Tahad ma räägin sulle naljaka loo, milles ei küll ei olegi enam kaua südamest naerda saanud, kuulasid. Ühes asutuses töötas pugeja, Sa ju tead, mis tähendab pugeja kübiidu miksid ja vastikum olevus, keda loodus välja on haudunud, sihukesed haudavad end ise. Ja nii siis pugeja astub 10 korda kummardades ülemuse kabinetti, esitab paberid allakirjutamiseks, ise aga piilub vilks Felixi ümberringi ja mõtleb, kuidas ülemusele mingit teenet saaks. Täpselt niisugused nad on. Ta pingutab aju, kuid midagi ei tule meelde. Kaastöötajad platsis ta alles eile läbi. Teatripiletid pakkus üleeile. Ja kui ülemus pillas vähemalt kausta põrandale, et saaks paberid. Tunneme niisuguseid lakub kas või jalataldu etc karjäärisolist. Äkki ta märkab põrandal traksi nööpi. Ülemus surus kätt ja nii vist lõppeski lugu. Eks ei, pugeja väljus, ent veidi aja pärast on talle uuesti asja ülemuse juurde. Ta läheb, et nööpi lauanurgale joone. Ta ütleb. Ma panin nööbilauanurgale, kas märkasite Polnud? Vastab ülemus. Priima pugeja läheb tualettruumi ja lõikab oma pükste küljest Traxileebi. See oli juba ohvrimeelsus, sest nüüd jäi tali igale traksiharule ainult üks nööp. Nüüd vaatab ülemus, ülese, ütleb. Milleks te mulle neid traksi, nööp vedasite makanal, pükstel rihma. Vabandage, ma mõtlesin lauset, pugeja kummardab veel sügavamalt. Seejuures kukub tal tagumiste tassiharude küljest põrandale, viimne need. Just siis ütleb ülemus, palun viige see kirjeldussekretärile tagasi, ma ei vaja seda Ena. Pugeja laskis käed pükste küljest lahti ja hakkas kirjutusmasinaga minema kuid just avatud ukse kohal langesid säärekatted rebadele. Edanegi ülemus tagantpoolt ja kolleegide eestpoolt ja usuks. Kõik pidid end lükki naernud. Kas pole naljakas? Aga sai naeralli, pole põhjust. Ei leia selles loos nalja raasugi. Madratsi nööbil kaotasin, kuid püksid pole ju üldse mul vajunud seal selgel aim. Vabanda, ma tõesti ei teadnud, et see juhtus teie asutused ja sinuga mulle räägiti. Räägitakse paljugi, kuid fakte tuleb kontrollida. Ja üldse sina just oledki kõige suurem pugeja ma, ma ei saa aru. Poed sellega, et pugejaid. 100 aastat pole näinud tõepoolest ja ja nüüd korraga selline juhuslik kohtumine siin tubakakioski ees. Muide ma ei salli neid kioskeid, sest olen loobunud. Kuule, mis ma näen, soostad sigarette, ostan, mis siis loll oled või? Surma eest maksad raha. Meil on inimese keskmiseks elueaks 70 aastat, kuid sina, Tõnger, vähemalt 20 aastat vanem mees täies elujõus, tulvil tööindu ja sooritab enesetapu. Kas sul endast all ei hakka, mis sa nüüd nii? Ma ju ei jäänud jäänud, tahad öelda, et sa ju palju ei suitseta ka minul algesseni algul kolm paberossi päevassis 10, hiljem 20. Lõpuks tirisin suitsuga, öösel magamiseks ei jätkunud aega. Suitsetamise norm tuli täita. Kuuplaani ületasid mitmekordselt. Vahel harva siiski tukastusin ja kohe põletasin madrats sisse augu. Kolm korda kandsid mind pritsimehed voodist välja, neli korda viidi kiirabiga haiglasse nikotiinimürgitus. Aga siis? Päevapealt jätsin maha, kust tuli söögiisu ja vaata, kui suur kõht mul praegu on. Ja kõhtuaalne sul paradiis, Egallutaja koorem. Kuid mis puutub minusse, siis mina juurde tean, tean, tahad öelda, et sina oled juba loomu poolest siuke kõhn vale puha. Nikut impurebsin nagu madu-uss toob verevaesust, hävitab su kopsu maksa, mao mõju põiele tekitab kollatõbe. Silmavalged ongi sul nägreemikad? Jäta maha, viskas rämps üle parda ja sul tekib lõua alla samasugune Kahekordne lott nagu minul ja muidugi suurepärane, näib tublisti soliidsem. Kuid minul ei maksaks suitsetamisvastast propagandat teha, sest Sul on raudne terviseks eksiid veenes. Mõne aasta pärast on sinust järele ainult tubakalõhnaline skelett. Vaata ennast peeglist, seisad juba praegu ühe jalaga hauas, kas sa ka tead, et üksainus piisk nikotiini võib surmata tuvi tuvituideks, kuid mina ju ei. Ah et sina ei ole ju tuvi, asjate lootus, ka suurematki elukad murrab maha. Õpetaja elevant sigarit tõmbama ja mõne aasta pärast on ta nii kokku kuivanud, et võib paigutada oma kirjutuslauale iluasjana. Kannibalid lõikasid vanasti maha inimpäid ja suitsutasid neid, kuni kolb kuivas rusika suuruseks. Ei pakuks sulle lõbu ringi joosta, sellise kolbaga oma tiik peene kaela otsas koos kolvaga kuivab kokku ka aju ajumahust aga oleneb inimese mõtlemisvõime, ma mõtlen, et jah praegu sa veel mõtled, aga hiljem juba tuleb teistel sinu eest mõtelda. Käid tühjade silmadega ringi nagu kuutõbine. Oled üleliigne putukas maakerale hirmus mees. Või võtame asja kas või Eesti eetilisest küljest ise kosmosesajandi inimene, kuid ajab suitsutossu suust välja nagu mingi labane korsten. Hambad muutuvad tubakast mustaks, sõrmid kollaseks. Näe vaata näiteks toda noort ema seal tänavanurgal. Ta kaotaks poole oma võlust, kui ta imiku asemel hoiaks käes sigareid. Luba ometi mind ka rääkida? Ma ei suitseta. Ostsin sigarette just tollele noorele emale. Ta on juba kaks aastat minu naine. Soovin õnne. Kuule nällex, närleksegi mustaks, pakun sigaret, ole lahke. Ainult ainult paar mahvi. Nojah, kohe kohe nagu teine tunni. Muuseas, millal sa suitsetamise maha jätsid? Kolm päeva tagasi. Suits läksingi, kõrisse pole enam harjunud. Näed nüüd, kui vastik see on. Kriisis, tervita minu poolt oma naist ja räägi talle täpselt sedasama, mis ma enne sinule rääkisin. Vabandage, mul on üks ratsionaliseerimisettepanek dialoogi, muu pärast siia ei tulda, aga see on vägagi või ettepanek. Mis tähendab väga kiire, see tuleb kohe praktikasse juurutada, on viinud, tahavadki ja kõigil ongi, aga mul on just talveperioodile ratsionaliseerimisettepanek, julgen ütelda, et isegi südatalveperioodil ettepanek. Ta hõlmab just täpsemalt esimest kvartalit asja juurde. Konkreetsemalt nii, praegu on meil külmaks hetkel, eks ole, valitseb liuelda pakase kampaania. Aga korterites on soe, hubane tänu meie keskküttealal töötajate hoolele ja armastusele. Soe ja hubane, aga juhtub ka seda, et külm, lööd keskkütteradiaatori lõhki ja juhtub o ja siis on külm ja kõle ja meie huvastes kodudes valitseb samuti külmatsükkel nii öelda pakase kampaania on veel üksikuid puudusi, keskküttekatlakütja osas esineb veel, aga minul on ettepanek, kuidas nendest puudustest paugupealt lahti saada? No see on ratsionaliseerimisettepanek külma kaotamiseks korterites ehk lühidalt soojarats. Konkreetsemalt mida tuleb teha selle pahe vastu võitlemiseks tuleb ehitada ahi. Kuidas sellesse korterisse, kus külm on radiaatori lõhki löönud, tuleb ehitada ahi? Andke andeks, ei saa aru, kuhu jääb siis keskküte ikkagi progress, ta ei kao kuhugi, ta jääb aga ahju, eitame ikkagi nii-öelda profülaktika pärast. Nõus, nõus, kuid lõhki läinud, radiaator peab ikkagi kaera parandamas selgesti. Radiaatori parandame ära ja ehitame paralleelselt ahju, et külm radiaatorit enam kunagi lõhki lööks. Selge. Selge küll, aga ma mõtlen, siin ei ole enam midagi mõelda sooja, ratse kõik ma siiski mõtlen. Mis te arvate sellest, kui ahjud paigaldada korteritesse keskkütteradiaatoritega koos siis ei juhtu kunagi, et külm radiaatorid lõhki lööb. Selge. Seda nimetatakse jooksvaks profülaktikaks ja see on julge ja loov lähenemine asjale. Järgneval. Mis ettepanek, Dillon, ratsionaliseerimisettepanek muidugi, muidugi. Mis seal alt, see on ratsionaliseerimisettepanek psühholoogiliselt alalt, psühholoogiliselt alalt. Pakub huvi. Mis ettepaneku te teete, see on ettepanek ebaviisakuse vastu, ehk lühidalt viisakuse rats. Konkreetsemalt, palun. Nii. Teen ettepaneku bussidest ja trammidest kõik istmed välja monteerida. Kuidas bussidest ja trammidest tulevad kõik istmed välja monteerida? Ei saa aru, istmed maa monteerida, a nüüd on selge. Aga kas ei ole ebakultuurne? Ei, sugugi mitte. Hoopis vastupidi, kultuurne, ühelgi mehel ei tarvitseks enam daamidele istet pakkuda. Kõik seisaksid ja tunneksid ühtemoodi rõõmu viisakusest. Mul hakkab juba teie ettepaneku ratsionaalne tuum, selginema looja. Hiilgav, eks ole, solvab kõiki, kaob sugudevaheline igade vaheline sõit, viisakas, võidab kõik. Kujutage ette, kuidas siiani noored terved poisid, keda mõnikord lõngusteks on defineeritud, pidid bussi või trammiistmel viisakusetuse käes vaevlema, mõnd vanaeite-taati seismas nähes õige. Aga praktikas, kas olete seda praktikas proovinud just praktikast, lähtubki? Enda kogemuste najal. Ma olen nimelt viisakas inimene. Just seda ma olen. Ja sõites kord oma naisega bussis, pakkusin istet ühele vana idekesele. Liigutav, eks ole. Aga enne, kui eideke sai istuda, maandus minu kohal üks vabandust. Noorevõitu nolk. Ma ei lasknud end häirida, olen tagasihoidlik loomu poolest kuid kui see noormees hakkas lisaks ka, andke andeks väljenduse pärast minu naisega kurameerima, siis siis mõtlesite välja selle viisakuse rats? Ei, sugugi mitte nii selle, ma töötasin välja lähtudes oma loomupärasest viisakas suhtumisest kaaskannatajatesse. See tähendab vabandust kaaskodanikesse. Et bussiste võib saada ka platvormiks. Taolistele lähenemisintsidentsidele on ainult kõrvalprodukt, mis minu ettepaneku õigsust veelgi kinnitab. Niisiis viisorkusele ja kõikidest bussidest trammidest istmed välja monteerida, see tähendab maha monteerida täpselt ja kultuur, meie selles elulõigus on päästetud. Ainult Me peame kiirustama. Kuuldavasti lähemal ajal kavas Tallinnasse rajada 0,25 kilomeetrit trollibussiteed. Arvan, et seda peaks juba algjärgus juurutama. Ilma istmete tase tähendab püstijala trollibussid. Selle kasuks räägivad ka Andrea püstijalapaarid ja nii edasi. Väga kultuursed kaubandusettevõtted just nii et minu ettepanek, nagu need vastab kaasaja nõuetele. Olete teinud tähelepanuväärse ettepaneku. Soovin teile õnne töös ja edu isiklikus elus. Tänan teid väga. Ma ei säästa jõudu uute, veelgi paremate ratsionaliseerimisettepanekute tegemiseks. Oletame, et see on leetlaul number üks ja seda ta ka tegelikult olnud. Kuulake ja veenduge. Hoogne reibas, rõõmus, kaasakiskuv rütmikas ja tuju tekitav meloodia. Seda kuulates kaob väsimus. Seda laulu hakkavad kindlasti laulma kõik noored, keskealised, jaga vanad. Ühesõnaga kõik, kes peavad kalliks noorusliku elurütmi. Hetk tagasi kuulasime uue lauluviisi instrumentaalettekandes nüüd aga sama kuus laulus solistiga. Kritiseerijad ütlevad ei vaja kommentaare, hoogne, ergas, optimistlik tervik. Kõigile on selge, et tegemist on mitte tavalise lauluga, vaid lööklauluga. Seda lauldakse neid igal pool igal ajal igas kohas kodus tööl ja puhkehetkel lauldakse ja lauldakse, kuulatakse ja kuulatakse. Ning mõne aja möödudes tunduda, et midagi oleks muutunud. Kuigi tegemist on sama nüüd lauluga. Võib-olla ainult tundub see nii. Kuid kuulakem koos. See oli sama laulu 50. ettekanne todasama laul 100 viiekümnendat korda. No. Nii kenasti mäel hädalisi nii rõõmsalt käsikäes. Meil möödub. Ja sama need laul number üks 200 viiekümnendat korda. Ena stiini. Hellä merele eheda sininini rõõmsalt käsikäes meil rõve. Oo jaa ei kaugnim olla saa. Siis ka. Armastus, mis e k on? Mees ei, k. Arvan, et kommentaarid on liigsed.