Tere, raamatusõbrad, tänane saade ei alanud sugugi juhuslikult niisuguse lustaka lauluga. Nimelt sõnad on sellele kirjutanud Ira Lember, kellega kohe kohtut tegi tema nõmme kodus kodus, mis suvisel ajal peaks eriti armas olema. Oo ja peamise oma elust olen ma siin elanud. Olen sündinud küll Tallinnas, aga üheksa aastane olin, kui siiasamasse kolisime. Isa ehitas selle maja. Ja sellepärast pole Siimule ainult korter, vaid see on kodu. See maja pole muidugi enam see, mis ta siis oli. Ta oli üks Nõmme ilusamaid maju, punane püstlaudadest ja väga paljud teda imetlesid. 40. aastal võeti ta isalt ära. Isa ehitaski nelja korteriga maja, sest meid oli neli last ja igaüks saaks omale korteri. Kuid elu nagu paljudelgi läks teisiti. Isale jäeti ainult üks tuba, kuid hiljem saime oma korterit ka endale tagasi ja mina ise tunnen ikka, et see on minu kodu siin aias, ma olen palju istun ja siin on ka palju mu lugusid sündinud ja vahest kui mõtte nii käi, nagu ma tahan, siis Lähme koeraga natuke siia nõmme mändide vahele jalutama ja siis kohe ruttu tagasi, sest see asi läks oma paika, mis ma tahtsin. Ma olen isegi üks väike luuletus sellest majast kirjutatud ja ma võib-olla loendilisele luuletuse. Üks vana maja aegadest, hall seisab kõrgete mändide all, seal hoolivad päev on alati lahti, võib sisse tulla, kel tahtmist ja mahti, võib toetuda vastu välisust ja tajuda möödunu mälestust. Sest majast üle käis sõda ja naast, kuid majagu juurtega kinni maas. Ta seisab trotsides justkui sammas ei hoolimis teinud lasteaias hammas on õletajale vajunud ligi maad ja pleekinud vaevade higist nad. Ja paistab sammalda katuseharjal eimiski ammuda inetust, varia ei kuskile, peida ta seinte pealt kõdu. Kuid need, kelle jaoks see maja on kodu Need tajuvad üksi ta ilu, jõudu. Te ütlesite, et. Üheksa-aastane kui isa selle maja ehitas, kas on erilisi kirkaid, lapsepõlve mälestusi ka tollest ajast meelde jäänud? Ma mäletan, kui me käisime seda krun Die vaatamas, kus maja tuleb ja siis oli väga vähesin maju, ainult mõned põlised majad ja kõigil olid väga suured aiad ja mõtlesime, kui palju saab siin mängida. Ja nüüd on niivõrd täis ehitatud, ainult siin kõrval on üks vana endine maja, mille aed on ka sama suureks jäänud, aga siin vastas on ühe krundi peale oma kolm-neli maja, nii et et see on väga palju muutunud ja siis oli ainult männid, aga nüüd on ka leht, puud, inimestel on istutanud palju ja Nõmme on natuke teistsuguse mulje saanud juba mul on sellest isegi kahjusse kuidagi siin männilõhn ja õhk oli just nõmmepärane. Muidugi ma armastan ka teisi puid ja minu oma aias on ka sirelid palju ja aga vahtra neid tuleb juba. Need hakkavad vist juba segama männiliku Nõmmet. Teil siin oma koduaias oma pinti, oma laud, kus tagada istutud aitäh. Tihtilugu jah, mõnda toredat mõtet jälle järjekordselt paberile baretaks, siis mõnikord tuleb see väike tüdruk, 90 aastane IRA ka vaimusilma oma tegemistega seal kuskil eemal põõsastes liivakastis või puu otsa ronimas või mis asja te tegite lapsepõlves, mis need teie väikese tüdruku tegemised, mängimised siin aias olid külla pikka iga jutust tuleb ikka oma lapsepõlv ka kuidagi kasvõi ala teaduselt välja. Oma lapsepõlve oma oja, lapseaegsed tembud ja need kõik nagu lastekirjanik peabki ennast alati lapseks mõtlema, muidu ei saaks lastelugusid kirjutada kõik minu lõbudele siin nende seinte vahel sündinud ja tihti on ka niimoodi, kui vaatasin koolipoisse või tüdrukuid tänaval kõndides või mängides, siis tuleb mõni ideega nendest või mõni kujugi, nii et ikka minu lood on ikka nõme sündinud. Mõni lugu on ka niimoodi, kui ma olen käinud laste juures kohtumas, on ka niimoodi mõni lugu tulnud näiteks tädi fantaasia, tuntud lugu, see oli need üks poiss, küsis minul, kui ma koolis olin, et kas te ise kirjutate oma raamatut, mõtlesin muidugi ise poiss ikka kahtluse, kas keegi ei aita, Ta võib-olla teda siis aidati kodus midagi, siis mul tulid ideed, aitab küll, et tädi fantaasia aitab meie, tema ütles, kus ta elab, kesine tahab minuga koos ja võttis palju aega, enne kui poiss sai aru, et et see ongi minu ettekujutus. Ja siis sõitsin tagasi siis Tartus tart rongis, siis mõtlesin kogu aeg, et miks ma ei või kirjutada tädi fantaasia tuleb ka lapse juure ja ja aitab tal üksi olemist mööda saata. Ja niimoodi need ideed ega seda isegi ei tea, kuidas see väike mõte vahest on ja mõni enamus on ikka oma väljamõeldud ja aga vahest midagi vaid näiteks üks raamat, mis mul tuleb, see 14. neljapäev siis on kirjastuses, millal tuleb, seda muidugi ei tea. See on lastekodu lapsest kirjutatud, kuidas lastekodupoiss käib oma isale vastast 14 neljapäeva juba on käinud. Ja eks eks ikka sellest, kui ma ise olen käinud nendes lastekodudes ja näinud neid lapsi ja kui ükskord üks lapski on juba tulnud ja ütelnud, sulle sosistad, et kas sa võtad mind endale lapseks siis see ei unune kunagi oli esimene kokkupuude lastekodulastega siinsamas lähedal võidu tänaval, kus on see valitsuse residents, see oli ennem kapten Tiidemanni maja ja 40. aastal sisse teiste lastekoduks ja minu onunaine tööd, kas lastekodus ja siis ta tuli nende lastega meile külla, terveks Big ained siinsamas aias, meil oli seal tavaniisugune, pikk nisuke, jalgade kiik ja nad kõik olid seal pea, need kiik oli neid täis, sealt peale jäi mul see lastekodu nukrus hinge ja, ja ma siis tahtsin seda endast välja kirjutada. See on ka nii mõeldud kooli kesk ja taga võib olla ka lastevanematele, võib-olla isegi veel rohkem sealt ridade vahelt olen ma ise armastan seda raamatut ja ja ehkki ma olen kirjutanud vist rohkem neid vaarikaid ja situatsioon koomikale, aga kui tõsisemat lugu kirjutan, siis ma elan seda rohkem sisse ja ma ei tahagi seda raamatut lõpetada, ikka ikka leian veel veel mingisugust, mingisugust jooneta, tahan seda suuremaks, raamat paisub ja nii sündisin 14-st neljapäev tuleb siis varuda kannatust ja oodata, millal scart kirjastusel õnnestub see raamat välja anda. Ja praegu on väga raske olukord ka kirjastuses, sest paberipuudus on nii suur ja minul on kolm raamatut kirjastuses. Millal nad tulevad, seda teab vist ainult jumal, üks raamat, mis mul seitse aastat tagasi kirjutatud, see on näitleja vastu tahtmist. Ja see on kirjutatud ühest juudi rahvusest poisist, keda sakslaste aeg üks koolivend varjab. Ja mismoodi maskeerivad selle poisi blondiks tüdrukuks, et sakslased, kes nii täpsed olid, et nad jälile ei saa, tema vanemad olid kõik ära viidud, aga nad muidugi oleks otsinud seda poissi ka ja siis nad varjavad, panid oma elu kaalule ka tema varjamisega. Ja see on ka niisugune, mis mulle armas on muidugi nii kahju, et ta nii hilja välja tuleb, mitte c teema, see muidugi ei aegu kunagi, sest see Hitleri genotsiid, see vapustas meid kõiki. Aga kui ma oleks teda kirjutanud võib-olla paar aastat tagasi, siis ma oleks julgemalt kirjutanud, kui, siis sest see aeg sakslaste aegu, kui sakslased ära läksid, seal oli üksvahe kui oli. Me arvasime, et on Eesti aeg käe kaks päeval sinimustvalge ja see oli 44, nii et teda varia sakslaste aeg. Et midagi 42.-st 44.-le varjati ta poissi, aga no ma võin muidugi öelda, et see õnnestus, see varjamine. Nii et see on õnneliku lõpuga raamat. Jah, seda ma ütlen ja nii ma tahtsin lihtsalt, et see poiss pääseks. Aga 14. neljapäev, missuguse lõpuga raamat see on, ma ei tea, kas ma ütlengi, eks salatseda siis te arvate, ärge seda veel jäätrass, midagi head ka. Ja need raamatud on siis just parasjagu meie saadete kuulajatele mõeldud keskmise kooli ja lastele, jah, see on just see iga, millele ma nüüd viimasel ajal armastan kirjutada kuulaksine vahepeal ühe katkendi raamatust, mille pealkiri on siis näitleja vastu tahtmist. Luule soovitas Siimale, et too kannaks kogu aeg parukat ja muidugi ka tütarlapse riideid, nii olevat kergem oma osasse sisse elada. Põrukaga on tal ju palav, ütlesin mina Siima eest. Noh, kodus võib ehk ilma olla, kuid parukas peab sul kogu aeg käepärast olema, sest kui keegi järsku tuleb, saad selle kohe pähe tõmmata. Kohe tõmbaski Siima paruka peast ja ütles, oli jah palavavõitu. Teate, mis tuli luule juba uuele ideele. Peaks su juuksed nulliga maha ajama. Miks? Pärisin. Seda tuleb teha kahel põhjusel. Esiteks poleks parukal nii palav ja seda võib siis kogu aeg kanda ja teiseks, kui parukas juhtuks päris kogemata peast ära tulema. Seda muidugi ei tohi juhtuda. Aga kui juhtuks, siis ei reedaks Siima mustad juuksed kohe tema rahvust, kas pole õige? Mul pole selle vastu midagi, ütles nüüd Siima ise. Parem oleks vist küll, kui sa mu juuksed maha lõikad. Praegu on toas parukaga tõepoolest palav. Teeme selle asja kohe ära, oli luule jälle täis tegevus hindu. Ta läks sedamaid ema kapist juukselõikuse masinat otsima. Kui ta masinaga tagasi oli, sidus ta Siimale valge lina ümber ja lõgistas masinat just täpselt niimoodi, nagu seda juuksurid teevad. Siis hakkas ta Siima juukseid ilmse mõnuga maha ajama. Luulele pakkus üldse iga tegevus ja iga töö suurt naudingut ning mida ta ette võttis, seda tegi ta alati suure põhjalikkusega. Ja kuidas me Siimale dokumendid saame? Meenus mulle järsku seda asja oleme mõelnud nii ja naa ja paistab, et sellest saab meid välja aidata ainult vilja. Vilja nojah, minu kooliõde vilja. Kuidas tema aidata saab? Ta töötab politseis, ta tuli ju kah koolist ära ja nüüd töötab politseis just Ausvaisside osakonnas Hull peos. Seda me küll ei tohi asjasse pühendada. See jookseb joonelt kaebama. Ütlesin vihaselt, sest mulle meenus mu hiljutine sissekukkumine rumaluke. Ega ma tema käest küsima läheb. Mul on hoopis niisugune idee, et ma lähen teda töö juurde vaatama ja hakkame lobisema. Katsun hästi põnevaid lugusid rääkida ja siis, kui on paras võimalus, toimetan ühe Ausva esilihtsalt kõrvale, et mulle on tegevusplaan kõik läbi mõeldud. Selle raamatu tegevus toimus siis aastakümneid tagasi, aga 14. neljapäev, seal toimub tegevus Meie päevil meie ajas täiesti ja, ja seal on ka poiss, kes on oma eluga väga mures üldse mul on enamasti ma olen ikka peategelased ongi poisid käest on küsitud, et miks ma siis nii olen kirjutanud ja ma isegi ei tea, millest on tulnud üks raamat siiski on üles küntud liivakast, seal on tüdrukutest ja nüüd on siis üks ka kirjastuses, selle pealkiri on kaks õde ja kas sellel raamatul olid siis ka niisugused omad prototüübid olemas? Ei olnud, ei olnud, need on kõik täiesti tädi fantaasia abiga killustatud tädi fantaasia abiga ja. Huvitav, kas poiss sai hiljem teada ka, et tema teele nii toreda idee andis selle tädi fantaasia ei tea, ma ei mäletagi. Misuke kool see täpselt oli, aga just et see väike poiss niimoodi ütles. Eks Tartu kooli ja Tartus ma olen palju käinud, mulle meeldib Tartus käia. Ja enamasti on kutsutud, siis ma olen ikka püüdnud mitte ära öelda. Aga kas me sellest kahe õe raamatust saaksime ka katkendit kuulata? Valime siis välja? Kuhu siis Aavo nii kauaks jääb, hakkas Hanka muretsema. Aavo käskis Hankal tulla tribüünile vasakut kätt, kuid seda ta ei öelnud. Kas vasakut kätt tribüünilt vaadates või väljakult. Järsku istub Aavo hoopis teisel pool ja Hanko tõusis püsti, et vaadata. Kuid haavut ei olnud ka seal. Istuge ometi paigal, nurises keegi tagantpoolt. Ega te Järvakandis tole hulka istus kähku tagasi ja tundis, et suur häbilaine langes voona tast üle. Hulk aega ei julgenud ta pilku tõsta. Kui ta uuesti väljakule vaatas, nägi ta, kuidas mängu kohtunik tegi parajasti grusiinlastele selgeks, et tema servitud pall ei olnud õigesse ruutu läinud. Seepeale vihastas Kruse hiinlane hirmsasti ja suutmata end vaos hoida, virutas palli kõrgele müüri peale. Siis viskas ta veel reketi õhku ja hüüdis midagi, millest keegi aru ei saanud. Sellise käitumise eest tegi kohtunik talle hoiatuse. Pallipoiss aga ronis rõõmsalt pallile järele. Ja siis nägi Hanka Aavot. Aga kui au ei pane teda nüüd siit rahvasummas üldse tähele, muretses tüdruk. Hanko oleks tahtnud poisile lehvitada, kuid pelgas. Ta kartis jälle tähelepanu äratada. Ent Aavo vaatas ise otsivalt vasakule. Juba ta pilk leidiski Hanka üles. Poiss tegi endale rahva hulgas teed Hankaga tundised, Aavo, iga sammuga löövad tema põsed üha rohkem õhetama. Tere. Oled ammu juba natuke aega? No kuidas on, küsi saavu. Tore on, vastas hulka, mis on tore. Tore ilm ja sirel lõhnab kani hästi. Kiitis Hanka. Ja kuidas mäng on? Mängul kah tore. Tore, ja sa oled ise ka tore. Aga kuidas siis on, muutus Aavo närviliseks. Seis. Kas sa küsid seisu või? Tead, see grusiinane heitis palli sinna üles müüri peale ja siis ta loopis veel oma reketit ka. Hakkas Hanka nüüd kiirustades kõnelema, et Aavo enam seda seisu ei päriks. Ja šviili läheb alati närvi, ütles Aavo ja küsis jälle. Aga kes siis juhib? Näed ju, et tabloo ei paista siia. Ma ei tea, vastas hankija, tundised vajub ligi, maad. Viis, viis, sekkus nende jutu seljatagune, keevaline mees. Hundil on mats, pall, aga grusiin lõi ära. Haavogi süvenes vaatamisega rääkinud ene Mahankaga, kuid Hanka mõtles samal ajal, et mõnus on ka vaikides Aavo kõrval istuda. Peaasi, et ta jälle pärima ei hakkaks. Ira Lember, te olete ka päris palju luuletusi kirjutanud, luulekogusid nii palju ei ole, proosaraamatut on rohkem, võrukaelad on üks, kus on ainult luuletused ja siis on mul selliseid raamatuid, kus on luuletusi ja jutte, mõlemit seal kurnas ja mänguiga, aga no luuletusi on mul väga palju olnud ka niisama perioodikas, mis ei ole raamatukaante vahele jõudnud, lihtsalt on sellised päevad, et tahad ainult luulet kirjutada ja siis oled selle luulelaine peal ja siis siis tuleb veel neid luuletusi. Aga muidugi, kui on üks pikem proosajutt pooleli, siis tahaks ainult seda kirjutada, nii nagu oma tuttavate ja toredate sõpradega koos tahad olla, ei raatsi siis mujale põigata, Ki. Aga mismoodi te ise oma luuletusi iseloomustaksite, kas nad on noh, niimoodi põhiliselt rohkem lustakad ja särtsakad ja jutud siis nagu on rohkem tõsisemad või mis te ise arvate? On on üht Jaan teist Islulatsioon Jaanisest niisuguseid sõnamängulised ja aga on ju ka niisuguseid tõsisemaid nagu koduma luuletusi ja no need on rohkem täiskasvanud ma kirjutanud. Aga lastele on jah, mul nisust humoorikad, teie luuletused on meeldinud ka päris mitmel Eesti heliloojale. Ja sealt on sündinud nii mõnedki toredad laulud, mida ka kõik meie raadiokuulajad vast kuulnud on ja kuidas teile endale on tundunud, kui teie luuletusest on saanud laul ikka meeldinud helila leidnud temas midagi helidesse panna. Ja vahest on suur üllatus, kui mõnest ajakirjast luuletus võetud ja helilooja ei ole kontakti võtnud ja kuskil kuuled, et seda laulu lauldakse. Aga enamasti on ikka koostöö ja väga paljud heliloojad on. On palunud tekste ja ma olen ka ainult tekstideks kirjutanud, mitte mitte luuletusi. Uno Naissoo kolima selline koostöö, päris pikka aega ja, ja tekste olen kirjutanud ka lättele ja vin drille, Hindperele ja veel paljudele teistele ja ei oskagi ütelda, mis on nüüd lemmiklaul, ma siiski arvan vist koolikell seda väga palju lauldud, aga ta siiski on mulle lemmikuks jäänud. Üks viimasel ajal, mida ma kuulsin, oli Hindpere loodud viis minu vanamemmele. See oli hästi ammu kirjutatud. Ma ise ei olnud siiski veel vanaema ja ma mõtlesin siis oma vanaemale, kui ma seda kirjutasin. Ja kui ma nüüd kuulsin, Voldemar Kuslap laulis seda siis mulle väga meeldis ma kõige rohkem kirjutan just sügisel ja kevadel-sügisel, nii et niisugune tunne nagu lähedal uuesti kooli ja hakkad siis usinalt pihta ja niimoodi ma tahan iga sügisematena, nüüd hakkan kohe palju rohkemgi plaanid ja oma oma ideed realiseerinaga muidugi tihti jääb ikka kolmveerand sellest tegemata, aga mida ikkadeemia kevadel jälle mõtlen, oi, ma lõpetan selle töö ja lõpetan teise töö. Ja et ennem kui suur suvi väljas on, aga muidugi, eks igal aastaajal, kui on, mida tahad öelda, tahad lõpetades igal aasta, sa kirjutad, saab ju aias ka ja vahest isegi mererannas tuleb mõni idee ja ja vahest ka mõni paar lausetele paned, juuremis jalutades tuleb, kas siis, kui te alles väike tüdruk olite, esin sammas koduaias nende põlispuude all oma lapsemänge mängisite hakkas siis ka korraks võis pähe turgatanud, on niisugune mõte, et kas on suureks, hakkan kirjanikuks? Ei, ei tulnud kunagi. Mis mõtted siis? Igasugused teised, aga mitte seda, aga vend kirjutas mulle luuletusi ja onupoeg kirjutas tas vanem õde, laste rõõmu ja mina siis ka kuueaastaselt. Tegin oma esimese luuletuse, pikk luuletus oli. Ja üks salm oli niisugune, et see ilus aeg on mööda läinud ja minu noorus ka. Ent siis naeris kõva häälega ja mina natuke solvunudki, et mis ta nüüd mu luuletust välja naerab. See oli siis mu esimene, mõtlesin, et luuletus peab olema kurb ja nisukene. Esimeses klassis siis ka ikka tegi luuletusi, ema kirjutas siis temaga, aga hiljem enam üldse ei teinud. Aga millal siis teil see aeg tuli, kui te selle ära tundsite, et ju see kirjaniku leib ikka teie leib saab olema Moldulikese võrdlemisi hilja hakkasin avaldama, siis ma olin juba üle 30 ja see võttis veel rohkem aega, kui tundsin, et et kahte keisrit teenida ei saa, tuleb, tuleb jääda ainult ühe peale ja siis ma jäin vabakutseliseks, siis mul oli ainult kolm raamatuid ilmunud ja peale selle siis sain hoopis rohkem kirjutada. Peab aega olema selleks haigus, kui palju neid raamatuid andmistel tänaseks ilmunud on? Ilmunud on 12, aga kirjutanud olen 15, kolm on siis kirjastuses ja üks, mis on praegu pooleli, no seda ei saa veel raamatuks ega isegi veel käsikirjaks. Nimed kolmveerand on küll vist juba tehtud, aga ta on kõik veel nii toores, üle tegemist väga palju. Iga käsikirja ikka saab oma kolm korda ümber kirjutatud. Kuidas teile lasteaiaga kohtumisest on muljeid jäänud? Mis on kõige loetavamad raamatud? Minu meelest on minu raamatutest peasid pahandusi ei tuleks seal igas loos midagi juhtub ja seda lapsed on siis ette kandnud ja on isegi näidend sellest tehtud ja näen seda, nad on hästi vastu võtnud, võib-olla see praegu hakkab juba nagu moest maha minema, sellised lood nii-öelda aga omal ajal, kui ta ilmus, aga Janno Nui Annu minul on kõige armsam, sest on kõige esimene seal mul oli prototüüp, see oli mu oma poeg, kui ta lasteaias käis, aga ise arvan, praegu saab kõige huvitavam raamat siiski olema see näitleja vastu tahtmist. Raamatu kirjutamisega ongi mitu rõõmu. Esiteks, kui sa selle idee leiad, siis, kui sa oled ta valmis kirjutanud. See juba see töö tegemine on ja rõõm ja siis, kui ta ükskord välja tuleb, muidugi paljude aastate järel väga hea tunne ja jääme siis üheskoos ootama tema tee raamatuid, aga praegu kuulame veel ühe laulu, mis on kirjutatud teie Ira Lemberi sõnadele. Sest see laul on juba täiesti olemas. Ei mänginud väeti järk, jääb. Nii jää raagus Koniaali.