui kui keegi oli noh, nii nagu see komme oli, seal klassis oli praegu 100 protsenti pioneere, no kuidas siis räägid ainult kooliõpilasest, noh, ega see sõna veel ei tähenda, aga organisatsioon oli siiski olemas. Ja ja palju seal suures osas selles organisatsioonis tehti ikka väga vajalikke asju ka. Kui, et oli pioneeritoas, olid punased lipud ja punased lapid ja, ja kõik, nii edasi oli neid ei, pildid, see on asja üks külg. Aga teine külg on see, mida see organisatsioon vähemalt siin Eestimaal kui palju head see siiski ära tegi, küll matkamise, küll luuremängude või maastikumängude, küll küll igasuguste pidude, küll küll kõige muu niisuguse asja organiseerimise esteetilise kasvatuse osas olen ma käinud ise Moskvas ettekandeid tegema, selle kohta, kuidas Eestis esteetilist kasvatust tehakse, tehti, tehti siiski. Et seal olid selles ruumis või saalis oli just tingimata lipp üleval ja, ja punane loosung sellest nagu mööda ei pääsenud. Ja ma ei oska asjale hinnangut anda, sest see elu oli see elu ja kui see laps selles organisatsioonis õppis, ütleme, matkatarkusi või ka käsitööd või joones joonistamist siis ajasse organisatsioon oma asja ära. Kas nüüd? Tingimata kas neid oleks saanud ilma selle punase koolita, kui nii võiks öelda, seda asja teha? Ma ei kujuta ette, kuidas seda oleks saanud teha? Jaa, jaa. Sellepärast ei tohi mitte ka minu arvates nii vaadata. Pioneeriorganisatsioon tegi ainult halba, sest tavaliselt jooksis lastel see halb mööda lihtsalt kas siis kodumõjul või enda arusaamise mõjul. Vähemalt peale võib-olla mõningate loosungite ei võtnud keegi seda eriti omaks, ma olen nii palju koolides käinud, kui ma siin hiljuti vaatasin oma märkmeid, siis ma olen selle aja jooksul vist ma ei tea, üle üle 250 korra käinud koolides esinemas juba peale selle siis veel. Materjali kogumas lugude ja ajalehe ja ajakirja artiklite jaoks. Ja ma üsna hästi tunnen, siis oletan, et ma tunnen seda, kuidas see asi seal oli. Neid asju peaks olema. Ma käisin alles hiljuti ühes koolis natukene targemaks tegemas ennast ühel ja teisel ühes ja teises asjas. Noh, ja seal siis tuli välja, et. Ja muidugi see on põhimõtteliselt õige, et kõik kogu klassiväline töö ja kooliväline töö kui ka nii võib öelda, oleneb klassijuhatajast. Aga sealjuures ei ole klassijuhatajal mitte kohustust seda teha. See on südametunnistuse asi, nii nagu lastel osavõtt on südametunnistuse asi ja siis on paljuski nii, et, et koolis väga ei õitse see nõndanimetatud isetegevus või isetegemine üldse. Ja siis tekivad paratamatult need lõngad ja paratamatult seda ka, et ei ole kuskil kuskil neil käia. Need on küllalt kvalifitseeritud ettevõtted või asutused, mis praegu on koorid ja, ja kunstiringid ja. Igatahes ainult kitsa ringi jaoks siiski andekate või sinna sobivad teenimisest. See on mingisuguse ettevalmistusega, lapsed nagu pääsevad sinna. Ja aga kui keegi tahab platside plasteliinist midagi, ma ei tea, võib-olla ma eksin, aga mulle tundub, et ei ole kohta lausa olemas, noh, plastiliin on imelihtne näide, aga aga mõnda neist lihtsamate asjadega lihtsalt palli taga ajada kuskil. Sest spordiväljakud ja need näeb ju, mis nägu nad on, mis, kui korras või korrast ära, nad on. Ega nad ennegi olnud head, aga, aga nad olid siiski olemas, aga, aga siin näeb pooli väljakuid küll, kus on praegu ainult rohtu kasvanud kõik selle asemel, et et puhastada ja seal midagi teha, need poisikesed kaaderdavad mööda tänavat ringi ja teevad mingeid lollusi ja pea see jõua sinna, et pannakse maja põlema ja, või lastakse tehakse mürtsu ja pauku ja isegi röövitakse ja isegi röövitakse. Teil on endal kaks lapselast, kaks üks väike tüdruk, kahe ja poolene ja teine on ka väike tüdruk, see on, on üle üle ühe. Mis te neile ette loete? Ausalt öeldes ei ole ma midagi lugenud, sest üks on päris väike ja teine nüüd hakkab midagi taipama, aga ma olen vaadanud neid enda asju sealt ei ole küll midagi ette lugeda sellele kahe ja poole selle ja ma olen vaadanud noh, meie teisi autoreid ka, kes seal väikestele kirjutanud. Aga niimoodi ise lugedes tabad ära, et et nägu ilusasti ta ütles või kui huvitava võrdluse ta leidis või kui lihtsas keeles. Aga kui ma nüüd seal kahe ja poole seal hakata ette lugema, siis ma taban ära, et ta ei saa aru. Ta saab aru sellest, et kass jooksis, ütleme aga kui seal on veel mingi sõna juures, kas jooksis suure kiiruga nii nagu mõni lennuk, vaat siis ta ei saa aru juba sisile, siis läheb mööda tal see asi. Sest ta ei tea lennuki kiirust ja täitja kassikiirust ja nendevahelist võrdlust hoopiski tükis, mitte. Nii et ma kujutan ette, et ehk siis saab edaspidi neile midagi lugeda, kui nad nüüd seda vanaisa tahavad lugeda. Võib-olla vaatavad Miki hiirt hoopis sirvivad, see on iga nurga peal saada. Ja. Kuidas praegust Eesti lastekirjanduse seisu hindate? Ma oskan ainult seda öelda, et, et see on jäänud ahtamaks raamatute hulk, kui arv Ja see oleneb nii, nagu siin ennegi oli, juttu oleneb sellest, kuivõrd autor on aktiivne käia ja käib pakkumas oma asju. Tellimise korras, ma ei tea, ma räägin, enda seisukohalt tellimise korras ei ole, keegi ei ole minule küll keegi ettepanekuid teinud, võib-olla ma ei ole see vees või see autor, kellele ettepanekuid tehakse, võib-olla kellelegi teisele tehakse. Aga üldiselt on väga palju neid nimesid, kes varem on kirjutanud aastas ühe ja kaks ja avaldanud, tähendab. Neid autorid, esimene, kes meile tuleb, Jaan Rannap kes on ometi ometi noh, loetav ja, ja, ja noh, tippkoju ikka meil meil lastekirjanduses. Miks ta ei kirjuta enam, seda ma ka ei tea muidugi, aga, aga ju selle taga ei ole mitte tema vanadus, mida ei ole kuigi palju ta minust 10 aastat noorem. Kui ma ikka proovin, siis tema peaks ammugi proovima. Aga ju seal mingi, aga selle asja juures on ja nii on palju teisi autoreid, mul ei ole lihtsalt ülevaadet, varem oli eesti raamatu abildiselt tulin just kokkuvõtted või, või ka lastekirjanduse ülevaated olid ja ja praegu on neid kirjastusi nii palju ja üks annab siin välja, teine seal ja ei olegi nagu mingit ülevaadet, niiet. Ma ei oska hinnata, mulle tundub ainult, et on vähe. Ja kui on vähe, siis selle vähe hulgas ei saa olla ainult häid, siis on ka häid ka vähe, väga vähe. Aga teistpidi on jälle niimoodi, et ega kui ikka oledki kodanikega, sellest ametist vabaks ei saa, tee, mis tahad hirmutada, kui mitte hirmutada, kui maksta või mitte maksta, kui jookseb, käsikiri kaenlas või ei jooksada. Aga tegemata seda ikka ei saa. Eri. Tysonnid, ma seda ei oska arutada, võib-olla saaks ka, aga eriti sunnib seda unustama. Kuidas eriti sunnib seda tegema see, et nii nagu ma ütlesin, et tuleb pensionist elada siis on paratamatult mingi sund ka taga selleks, et äkki saad ikkagi millestki lahti, päris majanduslik arutamine praegu ja ma ei oska muud põhjust ikkagi võib-olla vale sammu käega löönud. Mul on aed ka, seal annab ka midagi teha. Aga ju see üks asi on tahtmine teha ja teine asi on, on lootus, et sellest ka midagi saab, selle eest ka midagi saab. See on nagu niisugune ohkamise jutt, aga aga ta Ega see nii väga ohkamise jutt ei olegi. Pealegi on lastekirjandusega ju see asi, et, et see on siiski see kirjanduse liik, mis kasvatab ikkagi järgmist põlvkonda, ükskõik kuidas me sellesse suhtume olida kaasaegne või sinimustvalgeaegne, aga paratamatult inimesed kasvavad ikkagi eetikat on. Teie teoste puhul on kriitikud kõik öelnud, et dotseerib või, või nii õpetusliku kallakuga vä? Jah, ja eriti on, on kahju nendest loodusest kirjutavatest autoritest Jaan Rannapi viimset Valga sulge ja jõgisalu asju ja neid kipub hõredamaks jääma ja ja, ja kui ma millegi üle Ma ei tea, kas ta passib öelda, aga kui ma millegi üle enda asjadest ehk mõnevõrra nagu rahul või uhke olen, siis on need kolm asja, mis mingil määral looduse kaitsmisega seoses. Võib-olla see looduse tunnetamise või kaitsmise sellest rääkimise vajadus on tingitud sellega, et teda tuleb hoida. Ükskõik siis, kas ma tean, mis selle lille- või taime nimi just on. Eks ma vabandan ennast neid niimoodi välja muidugi sellest looduse mittetundmisest, aga noh, paratamatult ta nii on, on, on olnud kogu elu. Ta on, mina soovin teile selle jutuajamise lõpuks jõudu ja jaksu ja loodan, et teie kirjutusmasina on ikka korras ja, ja paberit, paberit ikka jätkub. Aitäh, masin on korras, aga masina tagaistuja päris korras on, seda ei oska öelda. No ma olen kindel, et tal aitäh veelkord.