Tere kõigile heliseva muusika leksikoni kuulajatele. Ka täht ei mahtunud eelmisse saatesse tervikuna ära, sest märksõnu sai palju ja mõned neist vajavad küllaltki pikka seletust ning rohkeid näiteid. Niisiis jätkame selle hea tähega, millega algavad niisugused ilusad sõnad nagu kallis kevad ja kodu. Keskaegsed või paralleelnimetusega kiriku helilaadid. See on üks keeruline värk. Tegemist on teatooniliste seitsmeastmelist helilaadidega mille esimene süstematiseerija oli keiser Karl Suure õukonnas aastast 793 tegutsenud anglosaksi päritolu õpetlane alkviin traktaadis oktahis hos. Keskaegsete helilaadide tänapäevani säilinud nimetused tulenevad aga üheksandast 10.-st sajandist. Ja süsteemi lihtsustamiseks käsitleme meie siin praegu üksnes autentseid, see tähendab algseid kiriku helilaade. Jättes kõrvale plagaalsed ehk tuletatud helilaadid. Kujutage endale ette klaverivalgeid klahve ja püüdke sinna mõttes paigutada ühe oktaavi ulatuses järgmisi heliridu tooremi fas olla, siis see on tavaline üldtuntud masoorne gamma kuid keskaegsete laadide süsteemis kannata Joonia nime. Tõsi küll, selle laadi ristiisa ilmus alles 1547. aastal Šveitsi muusikateoreetiku klareni näol. Tema lisas laadidelega Juulia laadi laasi tuur Emifasoll. See on meil tuntud loomulikuminoorina riimi faasollaasi too niisugune helirida kannab tooria laadinine. Edasi niist Kunireeni friigija. Fast sallini on Lidia sallist saani, miks oliidia? Joolijat juba nimetasime ja jääbki üle, viimane võiks öelda puht teoreetiline laad. Kuid sellelgi on oma nimi, Locria. Viimane algaks siis ja lõpeks laaga. Kuna Locria laadi põhitooniks ehk toonikaks on kõige ebapüsivam heli, millel on suur lahendus tung oma naabri Too suunas siis sellise laadi kasutamine võib olla küll üksnes eksperimentaalne. Ja siiski võiks proovida veel kord need astmestikud läbi käia. Koos helinäidetega. Aluseks saab siin kasutada Giovanni Pier Lüütšidabalistrina tsüklit kaheksa Richarqaari milles tuleb veidi muuta palade järjekorda ja ka originaalpealkirju, sest autor kasutab osaliselt Plegaalsete, see on tuletatud helilaadide nimed. Tõsi vahest suudab iga palaga lühendatud kujul anda siiski ettekujutuse vastava helilaadi külapildist. Praegu esineb ansambel baroko niisiis jooni ja helilaad. Kotil joon. Nimetus on prantsuse keelest jäätants ise ka sealt Euroopa ballisaalidesse levinud populaarsuse kõrghooaeg oli 19. sajandi keskel. Nagu juba kontratantsu puhul öeldud, kasvasse välja contra tantsust. Ja õieti muusikaliselt ei olegi niisugust asja nagu kotil joon olemas. See on tantsupopurrii vahelduvate viiside rütmidega enamasti vabapaaride arvuga peo lõputants. Mis aga kotil joonile iseloomulik oli. Esimese paarimees tantsijal oli täielik juhi roll. Teda nimetatigi kavaler, konduktor. Tema andis orkestrile märku rütmi muutusteks. Tema teatas valjuhäälselt, milline tantsufiguur nüüd tuleb. Möödunud sajandi seitsmekümnendail aastail liitus Katiliooniga Rida seltskondlikku mänguelemente milleks kasutati abivahendeid, rätikuid, ekstra selleks valmistatud märke või varutud lilli või muud niisugust. Aga etcottiljoonil eraldi iseloomuliku muusikat ei olnud üht kontratantsu me oleme juba kuulnud ja pealegi järgmine märksõna on samuti tantsu nimi, siis lähemegi siit ilma muusikata edasi. Poolakeelne nimetus, mis tähendab, et tants pärineb Krakowi, poIe Vootkonnast esimesed andmed pärinevad 14.-st sajandist ja algselt oli see pidulik rongkäigutaoline, väärikas liikumine, mida nimetati ka suur tants. Ikkagi suursuguse pärast. Levinud laialt üle kogu Poola esiotsa, peamiselt väikeaadliringkondades, aga sealt ka talurahva hulka. Ja seoses sellega muutus tantsu iseloom vähem väärikaks ja pisut elavamaks. Kuid algne kaheosaline taktimõõt säilis. 18. 19. sajandivahetusel oli Krakowiakil suur tähendus Poola rahvusliku muusikakultuuri omapära kujunemisel. Seda kasutasid oma ooperites Jans Stefani jäiusaselsner. 1828. aastal lõi šopäen oma suure kontsert rondo klaverile ja orkestrile mis kannab pealkirja rondo Alacrakowiak. Praegu kuulama aga üht sõrmuntnoskovski Klakovjadki, mille mängib Poola raadio orkester Jerzy kolažovski juhatusel. Kupli sõna tähendab prantsuse keeles riimipaar. Enamasti tähendabki see nalja või pilke värssi, kus peatähtis on tekst. Sageli esitatakse, kupleesid mingi tuntud laulu viisil. Meie tänapäevast on siin igaühel meenutada ansambli talong esinemisi. Ent kupp, lee võid kuuluda ka ooperisse või opereti. Ja siis pole ta pilalugu. Sel juhul on ta meeldejääva meloodiaga salmilaul, mis oma meeleolu ja iseloomu poolest on kontrastiks eelnevale ja järgnevale stseenide. See on ühe tegelase pöördumine kogu laval oleva publiku poole. Teiste tegelaste poole. Tuntud näidetena võib sind nimetada toreadori, kupleesid Carmenist või trikki, kupleesid Jevgenia niiginist. Tükke kuplesid kuulemegi Led Kuznetsovi esituses. Suure teatri orkestrit juhatab markermler. Kvartett kvintett ja teised kammermuusikavormid justkui ei vajaks Kiseletust. Nimetus tuleneb esinejate arvust ansamblis. Küll aga tahaks rõhutada, et kui räägitakse näiteks klaverikvarteti-ist või klaverikvintett-ist siis ei tähenda see neljast või viiest klaverist koosnevat ansamblit. Paidet klassikaline kvarteti või kvintetti koosseis on muudetud antud ansambli jaoks ebatüüpilise instrumendi klaveri sissetoomisega. Keelpillikvarteti tüüp, koosseis on ju kaks viiulit, vioola ja tšello. Klaverikvarteti saga asendab üht neist pillidest klaver. Loomulikult on heliloojal vabadus valida igasuguseid koosseise koosmänguks klaveriga näiteks flööt, viiul, vioola, tšello ja klaver. Ja ikkagi on siis tegu klaverikvintett. Iga. Näide tuleb suubarty forellide kvintett ist mängivad Emil kiiles klaveril Norbert Brainil viiulil Peeter Shiidla vioolal, Martin Lovet sellol ja Rainer tsepterid kontrabassil. Küürie ele ison kreeka keeles issand halasta või ka issand, heida armu. See on tavaliselt missa esimene osa kuulub kindlasti ka reekviemi leinamissa koosseisu. Järgmine ridakülad Kristel ei saanud. Ja ega rohkem sõnu selles osas ei olegi. Nõnda siis k-tähega jõudsime lõpule. Saade aga jätkub järgmise tähega L nagu laps, nagu lill, nagu loodus. Lakri muusa sõna tuleneb ladina keelest, kus Lakrima on pisarad. Samast allikast pärinevad ka karakteri määratlused, lagrimoso ehk lagrimando aga siis juba itaalia keele vahendusel. Lakeri muusa on üks osa reekviem-ist leinamissast. Nagu tavaliselt missade puhul on siingi osa nimeks teksti algus. Tõlkes külapseni pisaraterohke on see päev, kui maailm tõuseb tuhast ja patune kummardub kohtuniku ees. Mozarti reekviemi son Lakri muusa eraldi osana. Verdil ja perbioosil näiteks kuulub kokku osaga diasiire viha päev. Näitaja võtame Mozarti reekviem-ist, selle esitavad Rootsi raadio, koor ja Stockholmi kammerkoor ning Berliini Filharmoonikute Riccardo Muti juhatusel. Lamento see on itaalia keeles kaeveldes samast tüvest tuletatud karakteri terminid. Lamentoso Yalementaabile, kaeblikult. Mis teha, kui L-tähe all on mitu kurba sõnajärjest sattunud. Ent vähemalt muusikas võib ju ka kurbus olla väga ilus. Karakterit lamentoso on kasutanud paljud heliloojad õige mitmes teoses näiteks Pjotr Tšaikovski lamento ehk kaebus oli aga seitsmeteistkümnenda 18. sajandi ooperites armastatud iseseisva numbrina. Vanim teadaolev lamento on 1608. aastal loodud Monte Verdi ooperis Ariadne. Väga kuulus on Tiido kaebus brüsseli ooperist Tiido ja Ene Ahas. See on 1691.-st aastast. Seitsmeteistkümnendal sajandil kasutati lamentot kamadrigalides jagantaatides. Ariadne kaebus võinud või lamento või ka esimeste sõnade järgi nimetatult. Laske mul surra. Monte Verdi ooperist on oma kauni meloodia tõttu leidnud tee paljude solistide kooride ja ansamblite repertuaari. Lugu on teile kindlasti tuttav. Praegu kuuleme seda jaanis blogis esituses orelil Andres Uibo. Largo itaalia keeles laialt tempo määratlus, mis kuulub kõige aeglasemalt hulka. Temast veel aeglasem on sama sõna ülivõrre Largissima samast sõnast tuletatud lar, geto, jalargamente määravad aga sutsuke, elavamad ento. Mõnikord kasutatakse Argot ka iseseisva pala pealkirjana. Väga tuntud on Händeli ooperis Xerxes sellenimeline Pala õige mitmesugustes arranžeeringutes. Tegelikult on see üks aaria sellest ooperist. Aga et asi väga aeglaseks ja nukraks ei läheks, pakume praegu midagi pisut elavamalt, jäädes ikkagi enda juurde. Kuulame esimest osalar getod Temazonaadist, altplokkflöödi-le, klavessiini le tšellole A-moll esitavad Vahur Vurm, Ivo Sillamaa ja andes narma Legaato või Caligato ning ülevõrdeline pligatissima kõigil Etexon itaaliakeelne legaare siduma. Need terminid nõuavadki, nootide omavahelist sidumist niisugust mängu või laulmise viisi, kus noodist noodile üleminek kulgeb, neid omavahel sidudes, mitte Nuute eraldades. Selle jaoks on termin Stakaato, mille kohta on S tähe all. Legaato märgitakse joon kaare ehk liigaga, nootide all või peal. Ja orkestrimuusikas kõlab see nõnda, nagu võite kuulda Dmitri Šostakovitši viienda sümfoonia kolmandas osas. Largos näete veel kord põhjus eelmist märksõna meenutada. Mängib Leningradi filharmoonia sümfooniaorkester Jevgeni ravinski juhatusel. Legend ladina keeles tähendab legenda sõna-sõnalt see, mis tuleb läbi lugeda. See on lüürilisi jutustava iseloomuga muusika, mille loomist inspireerinud enamasti rahvaluule või piiblilegendid lähedane ballaadile. Žanrina tekkis möödunud sajandil romantikute loomingus. Üks esimesi oli Hendrik Winjovski legend viiulile ja orkestrile, mis loodud 1859. Listid on terve hulk pühakuteteemalisi legende väga mitmesugust selle koos seisudele. Need on vokaaliga Berlioosil suur vokaalsümfooniline, dramaatiline legend, Fausti needmine ja legendi puudust ei tunne ka eesti helilooming. Ja siit valisimegi näite. Raivo peas kätt löödile Imbi Jürisoo klaveril esitavad Heino Lemmiku legendi. Lendler lõpuks ometi midagi natuke rõõmsamat ja kergemat. See on Austria ja lõuna saksa rahvatants, kolm neljandikku V3 kaheksandiku taktimõõdus ja mõõdukas tempos üks valsi esivanemaid. Nimetust on seostatud saksakeelse sõnaga lant. Maha sobiks küll, sest maalt külastan, tants tulnud. Enamik uurijaid on aga seisukohal, et ristivanemaks on hoopis Austria piirkond nimega langil. Professionaalsesse muusikasse jõudis lendler seitsmeteistkümnendal sajandil. Väga popiks sai 18. sajandi teisel poolel ja sajand hiljem taganes vaikselt valsi ees. Blendereid on loonud niisugused kuulsused nagu Mozart, Beethoven, Schubert. Seda kohtame ka Truckneria Mahleri teostes. Näiteks on viimase esimese sümfoonia teine osa lendleri tempos. Seal on sellel patriarhaalse külamiljööd kujutav tähendus. Näite kuulame Mall Sarve esitluses Franz Schuberti tsüklist kaheksa lenderit. Oopus 171. Nüüd mõned terminid vaid möödaminnes ilma näideteta. Ent käibel nad on ja eks vahel juhuslikult kokku puutudes või niisugusest põgusast tutvusest kasu olla. Legiero kergelt Leeno vaikselt Lieto rõõmsalt lihtio lihtsalt luguubre süngelt kurvalt leinates. Luttu osa kurvalt. Nendest sagedamini kasutusel on Lento aeglaselt välja peetult. See võib olla nii vabavormilise helitöö kui pikema tsüklilise teose ühe osa nimetus. Hetkel meenutab ennast kohe Oskar Merigando küll prantsusekeelse, kuid samas tähenduses pealkirjaga Valsla. Selle esitab Eesti raadio naisansambel. Klaveril mängib Therese raide. Nüüd nende aeglaste ja mõtlike lugude otsa midagi sootuks kontrastsed leskinka, kiire temperamentne paarist aktimõõduline kaukaasia tants, mis saanud oma nime, selle rahvaste ja rahvusgruppide rikka piirkonna ühelt esindajalt, leskitarist. Ent tants ise on väga mehine ja levinud üle kogu Kaukaasia ehkki paljude rahvaste juures kannab see mingit kohalikku nime. Tantsivad tavaliselt kaks meist kas korraga või kordamööda sest selles tantsus on oluline võistluslik moment, kes on leidlikum, osavam ja väsimatu. Euroopa muusikasse tõitles Kinka kõigepealt Vene heliloojad oma ooperites Glinka, Ruslan isi elud millas ning pruuginstend eemanis. Üks ooperites kinga on ka eesti muusikas. Eugen Kapi vabaduse laulikus. Litaania tuleneb kreekakeelsest sõnast litaneia ning tähendab katoliku kirikus ühispalvet, kus kogudus kordab järele vaimuliku sõnu, milles palutakse jumalalt jumalaemalt või pühakutelt armu või eeskostet. Esimese titaani ja don teada viiendast sajandist. Aegade jooksul on kirikuteenistus ise ja selle vormid teinud läbi mitmeid muudatusi. Kalitaaniad muutunud. 16. sajandil tõid Palestiina ja Orlando di lasso litaaniasse mitme häälsuse. Mozart on kirjutanud nelilitaaniat. 19. sajandil muutus kõik pisut vabamaks. Jaga litaania ei tarvitsenud olla enam Canoniseeritud vormi ja tekstiga. Näiteks on Subertil litaania häälele ja klaverile. Ja üks ilus litaania. Sisult küll paganlik, aga vastab täpselt itaalia algtähendusele. Ühine abipalve. See on Veljo Tormise pixel itaania. Veljo Tormise pixel itaaniat kuulemegi RAMi esituses dirigeerib Kuno areng. Igal juhul oligi loodud ülesvaip õnne palka. Usk on tako. Saigi L täht koos tänase muusikalise tunniga läbi. Heliseva muusika leksikoni järgmise köite paneme kõlama kahe nädala pärast neljanda juuni saates. Kena kevade jätku kõigile.