Seda sümfooniat ei nimetatud üheski Edward kriigi teoste loendis üle 100 aasta. Selle olemasolust ei teatud meie sajandil midagi. Erilooja kirjutas selle 21 aastasena, olles lõpetanud leipzigi konservatooriumi pianisti ja heliloojana ning asunud elama Kopenhaagenisse. Seal tekkisid tal sõbralikud suhted Nils kaadega, kes olevatki julgustanud noormees sümfooniat. Loomateos kanti mõned korrad kätte. Ent autor ise ei olnud sellest kuigi heas arvamuses ja kirjutas partituuri, esilehele seda enam ei esitata. Kulus üle sajandi, kuni see taasavastati. Uus esiettekanne leidis aset 30. mail 1981 Bergeni rahvusvahelisel festivalil. Ja sellest peale on seda esitanud väga paljud dirigendid ja orkestrid ning tehtud terve rida salvestisi. Autor ei oleks pidanud seda noorpõlve tööd häbenema, see näitab tema häid tehnilisi oskusi. Tänapäeva kuulaja jaoks aga on see üks oluline lüli kriigi, kui helilooja kunstilises ja muusikalises arengus. Edward kriik sündis 15. juunil 1843 Bergenis Norra läänerannikul. Sinna oli 1779. aastal emigreerunud Verdiinist šotlasest kaupmees Aleksander kriid, kes pani sellele suguvõsale aluse ja tõi Bergenisse hiljem Norrale nii palju kuulsust toonud nime. Tulevane helilooja sai esmase muusikaõpetuse kodus emalt, kes oli hea pianist. 15 aastasena astus ta leipzigi konservatooriumi ning neli aasta möödudes lahkus sealt küpse muusikuna. Tema muusikaline haridus rajanes saksa romantismi traditsioonidele. Ent Kopenhaagenis, mis oli tollal Skandinaavia suurim kultuurikeskus avaldas kriigile tugevat mõju kohtumine Taani helilooja Niels kaadega ja norralase Rikard Nordraakiga, samuti ka teiste rahvuslikult meelestatud noorte haritlaste ega nad kõik pidasid vajalikuks luua oma rahvamuusikast lähtuvat muusikat ja see vastas väga täpselt kakk riigi enda sisemistele püüdlustele. Eriti suur osa oli Nordrankil, kes helilooja andekuselt ei küündinud küll kaugeltki kriigi tasemele kuid kellel olid väga kindlalt väljakujunenud vaated, mida Norra vanadele rahvaviisidele iseloomulikest erijoontest Tuleks professionaalses muusikasse sisse tuua. Ta tundis hästi rahvamuusikat ja oli see teinud õnnestunud rahvalauluseadeid kooridele. Veetnud neli aastat aktiivselt musitseerida, end täiendades ja ise teoseid luues. Kopenhaagenis asus Edward kriik elama Oslosse mis tollal kandis Kristjani nime. Norra ei olnud veel iseseisev riik, vaid Rootsi kuningriigi ülemvõimu all. Seda enam valdas iseolemise ja enesetunnetuse püüd veel küllalt väikesearvulist rahvusliku intelligentsi. Kogu Edvard Griegi edasises loomingus mängis väga olulist osa tutvumine Ludvig Mattias Lindemann Norra rahvaviisi kogumidega. See avas ammendamatu varamu. Hiljem käis Kreeka ise rahvamuusikat kogumas kuulamas selle loomulikus keskkonnas, sest üleskirjutused andsid vaid umbkaudselt ja ebatäielikult edasi. Seda erilist atmosfääri ja maagilisi rütme ning harmooniaid, mida rahvamuusikad oskasid oma pillidelt välja meelitada. 1868. aasta sügisel pani Edward kriik punkti oma esimesele meistritööle klaverikontserdile A-moll. Aegade jooksul on see teos muutunud otsekui norra sünonüümiks. Teosel on aukoht rahvusvahelises klaverirepertuaaris ja igal pool maailmas, kus seda ka ette kantakse äratab kontsert nii esitajaid kui publikus tugevaid assotsiatsioone Norraga. Loonud teose küll üldeuroopaliku mudeli järgi on kriigil õnnestunud sulatada sellesse omaenda nägemused kodumaa loodusest ja oma rahva iseloomust. Tema muusikaline stiil on samastunud norralike intoratsioonidega. Kriigi esimene biograaf, aimer Grönholm on kirjeldanud ühel 1880. aasta suvepäeval nähtud pilti. Grönholm sõitis aurulaeva pardal hardangensiordis, mille kaldal Loffuusis asus kriigi väike suvemaja. Kui laev möödus hullenz vangi sadamakaist, tõstis Grünwald pilgu ja märkas väikest inimfiguuri kõrgel fjord kaldal kaljude ja kivide vahel. Sammusto oma üksildast teed künka poole, millele oli ehitatud pisikud, väike majake. See koosnes vaid ühest ainsast toast ning oli ehitatud nimelt kriigile loomepaigaks. Järsult langeva kalju seina all loksus fjordi tumes ka vesi. Ülevee sädeles Holge Fonnad, jää. Selle looduse võrratu amfiteatri südames ümbritsetud Norra looduse ühest kõige ülevamast maastikust leidis kriig vaikuse ja rahu oma loometööks. Siia väiksesse puuonni oli ta toonud oma tiibklaveri ja kirjutuspuldi. Siin veetis ta suvepuhkused ja siia tuli ta sageli talvelgi. Siitkandi taludes kuulas ta Harding Fere mängijate ammendamatud repertuaari, mis oli sündinud selles samas karmis kaunis ja uhkes ümbruses. Grönholm järeldab, et sellest pärinebki lahutamatu side helilooja loomingu ja teda ümbritsenud keskkonna vahel. Ükskõik, kas kuulata kriigi suures kontserdisaalis või tagasihoidlikkus võõrastes Toas ikka oleks nagu tunda sinistelt vetelt puhuvad värsket briisi ning aimata jääliustiku külma sädelust. Omajale. Vastavalt romantiline, aga küllap üldjoontes paika pidanud. Biograaf Green Woldi romantiline kuju heliloojast on vaid pool tõde. Edu ei tulnud mängleva kergusega, vaid õnnestumiste ja ebaõnneni kahtluste võitluses. Lootuses oma elu muusikuna norra sisse seada, pühendus Kreeka Oslos klaverimängule ja muusika õpetamisele. Tema otsesel osavõtul. Hotell loodi Oslos kontserti ühing, kus ta juhatas nii koori kui orkestrit. See andis väärtuslikke kogemusi orkestratsiooni alal ja tuli tema enda teoste loomisel muidugi kasuks. Õpetaja, pianisti ja dirigendina saavutas ta kiiresti hea maine. Et võita heliloojana tunnustus. Selleks kulus palju enam aega. Publikule, kes alles vastu oli õppinud mõistma Beethovenit. Mozartit tundusid kriigi harmooniat, dissonants ja valed. Pikka aega selles keskkonnas viibimine oleks olnud talle kui kunstnikule hävitav. Mõned aastad varem oli jõudnud samasugusele järeldusele Norra maalikunstnike grupp eesotsas Hans kuudega. Igal suvel joonistasid ja maalisid nad Norra mägedes hulgaliselt visandeid ent sügise saabudes pakkisid oma kotid kokku ja sõitsid Düsseldorfi oma töid lõpule viima ja ka müüma. Samasuguseid reisija tegid korrapäraste vaheaegadega ka Henrik Ibseni ja Björn Stern Göransson. Nad läksid Saksamaale, Itaaliasse, Prantsusmaale, et koguda uusi loomeimpulsse ja saada õiglasi hinnanguid oma teostele. Samasuguse tööviisi variska Edward kriik. Ta otsustas kirjutada helitööd oma kodumaal peamiselt suvel. Ent ka tema vajas otsest kontakti Euroopa muusikakeskustega. Et kunagi suuta elatada end ja oma peret ainult oma loomingust. Selleks oli tarvis laiemat muusikaturgu. Kui Norra või ka terve skandinaavia seda suutsid pakkuda oli vaja leida kontakte muusika kirjastajatega. 10 vihikut lüürilisi palu, mis ilmusid Leipzigis peetersi kirjastuses, mängisid suurt osa selles, et kriigi nimi sai tuntuks armastatuks igas Euroopa kodus, kus mängiti klaverit. Juba tema eluajal hakati teda nimetama Põhjamaade šopääniks. 1869. aastal sai kriik võimaluse viibida riigi stipendiaadina Itaalias. Kontaktid ferents ristiga ja Rooma muusikaringkondadega andsid talle rohkesti inspiratsiooni jäneseusku. Naasnud järgmisel aastal Oslosse tekkis tal viljakas koostöö Björn Sterne Björn soniga. Too oli aastaid oodanud heliloojat, kes võiks kirjutada tõelist norra muusikat, mis oleks kooskõlas tema enda loominguga. Sündisid mitmed laulud, orkestrisaatega muusika, draamare, Sigurd, jorsalfar. Kõige suurem ühine ettevõtmine oli monumentaal Se rahvusliku muusikalise draama Olav trükkvasson kavandamine. Seedimine oma maa kaugesse minevikku. Rahvusliku juurte otsimine haaras heliloojat väga sügavalt. Ent Börnson ei jõudnud teksti materjaliga, kui kaugele ja heliloojal valmis vaid kolm muusikanumbrit. Nendegi järgi võib oletada, milline vägev suur ooper sellest oleks võinud tulla. Aga see töö jäeti kõrvale. Kokku lõi helilooja 26 muusikanumbrit. Teost avastati kõikjal kriigi muusikaga ja sellel ei olnud draama levikul sugugi väiksem osa kui kirjaniku loomingul. Eriti populaarsetest numbritest seadis helilooja kokku kaks orkestri sõiti, mis läksid. Pidevasse kontserdi repertuaari. 1874. aastal määrati Edward riigile iga-aastane kunstniku stipendium. See vabastas ta vajadusest teenida elatist õpetaja ja dirigenditööga. Tasus elama sünnilinna Bergenisse, kus mõned aastad juhatas orkestrit, et linna muusikaellu elevust tuua. Seejärel loobus ta igasugustest ametitest. Kõik oleks nüüd pidanud olema ideaalses korras, et pühenduda vaid loomingule. Ent kõik ei olnud nii lihtne. Tulid sisemised tõrked, loominguline kriis ja depressioonimeeleolud. Komponeerimine läks aeglasemalt. Iga uus teos küpses pikaajalise raske protsessi käigus. Aga loominguline töö oligi ainus vahend depressiooni meeleolude ületamiseks. Võitast ja võitu iseendas peegeldavad tema tolleaegsed teosed. Ballaad g-moll klaverile, keelpillikvartett. 1885 kolisid kriigid oma uude kodusse Trold haugenisse. Tõlkes on see trollide mägi. See asub kuus miili Bergenist lõunas. Aasta pärast riigiabikaasa Niina surma avati seal helilooja muuseum, mis on üks turistide meelisobjekte. Viimased paarkümmend eluaastat veetis kriig kastrold haugenis komponeerides või siis intensiivselt Euroopas kontsertturnee sipees. Viimased vaevalt tulid kasuks ta küllaltki nõrgale tervisele. Ent nad lisasid kuulsust tema kui helilooja nimele. Ta oli oma turneedel otsekui iseenda muusikasaadik teiste rahvaste juures. Viimase perioodi loomingusse kuulub palju kauneid klaveripalu ja laule. Viimaste parim esitaja oli helilooja abikaasa Niina, kes oli ka paljude laulude inspireerija. Kriigi suured laulutsüklid Aarne karborgi tekstidele ja vinge laulud ei ole saavutanud eriti suurt rahvusvahelist tuntust sest nii inglise kui saksakeelsed tõlked on üsna kesised norra keeles, aga teised ju ei laula. Suures 20 köitelise ess, Edward kriigi kogutud teostes, mille väljaandmist alustati 1977. aastal on osaliselt uued saksakeelsed ja täiesti uued inglisekeelsed tõlked. Nii et ehk on nende tsüklite tähelend alle sees. Olin hankinud, ei kinkinud maadel orientiiri. Puder konjakipudeli. Viimasesse loomeperioodi kuuluvad viiulisonaat c-moll neli psalmi segakoorile, kus on vabalt Arranžeeritud, vanad norra kirikulaulud. Ja siia kuuluvad ka kuulsad Norra talupojatantsud mis hirmutavad helilooja ainulaadset võimet tungida norra rahvamuusika sügavamasse olemusse. Sajandivahetuse paiku oli kriigi muusika ülipopulaarne ja mitte üksnes kontserdisaalides. Seda esitati ka kohvikutes ja restoranides. Niisugune kõikehaarav publikumenu ei sobi just hästi kokku siseheitlustes rabeleva kunstniku traditsioonilise kujutusega. Aga nii see oli ja see viis, kuidas meelelahutusmuusika esitajad võtsid üle kriigi harmooniaalased uuendused leidis pärastpoole tema vastu ärakasutamist. Seoses riigi 50. surma-aastapäevaga 1957. aastal kinnitasid mitmedki kriitikud, et tema nimi on järjest kaotanud oma tähendust klassikalise muusika ringkondades. Ei maksa ka unustada, et juba enne esimest maailmasõda tekkis üldine reaktsioon romantilise muusika vastu mis jätkus ka sõdadevahelisel perioodil ja hiljemgi. Nüüd on ajaloopendel teinud tagasi võnke ja sedapuhku kriigi kasuks. Paljud romantilise muusikateosed elavad praegu üle renessanssi, sealhulgas ka kriigi looming. Teosed, mis pikka aega olid otsekui märkamatult on uue muusikute generatsiooni poolt taasavastatud. Neid esitatakse kontsertidel ja salvestatakse. Paljud uurijad on pööranud tähelepanu kriigi loomingu tähendusele prantsuse Impressonistide uue kõlamaailma otsinguis. Kuimorisse Rawell 1926. aastal Oslot külastas, ütles ta. See põlvkond prantsuse heliloojaid, kelle hulka mina kuulun on kriigi muusikast väga haaratud. Ei ole ühtki heliloojat per TPS-i, kellega tunneksin lähedasemat sugulust kuigk riigiga. Kabela partok luues oma rahvamuusikapinnalt lähtuva ja 20. sajandi nõudeid arvestava stiili on saanud olulisi mõjutusi kriigi lähenemisest rahvamuusikale. Kriik seadis eesmärgi luua Norra rahvuslik muusika. Ta täitis. Ent tema loomingu suurus seisneb selles, et need mõtted, tunded ja meeleolud lähevad hinge kuulajale kus tahes maal. Need on üldinimlikud. Sellepärast on Edward Kree kaugelt enam kui rahvuslik helilooja.