Pärnu sümfooniaorkester. Peaks olema rohkemal või vähemal määral tuttav, paljudele oledki tema mängu kuulnud orkestrite ülevaatustel, raadio isetegevuslaste saadetes. Võib-olla olete telekollektiivi esinemist näinud, kuulnud Pärnu suvekontsertidel? Olgu siin või seal alati nagu tunnetaks selle orkestri juures mingit ammust ammust koosnangu oskust, suurt kollektiivsustunne, et need on omadused, mis kujunevad ja hakkavad ilmnema siis kui kohalikud muusikatraditsioonid ulatuvad juba kaugemasse minevikku ning eks sealt alga meie Judki. Vestlejateks on dirigent Ilmar Tõnisson ning mängijad Eduard Kurik, Jüri Suure välja, Heinrich Meri ja Elmar aardla kui kaugelt minevikust Me alustame. Ma arvan, et võtame juba 20.-st aastast seltsi, meri on selle asjaga rohkem tuttav. Kuidas orkester tööd alustas? Ma olin Pärnus ja 1900 19. aastal peale esimest maailmasõda. Siis oli siin pärnus, muusikaline vaikus. Ja ma hakkasin kohe siin ringi vaatama, et kuidagiviisi orkestrid. Orkester sai küll kohe käima pandud, see oli just gümnaasiumiõpilaste orkester. See oli siin varem töötanud juba aastaid. Siin oli üks, üks hea dirigent Gustav David. Noh ja orkester meie siis õpetajate omavahelisel rääkisime kokku nii palju, kui meid oli seal viiulimängijaid, kušizzi, mees, hakkasime siis kammermuusikat tegema pilte silmades, kõhmises ühes väikses ruumis, koolimajas, kus õpetajatel oli piljard nii meelelahutuseks ümbel ümber pillardi, olime seal koos ja. Ma ei tea, kas me ei olnudki vist ja mina mängisin kontrabassi, ükski õpetaja kontrabassi mänginud mõne kuu möödudes hakkasime arutama, et orkestrist on ikka vähe, tuleb immuunsust ikka korralik orkester, varem Pärnus minu teadena sümfonietta, orkestrit ei olnud, meil viiulisi juba natukene olin, oli tarvis vaskpille, hakkasin siis otsima, kust, kes siis aitaks soovitada Johan kaske ja ma läksin tema poole ja siis kahekesi siis hakkasime moodsamad, sümfonietta orkestrid. Siis jagasime osad ära, tema võttis majanduslikele omale, mina võtan siis muusikalisi küll ja oma peale mul oli kaunis kukkenud noote ja panime siis selle orkestri käima, hakkas ta tööle. See oli siis 1920. aastal, see oli jalutamine, tõdes 20. aastal, kui suur see orkester oli? No sel ajal toimus paarikümne paariline, mehe ikka oli alguses, null oleks muidugi suuremaks 36. aastal, kui mina orkestris 37. täpselt ei mäleta, siis oli umbes 35 inimest, oli juba orkestris. Nii et peaaegu täiskoosseis, nii väikse sümfooniaorkestri kohta, siis seal oli sel ajal juhatuse kask seltsis, meri oli ka sel ajal. Te olite ka, eks ole. Nojah, meie alguses juhatasin Gazaiga. Mina avaldasin hästi tema headuse vahepeal ja Simsoni daamid juhatama siis juhatuses pikemat aega ja teadus David, aga siis ta ütleks Endla seltsi, kui see end laekas apperit tegema läks, sinna sisse olime jällegi siis pidime kaheksigasega seal vaheldamise juhatama. Teie, seltsimees meri, olete algusest peale tänapäevani orkestri kolmete seatud. Mina olen nüüd jah, no on ikka nii juhatanud, jälle mänginud, juhatab nendele mänginud, vaata siis, kui paremad juhatajad vilunuma, juhatajad jällegi kaovad siis jällegi tulijale juhatada ja nii tuli mitmel puhul, nüüd viimane kord ma juhatasin. Vot enne Tõnissoni tulekut oli, mis oli 50, keegi ei ole kaheksandast 52009. aastal Timajad sügimaskor ja siis me käisime, esimest korda oli orkestrite vaheline võistlus, ligimeste orkestrite vaheline võistlus Tallinnas. See oli vabariiklik esindaja. Kuulete merevalssi heliülesvõte pärineb kaheksa aastat tagasi toimunud ülevaatuselt sellelt, millest eespool juttu. Ma mäletan, kui mina orkestrisse astus ja siis esimene asi, mis ma seal kuulsin, orkestri ma ei julgenud kohe esimesel õhtul mängima minna, hoidma tulid nii-öelda ilma pildita, pinda skandeerima, siis mängiti seltsimees meri, eesti süüti. Ma võtsin partii kodu ja siis hakkasin seda hoolega harjutama. Järgmisel korral juba siis mängisin teises videos. Ehe täidistükiga saime siiski jätkama, ka see oli üsna varakult mõni aastail orkesse töötanud. Mina olen suhteliselt Tšaikovski Austria ja mul oli kange tahtmine üks kord kohviku kujutad sümfooniat juhatada. Ja siis no siis infosümfooniaorkestri, mis oli, see nüüd sellega hakkama ei saanud. Aga siis ma hankisin need Salombakistsenaadid sümfoonia null ja moodustasin siis lüüsilises parematest mängijatest. David ja tädi, tema vend ja kutsuti mängijad ja siis nüüd kutselised kahkis oli selles linna tabiliseni mängis kaasa. Nii et ega meil siis nii väga jänni jäänudki. Peab ütlema, et siis sel ajal oli väga tugevaid orkestrantide, oli eriti teises riiulis. Mängisin ühe seltsimees kolliste kõrval või sel ajal olnud härra kollist, see oli nii kõva viiulimees. Ime oli vaadata kohe esimesel korral, kui ma seal oli, siis ikka v? Väga araks tegijat, nii kanged mehed on, aga no pärast pole, kui ma vaatasin juba natukene ringi, siis nägin ära, et noh, et eks iga mees teeb kõvasti tööd ja siis muidugi vastavalt tööle tulevad tagajärjed. Terve rida neid paremaid mängijaid, lennud orkestriga kaasa, Narva läks jäita, äärmulsin klarnetimängijat, Ponomarjov oli. Ja sind truba mängijaid ja Fleet nägursid, oliivid. Lein, Kloovu veel. Päris päris tublisi, kõvad mehed olid. Kõik aitasid tookord kaasa, siis muidugi isetegevuslikus korras olid nägu, siin doktor Levin oli klarnetimängija ja siis tšellomängija doktor Sherman ja niisuguseid ja kooliõpetajaid ja kes olid omal ajal kusagil õppinud ja kaunis kaunis tugevad jõud olid. Muidugi, mis sealt neid koolipoiste orkestrist tulid, pisikud aitasid muidugi kaasa ka siin näiteks helilooja Villem Reiman mängis omal ajal Pärnus siinse koolipoiste orkestris, kui ta siin Pärnus oli. Ja siin siis veel kires, mille Keres mängis flööti, olid Jere Keres, Claire, see see äge. No teadlasele ja see Külli Holsting mängis kasiinos kuusikaga, mängisime seitse siia. Konalist mängis tšellot, tema koolis mängis tšellot ja, ja siis peale sõda, sest meil oli ja siis väik tantsuorkester koolipoistele rahaga tarvis, siis tegime seks, eks tantsu, seal ta mängis ja ta mängis trummi, siis seal siis refrääni laulis kaasa ja pillimeestest puudus ei olnud inimestest puudu, seal ei olnud hea, aga kes jalad alla olla. Aga need lähevad ära ja need, kes siia jäävad, need siis peab kogu aeg. Nüüd jõuame tänapäeva juurde välja, kus meil orkestris hakkab muusikute neelsema kitsikus kätte tulema ja me siin vahepeal arutasime, seltsimees Tõnisson. Nüüd avaldas seda mõtet siin, kas muusikakooliorkestrile saaks ka kuidagi mitte siduda? Nii lähendada üksnes rohkem? Et need paremad õpilased võiksid ka vabamalt mängida sümfooniaorkestris või päris tehaanil väikses nii soovitavaks selle mängu kurat kooli lõpetaksid ja kes jäätisi ja Pärnu jääkski siia ja kusagile edasi ei lähe. Siis tema ei tunneks mitte enam argust sinna orkestrisse tulemiseks, vaid temal tuleks sinna juba nii nagu tuttavasse kohta ja sellega oleks neid mängijat võib-olla meil seal juhtub kah rohkem, just eriti viiulimängijatest on puudus ja niimoodi paratamatult me seisame niisuguse probleemi ees, et orkester sai küll nii, ütleme Raforkeltki nimetuse, aga vaat seda hoida on raske, väga raske ja masinaga korra peale sõda ju muusika poolt tuli õige hästi tuli vastu ja ja isegi ütleme sind nagu venda, Tammann. Ja terve rida teisi mängijaid ja isegi muusikakooli õppejõud aitasid kõik jõudumööda kaasa, aga nüüd ei ole viimasel ajal nüüd rohkem enam näinud, kuid puuril on meil siin. No ei ole andma, on kamm, õieti üksikud korrad kaaslased, aga teised hoiavad ennast kõrvale tea millegipärast koormusele ilmselt ei tasu siin muidugi kahju jah, et neil seda muusikategevushimu või see ei ole, see häälepõld on tähe siiski kõlab ikka, leiaks vast nii palju lahti, et võiks ikka musitseerida koos isaga järsult väiksemaks pidevalt, aga on tõesti tunda niisugust tendentsi, mõnes mõttes aga aga nii, mulle isiklikult tundub, et kvaliteet iseenesest nagu ei ole langenud, sest solistid üsna tublid on näiteks kas või praegu on ikka. Esimene trompetikontsertmeister, Eduard Curry. Noh, siis liidik, sello mängija, siis alli kivi teises viiules värskematest jõududest tuleks kindlasti esile, maa on väga tubli ja, aga ma tahaks väga rõhutada, just esimene klarnet siis sööd ja siis flöödimängija. Björn võtab väga tublilt osa, kuulajad on ka rahule jäänud. Ja tundub niimoodi küll, sest et tänuavaldusi küll kirjalikult küll suuliselt on küll pidevalt. Peab ütlema, et isegi tekib tunnetus süle pakutele, teie Sublike vist ei ole mitte ainult Pärnu publik, vaid on kuulajaid ka kaugemalt nagu nendest tänuavaldustest, mis on kirjalikult tehtud, need on üsna ohtrasti, seal on ikka märgitud ja nii linnade järgi kohe grupp kuuletud Leningradist, Moskvast, Kiievist ja nii edasi ja nii edasi, nii etet üsna paistab ja et mõned on mõned rajoonid on üsna kaugel. Ruumide küsimus on meil äärmiselt räbal ja selle asja üle peaks mõtlema. Need ringkonnad, kelle kohus oleks praegu ei ole õige tulu, ei ole meile ka teistel kollektiividel, ka kultuurimaja on äärmiselt väike teil ja ei kannata mingisugust kriitikat, ausalt, öeldasid ruu. Ta on nii ülekoormatud iga suhteringide tööga vahel on nii, et ootavad sabas, seal teinekord teekski seal lisa proovisid, aga lihtsalt ei ole, ruumid ei ole vabad ja me seal mujale loomingut päris erakorteris haritlane jääks, seltsimees meri, korter on meid väga palju aidanud, mäletate, kui palju olen veeproove teinud riiulitega marketid, kogu kvarteti tekkintektid ja kogu aeg viiulimehed seal mängimas käinud uue kultuurimaja vundament ei ole veel väetud, paistab nii. Nii palju rõõmustavat on, et kohalik täitevkomitee otsustas koos Ministrite nõukoguga, kui nad jääda alustada Pärnus. Kultuur on ehitamist tassida, seda on raske öelda. Aga vähemalt nii-öelda olla antud siiski nõusolek on nähtud tõesti, olukord on meil väga raske, kriitiline, Don loota siiski võib-olla? No muidugi mitte enne viit aastat, aga loodame, et 10 aasta pärast siis kultuurihoone linna muidugi, see on pikk aeg, aga on, võib-olla tõesti ehitustempo vahepeal muutub. Nii on jah, meie mured. Tööd saab muidugi rängalt ja ma vaatasin siin just täna õhtul, enne kui ma hakkasin tulema siia ma vaatasin umbkaudu, mis me siis oleme siin ära teinud. Ma sain oma arvesti järgi 356 kontserti, see on siis peale seda, seltsimees Tõnisson, ajanud 109. Aula on igatahes Tõnissoni ülevöönd seltsimees aul ajal oli 158. Kuule me 1954. aastal mängitud marssi Glinka ooperist Ruslan ja Ludmilla orkestrit juhatab Artur. Tegelikult isegi kuskil kõrgesse selle tõttu need nõudmised siis seal seal teostatud, need on ka oma teatud laene muidugi tulevad kõne alla, kus ikka näed orgistantide nägudes veel öelda usku ja ja veel tahet seda piiri Peab muidugi tunnetama, kuidas nüüd öelda Insibeldun kõige paremini kuulda ja muidugi see kvaliteet. Aga nagu ma ütlesin, oma teatud piirini, oleme me seda võimelised tegema ja võib-olla ka ju natuke rohkem, aga meil peamine eesmärk on jäänud ikka see, et et rahvas käib koos lihtsalt musitseerida, nautida muusikat. Need viimased seitse aastat, kui ma töötaksin orkestriga, olen ma väga nii püüdud. Mis siis kasvavad niisugust kunstiväärtust mis nii-öelda, milles on vähem tähtis niisugune meelelahutuslik moment, kus pesitseb rohkem mõtet meisterlikumalt töödeldud, arendatud, kas meil on võrdlemisi rasket repertuaariandlik ühte või teist Eesti voodi, et teine laps, mis me siin statisti, Estud klaverikontsert, kriigi kantsed, Tšaikovski PWM ball, kontserdi esimene osa. Meil on eesti heliloojatest Reimanni Vilsandis süüt, siis Ungari kaasaegne pankratses, altan Pallo, ungarlane. Missugused orkestrantide poolt kõige armastatumaid alad Šostakovitši romanss ja peab ütlema, et meloodiline muusika muidugi peab ütlema, on meil küll meeltmööda rohkem, kuna generatsioon on ka keskeltläbi vanem. Siis romantikut mängime muidugi üsna hoolega. Pisi on meil lemmikilile, kuna ta on originaalis juba kirjutanud sellisele väikesele koosseisule, mis täpselt meile sobib. Väga, kui siin oli, kuulutati välja konkurss, kaasaegsed Nõukogude muusikat soovitate väga tungivalt võtta ja siis muidugi kui läksin rahvalauluga Maijev, usu kuhugile, pöördusin selles küsimuses soovitage midagi, keegi ei tea mitte ühtegi lugu ka soovitada, nii kummaline kui see on. Ja siis käisime muidugi heliloojate liidus Igalpool raadiosse noodikogu tuhnisin nii-öelda läbi. On küll häbematult vähe niisugust muusikat, mis võiks ette kanda isetegevuslike orgist, et aga tahaks yldse värskemat muusikat mängida, kui ma olen kindel, et teistes linnades Moskvas, Leningradis kindlasti antakse välja ja kiidetakse või vähemalt on mingil viisil liikvel repetaare, mis võiks näiteks sobida. Sest et kogu nõukogude maal lõppe lõbus esitleda Sofoneti sümfooniamuusika esinemine, et isetegevuslaste seas kindlasti ja pole kahtlust, et selleks on midagi ära tehtud. Ma usun, et arvatavasti ikka peaks seda asja võimalik lahendada, tuleb, aga ma tunnen, et et rahvas ise vaja olevat, kuigi meil on, aga ma nimetasin, niisugune keskmine ja parempoolne koosseis, aga ikkagi tunned kohe, et inimesed tõesti vajavad midagi pidevalt värskemat ka, nii nagu ju igapäevases elus pidevalt saame pidevalt ikka uute uute värskust.