Jõuluajal tulevad vanad raamatud meelde nii nagu vanad lauludki. Ja üldse lapsepõlv. Minu lapsepõlves oli mul üks väike raamat, August Kitzbergi lastejutud alapealkirjaga üks vanamoodi raamat. See on välja antud noor eesti kirjastusel Tartus vaatamisfinantsaruanne 1925. aastal. Ja kui ta vanamoodi raamatuks ennast siis nimetab, mis siis veel nüüd aga nüüd jõulu eel puutustamale uuesti kätte ja hakkasin vaatama neid jõulujutte, mis vana Kitzberg siia on kirjutanud. Muide August Kitzbergi-il on peagi üks tähtpäev 140 aastat sünnist. Siin sees on jutt jõulud metsas mis on natuke teistmoodi kui klassikalised jõulujutud. Minu meelest aga et tegemist on klassikaga ja tegemist on Kitzbergi ka ja tegemist on katsega seda juttu natukene analüüsida, miks ka mitte, palusin seda tegema kirjandusteadlase Maie Kalda, kellel on oma suhe Kitzbergi. Aga ma pean tunnistama, et ma lugesin seda juttu just nüüd esimest korda ja ma olen praegu tublisti vanem, kui Kitzberg oli selle kirjutamise ajal, tema oli siis 50 aastane, jutt on kirjutatud aastal 1905 ja nagu eesti kirjanduses prosaistidel on tihti heaks kombeks nad panevad oma romaani või jutu esimesse lausesse siis selle ajamärgi Nad jutustama hakkavad ja nii on ka siin kohe esimeses laose. Lapsed, tulge, ma jutustan teile, kuidas aastal 1905 sõja ja mäsu ajal jõuludega lugu oli. Lapsed, tulge, ma jutustan teile, kuidas aastal 1905 sõja ja mäsu ajal jõuludega lugu oli. Oli küll jälle see aeg, kus sirvilaudade järele jõulupühad oleksid pidanud. Ta jõudma kõigis kalendrites ja tähtraamatutes seisis siis ja siis ongi jõulud. Aga jõuludise kahtlesid väga, kas seekord ka tulla või mitte sugugi. Sest jõulud on suured ärahellitatud päevad ja sellega hargnenud, et kui nemad tulevad, siis kõikide südamed neile pühendatud, puhastad pulti, avalgustatult vastutuksuvad. Ja ikka oli see enne nõnda olnud. Kuude ja nädalate kaupa olid inimesed jõulude tulekut oodanud, uksed, jaak, aknad, põrandad ja pingid olid nad valgeks küürinud ennast saunas pesenud, puhtad riided selga ja sulase hurtsikus alates kuni keisri lossini ja jumala kirikuni tuled põlema pannud. Ja kui siis kõik, kuidas kellelegi jõudvele vähegi andis, ettevalmistatud oli ja iga näo pealt jõulutuju vastu hiilgas, siis, siis tulid jõulud ja lasid end püha öö alates maa pääle maha. Ja rahu oli maa pääl jumalal, inimestest häämeel. Jah, nõnda oli see enne olnud, aga seekord seekord kahtlesid jõulud tulla ja kartsid, et nende tulekut keegi ei oota. Ehk olgu siis ainult lapsed, sest lapsed on veel nii lapselikult neile jõulupühade üle kõige käivad. Muidu aga ei olnud seekord inglitel taevas inimestel maa peal ega mittesarvikutel põrguski, kui põrgu olemas, on aega jõulude pääle mõtelda. Inglitel taevas oli nii palju palju tegemist, maa pääl oli suur sõda ja 100 tuhandete kaupa tuli taevariiki uusi elanikke juurde. Neile kõigile oli vaja soe pehme nurk kätte juhatada, laulda ja mängida, taevarõõmu valmistada. Raske oli kõikide tahtmist täita. Mis keelt nad juba kõik kõnelesid vene, jaapani ja eesti keeltki läbi isegi. Oli ju küll Hinglikesi, kes neidki keeli kõik oskasid, aga tulijaid oli ikkagi liig palju korraga. Ja alati uusi tuli juurde kõiki neid sõjas langenuid mäsudes surmasaanuid, jama, halastuid. Ja mõnedel olidki valgete riiete küljes punased lindid. Inglitel oli seekord vähe aega jõuludega tegemist teha, Jeesus-laps ei julgenud neid enam jõuluannetega jõulumehe juurde saadagi. Põrgus saal jah, kah oli kibe töö tule tegemisega kõigi nende katelde ja praepannide alla, kus sees need Kõrbusid ja küpsesid, kelle süü läbi sõda ja verevalamine tuli ja need kõik surma said, keda inglitel nüüd raske oli taevas ära mahutada ja elamas. Inimestel maa pääl neil ka ei olnud mahti jõulude tuleku peale mõtelda. Eesti, Läti, Poola ja Venemaal igal pool võitlesid nad kõik üks ühte, teine teistmoodi vabaduse eest. Silovnikust tahtsid nad lahti saada iga hinna eest ja nii südikalt, et muud ei kuulnud, kui maha ja koti kas või mingu kõik uperpalli. Ja neil oli õigus sünovnikkoli neid küllalt kaua rõhunud, ei olnud neid kunagi inimeseks pidanud, vaid lüpsilehmaks, keda tuju järele võis tappa ja tallata. Aga nüüd olid loomuliku mõõt ka täis, muudkui maha. Nii teeme siis ühel kuulamispausi, nüüd siin väga hea kompositsioon on sellel autor algul nagu annatiivsuse väga laia panoraami, tema vaatepunkt asub märksa kõrgemal, kui võiks nüüd sellel aastal konkreetne ajast olime vaatepunkt olla ükskõik kumma leeri poolel, eks ole, ei tema läheb taevasse, on seal tükk aega, suhtleb inglitega, kes jõulutegelased igal juhul kõigil aegadel olnud ja siis läheb põrgusse. Taevas on siis ka neid punase triibuga tegelasi, punane värv tuleb veel üks kord taga poole. No küllap siis märkame ta ära ka. Ja, ja see on niisugune kõrgem vaatepunkt, mis tuletab meelde, et jõulud on igavesed, loodame vähemalt seda. Ja samas see noh, ikkagi verine ja raske ja sünge aeg, mis oli selle aasta jõulud, tuleb pidada ära nüüd niisuguses ajas niisugused ajad õnneks korduvad tsükliliselt, nad ei ole meil kogu aeg kaelas. Kahjuks oli mitmel vabadusest väga mitmesugune arusaamine. Vabad olla, tahtsid küll kõik, aga igaüks omal kombel. Ühed ütlesid, oleme vabad sedaviisi, et me kõik vabad oleme ja igalühel vabaduse valgusel hääl saaks olla teised ütlesid, mis? Meil olid Novniku all kõige rängem põli. Me ei ei ole päikesepaistet näinudki. Meid on kõige rohkem vabadus, olgu niisugune, kui meie tahame. Kolmandad ütlesid koguni põletame mõisad maha, siis sõidame ise tõllaga ja mõistsid vabadust, nõnda et teeme, mis me tahame, sirutame käe, teise inimese varanduse ja elu järele ja võtame, see on vabadus. Siis lahkusid inimesed erakondadesse ja hakkasid isegi eneste vahel tülitsema, 11 sõimama ja vägivalda tarvitama. Kotist ja boikotist räägiti üksteise vastu. On ikka kannaääris ja mõtles oioi täiew, vabaduse nõudjad. Minu nuudi alla ja minu püssi tiku ette olete te barrajal? Ei, ta ei oska vabad olla. Nii kirjud olid ajad, kui kalendri järele jõulud pidid tulema. Inimeste töö ja tegevus seisis, kestvus ja häda võtsid igal pool aset. Ei jõulude vastu valmistamist, kusagi, igal pool vihased ja murelikud näod, aina pisikesed poisikesed hakkasid riisujate ja röövijate kartuse pärast voodis magama, puuhalg kaasas ja suured inimesed, need mõtlesid ainult veel püsside ja padrunite pääle. Jõulumees aga kõndis, kõrvad lontis mis pidi tema tänavu pääle hakkama, kus ometi hulk rumalaid lapsi nüüdki, nagu ikka tema peale nagu sikk sarve peale lootsid, et tema tuleb ja midagi toob nagu alati. Kuidas ta end nende ees pidi vabandama. Kui jõulud temaga tahtsid aru pidama hakata, mis siis nüüd õieti teha, tuleks leida pahaselt käega ja ütles jõuludele, minge metsa. Nõnda läksidki jõulud nii mõnelegi luhta ja läksidki metsa. Mets on ka loodetavasti igavene nagu jõulud, aga need siiski võtame tagasi siin ühe sõna, õigemini kahe sõna juurde. Kott ja boikott. Kitzberg oli suurmeister märkama, sõnas peituvaid võimalusi ja ta annab siin allpool ka need edaspidi ise kolm sõnaseletus taga, Kotja boikott olid 1905. aasta mässu ajal niivõrd üldrahvalikud kõikjal käibes, et ta pole seda vajalikuks pidanud. No siis noh, eks ole, riigiduuma boikoteerimist räägiti palju, see on, kes on marksismi ajalugu, teab seda juba isegi, aga kotiajamine oli üks omapärane rahvalik karistusviis ja ma ütleksin seal omoristlik isegi ja mitte väga julm, aga need tegelased ei meeldinud rahvale. Sindilgiviston anne toolides rännagastorajatakse koti ebapopulaarne pastor. Et siin on kaks liini sõna, siis selle tuletavad meile seda ajastut meelde. Kõik see taeva ja põrgujutt on naivistlik. Ja, ja nüüd see kiun. Ta on personifitseeritud ja lähevad metsa. See on jälle niisugune võte, mis räägib ühtlasi lastele ja minule, kes ma ei taha, et mulle päris naiivselt seda asja jutustatakse. Nii et ta nagu universaalne jutustus, mida võivad kõik kuulata igas vanuses inimesed. Niisiis kuulamegi edasi ja jõuame metsa. Te teate, lapsed, kui keegi teisele ütleb, mine metsa, siis on see nõndasamuti pahameelega öeldud. Ega see midagi ei tähenda. Aga jõulud ei teadnud seda ja läksidki metsa. Mis pidid jõulud metsas tegema, keda pidid nad säält leidma, kellele pidid nad päevad jõuludeks tegema. Sest ega laps ju metsas ei ole ja jõulud ilma lasteta kuisse paari sünnib. Mis jõulud need on? Jõulud on ju kõigepealt lastele, jõululaps isegi ju ütles mehe päevil, kui teie ei saa, kui lapsukesed ei ole teil minust osa. Aga vaadake, mis sündis. Kui mets märkas, missugused suured külalised, lähenemased jõuludis tulemas, värises ta õnne pärast ja hakkas end õhinal rutt turutu jõulude vastu ehtima. Taevas ja maa tulid temale appi, kes nüüd appi ei tule, kui suured asjad ees. Pakane, tulija, punusiga, puu, iga oksakese, isegi iga rohu kõrreke siia, sambla, liblekese ümber, hõbe härmatise terve mets pidi aina jõulupuude mets olema. Kuu taevas sai seda nähes päris nooreks ja ajasin nagu sirp metsa kohale üles. Iga puud ja põõsast tahtis ta vaadata ja siis ujus kõik tema sinaka paistuse sees ja puude vahel oli valge nagu kirikus. Küünlaid, kust nüüd nii palju küünlaid võtta, tervet metsast. Aga 1000 ja musttuhat tõusid taevasse sirama ja nende tuli sätendas puude härmatise hõbelitrit kristallpeeglitest vastu, nagu teemandid, nagu põleksid 1000 ja jälle 1000 jõuluküünalt. Ja siis hiilgas, säras mets ära rääkimata, ilus ja aus, mida kirjeldada ei oska. Ja nii vaikne ja vagune oli seal nii pühalikus ootamises kõik. Sest metsas ei ole demokraatia radikaale, sotsiaaldemokraate ega eduerakondlasi. Jänesed tulid ja tegid Tammekest kõrvakesed ja käpakesed kikioravad. Kükitasin puuokstel nagu punased õunad, rähni tulid ja kopsisid puude pihta ja külmanud puud kõlasid nagu Kangli. Nagu maheda häälega kirikukellad. Siis tulid jõulud ja astusid läbi metsa. Ja seda metsa on kirjanik kirjeldanud väga ilusate sõnadega, võib-olla natuke ilutseb, tundub seal looduse kirjeldas, aga igatahes mitte kaugeltki nii magus nagu Kitzbergi eel neli aastat varem ilmunud väli Henno selle väga toreda jutustuse lõpus leiduv kooli jõulude kirjeldus, kus on need ikka see idülliline Kitzberg on noh, niimoodi kõik registrid lahti lasknud enam ei rahulda hästi tänapäeva maitset. Nii, aga no siin tuleb ka valge valge pääl nagu mõni suhkru pagari tehtud valgest suhkrust imetöö seisis valgemetsas lumega kaetud lagendikul väikene valgeks lubjatud seintega majakene. Valge valge pääl nagu mõni suhkru pagari tehtud valgest suhkrust imetöö seisis valgemetsa sees lumega kaetud lagendikul väikene valgeks lubjatud seintega majakene. Lumi lasus katusel, härmatis oli selle pääle oma kristallid välja puistanud ja härmatiseehtes seisid kammajaa piiravad puud ja põõsad. Kuu paistis ja tähed sirasid, aga akendest paistis tulekuma ja see läikis nii koduselt, nii armsalt. See oli jõuluküünalt tulekuma. Majas elasid kolm inimest vana metsasaks Kõivumägi oma abilise ja elatanud ümmardajaga, siis veel kuus koera ja maja taga tallis kaabel hobune, paar lehma jalle hammast metsasaks ja Kõivumägi kuis rinnib seent kokku. Kõivumägi ei olnud midagi metsasaks, vaid oli, nagu nimigi tunnistab, ennemini metsa eestlane. Aga millal enne ja sel ajal rahvasuu metsaülemat olgu taga, eestlane teisiti nimetas. Kellel millegi ütlemist oli saks, nimetas ju rahvasuu kohtu venelast ka kohtuSaksaks. Vana Kõivumägi elas nüüd juba 40 aastat siin metsas oli siin rõõmsaid ja kurbi, päevinäinud. Noormehena oli ta omale siia metsa noorikud toonud, vanul päevil olid oma eluseltsilise siit valgeks värvitud kirstus jälle välja kalmuaiale pidanud viima. Tema ainuke laps, tütar oli võõra mehega läinud ja elas nüüd Moskvas oma mehega õnnelikus abielus. Vanamees aga oli metsa jälle üksi jäänud. Kallil õhtul, kui jõulud läbi metsa astusid, oli vanamees ihuüksi kodus. Tema noor abiline oli juba enne õhtut aegsasti metsast välja nooremate seltsi otsima ja vaatama läinud, kas kusagi siiski jõulud ei ole? Vana ümmardaja aga oli kiri, kui teel oli oma jõulujumalakojast leida lootnud. Ja nüüd, kui vanamees nõnda üksi oma toas istus ja läinud aastate peale mõtles, kus veel tilluke tüdrukuke, need tema põlvedel istus, seesama, kes nüüd jälle Moskvas omalt poolt oma last, väikest valge päega poisikest süles kandis. Nii üksinda oli vanamees, kas siis nüüd jõuluõhtul tema enam kellelegi ei pidanud rõõmu valmistada võima? Köögis seisis muidugi kast, mis tal lapselapsele Moskvasse saata oli tahtnud, mis raudteestreigil läbi saatmata jäi. Ta võis, ei olnud seal lapsi, ei olnud seal inimesi, seal oli ometi hingelisi. Ta lõikas leiba tükkideks, 500 lauta lehmadele ja lammastele ja kahetses, et ruun vaeseke, seal ei olnud, vaid kiriku juures külmetas. Taaviicia puistas sületäie rist teinud talli taha jäneste leia, poetas trepi pääle teri Varblasteleia linnukestele. Siis tuli ta tuppa ja süütas põlema jõulukuusekesele küünlakesed, mis ümmardaja temale vana hariliku kombe järele laua peale valmis oli pannud, seadis kingitused korda ja kutsus oma hagijad. Need tulid saba liputades, nukid ees õielisest midagi väga armast oli õhus, mis haistmiskõdi tas Gibo ütles vanamees. Ei tea, mis keeli sõna see oli, aga hagija teadsid, et see nii palju pidi tähendama, kui ära puutu. Vana mees tahtis sagijatele jõulukõnet pidama hakata. Parajal ajal tuli talle veel meelde, et ta ikka koerte keelt nii palju ei oska, et temast aru saaksid. Hagija, et said siis igaüks oma jõulukingituse terve vorsti. Ja siis tulitaksi koerte kätte, järg. Aga Kõivumägi nimetanud oma taksikoeri kunagi selle nimega, vaid nende õige nimega määra mägrakoerteks. Jaa, määra koertega tuli veel teine, peenem nali. Metsaülemal oli ju köögis kast, mida ta lapselapsele saata oli kavatsenud. See kast oli selge vigur. Kui tema kaant puudutasid, kargas lahti ja kastist hüppas vedrude pääl mees püsti, punane nagu mõni revolutsionäär. Laste mänguasi ikka oli, aga kuidas koerad kohkusid ja haukuma pistsid. Küll oli nali. Kahju, et poiss Moskvas kasti kätte ei saanud. Niisugused olid seekord jõulud. Ja kuulsime, kuidas metsas aks Kõivumägi jõulud ära sisustas, kuigi ta on vana Ta on tark. Teda seletati metsas vaks, vaks tähendab peale Kitzbergi antud seletuse ka seda, et ta on kõrgelt arenenud isiksus, no ütleme nagu aristokraat, siis võib-olla saaks aristokraadid vastaja ehk ka. Ja võib-olla teda enam ei huvitagi, see ütleme, standardne jõulude pilt. No ütleme, kus siis need kohustuslikud elemendid, säravad küünlad, laste säravad silmad, jõulumees ta liiga palju, võib-olla seda näinud, aga kui intellektist rikutud ka inimene ei oleks, ta tahab ikkagi, et on, avastas mõningad niisugused päevad, mis ei ole tavalised, kus ta lihtsalt ütleme loe lambi all oma raamatut õhtul vaid tahab, et selleks eriline. Ja nüüd me siis näeme, kuidas on võimalik ka niisugusel inimesel oma jõulud eriliseks teha. Noh, see Moskva lugu ja see lapselaps, selle paki tegemine siin muidugi märg ka me niisugust väikest ajastu Tügamist jälle punane hüplev soldat seal või kes ta oli revolutsionäär. Ja siin oligi see teine koht, kus punane värsis. Aga ikkagi veel tähtsam, no ta ei saa oma lapse, oma lapselapse elus, seda ei saa kuidagi küll, aga tal on kuus koera ja, ja loomad on ikka üks väga hea seltskond. Kuidas kellelegi maitsekoerad või kassid või kes paneb tihasele seal pekitüki, kui tal näiteks lambaid ei ole, keda minna jõuluööl, vaata, ma leian, et see on küll üks väga ilus komme. No see on vana eesti komme. Aga need, see õhtu on sisukas, aga me leiame siin jälle Kitzbergi kui niisuguse sõna suhtes väga terase kirjaniku tali, lõpuks eeskätt ikkagi näitekirjanik ta pidi võtame ainult tema sõna, laval kõlaks see kõnes välja, tuleks ta kindlasti, ta oskas sorteerida neid sünonüüme ja otsida, mis just selle tegelase suhu sobib. Ja see Kitzberg leidub siin ka, noh, sinnalise metsas saksa seletas. Märkasime nüüd see tibu, ütles vanamees ei tea, mis keelise sõna oli, aga hagija teadsid, et see nii palju pidi tähendama, kui ära puutu. Ma leidsin prantsuse pallista kanni selles prantsuse-eesti sõnastikust. Too voo tähendab, kirjutatakse tough peaau ja see tähendaks siis pea kinni või seis, võib-olla setu duost on saanud siis Tivoos kindlasti. Ja noh, see on, eks ole, ükskõik mis keeles ta on ilmekas, kindlasti koerad saavad aru ja siis lõpuks taksija mäkra, koera lugu. Jah, siin ei määra, nagu öeldakse meie murretes. See on nüüd niisugust sorti õpetlikus, lapsed vajavad, et kindlasti juba, et nad otse teaksid, miks mägrakoer on eestilikum ja parem sõna kui taksikoer. Aga see tuletab ikkagi ka minu vanuseklassile meelde, et keel vajab pidevat enesejälgimist ja et me saame siiski kestahes mitte ainult kirjanikud oma sõnumi, seda saata edasi adekvaatselt, siis kui me kaalume oma sõnu. Nii panime kinni vanaraamatu ja mina soovin teile i kalda kallist jõulurahu. Jõululaupäeval oleme igaüks oma kodus, kus teie olete? Ma loodan olla Muhus umbes samasuguses majas nagu siinse metsakas klemme Omaan. Ja ma loodan, et Ta on natuke lund maas, kõik see tarvitse täituda. Aga ma olen peaaegu kindel, et minu seltsiliseks on seal suur must viie ja poole aastane kass, Miku.