Tere õhtust, kell on kuus ja eetris Päevakaja, et võtta kokku tänane uudistepäev stuudios Indrek Lepik. Piima maailmaturuhind on viimaste kuudega jõuliselt kukkunud, mistõttu langetavad hinda ka siinsed kokkuostjad. Poelettidel madalamad hinnad aga ei kajastu. See, kuidas jaemüügihind turul kujuneb, selleks on kettidel igalühel omade hinnastamisstrateegiad, et mina isiklikult näen, et jätkuvalt ka tänavapiimahinnad isegi liiga madalad RMK nõukogu ja juhatus on kokku leppinud, et nõukogu heakskiitu saamata kavatsuste protokolli Est-For Investi ka ei sõlmita. Vene reisilennuk, mis eile Moskva lähistel alla hukkus, plahvatas alles kokkupõrkel maaga. Nii teatasid uurijad täna. Politsei ja piirivalveamet ei maksa käesolevast aastast enam lõuna regiooni piirivalvuritele. Regiooni tasub Lõuna prefekti sõnul katab kaotatud rahaga palgatõus. Miks ta kadus mõneti sellisel ka võrdse kohtlemise põhimõttel, sellepärast et politseinikel, kes töötasid politseijaoskondades, regioonitasu ei olnud. Muuseumide arv on Eestis 100 aasta jooksul 20 kordistunud ning tõusutrendis on ka mäluasutusi külastavate inimeste arv. Pyeongchangi taliolümpiamängudel sai Johanna Talihärm tugevas tuules toimunud naiste laskesuusatamise jälitussõidus 26. koha. Ilman homme pilves selgimistega, üksikutes kohtades võib sadada vähest lund, saartel ka lörtsi. Kohati on jäite oht. Õhutemperatuur on miinus kolmest pluss kahe kraadini. Ja nüüd kõigest lähemalt. Eelmise aasta lõpus oli Eestis keskmine piima kokkuostuhind 33 senti kilogrammi kohta kuid praegu veebruaris maksab sama kogus 29 senti. See on vaid pisut kõrgem kui piimasektori kriisiaastatel 2015. ja 2016. aastal. Margitta otsmaa räägib lähemalt. Ühelt poolt rõõmustame piimatootmise kasvu üle 2000 seitsmeteistkümnendal aastal toodeti pea 792000 tonni piima ehk protsendi võrra rohkem kui aasta varem. Teisalt langeb juba neljandat kuud järjest piima kokkuostuhind ka maailmaturul. Eestis peetakse hea ja madala piimahinnapiiriks 30 senti kilogrammi kohta, mis on piimatootmise omahind farmides, ütleb põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. No näiteks Euroopa Komisjoni mõõdad või ja lõssipulbri baasil tehtud siis piimaekvivalent hinda, mis on jaanuaris langenu seal 29,7 sendi tasemele maa Eesti on väga tugevalt ekspordile orienteeritud piimatootmisriik, siis kõik muutused, mis maailmaturul toimuvad Euroopa liidu teiste riikide turgudele, et need jõuavad tegelikult väga kiiresti karisti piima kokkuostuhinda. Aktsiaseltsi Tartu Agro juht Aavo Mölder ütleb, et raske on võrrelda hinda, mis kujuneb farmeri ja piimakombinaadi vahel. Kaubandusketid ütlevad, et neid ahistab tarbija. Piimatöötlejad ütleb, et. Farmer ütleb, et teda ahistab töötle see, mis on poes letist saada. Vormelitootjahinnaga noh, kriis on küll möödas, aga kriisi ajal interventsiooni ladu ostis ju hästi palju pulbrit kokku, seda mingi 165000 tonni või midagi ja seda turule tuleb, siis ta lööb need maailmaturuhinnad alla ja seda praegu kardetakse ja teisipidi hind kujuneb alati nõudluse-pakkumise vahekorrast. Kriis on Euroopas tervikuna ja alati on kriisiaegadel olnud farmeri hind Eestis 20 protsendi võrra väiksem kui Euroopa Liidu kõige madalam hind, ütleb Aavo Mölder. Nii et see on see probleem, kus farmer võib nuriseda, et ta ei saa kaasa rääkida piima hinnakujunduses, noh see on ka üks fakt, mis täna jaga riske pooleks. Nii piimaostja ja müüja vahel. Piimatööstused piima kokkuostuhinda määrata ei saa, selle määrab ikkagi turg, ütleb Valio tegevdirektor Maido Solovjov. Kui me saaksime määrata, siis paneksime stabiilse hinna, mis kestaks järgmised 10 aastat, ühtegi häda meil nagu turul ei oleks, aga hind ikkagi hakkab pihta nõudlusest-pakkumisest, kui kui pakkumine on suur, siis hind läheb alla ja kõik muutused turul algavad Euroopast nii allapoole või ülespoole. Aga ma ise usun, et pigem ei ole mitte suure languse kellel pigem on turul nagu tegemist korrektsiooniga, et eelmine aasta olid tooted ääretult kõrged. Kaubanduses muutuvad hinnad aeglasemalt kui tootja tasemel. Piimahinnad ja mahud lepitakse kokku neli kuni viis korda aastas. Rimi ostujuht Margus Amur. Hinna fikseerimise tagajärjeks on see, et mingi periood võid natuke võita, võid natuke kaotada, kokkuvõttes on tegemist nullsumma mänguga. Nõudluse-pakkumise vahekord Eesti jaeturul püsib muutumatu. Kokkuostuhinda mõjutab eelkõige nõudluse-pakkumise vahekorra muutumine eksporditurgudel, et noh, see, kuidas jaemüügihind turul kujuneb, selleks on kettidel igalühel omade hinnastamisstrateegiad. Et mina isiklikult näen jätkuvalt ka täna piimahinnad isegi liiga madalad Riigikogu korruptsioonivastases erikomisjonis oli täna teemaks RMK nõukogu roll tselluloositehase ning RMK vahel kavandatava protokolli valguses. Komisjoni esimees Andres Herkel tunnistab, et RMK Est-For Investi ja advokaadibüroo Ellex Raidla suhted ei näe head välja. Reene Leas jätkab. Est-For Investi ja riigifirma riigimetsa majandamise keskuse põimunud suhted sattusid taas tähelepanu alla nädalavahetusel, kui selgus, et RMK ning tselluloositehast kavandavad Est-Fori nõustav juriidilistes küsimustes üks ja sama advokaadifirma Ellex Raidla. Ehkki vanempartner Jüri Raidla kinnitas, et tselluloositehase projektis esindavad nad ainult arendajad, on ka RMK sõlminud selle bürooga raamlepingu, mis näeb ette õigusteenuste osutamise. RMK nõukogu esimees Andrus Talijärv ütleb, et praegu on raske hinnata, kas huvide konflikte esineb või mitte. Kavatsuste protokoll on seni allkirjastamata ning Ellex Raidla büroo ette valmistatud raamdokumenti hakatakse alles analüüsima. Siin ongi seesama küsimus, et mis see dokument, mis hetkel valmistatud, et kas see dokument on nüüd lõplikult sellisel kujul nagu heaks kiidetud või, või saab, sa oled või tuleb selle dokumendiga veel edasi töötada ja täna me olemegi selles faasis, et, et keegi on selle asja ette valmistanud, välja käinud, et nii see võiks olla. Ja nüüd toimub sellele siis õiguslik hinnang, mitte mitte selle sama advokaadibüroo puhul poolt, vaid keegi teine ka vaatab sinna sisse ja leiad siis jutt, mis, mis seal siis võiks teistmoodi olla. Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni juht, vabaerakonda kuuluv Andres Herkel ütles, et sellised põimunud suhted ei näe head välja. See ongi pigem selline eetika küsimus, kuidas üks ja sama büroo erinevate klientidega siis seotud on, see topeltroll on midagi, mida ma arvan, konkreetne õigusbüroo oleks pidanud kindlasti vältima. Herkeli sõnul tõuseb olemasoleva info põhjal küsimus, kus lõpeb RMK jalga Best for ning vastupidi. Neid seoseid on liiga palju, ilmselt nõukogu endisel esimehel Mati pullil ajalises mõttes seda seadust rikuvad huvide konflikti ei olnud, küll aga nad, millest me oleme nagu aru saanud, et endine nõukogu esimees seisis ka väga tugevalt selle eest, et metsamajandus laieneks mitte niivõrd selle looduse poole eest. Talijärve sõnul arutab RMK nõukogu protokolli järgmisel korralisel nõukogu koosolekul, mis on tõenäoliselt märtsi keskel. Ehkki metsaseadus lubaks RMK juhatusel allkirjastada protokoll ka nõukogu loata. Hetkel on seaduses tõepoolest kirjas, et nõukogu kinnitab strateegia ja paneb paika arengu kaua aga sellised igapäevased äritehingud jäävad juhatuse pädevusse. Täna meil on ikkagi selline kokkulepe juhatusega, et me arvame selle protokolli kohta midagi ja juhatusel on soovituse protokoll nii kauaks seisma panna, kui meie arvamused ühtivad. Päeva olulisemad välisteemad võtab kokku Kristi Sobak. Vene reisilennuk, mis eile Moskva lähistel hukkus, plahvatas alles kokkupõrkel maaga, teatasid uurijad täna. Nende hinnangul toimus plahvatus maapinnal ja ühtegi varasemat tulekahju lennuki pardal ei olnud. Hädaolukordade ministeeriumi Moskva juht leitnant Sergei poledgen ütles täna ajakirjanikele, et mõlemad pardasalvestised on leitud ja saadetud analüüsimiseks riikidevahelisse lennunduskomiteesse. Oleme leidnud ka üle 700 inimjäänuseid, oleme esimese lennukitäie saatnud Moskvasse kohtuekspertiisi, ütles leitnant. Eile pärastlõunal toimunud õnnetuses hukkusid kõik 71 lennuki pardal olnud reisijat ja meeskonnaliiget. Võimude praeguse teooria järgi põhjustas õnnetuse kas inimlik viga, tehniline rike või rasked ilmaolud. Nimelt on tabanud Moskvat sajandi tugevaim lumesadu. Austria keskosas tüürias hukkus kahe reisirongi kokkupõrkes üks ja sai viga 22 inimest. Üks rong sõitis kraatsist 60 kilomeetri kaugusel asuva Niklas torsi linna raudteejaama lähedal teisele küljelt sisse. Mitu vagunit sõitis rööbastelt välja. Õnnetuse põhjus ei ole veel selgunud. Ukraina opositsioonijuhi Mihheil Saakašvili ametlikul Facebooki lehel ilmustena teadet. Tundmatud inimröövijad pidasid mehe Kiievis kinni ja viisid ta minema. Mihheil Saakašvili praegune asukoht on tema esindaja sõnul teadmata. Mehe kolleegi David Sakvarreliidse sõnul olid kinnipidajateks Ukraina eriüksuslased. Ukraina võimud pole ametlikke kommentaare veel jaganud, kuid meedias spekuleeritakse üha rohkem võimaluse üle, et pärast apellatsioonikohtu otsustan Kiiev otsustanud Saakašvili Gruusiale välja anda, räägib Mihheil Saakašvili advokaat Ruslan Sornalutski. Püüame praegu välja selgitada, kesta niimoodi röövis see on inimrööv ja mitte kinni pidamine, sest viimane peab põhinema kas kohtuotsusele või mõnele muule vastavale dokumendile ja sellega praegu tegu ei olnud. Kahjuks paistab, et keegi püüab Mihhail Saakašvilit ebaseaduslikult Ukrainast välja saata, teatas tema advokaat. Gruusias seisab Saakašvili silmitsi kolmeaastase vanglakaristusega, kuna ta on seal tagaselja süüdi mõistetud ametiseisundi kuritarvitamises. Ukrainas kahtlustatakse Saakašvilit mitmes kuriteos, sealhulgas plaanis kukutada võimult praegune president Petro Porošenko. Lõuna-Aafrika vabariigi presidendi esindaja teatas, et väited president Jacob Zuma nõusolekust tagasi astuda libauudised. Võimupartei peab täna riigijuhi küsimuses kõnelusi ja teeb talle ilmselt ettepaneku ametist loobuda. Surve korruptsiooniskandaalidesse mässitud Suuma tagasiastumiseks üha kasvab ja ootuste kohaselt peab sündima otsustama tuleviku asjus. Täna. Tagasi Eestisse käesolevast aastast ei maksa enam politsei ja piirivalveamet Lõuna regiooni piirivalvuritele regioonitasu. Selle sammuga soovitakse võrdselt väärtustada kõigi lõuna regioonis töötavate politsei ja piirivalveametnike tööd. Mirjam Nutov uuris asja lähemalt. Eesti Konservatiivse rahvaerakonna liige Uno Kaskpeit kritiseeris Piiririba väljaehitamise ümber puhkenud hinnaskandaali valguses ka politsei ja piirivalveametipalgapoliitikat, nimetades seda sirkuseks. Kaskpeit jätkab. Palkadest ei tasugi rääkida, siin tehakse igasugust tsirkust. Viimane selle aasta suur show, mis oli peadirektor, hõiskas välja, et, et 100 krooni ulatuses palk tõuseb, aga mis tehti, tõsteti küll 100 krooni ulatuses palka, kuid kagupiiril piirivalvuritel võeti see eritasu ära, mis oli nagu Ida-Virus jäeti inimestel sissetulek ei tõusnud, aga seda tõesti sellepärast, et politseinikega palk võrdsustada. Seni on politsei ja piirivalveametis makstud regiooni tasusid 250 eurot Harjumaal ja 300 eurot Ida-Virumaal töötavatele politseiametnikele ning Lõuna prefektuuris idapiiril töötavatele piirivalvuritele 100 eurot. Lõuna prefektuuri prefekt Vallo Koppel selgitab esmalt, milleks meile regioonitasud regioonitasud on Harjumaal eeskätt tingituna maakonna sellisest palgatasemest võrreldavatel ametikohtadel ja Ida-Virumaal, siis kahtlemata keerulisest piirkonnast ja mõneti ka sellisest töö erinevusest intensiivsusest ja tõesti sellest vajadusest leida ja hoida seal eesti keelt kõnelevaid ametnikke. Lõuna prefektuuris oli regioonitasu Koppeli sõnul aga selleks, et motiveerida vastavaid ametimehi just kagunurgas töötama. Kuna hetkel aga töökohtade täituvusega probleeme pole, ei nähta enam põhjust, miks maksta regioonitasu. Teisalt soovitakse kohelda võrdselt kõiki Lõuna prefektuuri töötajaid veel kord Vallo Koppel, miks ta kodus mõneti sellisel ka võrdse kohtlemise põhimõttel, sellepärast et nii Jõgeva, Tartu, Põlva kui ka Võrumaal töötavatel politseinikel, kes töötasid, siis politseijaoskondades regioonitasu ei olnud. Koppeli sõnul tasandas seni makstud regioonitasu kagu piirivalvuritel aasta alguses sama summa väärtuses toimunud palgatõusuga. Raadiouudistele võrust Miriam nõutav. Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles Toomas Sildamile antud intervjuus, et enamasti õnnestub korruptsioonikuriteod lahendada kiiresti ja tõhusalt. Perlingu sõnul on praeguse seisuga Eestis umbes 5800 kahtlustatavad 260 inimest on olnud kahtlustatavat kaks aastat ja rohkem. Küsimus on see, kas need on paljudele ühelt poolt loomulikult iga inimene, kes nii kaua on kahtlustatav, on liiga palju väikese riigi jaoks, sellega me töötame, ma võin teile kinnitada, et iga kuu vaatame otsa, me saame endale lubada seda, et vaatame otsa kõikidele nendele kahtlustatavate, kes on olnud kaks aastat kahtlustatavat. Nüüd, et kas on arenguruumijaan. Aga teistpidi ma küsin, et korruptsiooni või raskete majanduskuritegude puhul on, on, on ka teine aspekt, et kui keegi inimene paneb kuritegusid toime noh, ma tea nelja-viie-kuue aasta vältel ja kümnete ja kümnete kaupa, siis paratamatus on see, et tõendit tuleb kokku koguda, millega tema süü kohtus tõendada. Koolijuhtide sõnul soovivad lapsed ja lapsevanemad, et koolitoiduks saaks ka taime- ja vegan toitu. Praegune koolide toitlustamise tervisekaitse nõuete määrus ei luba ka loomseid valke menüüst välja jätta. Sotsiaalministeerium tegeleb määruse uuendamisega. Marii Kangur räägib lähemalt. Tallinna koolmeistrite nõukoja juhatus pöördus hiljuti sotsiaalministeeriumi poole küsimusega, et kas 2008.-st aastast kehtiva tervisekaitse nõuete määrust plaanitakse millalgi ka uuendada. Nõukoja juhatuse liige, 21. kooli direktor Meelis Kond ütles, et pöördumise põhjustasid lapsevanemate küsimus, et taimse toidu pakkumise võimaluste kohta meeliskond Põhimõtteliselt taimetoit ainuüksi ei vaste, kata siis kehtestatud normatiive määrus näeb ette, võimaldab meditsiinilistel näidustustel küll eritoitu pakkuda taga siis sellist elulaadi või sellega seotud toitlustamist nagu koolitoit, et olema ei peaks, et see on olnud nagu see teema, et kuidas siis selles olukorras käituda, kas siis tehakse vastavad parandused või siis pool ja kooli toitlustaja päevad siis asjast keelduma, kui neid soovijaid on? Paljudes koolides üle Eesti andeili koolisööklad, kaubamärk kuulub Baltic võstanz Eesti aktsiaseltsile. Ettevõtte tegevjuht Aaro Lode rääkis, millised lahendused neil sööklates on. Meil tegelikult nimetame ta liha vabaks toiduks, et me ei ütle selle kohta, et ta päris nagu veganlus lihavaba toitu, aga kuna riigi poolt on ikkagi etteantud nagu reeglid, milles toituma, peab hakkama ja millised toiduained peavad olema päris nagu veganlust, me ei saa teha enne, kui see muutub nagu seaduseks. Nii kaua me saamegi näiteks Rocca al Mare koolis pakkumist lihaga toitude menüüst eraldi olemas, selle hulgas saab tasuta aga Tartusse apteekrilt tellida eraldi toiminguid tellida järelmaksule. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist Sille Pihlak ütles, et määruse uuendamisega tegeletakse ja see läheb kooskõlastamisele juulis. Saame mõelda sellele, et kui on üksikuid selliseid, erinevalt toituvaid lapsed, siis toitlustaja ja kooli ja lapsevanema koostööst mingisuguseid kompromisslahendusi leida, et seda ei saa välistada, aga see vajab eritähelepanu erioskusi, rahalisi ressursse kindlasti ja peab ka arvestama, et tegelikult ainult taimetoitlusele ainukene selline erivorm toitumisel kindlasti kool peaks läbi mõtlema selle, et kas tal on tõesti valmisolekut pakkuda neid kõiki erinevaid menüüsid. Toitumisnõustaja ja koolitaja Reelika Õigemeel avaldas lootust, et uus määrus tagab kõigile lastele täisväärtusliku koolitoidu. Reelika Õigemeel. Ja arvestades seda Eesti toitumisuuringu järgi, kuidas eestlased toituvad, et siis see määrus peaks kindlasti olema võimalikult hästi tehtud, et see oleks üheselt mõistetav kõikidele menüüde koostajatel aru saadav seal võiksid olla isegi kaasas võib-olla mingid sellised lihtsad juhised suunised ja kuidas seda koostada nii et ta vastaks kõikidele nõuetele ja et oleks tervist toetav toitained oleksid kaetud. Mitte ainult makrotoitained ei ole olulised, vaid tegelikult kõige olulisem on inimene, saaks kätereid, mikrotoitaineid. Eesti on muuseumide külastatavuse poolest üks eesrindlikumaid Euroopas ning sama võib öelda ka mäluasutuste arvu kohta. Kuigi riik ei kavatse hetkel uusi muuseume avada, kerkib neid juurde tänu kogukondlikul aktiivsusele. Kärt Kelder räägib lähemalt. Muuseumide arv on Eestis veidi vähem kui 100 aasta jooksul pea 20 kordistunud. Kui 1921. aastal oli muuseume vaid 11 siis nüüdseks juba 246. Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis. Ütlesed muuseumide külastamise on eestlased Euroopas eesrindlikud. 1,5 miljonit külastust 2016, aastal, millest siis umbes 40 protsenti hinnanguliselt tulid turistid, mis siis tähendab seda, et iga eestlane justkui selle statistika järgi oleks muuseumis? Käinud 2,6 korda muuseumi külastamine oli populaarne ka pea 100 aastat tagasi, tõdes Eesti Rahva Muuseumi teadur Piret õunapuu, mida käidi aga Raadi lossis asunud muuseumis tol ajal vaatamas. Need inimesed tulid samal ajal ka tegelikult vaatama seda, mismoodi omal ajal saksad elasid ees nad ka seda, missugune on niukses muis seestpoolt ja tegelikult ühele keskmisele tartlasele, küll õpetajad koolid käisid suhteliselt varakult hakati koole toomas ja seal oli ka selline mõisa interjöör, mis raadi puhul oli ikkagi väga imposantne tõesti koht, kus kohal tunda ennast ka natukene kõrvust tõstetuna, et ekspositsioon koosnes ka taluriistadest, aga kogu selle asja juures oli ikkagi see maik, et noh, me oleme nüüd ise siin lossis. Tänapäeval on Eesti muuseumid eelkõige mäluasutused, mida iseloomustab Miriam rääbise sõnul maailmatasemel projektide näitused ning haridus- ja arendusprogrammid. Kuigi uusi muuseume pole rääbise sõnul riigil kavas juurde esitada, on kogukonnad viimasel ajal aktiivsed neid ise looma viimas. Seal aastatel on see tegelikult muuseumide arv olnud stabiilne, ütleme suuremat arengud muuseumide arvu jäävad juba sinna 25 aasta tagusesse aega, tänasel päeval võimegi öelda, seda riigimuuseume juurde ei asutata, aga noh, tulevadki siis need, kas siis eramuuseumid saan muuseuminõunikuna siin korra kuus ikka mõne kõne või kirja, et me nüüd hakkame muuseumit avama, et mida me tegema peame? Üks näide kogukondlikust aktiivsusest on täna Kehra jaamahoones avatud vabadussõja murdelahingute muuseum. Mittetulundusühingu Kehra raudteejaam tegevjuhi Anne Oruaasa sõnul on nende esmane eesmärk kohaliku mälu hoidmine. Meil on neid üks osa, ekspositsioonist on valmis, see on just see vabadussõja murdelahingute pool, meil on kavas ka teha teine ekspositsioon, mis on siis juba puhtalt kohalik kodulugu põhimõtteliselt. Me juhime seda muuseumit ikkagi kõik vabatahtliku tööga. Ilmast räägib sünoptik Eva-Maria Sula. Rootsi rannikult on Skandinaavia keskosa poole teel madalrõhkkond. Viimase idaserv määrab Eesti ilma. Eelolev öö on pilves selgimistega ja kohati sajab lund. Puhub kagu ja lõunatuul neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on null kuni miinus viis kraadi. Homme päeval on pilvkattes selgimisi. Üksikutes kohtades võib sadada vähest lund, saartel ka lörtsi. Kohati on jäite oht. Kagu ja lõunatuul on mõõdukas, rannikul ulatuvad puhangud ennelõunal 14 meetrini sekundis. Õhutemperatuur on miinus kolmest kraadist sisemaal pluss kahe kraadini Lääne-Eesti saartel. Kolmapäeval ja neljapäeval suureneb Eesti kohal kõrgrõhkkonna mõju. Sajuhooge jääb vähemaks ning lõuna ja kagutuul on nõrk. Õhutemperatuur langeb sisemaal öösiti miinus 10 kraadi piirimaile. Lääne-Eesti saartel on pehmem. Päeviti on külma üks kuni seitse kraadi, saartel paiguti aga kuni kraadikese sooja. Ja päevaolümpiateemad ning teised spordiuudised võtab kokku Juhan Kilumets. Pyeongchangi taliolümpiamängudel olid täna kavas laskesuusatamise jälitussõidud naiste jälitussõidu. Olümpiavõitjaks krooniti sakslanna Laura Dahlmeier, kes oli parim ka üleeile sprindis. Taal Mayer tegi nelja tiiru peale ühe möödalasu ja edestas neljal korral eksinud Slovakkia esindajat tänastest siia Kuzminaad 29,4 sekundiga. Tasavägises finišiheitluses oli kolmas prantslanna naispess koondkes ei, kus minale alla vaid 0,2 sekundiga. 22.-lt kohalt alustanud Johanna Talihärm tegi neli möödalasku, kuid näitas viimasel ringil seitsmendat suusaaega ja lõpetas 26.-na Taalmaa järjest kolm minutit hiljem. Johanna Talihärm. Võib-olla ei olnud nii hea kui sprindis, et aga samas halb kindlasti ka ei olnud. Ma tundus, et esimese ringi viimase ringiga sai nagu väga rahul olla ja teine, kolmas, neljas olid sellised. Endale tundus, et päris raske oli ja ma ei teagi, kus me viimasel ringil selle motivatsiooni ja käigu võtsin. Kui mulle anda keegi natukene eespool minust tõusu peale, siis ma siis ma suudan ta ikkagi ära võtta ja võidelda enamasti, et et see tuleb mul hästi välja ja tahaks, et see ei oleks ainult viimasel ringil niimodi. Meeste jälitussõidus tegi vigade paranduse sprindis kaheksanda kohaga leppima pidanud prantslane Martin Fourcade, kes eksis korra esimeses tiirus ning finišeeris uhkes üksinduses. Hõbemedali võitis 14 10.-lt kohalt start teinud 20 aastane rootslane Sebastian Saamuel saanud rootslane kaotas Fourcade'ile 12 sekundit ning jättis kolme sekundi kaugusele sakslase Benedict tooli. Burkad on nüüd kolmekordne olümpiavõitja Kalev Ermits eksis kuus korda ja sai 41. koha. Kaotust Fourcade'ile neli minutit ja 51 sekundit. Seitse möödalasku teinud Roland Lessing oli rohkem kui kuueminutilise kaotuse juures 53.. Naiste 1500 meetri kiiruisutamise võitis hollandlanna Ireen püst, kes on tänasest viiekordne olümpiavõitja. Eestist sai ühtlasi esimene Hollandi sportlane, kes võitnud viis olümpiakulda. Täna edestas ta 0,2 sekundiga jaapanlanna Miho Takagi. Naiste suusahüpete normaalmäe võistluse võitis maailmakarikasarja valitseja norralanna Maren lündby lühinsby teise vooru 110 meetrine hüpe oli päeva pikim teiseks tulnud sakslanna Katarina Alt. Houssi edestas norralanna 12 punktiga. Kalev Cramo võõrustab täna korvpalli VTB Ühisliiga liidrit kaasani Unicsi. Kaasa on 13-st mängust võitnud 12. Kalev on nelja võidu ja üheksa kaotusega kaheksandal kohal. Kohtumine algab Saku suurhallis kell seitse. Selline oli Päevakaja esmaspäeval, 12. veebruaril ilusat õhtut ja kuulmiseni.