Siin Tallinn alustame saadet helise laul üle maa. See oli 40 aastat tagasi, 28. oktoobril 1900 87. aastal kui 21 võrulauluentusiasti tulid kokku, et asutada võru meestelaulu selts Tartu ja Tallinna meestelaulu seltsi eeskujul. Esimeseks dirigendiks sai tuntud laulupedagoog Karl Pütsep. Tema töötas kooriga üle 10 aasta. Selle järgi asus koori Türigeerima tolajaga loor. Konservatooriumi lõpetanud Paul Elken, kas peaaegu 30 aastat juhtis Võru meeskoori ja on oma tõsise elutöö sellesse paigutanud ta üksinda ei olnud mitte tuli dirigent, vaid ta on komponeerinud kaarrida laule nendest mitmedd suure vormiliselt. Meie koor on neid iga aasta üks, kaks isegi rohkem selgeks õppinud ja ette kandnud. Peab ütlema, mitte üksinda, et võrumeeskoore võru koorib vaid ka Tartu kooridest ja teistest koolidest, palun Paul Elkeni laulusid üksikuid selgeks õpitud ja ette kantud tema nüüd oma vanaduse tõttu. Keda abistab siis abidirigendina meie omast koorist? Paul Elkeni geeneks võrumeeskooril on ka see asjaolu, et tema tuli ametisse võrumeeskooril dirigendina 1938. aastal, siis kui algasid suured suured sündmused ja tema on üks nii õnnelikumas meistrist olnud, kes kogu aeg on elanud kuni tänapäevani Võrus ja Saksa okupatsioon, kes meid nii koori palju arvuliselt laastas ja rasketaat oli, Paul Elken elas ikkagi Võrus ja tema ümber koondus terve rida ikka endised koorilauljad ja selle tõttu ka koort pidevalt. Kogu see 40 aastat on jäänud seisma võib-olla frondi üleminekul kuu aega, poolteist on olnud ant, aga muidu on avati, tegutsen. Praegustest lauludest, mis need laulame, mida on laulnud peaaegu juba viie koorijuhiga, mina laulult nimel nii palju tulnud, neid on sügisel, mis me kandsime, käisin iti, seepärast ainukene, mis on nii kaua püsinud ja see laulud meil olnud nii matuselaulus kui rõõmu lauludeks. Minu arvates see sügisel Horvati sügisel peaks olema ka esimese kontserti kavas. Need andmed, mis meil praegu on, nende andmete põhjal peaks oletama, et see peaks olema esimese kontserti lauludest nende üldse esimese koorigaldseeaa esimese koorikontserti lauludest. Mina tulin 10 aastat miljonist, oli juba lauldud laul meil orgudes sügisel. Võrgumeeskoori asutamine oli tol ajal 27 ajal Võrus väikeseid, võib isegi ütelda suureks revolutsiooniks ja seda sellepärast, et Võrus tegutses tol korral ainult üks Kandle seltsi segakoori. See oli juba ligi 35 40 aastat töötanud. Ja Kandle seltsi tegelased ei tahtnud kuidagimoodi, et Võru meeskond tekib iseseisva üksusena konkurendiks kandleseltsile. Aga Tallinna Tartu meestelaulud Anti edasi, Eesti raadios käisime ka kontserdil nende kontserdil nii Tartus kui ka Tallinnas. See meestele väga meeldis imponeeris ja selle tõttu siis need sama Kandle seltsi segakooril liikmed oma enamuses tegid mitmed korra katset Kandle seltsi juures koor asutada. Aga Kandle seltsi ei võtnud, seda kuulda. Jäid jäänud muud teha, kui iseseisvalt asetada isegi asutamise koosolekul. Kantsler esimees, kauaaegne esimees ei tulnud koosolekule ja saatis pika kirjaliku seletuse ja soovis koorile lühikest iga ja nägi selles asutamises Kandle seltsi lõhkumist. Seda muidugi juhtunud hiljem kandled segakoor lõpetas oma tegevuse, Võru meeskond töötas aga vahetpidamata kuni tänase päevani. Kui siin juba räägiti Võru meeskoori pidevast tegevusest, siis ei sakslast mitte mööda minna. Võru meeskoor oli isamaasõja päevil esimeseks meeskooriks Eesti NSV-s kes hakkas tegutsema. Kui veel lahingumürapostist Tartu Viljandi kandist ja Võru oli Eesti NSV pealinnaks, kutsus tolleaegne Eesti NSV Ministrite nõukogu esimehe asetäitja Nigol Andresen dirigendi Paul Elkeni enda juurde ja soovitas, et võrumeeskoor hakkaks tööle Võru kultuurimaja juures. Sellele muidugi järgnes. Mehed kogunesid ja esinesid juba nendel päevadel. Järgmise aasta märtsikuul esines meeskoor edukalt. Esimesel Eesti NSV Vabariiklikul meeskooride konkursil ja sellest ajast saadik pidevalt koor arvuliselt suurenes ja sammus Ni täie sammuga. Uutes tingimustes edasi. Meil on raskusi, oli ka majanduslikult kultuurimaja, ei suutnud nii suurele koorile tagada majanduslikku baasi vahepeal Klitus koor, haridustööliste ametiühingurajoonikomitee juurdekasv ei suutnud koori üleval pidada ja 1955.-st aastast on koorissessiks Võru rajooni tarbijate kood narratiivi. Selle ametiühing. Se muretses koorile vormirõivastus siis sarnase laulupeovormi, millega esinesime viimasel juubel laulu peal. Pean ütlema, et on koor saanud tugeva baasi töötamiseks. Aga mis erilise tähelepanu tuleks pöörata, seon populaarsus, võluv meeskoorile oma linnas. Meie oleme andnud järgi mööda aastapäeva kontserti neli ja viis nii rekord. Ja siis 1600 kuni 1700 külastajat on olnud, ei ole kuulnud ühtegi teist linna, kus oleks koolid suutnud ühe sellesama kavaga anda, vaid nad pidanud vajalikuks või mina, aga meil on rahvas olnud alati muideks kontsertide arv, kui oli ka sellest, et meil oli siis kultuurimaja vana kultuurimaja mahutas nii üle 350 kuni 400 ühinemise, äärmisel juhul nüüd uuemal ajal, kus kultuurimaja on meil suur on ja vaid pisidki kuni 607 sainemini Sis muudeks kontsertide arv ei ole enam nii suur. Aga huvi, palun näitus täna juubelikontsert piletite järgi, niisugune nõudmine, et me ei ole saanud, oli küll, välja kulutati helmeid, aga oma kooriliikmed ja tuttavad ühelgi teisel on kõik need piletid ära võtnud, käidaks siis kodus hakkas, mulle ei saa ikka muretseda, muretseda, siis tuleb teil ka, nüüd on ta mitu kontserti sul enam. Aga nii palju on jällegi, et millegipärast tahavad ikka seal esikontserdile, et siis on külalised ja lillede andmine, see nagu. Juuseringu üks näitleja võiks selle, mida meie koori juures peaks alla kriipsutama. See on meie kooriliikmete arv. Keskusi iseenesest ei ole kuigi suur, kuid võtab osa kontserti 90 meest ikka vabariigis on väheseid selliseid keskusi, kus saaks 90 meest esinema. Õru meeskonnal Lõuna-Eesti kandist tuttav paljudes kohtades Tema ei ole mitte ainult Lõuna-Eestis, vaid üle terve kodumaa ja kaugemal ka sest vähesed linnaton, kus meie olnud muidu oleme igalt poolt ikka käinud, suuremates kohtades, andnud kontserte, kontsert ringreisi teinud ja igast ülemaalises üritusest osa võtnud väljasõidukohtadest, nii on kõige meeldivam koorile olnud Tartu tartlastel ja võrulastel on alati head vahekorrad olnud pikale, viitsin vast meelde tuletada neid kirjutisi, mis edasi siis on ja nii kadunud Simmi ja teiste muusikameeste poolt. NATO on alati meid nii hästi vastu võtnud, jaga rahvas meid, austan, et see koht on ta meile lähedal ja seepärast armastama Tartus nii sagedasti esineda. Peale selle väga paljudel muudel üritustel nii kohalikul kaugematel, isegi väljaspool Eesti NSV üritustel võrumeeskooril tulnud esineda ja mitte üksinda, et esineda, vaid anda nii põhilise kontserti, näiteks veene, meenutada see oli Läti NSV ja moskva kirjanikkude kohtumisel Aluksnest, kus siis sinna kutsuti Võru meeskoor ja andsime seal põhilise kontserti, seal oli, esines ka teisi Vene Föderatsiooni isetegevuskollektiive Läti isetegevuskollektiive kuid kandvama osa. Kadeks siiski märkima ära ka vabariigi kultuuriorganite usaldust koori suhtes minu arvates üheks selliseks näiteks on mõned aastad tagasi kooli Valgast korraldati Vene Föderatsiooni kunstil. Dekaadi puhul korraldati kohtumine. Eestist oli Võru meeskonnas. Võiks nimetada veel, et alates 30 aasta juubelist 57 aastast on kooril külland häste korraldatud kroonika ja piltide kogu. Meil juhatuse liige Heldur Vaask on kogu aeg koorinilitelda fotograaf olnud ja kümned kümned albumid on meil pilte täis. Nad muidugi on Eestias kõige huvitavamad koori liikmedele jänestel kõik need koosviibimine, väljasõidud ja kaugemal reisid, kõik need on pildistatud, see on väga tarvilik sellepärast et et on ikka ülevaade alati saada, nüüd need siis juubeli puhul raamatu lahti, kõik asjad on seljakultuuriajalooliselt on see vajalik. Meil Võrus on juba asutatud ja asutadas koduloomuuseum, seal need tegelased taluvad meie arhiivi ja need kroonika materjali sinna. Mees koristanud võrsunud Riga koorijuhte näiteks naiskoori dirigent Krull, meie abidurikond Ako Tamra ja nii edasi. Paljud ja tuntud solist Jüri Pärg, kauaaegne koorisolistina kasvandik Heino, rikas ja ta ei ole, samas käis ka siin koolis, seda kirjutas ka, et on saanud just innustust selles, et ta sai nüüd kuulsaks muusikuks, lauljaks, istet kuulas mõru mees laulu ja oli sellega kontaktis kogu aeg. Ta esines ka kontsert, jah, ta on, meil on pidivad solisti Elsa Maasik, pinud on nii kõige rohkem, võib-olla sama asi 30-l solistiks on kas armees, kui eeskujul on tekkinud ümbruskonnas teisi koore. Ja muidugi siin peab ütlema just Võru meeskoori innustusel, saades hindu sellest just sellest melust, mida ta publikumi season nii saavutanud on just tekkinud siin ümbruskonna koorid peab ütlema, enamikus kõik on nooremad, mis, mis silmis ilusamad. Ratsina biitilaneez rajoonis, meie omas rajoonis siiski neli meeskoori kui Räpinas naaberrajoonis. Ja kunagi oli isegi selline kavatsus, et kas me ei saaks kõiki neid koore koondada. Ühte muidugi nendel harjutustel käimine oleks raske. Jutt oli sellest, et kui nad saaksid üks kord nädalas käia harjutusel, et me saaksime ühe väga suure meeskoori ja ühenisse tõesti arvurika meeskoori kontserdi korraldada, mitte et see oleks mingisuguse laulupäeval ainult vaid, et see oleks ikka pidevalt jääks. Püsima oleks ainulaadne koor ikkagi. No olgu Meil on kindlasti plaanis uuel aastal õppida neid uut kava nii palju kui võimalik. Ja siis kindlasti meie vanast kavast, kuna see laulude varasalv on meil nii päeva ammendama, vaata ka teistel kooridel ja meil sealt ikka leiab kava uuega on muidugi raskem. Kindlasti tuleks veel kaasaegset heliloomingut nii palju kui meil muidugi jõud, külgehakkav. Eks ta muidugi tekib puust osad vastuseisu meeste poolt kui ka võib-olla publiku poolt. On, see on loomulik, see on selline keeruline ajajärk, vanad traditsioonid, naist ei saa lahkuda, uut on veel nagu võõras vastu võtta. Tervet kava ma siiski ei saa vist niipea uuest kaasaegsest helikeelest ette kanda. Meil võtab see küllalt palju aega. See õppimine, noodid on, neid on siiski suhteliselt meil vähe, kes suudaks noodist kohe laulda. See tingib muidugi seda, et lihtsalt tava ei suudeta nii kiiresti, on ju päris selge, et inimesed, kes siiski omavat kõrgemat hariduslikku taset, nad on muusikaliselt ka rohkem arenenud, meil on ikkagi kooriliikmetel igalt elualalt. Tasemel, ja kahtlemata elul asjad tiaara vargusest ja fakt on, et selline nähe muidugi. Meil on juba olnud kahel, see on juba kolmas aasta, kus on kaks kuni kolm laulu ikka olnud kaasaegsest tormis tulevane laulnud margustelt sau Ratasepa. Üks selline võib kavas olla Adervetava riski hääl praegu, aga kui see, eks juba hästi selge on, siis on meestele meeldinud praegu, ütlevad Ast ootus ise küll ei lootnud isegi, räägime veel meestest isegi publikum, näiteks seesama meil praeguses kavaski Tormise tasase maa laul. Üllatas sellega, et nõuti kordamist nagu üks väheseid laule, mis terve mehe kavas kordamisele tuli, kusjuures kaasaegset oli just võib olla suhteliselt kõige vähem seal kavas. Võru mehed tutvustasid end laulu ja sõnadega. Jääb veel ette lugeda Gustav Ernesaksa tervitus, mis on kirja pandud meeskooriaastapäevaks ilmunud brošüüris. Tunneme uhkust selle üle, et meie lauluriigi lõunapiiril asub nii tugev laulu kants. Meil on olnud korduvalt võimalus laulda teiega koos nii Võrus kui tal laulupidudel. Teie peale võib alati kindel olla, sest sõnad Võru võrulane ja võrulaste laul ei tule mitte sõnast võrukael. Võru rahvakoori 40. sünnipäeva kontserdi eel ajasid juttu meie mikrofoni ees peadirigent Heino Pehk, juhatuse esimees Eris Kongo koorivanem Jaan Gutman, juhatuse aseesimees Theodor Randveresekretär, Aleksander poolaid, varahoidja heldurvask laule juhatasid Paul Elken, Heino Pehk ja Ako Tamra.