Tere eetris on portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Ajaloost õppides võib jõuda üldistuse, nii et kõik uudised on tegelikult majandusuudised sest kõik, mis toimub, mõjutab majandust või siis paljastab hoiakuid ja käitumisi, mis asuvad peagi seda mõjutama. Kahjuks on kõik majandusuudised halvad uudised. Halvad on seda nagunii, aga eriti pahad on head majandusuudised. Need kutsuvad inimestes esile halba majanduslikku käitumist. Seniks kuni seda sügavat tõde seedite, täpsustan, et sellest kirjutas nädalavahetusel Washington Posti arvamus veergus George Will kirjeldades, kuidas kunagi kokkuhoidlikud vähese laenukoormaga pangas rahavaruhoidvad ameeriklased muutusid ühel hetkel priiskavat, eks võlgu elavad. Eks. Tema mureks on rahva seas levinud arusaam, nagu tähendaks börsi tõus rahva rikkuse paranemist. Selle hea uudise peale sünnib tavaliselt kinnisvara hinnatõus, mis siis omakorda sunnib vähem säästma ja rohkem laenama, et heaolust osa saada. 2013. aasta seisuga puudusid viiel protsendil peredest pensionisäästud lootes riigipensionile, mis on umbes kolmandik tüüpilised pere pensionieelsest sissetulekust. Tulemuseks on paarikümne aastaga viiekordistunud laenukoormus üle kuuega viie aastaste seas. Tööealise populatsiooni võlgu elamisest rääkimata. Aga jäägu rahavarude mõistliku planeerimise tema majandusuudistele. Mainitud artiklist võib leida kaks mõttesilda tehnoloogiamaailma. Näiteks võib võlgu elamine tähendada iibeile soodsa äri jätkumist. Kui koju ostetud kalleid asju peab kehvade aegade esile manamise tõttu maha müüma nähtus, mida kaudselt iseloomustab pärandi šokk. Selleks ei pea veel keegi lähedastest lahkuma. Piisab, kui vanemad soovivad näiteks väiksemale pinnale ümber kolides omi kalliks peetud asju lastele ja lastelastele annetada. Enamasti sobib vastuvõtjal aga vaid väike osa pakutavast ja nii jõuab letile kunagine rahast väärtuslikumaks peetud kraam või siis visatakse see parema alternatiivi puudumisel minema ängistavalt hale samm asjade suhtes mis on kunagi kuulunud kodumärgi ja väärtussüsteemi. Seegi on ju näide majandusuudisest, mis osutub halvaks majandusuudiseks. Teine uudise näidend kõneleb Facebook'i hiljutisest patenditaotlusest. Patent kirjeldab otsustuspuule rajanevad klassifitseerimise algoritmid. Klassidesse jagatakse loomulikult kasutajaid teemal laiendamiseks objekt Facebooki varasemalt tähelepanu äratanud patent, mille sisuks on sotsiaalvõrgustiku kogunevate andmete põhjal hinnata kasutaja emotsionaalset seisundit. Emotsioonid ei allu hästi meie kontrollile ja nendega varjatud arvestamine võitu Ta nii head kui luua halba. Näiteks aitaks taoline info sõpruskonda hoiatada seltskonna liikme võimalikust kurbusest või enesetapuohust. Aga samas teenib firma raha edu reklaami vahendamisega, mida klientide sisemaailma tunnetamine aitab nende vabaduse arvelt edendada. Seegi, kuigi varasem patendiuudis on ju selgelt majandusuudis ja vist mitte hea, selline. Värskelt uudiskünnist ületav Facebooki eelmise aasta juulis esitatud patenditaotlus Asineerib inimesi vastavalt teenustesse kogunematele andmetele sotsiaalsetesse klassidesse. Sotsiaalvõrgu liikmed jätavad Facebook'i andmeid igapäevaselt kasutatava tehnoloogia kallidusest, kus, kuidas reisitakse, mida ja kus on õpitud, kas kus omatakse kinnisvara ja nii edasi. Nende andmete alusel omistatakse kasutajale sotsiaalne staatus nagu kommipaber mille põhjal neitsist virtuaalsel letil reklaamiandjatele edasi müüakse. Kasutajaid jagatakse vastavalt sotsiaalmajanduslikule poniteedile kolmeks klassi tööliskesk- ja kõrgklass. Ridade vahele peidetuna Reedata plus firma võimet arvata ära kasutaja sissetulekud. Seda lisaks delikaatsetele isikuandmetele, mille tuvastamine on firmale kergete ülesannete killast. Need on poliitilised vaated, etniline päritolu, tervise või puudega seotud andmed. Tõenäoliselt saadakse Facebooki jäetud jälgedest aimuga seksuaalsest orientatsioonist. Ametiühingu kuuluvus DNA ja pärilikkus ning kuritegude registriandmed on vähemalt täna sotsiaalvõrgustikupidajale raskemini leitavad. See patent peaks Facebookile ja selle reklaamiklientidele olemas. Hea uudis. Aga kas ikka on? Vaieldamatult on tegemist majandusuudisega, järelikult otsi sellest midagi halba. Näiteks lisab see uudis õli Facebooki ja teiste suurte onlain-maailma andmekogujate vastu tärganud pahameelelõkkesse mis omakorda päädib varem või hiljem poliitiliste regulatsioonide lainena. Ja see ei ole ju ärile kasulik.