Esimene küsimus, sinu esimesed mälestused muusikast oma lapsepõlves. Ma võisin olla viie või kuueaastane, kui ma käisin hästi palju kontserditel, isa oli siis muusikakooli direktor ja tema tööülesannete hulka kuulus ka see asi, et ta käis siis dirigent õnnitlemas nende juubelitel siis pidi ta veel kollektiive õnnitlema. On ta juubelitel, siis olite dirigentide diplomi, kontserdit, siis veel kevadkontserdid ja nii edasi ja nii edasi. Viljandis oli tol ajal neli suurt koori ja kaks orkestrit, mis pidevalt tegutsesid. Ja kui vaadata tänase saate formaati ehk siis muusikute dünastiaid siis näiteks segakoor Koidu dirigendiks oli Paul Krigul kes on siis helilooja Ülo Krigul ja löökpillimängija Vambola Krigul. Ei vanaisa siis Sakala meeskooridirigendiks, Raivo Laikre, tema lapselaps on Raimondo Laikre ja Eha naiskoori, dirigeeris Leonhard Saluveer, kes on Aarne Saluveri isand. Viljandi kammerkoori dirigentide, eks olid siis minu ema. Aita Tampere, Jaak Moks, Tõnu Kallaste, pean kohe ütlema, et ega need kontserdid mulle tookord midagi ei paku, et ma ei saanud sellest muusikast eriti aru. Ja, aga noh, ma olin viisakas poiss ilusti, kuulasin kõik need ära ja kõige ilusam hetk alati oli kojuminek. Võib-olla teine selline muusikaline mälestus lapsepõlvest on siis, kui vanaisa Võrumaal viiulit mängis. Ja olles muusikutel, mis siis, ega kodus oli see muusika kogu aeg nii käeulatuses, et ega seda ei osanud nagu eriti hinnata või sellest lugu pidada. Ja noh, eks see maksis ka võib-olla hiljem natukene valusalt kätte, et siis kui oli elukutse valik. Et see tundus nii loomulikuna, et minna edasi muusikat õppima võib-olla siis selline teadlikume muusikasse suhtumine. Või ütleme hetk, millal esimest korda tuli teine vau-efekte, see oli seotud Viljandi kammerkooriga ja Viljandi kammerkoori suviste laagritega, kus siis anti ka kontsert sellest, mis laagris õpiti. Ja sellest ajast saadik on mul meeles sellised teosed nagu Antsleosleri tantsu springen ja näiteks spiritaalida, mida Viljandi kammerkoor esitas. Ja see oli sein efekte. Pärast seda hakkasin kodus vaatama, mis, mis plaate veel üldse on ja leidsin näiteks isa emaplaadi kogusta Riia kammerkoori awesolly plaadi, kus ei olnud küll neid lugusid otseselt peal, aga olid muud sellised heada lood ja neid plaate juba siis seda plaati sai käiatud ja siis muuhulgas avastasin ka näiteks riiuliplaadi, seal mängis Ungari viiuldaja Sandol nakatus. Ja seal plaadil näiteks oli juba selline kuulus viiuliteos nagu monticzardasse see pagas, mis ma sealt kontserditel sain. Ma arvan, et alateadlikult oli see päris võimas kogemus. Ehk siis kui pandi mind viie aastaselt eelkooli siis mul oli seal väga igav. Mul on, ma ei tahtnud üldse mingit ilul iluga tegeleda mingitel laste asjadega. Ja õnneks ema isa võtsid meilt päris ruttu ära ka sealt kui oleksin esimeses klassis viiulit õppinud, ma tahtsin küllap koorideni aga vanemad ütlesid, et õpid viiulit. Ja kui hakkasid solfedžotunnid pihta siis oli jällegi see asi, et et ma sain noodinimed üsna ruttu selgeks. Teadsin täpselt, kus mingi noh, tasub. Ja kui sul täitsa hakati jõule nyyd õppima siis ma ei saanud nagu sellele asjale pihta, et miks on vaja mul veel ühte süsteemi siin õppida, kui tegelikult saab palju lihtsamalt nagu muusikat teha, mängida, laulda. Teine küsimus kirjeldama muusikuteed ja karjääri. Ja mis on tulnud lihtsalt, mis raskelt, aga. Ma arvan, et mul on päris raskelt tulnud kõik. No võtame kasvõi arvulised näitajad. Keskharidusele kulus mul kaheksa aastat. Kõrghariduse saamiseks läks üheksa aastat aega. Siin on põhjuseid palju. Läksin muusikakeskkooli viiulit õppima, olles 15 aastane. Hoiakutes nähti teatuid probleeme ma pidin nullist kõike õppima hakkama ja see nagu ei ole eriti põnev, kui teised juba klassis mängiva suuri lugusid, siledamad, pikki noote ja palju põnevam oli muid asju teha. Et selles mõttes mõleme, onupoeg Kaidiga natuke sarnased. Nende mõlemad oleme siis käinud siis kõigis kolmes muusikalis keskharidust andvas koolis, mis tollal Eestis olid. Need on siis Tallinna muusikakeskkool, Tartu Elleri kooli otsa kool? Noh, natuke on ka sarnasusi isa käekäiguga, selles mõttes, et ka isal kulus siin palju, et saadame haridus kätte. Kas nüüd lahutab, seda ei tea, aga aga eks neid sarnasusi ole veelgi. Muusikakeskkoolis sattusin ma ühe seltskonnaga kokku, kes rääkis asjadest teistmoodi, kui tollal kombeks ajakirjanduses oli. Ja ilma et ma üldse oleks teadnud, et ma mingisuguse keelatud asjaga tegelen. Juhtus nii, et aitasin kaasa ka kõne levitamisele, see kõne oli siis Jaan Kaplinski poolt kirjutatud Tammsaare 100.-ks sünniaastapäevaks. Ja seda kõnet ei lubatud siis avalikult trikki. Küll aga see kõne levis ja ma aitasin seda siis käest kätte anda. Ja no muidugi leidus õigeid, ausaid nõukogu inimesi, kes siis ühiselamus mul läbiotsimise tegid ja ja need paljundatud materjalid tollal oli veel meie hea perekonnatuttav perekond Vaidla. Vaidla Elmar aitas neid asju veel siis trükkida, paljundada. Ja noh, kogu partii siis mu madratsi seest võeti välja. Ja siis tulid suured pahandused KGB-ga. Nii et on õnnestunud ka ülekuulamistel olla, nii et et see oli praegu tagantjärge, vaatad, kõik oli tore, aga siis oli see ikka päris raske, nii et kui mu isa ema sellest teada said siis isa ütles, et ühed sõnad, ainult isand, pahandad üldse. Isa ütles, et see elu ei ole kerge. Riiulimängus ma muusikakeskkoolis teistele järgi jõudnudki. Vahetasin eriala, siis läksin õppima muusikateooriat. Aga noh, ma olin palju pahandusi, muusikakeskkool oli ikka kaela toonud juba kasvõi see, et ka Meid kuulas üle siis konservatooriumi haldusprorektor kes omakorda oli tööl siis pagari tänava peal ehk julgeolekus. Aga see seltskond, kelle need pahandused olid seal võib-olla mina, pääsesin kõige kergemalt. Aga Meeli Ots näiteks nüüd tunnustatud klaverisaatja temale pandi kriips peale edasiõppimise osas, nii et teda ei lubatud aspirantuuri minna. Nii et tülikad me olime. Ja kevadel tollal oli niimoodi, et et õpetajad lasid sul eksamitel noh, muusika ol eksamil näiteks mitu korda järgi vastamas käia, see oli niisugune traditsioon. Et õpi veel, Sa oled targemaks, tule vastu. Ja ka minuga oli niisiis, et. Et õpetaja kutsus paari päeva pärast uuesti aga vahepeal seda hetke just oodati. Et eksamil oli mul siis kriips ja noh, loomulikult siis oli asi selge, et siis visati mind ilusti muusikakeskkoolist välja. Läksin siis edasi otsa kooli sisseastumiseksamit tegema ja ma sain kõik liialt sisseastumis eksamil. Siis kui sügisel kooli läksin, siis tuli välja, et mind ikkagi vastu ei võeta. Noh, eks ma aimasin ka ära, et, et lihtsalt kui ei taheta sind näha pealinnas, siis las ta siis olla. Ja siis ei jäänudki muud üle kui Elleri kool ja Elleri koolis. Ma lubasin siis õppejuhatajale Jüri kuusel, et ma hakkan väga hästi õppima ja hakkasingi. Tartu Elleri muusikakoolis, oli vahva. Meil oli tore kursuse Me tegime oopereid, muusikale, meilegi oma kursuse bänd, me tegime filme. Nii et selline hästi huvitav loominguline keskkond oli. Ja kõik see päädis sellega, et panime siis koolis orkestriga. Ja selle orkestriga tegime siis koos ansambli justament. Tollal kandis ta ansambel salong nimel. Valmistasin ette suure kava, millega me esinesime ka Tartu levimuusikapäevadel 1982. aastal. Aga siis juhtus see, et mind lihtsalt võeti sõjaväkke. Ja kuigi ma teadsin, et sõjaväkke ei võeta neid, kellel pole keskharidust. Ma olin lõpetanud alles kolmanda, isegi kolmas kursus jäi pooleli. Aga millegipärast asi tehti ära ja pärast ma nägin ka, kui ma esimesel õhtul väeossa jõudsin. Aitäh. Et sõjaväepeletis oli sees, et ma olen lõpetanud Elleri muusikakooli juba. Midagi teha ei olnud enam. Sõjaväkke läksime Tartust koos Jaanil kullaga kes tahtis saada siis orkestri trummimängijaks. Ja mul oli võimalus saada metsasaare mängijast, kui ma kuu ajaga metsasarve ära õpin, lisaks veel 32 marssi pähe Tubin. Ja seda mitte viisi meloodiapilli, vaid siis teise metsasarvepartiide Dirigent oli meil saamatu, küündimatu kellega meil tekkisid eriarvamused kase, Mozarti ooperite osas. Tema väitis, et neid ei ole, mina raiusin, vastavad neid, ooperid on. Sellest pani ta mind siis kuu kolmeks päevaks kartsa istuma. Aga kuigi elu oli karm Kuna ta õppis ise dirigeerimist ja siis hakkas ta mind rakendama sellega, et pani mind Marss orgesseerima. Ma üldse tookord organisatsioonist ei teadnud mitte midagi. Ta pani päevaks ajaks luku taha mind ruumi ja õhtuks pidi siis lugu valmis olema. Kuidagi Ta nendega sealt koolist läbi sai. Nii et Mainovorpisin juurde ja iga korraga järjest rohkem õppisin ise ka. Pärast teenistust Nõukogude armees tuli helleri kool ära lõpetada ja siis minna edasi muusikaakadeemiasse. Ja juba siis hakkasin ka paralleelselt tööle õppimise kõrvalt, nii et. Ma ei teagi, kumb see primaarne oli, kas töötamine või õppimine. Igal juhul juhtus nii, et sattusin Kiili. See on siis Harjumaa vald, praegune seal oli üks kolhoos Rahva võite, kus me tegime siis Ain Agan, iga rahvamuusikaansambli hakkasime siis tantsijaid saatma. Ja samuti tegime terve plaaditäie materjali valmis, mis on ka Eesti raadios olemas. Kihlis rahva võidu kolhoosis oli siis selline olukord, et võtsid endale viis klaveriõpilast et natukene raha teenida. Soovis, et, et äkki teeks siis kunstide kooli sinna muusika, tants ja kujutav kunst. Rääkisin sellest kultuuriministeeriumis töötava eneraidiga siis läksingi isa juurde, isa õpetas, kuidas ühte kooli tehakse millest see koosneb ja nii edasi ja nii edasi. Ja lubasin siis olla kontaktisikuks ja selle süsteemi käima panna. Ja kui tuli aasta 1990 kõik oli kooliks valmis siis Ene Raid ütles, et kuule, ole hea. Ole esimene aasta, direktor K. Noh, arvestades seda, et ma lapsepõlves juba lubasin endale ette, et on üks amet, mida ma kunagi pidama ei hakka, seal muusikakooli direktor. Sest ma nägin, kui palju vaeva isa sellega nägi. Et see oli, see oli tohutu tohutu töö. Nüüd tulles ajas tagasi et pärast Tartu Elleri kooli läksin õppima Tallinna konservatooriumisse ja käisin oma teoseid Sis Eino Tambergi juures näitamas. Aga õpetajaks sai mulle hoopis Lepo Sumera. Ja pean ütlema, et ma õppisin Lepo Sumera käest kõike. Juhtumis oli ta ka minu õpingute ajal kultuuriminister. Nii et kui tunnid meil tema juures kodus lõppesid siis istusin ma oma maasikate kasvatamise ja maasikate müügi eest saadud raha eest ostetud Moskvitš 400 kahte, mis selleks ajaks oli 31 aastat vana. Istusin sellesse autosse, sumer astus kõrvale ja uhkelt sõitsime siis ministeeriumit. Ja siis ta alati tegi suure žesti ukse lahti ja vaatas, kas kõik näevad ikka, mis autost tema välja tuleb. Aga muuhulgas õppisin ka seda, kuidas jagada ennast erinevate ülesannete vahel, nii et Sumera olles siis minister ju tegelikult oli ka väga aktiivne helilooja tollal. Kui ma olin kolm aastat Kiili kunstide kooli juhtinud siis vabanes ja muusikaakadeemias fonoteegi juhi kohta asi selles, et Mu vend Kulva läks oma perega Tartusse elama. Ja Eve, kes oli ennem juhataja, olnud seal tema koht vabaks. Mina siis kandideerisin ja sain selle koha endale. Ma sain olla siis aasta otsa seal tööl. Kui siis aastal 1994 kevadel, siis ükskord lõpetasin ka Muusikaakadeemia. Aga ennem kui ma diplom kätte anti, siis tehti mulle kaks järjestikku pakkumist. Esimene pakkumine oli sõbralt kolleegilt Andres pungalt, kes pakkus mulle Muusikaakadeemia raamatukogu juhataja kohta. Ja nädal hiljem siis Peep Lassmann pakkus mulle haldusprorektori kohta. Nii et ma ütlesin siis lõpuks viimasele pakkumisele. Jah? Jaa, oligi nii, et nagu ma siis diplomi kätte sain, praktiliselt ma hakkasin kohe tööle samas asutuses. Haldusprorektorina. Haldusprorektori ülesannete hulka Eesti muusikaakadeemias kuulus tollal kogu eelarve eest vastutamine, eelarve kokkupanemine siis haldusküsimused, majandamisküsimused ja. Mul vedas, esimese suure tööna tuli ka kohe uue maja ehitamise jätkamine. Venno Laul oli palju tööd ära teinud ja Peep Lassmann võttis selle projekti uuesti käsile. Sest selles kohas oli mitu-mitu aastat olnud nii-öelda konnatiik. Nii et siis 94 kuni 99. Läks aeg siis põhiliselt selle peale, et õppisin ehitust, akustikat, majandamist. Ja siis uus maja, siis valmis. 1999. Avasime 12, september muuseas ehitusprojektijuhtimine ja orkestreerimine või muusika kirjutamine sümfooniaorkestrile on väga sarnased tegevused. Et kui viimases on sul töövahendiks, millele sa muusikat teed, erinevad pillid, Nende omavaheline kooskõla. Ja siis samal ajal sa pead jälgima ajatelge, et see mõte oleks arusaadav. Ja dramaturgia jookseks paika täpselt nii, nagu sa mõtled siis samamoodi on ehitusega, ainult seal on teised abivahendid ja seal on sulle arhitektuurne projekt, sisekujunduse projekti, viimistluse projekte, siis nõrkvooluprojekt, tugevvoolu, projekt, ventilatsiooni projekt, vesi, kanalisatsioon. Ja lõppeesmärk oli üks. Et see kõik peab hakkama tööle ja mõjuma tervikuna. Muusikaakadeemia ehitamise aegu jäi väga vähe aega, muusikaga tegelemiseks. Oli paar head huvitavat projekti Eurovisioonile seoses Aivar Joonase, Bert Bertum mopile ja tuulepulte luulega. Seal me koos Indrek Kalda, Tiit Kikasega, seadsime orkestrit. Siis oli Silvi Vraidi üks plaat koos Justamendi ansambliga ja muidugi Jostamendi sellised juubelikontserdid kus ma siis sain ka osaleda Külorražeeriana ja dirigendina. Muusikaakadeemia oli valmis saanud, siis ma hakkasin vaatama taas, mis toimub Eesti muusikakoolide põllul. Tekkinud oli huvitav olukorda, kus otsa Elleri kool elama õpetajad ei koolitanud. Ehk siis selleks ajaks selle seadus nii palju muutunud. Õpetaja sai olla ainult kõrgharidusega õpetaja. Samas panustas Muusikaakadeemia väga palju kõrgkultuuri erinevate erialade arendamisele ja kui me vaatame täna, mis tasemel on meil orkestrit, mis tasemele jõudnud lauljat, siis see töö oli võimas, mis nad on teinud. Aga õpetajate puudus hakkas juba siis tunda andma ja see, et täna me võime siis konstateerida, et üks põlvkond muusikakoolidele mõeldud õpetajaid on jäänud koolitamata. Ja see annab üle Eesti päris palju tunda. Anzori Barkalajal, kes oli siis olnud paar aastat Viljandi tollase kultuurikolledži direktor tuli mulle külla Tallinnasse ja Plaanidest ja need läbirääkimised kestsid aasta otsa neil tegelikult. Ja see päädis sellega, et 2003 siis ma kandideerisin Viljandi muusikakooli direktori kohale, isa oleks mul sellest aastast pensionile. Ja samal ajal kandideerisin ka Viljandi kultuurikolledži haldusdirektori ametikohale. Jah, kakstuhatkolm sügisest olen ma Viljandi kodanikke. Viljandis jätkus siis gaas põhjas tegutsemine et roosa oli saanud valmis just pärimusmuusika õppekava muusikakoolidele. Tulin Tallinnast Viljandisse oma meeskonnaga, kus tuulike kines tooli tuulik hakkas koostama siis Potsess õppekavasid, muusikakoolidele. Kolledž vahetas kohe nime, läks siis Viljandi kultuuriakadeemiasse. Samal ajal siis hakati tugevat tähelepanu kultuuriakadeemias pöörama õpetajate koolitamisele. Selleks oli vaja kohe Muusikaakadeemia ehitus käima panna. Kahe aasta pärast avasime Viljandis muusikamaja juba kui ühe osakonna õppehoone, siis kultuuriakadeemias. 2003. aasta sügisel osutasin uuesti puhkpilliorkestrimuusikakooli juurde uutel alustel. Ja osutasime ka sümfooniaorkestri. Mida hakkas siis Harrillak terrigeerima? Puhkpilliorkestrit dirigeeris õppelivad Tuulikki kibestuma. Ja loomulikult oli vaja sümfooniaorkestrile uusi lugusid oraseerimisi. Nii et ma hakkasin tõsiselt uuesti eriloominguga tegelema. Viljandi hakkas ka kõvasti edasi arenema ehituse poole pealt just skulptuurirajatiste püstitamise poole pealt. 2008 Ando Kiviberg Ki eestvõttel püstitas Eesti pärimusmuusika keskus koos Viljandi linnaga pärimusmuusika aida. Sain seal ninapidi juures olla ja samal aastal valmis ka muusikakooli orkestri maja ehk meie muusikakooli juurdeehituse. Ja mõni aasta hiljem siis valmis ka ilus laululava, kus me vaikerõivastega saime lähteülesande teha. Ja sel kevadel siis 2017, viiendal mail avasime muusikakooli rekonstrueeritud vana õppehoone. Nüüd ülikoolis töötades 2000 Ta viis liitus Viljandi kultuuriakadeemia Tartu ülikooliga. Ja me jäime oma valdkonna selliseks spetsialistiks Tartu ülikooli sees. Nii et saime tähistada ülikooli 370 viiendat juubelit, Viljandi teha oli üks osa suurest Kaala kontserdist. Ja samuti sai haldusdirektor siis õiguse mitu aktust teha juubelikontserti lavastada kultuuriakadeemia sees. Kui siia juurde lisada veel Viljandi linna suursündmused nagu iga-aastased hansapäevad, siis rahvusvahelised hansapäevad. Ugalas toimuvad vabariigi sünnipäevi tähistavad kontsert-aktused siis 2010 presidendi kontsertaktuse ja muidugi maakondlikud tantsupeod millele me oleme saanud ka siin kõvasti õla alla panna. Just selles osas, et tõsta kvaliteeti ja tuua siis saateinstrumendina, mitte klaver või bänd, vaid terve orkester. Ma arvan, et siis see pilt on päris pilt päris kirjuks. Aga üks nähtusele jah, mis kasvas välja Viljandi noorte sümfooniaorkestrist ja mille ristiisa oli siis Ando Kiviberg Oli mõte, et paneme siis 2011 laulu ja tantsupeol üleriigilisel et paneks kõik lapsed ja noored pärimusmuusikat mängima. Ja siis kuna me olime Viljandi noorte sümfooniaorkestris analoogseid teoseid juba mänginud, teinud siis Ma kirjutasingi jah, kolm polkat, et laulupeole ja kolm labajalga laulupeole, mis siis kanti 2011 noortepeol ette. Ja ja samamoodi see traditsioon jätkus ka 2014. Suurel üldlaulupeol juba, kus ka siis orkestrid mängisid ühte minu seotud lugu mille pealkiri oli siis minu isa, mängis parmupilli, tantsis galoppi, lõikas kulti. Kolmas küsimus. Milline on olnud isa ja ema roll valikutes? Isa ema ei ole kunagi öelnud, mida ma peaks tegema. Ja nad on olnud alati võimaluse, et ma saan teha seda, mida ma tahan teha. Ja ma lähtun kooli juhtimisel ka samadest põhimõtetest ja ja lähtun ka oma nagu laste kasvatamisel samadest põhimõtetest, ehk siis Ma annan nendele võimaluse, et nende andeid võimeid arendada. Ja ühel hetkel las nad ise siis otsustavad. Nii et selles mõttes, et ma vaatan tihtipeale. Minu arvates võib-olla isegi natuke liiale sellega, et lasevad lastel teha seda, mida nad parasjagu ise tahavad. Et pigem mingi hetk tuleb. Lapsi hoida teatud tegevuste juures, mis on võib-olla tüütavamade ja mida laps selles vanuses teha ei taha. Aga kui me ei anna lapse arengule need võimaluse, siis see laps võib aastaid hiljem öelda, nii nagu ma täna ise kuulen. Aga te pall väga paljude kolleegide, kes ei ole muusikud nendel suust, et näed, et, Omal ajal ma õppisin ka muusikakoolis seda, seda pilli. Ja mul on kahju, et isa ema mind ei sundinud. Jah, mind on palju sunnitud, aga ma olen vanematele tänulik, et nad mind sundisid. Ja tänapäeval võib-olla see asi natuke lihtsam. Et me proovime rohkem ka Viljandi muusikakoolis kogu seda õppekorraldust ja õppekavasid üles ehitada, niiet et lapsel oleks huvitavam. Muidugi siin on väiksed salanipid juures kõik kontsertreisid laagrid. Aga täpselt samamoodi vanasti mina ootasin ka millal tuleb suvi, millal sa Piiuldate laagrisse või millal tuleb kevadine koolivaheaeg, millal saab siis noorte viiuldajad ansambliga erislaidiga kokku, et teha nädal aega proove ja siis üks esinemine. Viimane küsimus siin oma laste muusikaõpingud. Siin on ka väga palju tähelepanuväärseid seoseid. Nimelt vanem poeg Richard hakkas Viljandis alguses trompetit õppima, hiljem läks Tartu muusikakooli ja õppis ka Elleri muusikakoolis. Täna töötab ta Vanemuise orkestris metsasarvemängijana kaitseväes kuude vabatahtlikud läks, valis ta mitte muusikutee. Ja teenistuse ajal võttis ta parameediku kursuse ette. Nii et täna ta õpib lisaks töötamisele Vanemuise orkestris ka Tartu meditsiinikõrgkoolis. Õpib siis õendust. Noorem poeg õigemini keskmine poeg siseEduard, õppinud täna Tartu esimeses muusikakoolis metsasarve Urmas Himma juures, kes on ka mõlema poja muusikaõpetaja ja noorem poeg, siis on praegu olles seitsmekuune tärun, tal sünnipäev. Ja ma olen pannud tähele, et metsasorre meil kodus küll ei mängita. Aga klaver, mis on meil olemas, et talle meeldib klaverit rusikaga niimoodi katsuda. Lõpetuseks minu eriala õpetaja muusikaakadeemias Lepo Sumera. Andis ükskord mulle märku, et kui sa pole viie Eesti tippEilo julgase siis sa pead tegelema õppima seda, millest sa oled viie parima hulgas Eestis. Ja ausalt öeldes tookord ma ei saanud päris hästi aru, kuna ma tegelesin kogu aeg väga paljude erinevate valdkondadega ja täna on siin ka juttu olnud, olgu siis ehitus, siis finantsjuhtimine, halduse ja muidugi muusika, ja mingil hetkel nad hakkasid minu elus kõik kokku jooksma. Et mida me paremini kahtlesin, et ma killustada ennast ära tegeledes aga mitme erineva sfääriga. Aga ühel hetkel hakkas kõik tööle ja ma ei oleks saanud võib-olla neid asju teha, mis ma olen elus teinud ja mida tegelikult on mulle isaga teinud ja mida teeb Molga vend tartus. Nii et me kuulume sellesse seltskonda, kes teeb siukest tööd, kus on vaja väga palju erinevaid oskusi, teadmisi ja ka haridust. Ja see töö mulle meeldib.