Iga laulu taga seisavad nende nimed, kes talle elu andsid. Helilooja, poeet ja interpreet. Igaüks neist püüdleb selle poole, et leida oma laul. Kui kuulaja harilikult ei mõtle, miks ta üht laulu teisele eelistab siis autorid ei saa lootma jääda intuitsioonile. Nende jaoks on oma laulu leidmine hulga konkreetsete ülesannete lahendamine. Uue laulu kuulajate kohtu ette toonud. Ei tea nad kunagi, kas saavutatakse edu või tuleb ebaõnnestumine. Kas laulu eluiga tuleb pikk või lühike? Edule loodavad muidugi kõik kergele, kuid samas ka lühiajalisele edule rib harilikult läbi proovitud ja sissetallatud teerida. Juurdunud maitsele järeleandmine. Läbi otsingute jõutakse aga hoopis kaugemale. Helilooja Georgi partnovile on hästi teada need seaduspärasused. Üle paarikümne aasta kestnud loometeel on ta suutnud öelda oma sõna leida oma intonatsioon, oma hääl 1000 häälse laululoojate kooris. Valged ööd on Georgi partneri populaarsemaid laule Leningradist. Laulsite tita peha, Sergei Zahharov ja Tiiu Varik. Erinevad esitajad. Igaüks neist on püüdnud laulu tuua midagi omapoolset. Ja ikkagi on see laul eelkõige Bortnovi laul. Kuulates veel paljusid teisi tema laule, tunneme ära tuttava käekirja. Partnali, laululoomingu, lüüriliste kangelaste iseloomulikumaid jooni on nooruslik maailmatunnetus, hingeline puhtus. Valge tööd on selle tüüpilisemaid näiteid. Laulukangelane on noor, täis helgeid tundeid ja soojust oma kodulinna vastu, mille ilu Jaba eetilised valged öödendika imetlema kutsuvad. Laulust on saanud üks Leningradi sümboleid. Valge tööd oli Georgi Bortnavia esimene laul, millele sai osaks suur tunnustus kogu nõukogude maal. Helilooja kirjutas selle Leningradi komsomoli nimelise teatri lavastusele valgete ööde teele saatmine. Sõnad Jevgeni kvasteerilt. 60.-te aastate algul loodud laul on püsinud tänaseni meie interpreetide repertuaaris. Valge tööd oliga noore Leningrad lase Sergei Zahharovi üks võidulauludest 1974. aasta rahvusvahelisele straadi festivalil kuldne Orpheus. Lisame veel, et alles hiljaaegu valmis Georgia partnavil muusikadokumentaalfilmile minu linn. See on muusikaline montaaž kõige erinevamates momentidest Leningradi elus. Hommik ö, töötav linn, Nevski prospekt, Smolyney ja muud. Praegu kõlab partnovi laul, olen uhke sinu üle, Leningrad. Esitajad Valentin Akulsini vokaalansambel Leningradi raadio estraadiorkester. Se luuletaja Salomon Figelsoni tekstile paari aasta eest kirjutatud laul, konnakood kodulinnale. Nagu Georgi partnoffennist ütles, on ta Leningradist kirjutanud 14 laulu seega ühe viiendiku oma laululoomingust. Lisaks arvukalt teisigi teoseid, mis kangelaslinnaga seotud. Võiks järeldada, et Leningrad on ka Georgi partnovi kodulinn. Georgi partnavi laulu lapsepõlve kallastel kuulete Leningradi muusikali solistilt Sergei Sahharovil. Ma ka Astronoom. Nagu jagaks Spassi imiteerida tossama. Äsjakuuldud laul oli helilooja, otsene tagasivaade nooruspäevadesse. Sellelaadseid näiteid oleks tuua mitmeid. Ültse läbib helilooja loomingut nooruslik romantism, suur elujaatus. Seda kinnitavad kate orgi partneri teosed lastele. Muusikaline muinasjutte, juhti, tuhti, tänapäevateemaline bõliina, Vibiska, tubli sõbrake. Lasteooperit, muinasjutt, sõbrad, raamatuist ja arvukalt laule lastekooridele. Ka siin jääb helilooja iseendaks vaadates maailma avali ja heatahtliku pilguga otsekui läbi oma lapsepõlve. See oli 1936. aastal, kui portaalide perekond asus elama Suhhumi. Georgi vanemad olid suured muusikaarmastajad ning väga soovisid, et nende ainuke poeg hakkaks muusikat õppima. Nii bändi seitsme aastane kooga üldharidusliku kooli kõrval ka Suhhumi laste muusikakooli klaverimängu õppima. Õige pea valmistas poisike vanematele rõõmu populaarsete lauluviiside mängimisega. See tegi koogast väljavalituga kaaslaste hulgas jalaste kampade hingetundide kaupa heliredeleid ja harjutusi mängida oli elav alumisel Kloogal väga raske. Ümberringi ahvatlesid rand, meri, laevad, turistide baasid, kino ja estraadikontserdid vabas õhus. Ehkki koogat jätkus igale poole, oli ta mõlemas koolis viiemees. Lõpetanud 1943. aastal laste muusikakooli sai tema klaveriõpetajaks kogenud pedagoog Mariebugnova barakis Willi nimelises Suhhumi muusikakoolis. Sõja aastatel püüdis noormees juba ka ise muusikat luua. Esimene töö klaveripala lõhutud onni juures. Puškini nimeline Suomi teine keskkool, kus kaardi partna õppis, oli üle linna tuntud oma talitlusega ja noore muusiku osa sellest polnud just väike. Tehatas kooli lastekoori, esines pianistina ja akordionimängijana iga-aastasteks kooli olümpiaadidel kirjutas ta uusi laule kooli tantsuansambel tantsis tema valside ja palkade järgi. Kooli hemgi pärines Georgi partnerilt. Lisaks sellele oli ta ka hea sulemees. Tema kirjanduslikud palad jõudsid isegi kohaliku ajalehe veergudele. Kuulake siinkohal Leningradi solisti vil okoni esituses laulud, tere õpetaja. Seda siirast, kergelt nukra alatooniga laulu inimesest, kes oma elu lastele pühendanud inspireerisid Georgi partnavi kirjutama Suhhumi möödunud kooliaastad. Laulusõnad Wolt suslarilt. Eks? Ta. Toika saaksid taas nii palju. Nii. Palju? Lõpetanud keskkooli kuldmedaliga ja muusikakooli kiitusega seisis Georg eportnov 1947. aasta suvel elukutse valiku ees. Noormehe otsus oli. Pianisti minust niikuinii ei saa, pole lavanärvi. Aga hobiks võib muusika olla iga teise elukutse kõrval. Ja kõikide üllatuseks sai temast Seržinski nimelise Leningradi kõrgema sõjamereväekooli kursant. Noorele muusikalise haridusega kursandile anti ülesanne organiseerida kontsert suure oktoobrirevolutsiooni 30.-ks aastapäevaks. Selleks ettevalmistusi tehes tabas Georgia portafend üha sagedamini mõttelt, et tema õige kutsumus on ikkagi muusika. Appi tuli juhus. Üks kaaslastest tutvustas teda oma isa, Leningradi konservatooriumi dotsendi, pianist Naum jampolskiga. Ja see kohtumine otsustas Georg partnavi edasise elutee. Kuigi 1947. aasta sügisel oli konservatooriumi juures asuvasse muusikakooli vastuvõtt juba lõpetatud, nõustati jampolskeeskostel noormeest siiski kuulama. Georgi partnavia õpetaja Leningradi muusikakoolipäevil Marie aust Volskaja oskas oma õpilastes arendada just nende ande isikupäraseid jooni. Nii on ka tema õpilastest saanud väga erinevalt käekirjaga autorid. Noore partnovi juures rõhutas Ustolskaja tema kalduvust löörikale laul vale meloodiale, lihtsale ja loomulikule helikeelele. Muusikakooli kolmanda kursuse eksamitööna esitas partna süüdi kahele klaverile ja laulutsükli Aleksander Prokofjevi tekstidele. Need tööd olid toodud niivõrd heal tasemel etariidi ilma eksamiteta üle Leningradi konservatooriumi juurikat jorovi kompositsiooniklassi. Journal suri 1952. aasta mais ning partahv lõpetas konservatooriumi 1955. aastal professor arestievlahhovi õpilasena. Juba järgmisel aastal valmis partnavile esimene iseseisev suurem töö kolmevaatuseline ballett, lumeväljade tütar, mille libreto põhineb tihansi homowskini romaanil kvaliteet läheb mägedesse. Balleti esietendus toimus samal aastal Kirovi-nimelises Leningradi riiklikus ooperi- ja balletiteatris. Huvi teatri vastu oli tekkinud juba konservatooriumi päevil. Samas teatris lavastati 52. aastal tema balletistseen. Partisan mitmele Leningradi komsomoli nimelise teatri lavastusele oli ta muusika kirjutanud. Georgi partnavile meeldib töötada koos kollektiiviga ja teater pakub selleks häid võimalusi. See on kindlasti ka põhjuseks, et ühe lõigu tema senises loomingus moodustab operetižanr. Esimene operett, naeratas Sveta nägi rambivalgust juba 1962. aastal Leningradi muusikalise komöödiateatris. Pärast edukat esietendust Leningradis lavastati opereti naeratas veeta veel meie maa seitsmeteistkümnest teatris. Siinkohal mõned arvud. Leningradis mängiti seda 110 korda, Odessas 180. Esimesel õnnestunud tööle operetižanris järgnesid paari-kolme aastaste vahedega sõbrad raamatuist, ärkaja, punased purjed ning kolmas kenad. Kõikide esietendused toimusid jällegi Leningradi muusikalise komöödiateatris. Kuulete praegu avamängu Georgi Bortnovi uuest operetist Ma armastan. Mängin Leningradi raadiost Radio orkester Aleksander Vladimir tsele juhatusel. Ja veel üks tahk Georgi partnavi loomingus muusikat 10-le mängufilmile. Esimene neist olid 713, palub maandumisluba. Mitmed huvitavad filmid on valminud koostöös Lenfilmi režissööri Victor tri Kubavičida sõjas nagu sõjas kolme seeria line ta uurija möödunud suvel ja teised. Seni viimane filmimuusikas oli kinokomöödia vanad seinad režissöör, tütre Kubovitš. Ning jõuamegi tagasi Georgi partnovi laululoomingu juurde. On ju enamik tema lauludest jõudnud estraadile lavale kui ekraanid. Leningradi muusikali solistide Jelena triatskaja ja alla koserniku esituses kõlab laul kuuseke filmist möödunud suvel. See on kirjutatud vene rahvalaulu stiilis ja rahvaluulesõnadele. Kuusekese töötlus on üles ehitatud ühe teema variatsioonidele ning siin on helilooja leidnud õnnestunud tasakaalu estraadi ja folkloori vahel. Kerge Bortnov lisas veel, et ta kirjutab laule põhiliselt valmis tekstile, mille ise luuletajaltellid vahel aga annab talle kätega esialgse muusikalise materjali ja enda kirjutatud esimesed neli tekstirida paludes Sis poeedile alustatud teemat arendada ning laulule sõnad luua. Georgi partnovi laulud erinevate teemade ja meeleolude poolest. Neid kõiki ühendab aga kogu tema loomingule omane lüüriline kallak. Kuulake, kuidas kõlab Konstantin Grigorjeri sõnadega laul tuulest. Filmist laulud ei lõpe. Seal väike episood noore inimese elust. Lõbus tütarlaps ruttab kohtumisele välja mõeldud armsamaga heli loojanzil lüürilise meeleolu andnud pehme huumorivarjundiga. Lõpetame saate Georgi partnavist lauluga on see tõesti ainult mulle milles väljendavad paljud helilooja andele iseloomulikud jooned. Sõnad luuletaja juures printserilt. Öeldakse mida lihtsam on laul, seda kiiremini jääb ta meelde ja seda laiemal kõlapind kuulajate hulgas. Laulus on see tõesti ainult mulle neid tavalisi lööklaulu tunnuseid ei ole. Ometigi on ta populaarne. Laulu meloodia Angela peenia tujukas. Ühekordsel kuulamisel on teda raske meelde jätta. Ka oma vormilt ei ole ta lihtne. Tõenäoliselt peitub laulu edu saladus nii heli kele, emotsionaalsuses ja väljendusrikkuses kui läbi aegade üldinimlikult humaansust, teemas, armastuses, inimeste ümbritseva looduse ja kogu maailma vastu.