Tere puud on viimaseid nädalaid lehtedes ja nüüd on küll nii, et kell vili on võtmata, seal vili võtmata ka jääb ja viimane aeg on ka sel aastal seenele minna. Aga enne, kui kummikud jalga tõmbataja korvi kätte võtate, tõmbame veidi hinge, sest rahva teenida. Täna oleme koosseisus Sulev Vedler Eesti ekspressist ja Peeter Helme ja Mirko ojakivi vikerraadiost VTA. Tere Sulev. Tere. Tere. Alustame valimistest, sest eelmistel eelmisel nädalal sai meie saateaeg otsa just siis, kui hakkasime kohalike omavalitsuste volikogude valimistest rääkima. Aga võib-olla ongi aeg täna pikemalt sellel teemal peatuda õigem, sest kohalike valimiste tipphetked on ikka sellel ja järgmisel nädalal, sest vaadates valimistoimingute kuupäev ja siis praegu on käimas e- ja eelhääletamine muuseas eel hääletada saab praegu vaid maakonnakeskustes ja tuleval nädalal algab siis eelhääletus ka kodukohajärgses valimisjaoskonnas. Aga teate, Peter ja Sulev juba iga 10. valija tegelikult on oma valiku nendel valimistel teinud, sest kui vaadata seda eile õhtul kella kaheksa seisuga oli kohalike omavalitsuste volikogude valimisel üle Eesti maakonnakeskustes hääletanud 13564 ja interneti teel oli oma hääle andnud 47864 valijad, siis see tähendab, et kokku on oma valiku teinud seal 61000, et 428 inimest ja kui see valimisaktiivsus on seal traditsiooniline kusagil 60 protsendi peal, siis on 10 protsenti inimestest juba oma hääle andnud. Tervist, mina lähen, sule tean, kui ma vaatan siin statistikat, mida saadab ajakirjanikele igal õhtul meie valimisteenistus, siis sealt tuleb tõesti välja, et võrreldes eelmise korraga 2013. aasta valimistega see oli teise päeva lõpuks läheb poolteist korda rohkem inimesi valimas käinud jämedalt võttes siis seekord on, ütleme natuke üle 61000 ja siis eelmine kord oli 42000, ütleme selleks ajaks 43000. Jah, seal hommikul ma raadiouudistes kuulsin ka, et võrreldi riigikogu valimistega, kus küll valijaid või hääleõiguslikke inimesi on vähem, sest kohalike omavalitsuste volikogusid saavad valida ka siis halli passi omanikud ja kõik teised Eestis viibivad, et ka mittekodanikud siis riigikogu valimistel, see ring on natukene teistsugune, aga teate, mis veel kõige põnevam on nüüd 48000 inimest, kes on praeguseks e-hääle andnud, nemad saavad veel kuni kolmapäeva õhtuni oma häält ka muuta, seega poliitikutel ikkagi maksab järgnevatel päevadel pingutada ja pingutada selle nimel, et keegi, kes neile on juba hääle andnud, ümber ei mõtle. Peetneri Sulev, teie olete juba hääletamas käinud? Ei ole meestele, saate alguses siin arutasime, et kumbki meist ei ole isegi vaadanud, kes meie koduringkonnas kandideerib ja meiega isegi otsustanud, kelle poolt hääletada. Aga mis puudutab poliitikuid, et tegevus siis, no mida nad nii väga teha saavad, ma vaatasin ka tänaseid ajalehti, kus suured reklaamid sees, erinevad tegelased tutvustavad oma programme nalja pärast, üritasin paari lugeda, aga siis sain aru, et see on täielik ajaraisk. Inimesed ei lähe nendele valimistele valima programme, vaid eriti kohalikel valimistel valitakse kedagi tuttavat, kedagi, kes on muidu sümpaatne. Ma arvan, et poliitikutel ei anna siin väga palju midagi ära teha. Ma olen Peetriga selles mõttes nõus, et need valikud käivad kuidagi teist rada pidi aga seda enda peal lihtsalt ära tuvastanud. Aga mis näitavad need kaks päeva, Nad ütlevad seda, teie hääletamine on ikkagi popsult sõltumata sellest, et meil oli siin hiljuti suuremat sorti skandaal ID-kaardiga. Ja noh, tookord räägitakse ID-kaarti võltsima ID-kaardi abil, siis ütleme valimistulemuste võltsimises, et kas e-valimised on väga turvalised, mingit sellist massilist võltsimist küll tõesti ei ole oodata, kuna see on väga kallis selgus. Aga kui keegi suudaks näiteks ühe häälegi kas või kuidagi kuidagi valel teel saada, siis võib küll tekkida võimalus valimistulemusi vaidlustada ja mõnes kohas võib-olla isegi tühistada nad seal oleks nagu see ohukoht olemas jätkuvalt. Aga nagu näha, rahvas, selles seda ei karda. Ma arvan, et ma segane, muuseas hääle Iidee karjaabiga. Ma vaatasin, kusjuures sotsiaalmeedias poliitikud viskavad väga ohtralt nalja just sellel teemal, et kui see e-hääletamine pihta hakkas ja inimesed seal teadsid, et minul on juba e-hääletatud, siis poliitikutes kirjutasid kohe vastu aitäh, sain häälega ja siis sellised vähem huumori või kesisema huumorisoonega inimesed hakkasid kohe pahandama, et sellistel teemadel üleüldse ei tohi nalja visata, et paljud inimesed võtavad seda väga tõsiselt ja, ja välismaal. Jätab see meist ikka väga sellise kummalise mulje, et, et me muretseme oma e-hääletamise pärast ja see mulle tundub, et on ju hea, sest kui me ei muretseks, siis võib-olla need mõjud oleks hoopis teistsugused. Nojaa, aga see on ikkagi valimised on Eesti inimestele, mitte välismaalastele, et vabandust, see on kohalike elu, see, kuidas see välja paistab, et mulle meeldis ka üks nali millelegi, Meelis Atonen, ta tegi. Viskas nalja selle üle, et Keskerakond siin kiidab tasuta transporti, et sellega siis pakub, paistame meie silma, ta ütles, et ka Tallinna linn, kus tasuta õlut, siis nüüd paistab silma ja ma olen sellega täiesti nõus. Muuseas see oleks päris popp. Aga noh, keegi ei hakka seda tegema. Muuseas, ma mõtlen siin nendele debattidele, mis on rihitud kõik, vähemasti Tallinna linna puhul järgmise nädala teise poolde, et seal kanal kaks teeb neljapäeva õhtul suure debatti, aga vikerraadio teeb siin neljapäeva lõuna ajal suure debatti ja ETV-s on poliitikud oodatud järgmise laupäeva õhtule. Selleks hetkeks on ju pool eesti inimestest oma valiku teinud ja et mäng käib, ütleme selle alles jäänud poole peale, ainult. Selles mõttes võiks tõesti nagu neid debatte varem teha, kui keegi viitsib neid jälgida, siis nendele inimestele oleks nad kasulikud, kui nad oleksid juba ära toimunud. Teistpidi jällegi need debatid jälle jällegi aktiviseerib neid inimesi, kes võib-olla ei ole kavatsenudki valimistele minna, neile tuletatakse meelde, et näete siin mõne päeva pärast isegi homme on teil valimised ja palun minge sinna koha peale jaoskonda, valige, et osa inimesi jällegi aktiviseerub selle peale. Nojah, vikerraadio on vähemasti Pärnu ja Tartu inimesed juba debatti lainele viinud ja need debatid on peetud, aga ma ei tea, mis teie arvate, kui lugeda programme ja kui kuulata debate. Muuseas, tänases LP-s kirjanik Andrus Kivirähk seda teha ei soovita, ta ütleb, et lugege selle asemel parem raamatuid, et seal minevikku suur kangelastest ja tehke valik kiiresti ära, sest juba šveikist on teada-tuntud see, et ega seda vana lehma pole mõtet kaua keeta, ega ta sellest pehmemaks ei lähe, et mis teie arvate, et kas programmide lugemisest ja debattide kuulamisest võiks siiski abi olla? Mille jaoks abi olla, see kindlasti aitab olla parem inimene, sest et vaadates kõiki neid debatti ja kõiki neid ilusaid ja häid ideid ja mõeldes selle peale, et neid tihti propageerivad inimesed, kes ise nii ilusad ja head ei ole, siis paneb see kindlasti ka iseenda hinge peale mõtlema. Aga võib-olla see, et need debatid toimuvad nii hilja, äkki see lihtsalt ongi selline teatav õppetund ka meile kõigile muutel ajakirjandusele, et ühiskond on siiski muutunud kiiremini, kui me seda ootasime ja e-hääletus on saanud palju populaarsemaks, kui keegi sellega tõesti arvestada võistlejate, ehk järgmistel valimistel osatakse siis kiiremini reageerida. Nende programmide puhul on see muidugi kihvt, kui kui keegi vaataks särgiga, kas neid eelmisi lubadusi on täidetud, et noh, Tallinna linna puhul on hästi lihtne tavaliselt ja saab öelda, et me olime koalitsioonis, ei saanud lihtsalt kõiki oma programmilisi lubadusi täita, aga Tallinna linnas seda ei ole, Keskerakond on raudselt nagu seda linna juhtinud, et kas eelmise korra kõik lubadused on siis täidetud, ei ole. Aga sellel aastal, kui me vaatame, siis noh, nüüd neid lähemalt Tallinna programme, siis on selge, et jõuluvana tuleb sellel aastal oktoobris, eks hakkab inimestele kingitusi jagama kõik parteid, sisulised, lubad midagi tasuta teha. Tegus, tallini, tegus Edgar, augu täiteks lubab tasuta prügivedu ja Reformierakond. Tasuta lasteaiatasu ja keskerakonnal on ikka see tasuta transport, et nad tegelikult tasuta asju ei ole olemas, keegi maksab nüüd ikkagi mõne teise teenuse kaudu kinni. Mitte keegi, vaid meie, kõik meie kõik ja ma ise olude sunnil, kuna ma nädala alguses koos art Mülleriga Vikerraadios juhtisin Pärnu debatiga ja, ja neljapäeval Tartu debatti lugesin läbi ka kõik Tartu ja Pärnu programmid ja vot see on põnev, see on selles mõttes põnev, et neid tasuta asju tõesti lubatakse ja kusjuures ega seal vahet ei ole, kas luba jaoks on parempoolne või vasakpoolne erakond, et kui asi puudutab munitsipaal Paal lubadusi ja kui asi on selles, et tuleb kuidagi selles konkurentsis püsida, siis ka parempoolsed erakonnad lubavad siin igasuguseid asju, et seal Pärnus kas või Mart Helme ütles ära, et ka tema on selle poolt, et eakad inimesed saaks elukalliduse kompensatsiooni ja, ja tundub, et poliitikud ikkagi tahavad väga-väga olla jõuluvana ametis. Jõulude ajal, ma arvan, et on neil selline südametegevus, kui nad ikkagi selle punase punase mantli selga panevad ja mööda linna käivad, aga et nüüd siis ka valimiste ajal niimoodi, aga ega seal vist midagi uut ei ole ka. Ja jällegi kõik sõltub eksju, ka sellest, kus kohas parajasti poliitik tegutseb. Reformierakonna programmi paaris kaasat toksisin lihtsalt otsingusse sisse sõna keel. Tallinnas käib jutt eestikeelsest haridusest. Seller lause Eesti haridussüsteem on eestikeelne, alates lasteaiast. Tartus, lubako partei, paneme rõhku eesti keele õppimise võimalustele. Muukeelsetel lastel peab olema võimalik omandada eesti keel juba lasteaias. Nüüd kuskohas on kõige rohkem neid venelaste kontsentratsioon Narvas? Kas seal oli sõna keel? Nende programmis sees? Ei olnud. Vaatasin Kohtla järve oma. Jah, kõik sõltub, kusjuures Keskerakond on selle lahendanud Tartus väga põnevalt selle keeleküsimuse, et mitte rõhutada, et seisame venekeelsete koolide eest Tartus, neid on kaks. Ja selle asemel öeldakse, et toetame siis muukeelsete keeleõpet. Lapsel peab olema võimalus õppida emakeeles. No minu küsimus kohe, et Tartus on siin viimaste rahvaloenduse andmete kohaselt üle 1000 soomlase üle 500 sakslased, kas tõesti nendele hakatakse gaasis saksakeelseid ja soomekeelseid koole siia Tartusse rajama, et selliseid küsimusi tegelikult programme lugedes tekib küll ja rohkemgi veel, aga mis puudutab seda valimislubaduste täitmist, sa? Sulev võtsid Tallinna jutuks, et Tartu programmi puhul ka, et ma võtsin ka neli aastat vana Reformierakonna programmi ette ja ja vaatad see lubadus täitmata, lubadus täitmata, et kui näiteks nelja aasta eest toonane Tartu linnapea Urmas Kruuse lubas selgelt, et nelja aasta jooksul põhikoolid saavad korda, siis praegu on Reformierakond oma valimisprogrammi kirjutanud, et koolid tehakse korda 12 aasta jooksul, et huvitav, kas nelja aasta jooksul tõesti need koolid siis lagunesid niivõrd ära, et et tuleb kolm korda rohkem aega varuda veel kokku, siis ma ei tea, 12 pluss neli, see on juba 16 aastat. No siis need valimised on muidugi selles mõttes ka tähelepanuväärsed. Et meil toimub samal ajal haldusreform, et meil tekivad ka täiesti erinevad haldusüksusele paljud vallad liituvad, et meil tekib endise maakonnas Saaremaa valdu terve Hiiumaa vald. Pärnu linnas mingi hiigelsuur üksus, saue vald Tallinna külje alla tekib, kus on ka üle 20000 elanikuga. Kas ka see on tähelepanuväärne, aga, aga nemad on jäänud nagu suurest pildist üldse kõrvale kuigi need üksused on juba päris suured, kõige väiksem, muuseas Ruhnu vald, 147 inimest vaatasin järgi. Seal kandideerib 12 inimest, sisuliselt kaheksa protsenti elanikkonnast, osaleb kandidaatidena. Samas, ma arvan, et nende valimiste nii-öelda põhiteema, kui üle-eestiliselt rääkida ongi haldusreform, see on miski, mis jääb Eesti elu mõjutama väga pikaks ajaks. Kõik küsimused selle kohta, et kas kuskil on tasuta transport või koolid, tehakse korda, on miski, mis nelja aasta pärast on kõigil meelest läinud. Peeterse sõnastasid praegu väga olulise teema, aga ma tahaks kohe kiuslikult küsida, et keele jaoks selline põhiteema on, et ma saan aru, et see on päriselt, on põhiteema. Aga kui palju meile poliitikud sellest räägivad? Kui palju ajakirjandus kirjutab, ajakirjandus kirjutab külla siin kasvõi sellel nädalal tulid lõplikud riigikohtu lahendid seal mõningate siis haldusreformitoimingute peale, aga et sa ütlesid just, et nende valimiste põhiteema on haldusreform? Kas ka päriselt? Kui mõtlesin teema on, siis ma ei pea mitte silmas seda, et kuidas see kuskil programmides kajastub, vaid see on miski, mis muudab meie elu lihtsalt. No vaata, asi on selles, et Tallinna linnaga ühine, mitte ükski üksus, nojah, sellepärast olge sellest vähem räägitud, kui oleks Viimsi näiteks Harku vald, saue vald ühinenud Tallinna linnaga, küll me räägiksime sellest ühinemisest meeletult. Aga kuna seda ei juhtunud, siis ongi asi klaar. Samuti puudutab see ikkagi mitmesaja 1000 inimese elu ja väga oluline küsimus on ju see ka, et väga võimalik, et see hakkab puudutama seda, kuidas Eestis tulevikus presidenti valitakse. Ja presidendivalimiste juurde me jõuame veel tulla, muuseas näiteks Pärnust saab haldusterritooriumilt maa-ala mõttes suurem linn kui New York. See on päris põnev fakt. Esimeseks nad on ka suurem kui Tallinnas. Teate, ma ei küsi, kelle poolt hääletada, aga kas te oskate mõne printsiibi ka sõnastada, mille, mille alusel see valik teha, et kas on mingisugune selline universaalne kriteerium? Kui ikka inimene tahab valima minna ja, ja väga head mõtet ei ole, et lihtsalt ongi need programmid ja, ja reklaamid ja debatid pea segi ajanud, siis on teil mõni hea nõuanne. Üldiselt peaks aitama mõista sest südametunnistusest, aga olen kohanud ka juhust, kus on selline. Juhuslike arvude generaatori järgi on valitud, olen seda oma silmaga näinud, no mina olen siiski kohalikel valimistel väga sageli valinud lihtsalt tuttavaid, aga ma saan aru, et näiteks Ruhnu valla elanikele ei saa seda printsiipi. Huvitav tuttavad ongi, kelle vahel valida tuleb, võib-olla kõige suurem tuttav oli kõige suurem sõber? Ma arvan, eks ta paljuski just kohalikel valimistel niimoodi käib, et valitakse koolivendi, klassivendi majanaabreid. Et see ongi see kohalik poliitika, et siin nagu sellist. Nojah, samas jällegi vaadates suur suurmeistrit häältesaake, et seal, kes saab üle 20000, kes saab üle 5000, et nii palju majanaabreid koolikaaslasi on raske leida, muidugi. Nojah, ja nüüd ongi küsimus, et kes saab selle valimiste staariks, et nad tõenäoliselt on selleks Mihhail Kõlvart, tema saab siis ütleme, Edgar Savisaare ja Yana Toome selliseks mantlipärijaks. Vähemalt vähemalt nii, ma arvan Tallinna puhul küll jah, nende valimiste, ütleme selline tehnoloogiline pool on see, et, et mis saab Keskerakonnast ja kellest saab Edgar Savisaare mantlipärija, et selles suhtes ma olen nõus. Aga teate, üks huvitav detail hakkas mulle veel silma, et mul on väga kahju, et Aivar Hundimägi äripäevast pole meil täna stuudios, sest hirmsasti tahaks teada, kuidas majandusleht on jõudnud aastakümnetega läbida teekonna, mille lõpus on siis välja antud valimissoovitus valida sotse, et mulle muuseas meenus veel, et mõni kuu tagasi Äripäev kirjutas oma juhtkirjas sellise mõttekäigu, et Reformierakonna liidrite flirt EKREga võib käia järgmiste riigikogu valimiste perspektiivi silmas pidades, kuid Kamon korraldada praegusele valitsusele kiire lõppmäng Reformierakond suudaks koos IRL-i, EKRE ja vabaerakonnaga luua luua vähemalt järgmiste riigikogu valimisteni elujõulise valitsusliidu ning Keskerakond koos sotsidega opositsiooni saata, et veel mõne kuu eest Äripäev kutsus siis Ekrega ja Reformierakonnaga ja vabaerakonna ja IRL-iga koalitsiooni ellu. Ja siis nüüd jagab valijatele selliseid valimissoovitusi, et see on nagu selles mõttes huvitav teema, et Äripäev on muidugi ka ainukene väljaanne, kes on aastast aastasse proovinud seda valimissoovitust jälgida, aga see näitab pigem minu jaoks seda olukorda, kuivõrd huvitavasse seisu. Eesti poliitika on jõudnud, et majanduslehel pole enam kedagi valida. Noh, teistpidi, selle majanduslehe valikud on ka valimiste kaupa kõikunud, et kord nad on igal pool korraldanud, teisel pole valinud millegipärast sotsid. Et öeldes, et see on väärtuspõhine teiste teiste parteide või valimisliitude programme lugedes leiad sa ka igasugu väärtuspõhiseid asja. Muidugi siin ongi natukene keeruliseks läinud, sellepärast et hästi palju on nendel valimistel selliseid loosungeid, mis ei puuduta absoluutselt kohalikel, kui neid on isegi vaat et need domineerivad. Ma vaatan siin praegu laua peal on meil stuudios Eesti Päevaleht, kus on näitaja EKRE le punast on sotside reklaam, eks ja, ja seal on ära toodud 10 EKRE tõde, nendest ainult üks puudutab kohalikke valimisi. Mart Helme ütleb, et meie juhitavates omavalitsustes ei antaks kindlasti geidele marssidekse paraadideks luba. Ülejäänud tülitavad absoluutselt kõike muud peale kohalike valimisse. See on võib-olla jah, oluline tähelepanek üldse põhimõtteliselt kõigi erakondade kohta ka nendes küsimustes, mis me enne rääkisime näiteks seesama keeleküsimusele. Väga sageli räägitakse asju, mis peaksid olema tõesti Toompea otsas. Noh, või siis selle tegusa Tallinna lubadus, kus ta räägib, et hallide passide poliitika tuleks lõpetada, et see ei ole absoluutselt kohalike valimiste teema. Kõigele lisaks valimisliidud ei osale meil riigikogu valimistel, et näed, sa ei saa ka selles kontekstis seda lubadust andes. Mõttetu jura. Sealt välja ajada ja nii, aga jõudu ja jaksu jääb valijatele soovida, sest ega neid keerulisi valikuid on siin ja seal piirkondades küll ja küll näiteks vanad, Järvakandi valla elanikud saavad valida kahe nimekirja vahel. Tegemist on siis noh, ütleme ühe valimisringkonnaga ja seal on kaks erakonda ainult kandideerimas selles ringkonnas erakond ja EKRE. Et päris huvitavaid valikuid tuleb langetada nendel valimistel, aga siis Tulen Ruhnu juurde tagasi, seal on muuseas üks valimisnimekiri 10 inimest ja kaks üksikkandidaati. Vähemasti valik, siis on vähemasti valik. Valik on võta või jäta. Aga mai tea. Kas. See on nagu teadlik meedia valik, et nädal enne valimisi keegi reitinguid ei ole tellinud, et tegelikult ju tahaks näha, et näiteks ka Tallinna Tartu linna puhul või, või mis see teie eelinfo ütleb, et kas järgmisel nädalal näeme veel mingeid reitinguid, ma tean, erakonnad on küll tellinud, aga vot see on selline nagu suur sõjasaladus, mida keegi väga avaldada ei taha, et mis näitavad viimased reitingud. Ma ei tea, ainult reitingud on jube kallid, nad töötavad ainult suuremate kohtade puhul, väiksemate kohtade puhul lihtsalt ei ole mingit mõtet neid tellida, sageli ju seal erakonnad ei olegi oma nimel, vaid nad tegutsevad valimisliitude kaudu. Nad nende tellimine on üleriiklikul tasemel, oleks mõttekas, aga muidugi tellitakse. No teine asi on see ka, et kui tõesti nii paljud on juba ära valinud ja ilmselt lähipäevadel valivad veel siis tekib küsimus, et kas need reitingud on üldse õigustatud, sest nad võivad ise hakata juba toimuvat protsessi mõjutama? Nojah, on riike, kus on arvamusküsitluste avaldamine valimiseelsel nädalal keelatud, aga Eesti Eesti nende riikide hulka ei kuulu. Aga head valikute eile ja ka valimata jätmine on valik. Ma arvan, et võiks pigem kutsuda inimesi ikkagi demokraatlikus protsessis osalema. Aga kui nüüd kuidagi suurejooneliselt järgmine teema sisse juhatada, siis noh, see, mida ei suutnud ja sellega sai hakkama ajakirjandus, et kui ekre punnitas ja punnitas, mõtles igasuguseid skeeme välja, kuidas oma keskne teema enne valimisi taas inimesteni viia algatati ju siis hiljuti kooseluseadusega istumise seadus. Võeti appi, kalender loeti nädalat kokku, et enne valimisi ikkagi parlament peaks ütlema, kuidas magamistubades siis asjad tohivad käia. Oot, see ei olnud päris nii seal täiesti vastupidi, selles mõttes ma olin väga tige, kui ma lugesin tänast postimehest, kus aetakse täielikku jama kus öeldakse seda väikesi kõik Sigrid Kõivu looke, 11. käsk peapiiskopile kus öeldakse, et see kre PR trikk pildile pääsemiseks ei ole, see on teiste erakondade totaalne ja kaalutletud ja valesti kaalutletud ämbrisse astumine, selle asja oleks võinud juba suvel või kevadel ära lahendada, aga selle asemel venitati sellega nii kaua, kuni EKRE nägi enda šanssi, nii et niipidi käisid need asjad nii, aga nüüd on siiski jah, Eesti ajakirjandus selle teema suutnud kilbile tõsta, tehakse saateid. Eilses Päevalehes ma vaatasin näiteks oli kooselu seadusest või siis ristikoguduse, et ajast kirjutavaid lugusid kaks korda rohkem kui kohalike omavalitsuste valimise teemalisi lugusid. Postimehes oli kolmandiku võrra rohkem kooseluseaduse ja ristiõpetajateemalisi Tiigi koguduse õpetajateemalisi lugusid, et kuhu ma jõuda tahan, et sinna et poliitikud võivad plaanida ja ka avaldada, ma siiski, Peeter, arvan, et kalender võeti appi, aga, aga et kuulu järgi, siis neljapäeval kooseluseaduse tühistamise seaduse arutelu riigikogus vist ikkagi ajapuudusel ei jõua alata, sellepärast et plaanis on parlamendil arutada Ida-Virumaa tulevikku puudutavad ja, ja see talu pidid olema pikk ja põhjalik. No ükskõik ikkagi, et on nagu väga selge, et kogu selle plaaniga seda eelnõud, kas siis mitte üldse suurde saali lasta seal mitte arutada või põhja lasta või, või lasta see põhja võimalikult hilja. See on igatahes selgelt valearvestus EKRE vastu, ma olen täiesti veendunud, et ükskõik, mis seal toimub, on see pigem EKRE huvides kui nende vastastel. Huvides pole vahet, kas arutelu toimub tegelikult Ennovali. Mis sest jällegi ei ole nende valimiste teema, aga see on ka miski, mille kõik meelsasti ära unustanud. Siin ongi tegelikult see probleem, et viis parlamendierakonda kartsid kardava siiani, et ekre tahtis nendest teha teema, see kuidagi üritati vaiba alla ära peita, et siis valimiste järgselt kuidagi see vaip kiiresti ütleme üles korraks tõmmata ja sealt see vaiba alt see teema ära võtta ja nüüd on küsimus selles poliittehnoloogias, et mis sellega teha, et siis kas esimest lugemist mitte lõpetada ehk siis eelnõu välja hääletada menetlusest või siis esimene lugemine lõpetada ja siis sotsiaaldemokraatide olulise vastuseisu tõttu. Ma arvan, et arvestades sotsiaaldemokraatide rolliga koalitsioonis see eelnõu suudetaks panna väga pikaks ajaks kusagile õiguskomisjoni marineerima ja oma parimaid aegu ootama, et siis millal, millal kellelgil teisel kui EKRE poliitiliselt kasulikum see teema kilbile tõsta? No see, et see teema jääb kuidagi venima ja vinduma nii sotsiaaldemokraatide kui EKRE huvides, sest siis nad saavad mõnuga teineteist tampida sel teemal ja see on üks selline tore tore asi, mis võimaldab alati poliitiliselt mingit kisa üles tõsta, midagi ega kedagi see ei mõjunud. Ta aga erutab väga paljusid inimesi ideaalne poliitteema. Jah, ja alati saab täpselt samasuguse uue eelnõu välja tuua. Aga vaata, vaata vaata, Sulev, seal see vahe ongi. Kui jätta see komisjoni menetlusse õiguskomisjonis, siis EKRE samasisulist eelnõu enam algatada ei saa, kuna see on riigikogu menetluses ja siis on komisjoni esimees see, kes hakkab dikteerima, kes on muuseas Jaanus Karilaid Keskerakonnast kes hakkab dikteerima selle eelnõu menetlemise tempot, sest riigikogu kodu- ja töökorra seadus reguleerib küll seal teatud tähtaegu ja reguleerib selle, millal seadus peab esimesele lugemisele jõudma. Aga see, kui kaua arutelud pärast esimest lugemist kusagil komisjonis toimuda tohivad? No see on reguleerimata, et ma tean mitmeid seaduseid, mida on terve koosseisu ajal menetletud ja ikka ei ole ära menetletud. No aga palju õnne sellisel juhul, Jaanus Karilaiule, kui ta tõesti sellega seal jamama hakkab ja venitama hakkab, sellepärast et sellisel juhul ei jäta ekre kasutamata ühtegi võimalust, et igas sõnavõtus mõni hea sõna tema aadressil öelda. Jah, aga kui me vaatame seda ETV saadet, siis noh, tõenäoliselt on selles suur võitja Annika Laats, tõenäoliselt tema jumalateenistusele tuleb sellel korral rohkem inimesi ka väljaspoolt sealt kogudust käiakse vaatamas, Talzan sellise järsku hoolivuse võrdkujuks, hea inimese sümboliks. Mingi seltskond hakkab teda kindlasti vihkan sõimama, noh, seda on ka juba tehtud. Nii et noh, tema on seal kõige suurem võitja. Ma ei tea, kas Facebook'is on see event või siis üritus juba ära tehtud, et homme hommikul ristikogudus, aga kui need inimesed tõesti risti kogudusest ja Annika laadist hoolivad, siis üks tuttav mainis, et sobilik oleks ka sinna kogudusse minnes teha pisikene annet, kus annetuskasti või siis astuda koguduse liikmeks, et kui need inimesed tahavad siis väga suurt toetust risti kogudusele näidata. Aga kirikus käia, see ongi nagu alati mõistlike koguduse see annetuskasti midagi pista. Aga mis te arvate, mis see lahendus on, et, et selge on ju see, et väärtusi peale suruda lühikese aja jooksul ja jõuga on keeruline, see ei toimi, see lõhestab teiste inimeste kiusamine, see juhenda, samuti, kui aus olla, siis kedagi kiusamas kui kutt debatti kuulata, kui te vaatasite seda Urmas Vaino juhitavat saadet, siis ühed rääkisid sellest, kuidas jõuga tahetakse midagi peale suruda ja teised ütlesid, kuidas ei tolereerita, et see ongi nagu see fundamentaalsed seisukohad ei ole tõde ja õigust? No ei ole jah, aga kus seda ikka oleks, mulle tundub, et me oleme siin kõik tegelikult ühe organisatsiooni, tõsi küll, ühe Eesti suurima organisatsiooni sisemise sellise PR prohmaka tunnistajaks, et omavahel ei ole mingis asjas kokku lepitud siis hakatakse erinevaid seisukohti ütlema ja nüüd meie peame seda kõike. Lähen ikka kirikute nõu, nõukogul on täitsa ühine seisukoht homoseksuaalsuse küsimuses olemas ja see ütleb selgelt, et homoseksuaalsus on patt. Aga teistpidi ta räägib ka sellest, et kõiki inimesi tuleks armastada ja ega siis selle tõttu ei tohi homoseksuaalseid inimesi kuidagi taga kiusata, vihata midagi taolist. Täitsa selge ja, ja samuti on selge see, et riik ja kirik on meil täiesti lahutatud. See, kas kirik tahab tunnistada kooseluseadust või, või homoabielusid, see on keegi käsi teha kirglikke homo, laulatusi, kiriku asi. Kui riik tahab teha, siis see on täiesti teine asi. Kui homosuhted on riigis lubatud. Miks peaks neid omasid kiusame? Vabandust, tehke see asi ära, eks ju. Või teistpidi, kui ei, seadus ei tööta absoluutselt ei tööta, siis tühistage see seadus. Aga praegune seisund lollimis. No mis selles debatis on ka veel ütleme natukene selline ebaõiglane, et ma ise ei ole luteri kiriku liige, aga ma meenutaks, et Eesti evangeelne luterlik kirik on üks väheseid konfessioone Eestis, kes sellel teemal arutleb, et on terve rida konfessioone, kus sellel teemal isegi ei toimu debatti. Seda öelda see, et Eesti kaks õigeusu kirikut või et Eesti katoliku kirik, roomakatoliku kirik või ka mõned teised väiksemat kirikut selle üle ei arutle, seda võib kirjeldada ka nii, et seal on need asjad selgeks arutletud, pole midagi arutleda. Ja ja see Eesti kirikute nõukogu seisukoht on väga selge ja selle kirikute nõukogu liikmed on ka muuseas õigeusu kirik, nelipühi kirik näiteks seal on veel neid kirikuid. Ja kui me hakkame rääkima islamisti homoseksuaalsusest, siis ma arvan, et see debatt on hoopis teistsugune. See on väga selgelt tõsisel kohtadele. Just, aga miskipärast see debati kese on praegu ikkagi siis läinud evangeelse luteri kiriku kallale, et oioi oi, uskumatu, mis teil toimub, et. Sellepärast, et õpetaja Laats on sealt pärit ja, ja Urmas Viilma piiskop küsis, et aga miks, küsis talt seletust, et miks sa siis sellise seisukoha missugune normaalne muidugi sellepärast, et ta senises kirikupoliitikas Stegi erinev arvamus ühest küljest näitab, et ja kirikus on kõik arvamused lubatud, nad seal ei ole mingit hirmuvalitsust. Aga teistpidi ta küsibki, miks nii kiriku sees, järelikult algab mingi arutelu, loodetavasti. Nojah, novembri alguses toimub kirikuvalitsus ja, ja ma arvan küll, et ega seal häid valikuid ei ole, et kui Laatsi karistatakse, siis temast saab märter, kui ta jääb ametisse, saab Viilma autoriteet vähemasti tema lähikonnas kannatada. Ta peaks kannatada saama. Ja see on hea retooriline küsimus. Aga mis te, mis te arvate, On mõni lahendus või ei ole, et vabaerakond siiamaani pakub ikka, et seadustame selle tsiviilpartnerluse ehk siis samasooliste suhted reguleerime ära ja see teema on päevakorrast maas, sotsid on selle vastu, ütlevad, et oi, kas ei saa ikkagi riigikogus häälteenamust, ma ei tea, kas, kas, kas see oleks lahendus või oleks lahendus veel kord, kogu see küsimus ei ole mitte küsimus iseeneses, vaid seal üks teatav selline lakmuspaber, mis määrab ära, millist maailmavaadet keegi Eestis esindab ja seega ükskõik mis formaadis ja ükskõik, mis viisil seda hakatakse nüüd nii-öelda jutumärkides lahendama, leidub alati selliseid, kes ei ole sellise lahendusega nõus. Ja praegu, mis, mis reaalselt toimib, on notarid, teevad seda tööd, lepinguid, sõlmitakse nendega tegijad, teatud hädad. Meie Ekspress siiski kirjutasin, kuidas üks Assar Pauluse jõugu liige sattus vanglas hätta selle tõttu, et tal ei lastud tema elukaaslast, siis sellise pikaajalisele külastusele. Ja põhjus oli see, et neil ei olnud abielu sõlmida kooseluleping. Vangla ütles, et näed, et see ei sobi. Seegi on selline praktilise elu näidet, et seal ei ole sugugi neid kooselulepinguid sõlmivad ainult homoseksuaalsed inimesed. Need on väga-väga erinevad inimesed, kes neid on teinud. No ja ma arvan, et sellel teemal on räägitud väga palju argumendid, on selge, et faktid on teada Ja poliitikud peavad nüüd oma tööd tegema, peavad. Peavad peavad, aga nad ei tee selle riigikogu koosseisu jooksul mitte midagi sellepärast et veel ammu selgeks saanud, et nad selles küsimuses ei tule siin. Sellist ühest lahendust ta jääbki vinduma ja seda on ka peaminister Ratas välja öeldud. Ja uue nädala alguses peaks Keskerakonna fraktsioon siis sellel teemal ka mingi positsiooni võtma. Saab olema põnev vaadata, kuidas leitakse, otsitakse sõnu. Aga teisipäeval möödub aasta sellest päevast, mil Kadriorus presidendi töölaua taga võttis koha sisse Kersti Kaljulaid. Ajalehed on üksteise võidu juba esimese aasta kokku võtnud. Kes on teinud pikima loogias põhjalikuma loo aga Petteri Sulev, milline president on olnud, Kersti Kaljulaid? Muigama, mõlemad vaatasin, mis lehesse oligi, küsiti erinevate poliitikute arvamust ka sellele ma vaatasin, et need olid üsna seinast seina ja küsiti erinevate punktide kaupa ja ja ma arvan, kui mina peaksin hakkama vastama, siis on samamoodi, et peaks hakkama vaatama erinevaid aspekte, aga tendents viimase paari nädala jooksul on küll, see ei olnud, et meie president on käitunud silmatorkava ebaadekvaatsusega. Nii, nüüd ma tahaks teada, mis asi see nüüd on, mida või millega nüüd hakkama saada, kuidas ta suutis takerduda diskussiooni rätsepakunsti teemal, mis oli minu meelest lihtsalt totter, kui ma seda esimest korda lugesin, ma mõtlesin, et kas tsiteeritakse need Eesti Ekspressigranaati või Postimehe juurikat seisundit, tõsi olla, et president sellisele tasandile langeb ja teine asi muidugi, mis mind lihtsalt väga tigedaks tegi, oli ka eilne Päevaleht, kus oli presidendiga intervjuuks president minu meelest väga inetult ja jõhkralt sisepoliitikasse ja vastuolulised sisepoliitikasse sekkus, kõigepealt hakkasin demoniseerima üht riigikogu erakonda ja seejärel väitis, et ei ole tema asi veidi ideoloogilist maastikku kaardistada. Ehk siis võib-olla ta ehmatas isegi sellest ära, paar lauset varem öelnud oli, aga üldiselt mulle tundub, et see proua ei saa ikka päris hästi aru, mis ametikohal ette sattunud on ja käitub aeg-ajalt nagu riigiametnik, ehk siis liiga kantse liitlikult. Ja aeg-ajalt käitub ta nagu ta oleks tõeline, ise valinud. See jutt käis sellest, et president ütles välja, et talle istu, ekre noh, mina jällegi teistpidi hindan teda selle tõttu, et president presidendil peab olema õigus välja öelda, mida ta mõtleb ja hoiatada rahvas, kui tema meelest ei ole mingi mõte hea vä. Hullem oleks, kui ta oleks vait, kui tal oleks selline Mcu, et selles mõttes on minu meelest ja ta ei hoia seda vastamisest oma teada. Teisalt jällegi valimiste-eelse muidugi tundub selline mõjutamine muudatused. Aga julge president mulle meeldib. Mulle meeldib see, et ta on hästi sportlik. Minu pere on teda kohanud põhiliselt sportides. Kui me juba selle jutu peale läheme, siis mina ütleksin, et pole sellel uuel soengule häda midagi. No ma siiski lisaks mõned sisulised argumendid ka enne, kui asi soengu nii rõve. Ei, aga sport on väga-väga sisuline asi, sellepärast et Eesti rahva tervis on üks olulisemaid küsimusi. Ma küll ütlesin soengu peale, aga kui siin miskipärast hämmastav on see, et, et ajakirjanduse mälu on ka selline pool aastat, et kui siin pool aastat tagasi veel Kersti Kaljulaidi tutvustati läbi kolme ei et küll ta ei lähe kirikusse, küll ta ei lähe pätsile pühendatud monumendi avamisele ja ta ei taha presidendi residentsi rokkar Maaresse siis ma mõtlesin seda aastaga kokkuvõtteid tehes, need detailid on kas õnneks või kahjuks hinnanguid andma. Käimise vahejuht, mitte käimise vahejuhtumit ikkagi tuletati meelde. No nii, aga, aga, aga mulle tundub, et president ikkagi otsib alles oma teemat või seda, et kesta ühiskonnas, selles mõttes on need põhiseaduse küll jah, paneb kirja, kes on president, aga aga noh, kui meri oli rahvusvaheline mees ja rüütel Eestisse Ta on mees ja stereotüüpidega jätkata Silvia Ilves oli selline Iidee fookusega pigem ikka rahvusvaheline mees, siis mulle tundub seda märksõna Kaljulaidi iseloomustaks seda veel ei ole. Kaljulaid ei ole mees, seda me teame. Ta on esimene naispresident noorem nendest kõigist. Ja ta ei ole tulnud välja mingi oma programmiga, ta tegelikult on selles mõttes ju toodi välja hädakandidaadina, sai ühel hetkel lihtsalt riigipeaks järsku talle endalegi üllatuseks. Aga kas tema on selles süüdi või ei, ma ei ole selles süüdi ja, ja noh, kui see vaatepunkt niimoodi asetada, siis võib öelda, et on päris hästi hakkama saanud. Aga võib-olla tal siiski üks teema on. Kui lugeda sedasama eilse päevaleheintervjuud, kus Kärt Anvelt ja Raimo Poom esitasid, et Kersti Kaljulaidile küsimusi, siis muuhulgas kohe päris algusest tuleb juttu perevägivalla vastane võitlus ja see teema. Võimalik, et võib-olla see on selline oluline asi, mis, mis äkki kuidagi jääb, jääb temaga. Ja ta on selline nõrgemate poolel ja see perevägivald on jäänud mulle ka silmad, tal on minu meelest seda vähemalt paariskõnes on seda mainida, see on rahvale meelde jäänud lihtsalt, tegelikult on väga suur probleem, me ju ei tea, mis toimub. Toimub meie peredes, ei ole, noh, kui me vaatame sellist, ütleme kirjandust, teleseriaale, siis me näeme seda, mis toimub pereelus tavaliselt just detektiiv raamatutest ja seriaalidest, sest see annab võimaluse piiluda inimeste sellistesse tagatubadesse, magamistubadesse ja ellu. Ja, ja tegelikult see olukord on jube, et selles mõttes on president väga õige asja eest väljas. Jah, kas või viimast pealtnägijat vaadates see teema on väga kurb ja tõsine aga muuseas, mis perekonna, mis presidendi enda perekonda puudutab, siis minu jaoks on üsna imetlusväärne just see, kuidas ta suudab seda oma perekonda tagaplaanil hoida. Siin selles mõttes imest plussväärne, et meenutan, kui Evelin Ilves oma esimese noh, tema puhul võiks ka kasutada ikkagi terminit ameti aasta lõpul oli ikkagi andnud juba väga palju intervjuusid, siis presidendi praegune abikaasa on avalikkuses suhteliselt tundmatu mees, muuseas, Peeter, Sulev, see on selline hea mälumängu küsimused. Kas teie oskate kohe niimoodi guugeldamata öelda? Ei, mis on presidendi abikaasa nimi? Ei oska mina seda küll. Georg-Renee Maximowski, aga võib-olla oli Renee Georg Giorgi, Renee Maximowski On ma arvan, ega väga paljud inimesed ei tea, aga ei tea, kas see presidendi perekond on tagaplaanil või on ta nähtav. Minu meelest ei ole ei hea ega halb, eks erinevad inimesed võtavad seda asja erinevalt ja see on nende valik tegelikult, kui, kui tema perekond, tema abikaasa on otsustanud aga niimoodi avalikul areenil olla, siis ma arvan, nii võib see ka olla ja ajakirjandus ei peaks. Ja samamoodi presidenti varasemate presidentide puhul on ja abikaasadest on küll räägitud, aga lastest loomadest mitte, see ei olegi, minu meelest ei peagi teema olema, et eraelu peab ka kõikidel inimestel olema ka avaliku elu tegelast. Selles samas Päevalehe intervjuus tegelikult Sulev, ma arvan, peitub nagu selline peen vihje, miks eelmiste meeste puhul lastest ei räägitust meestel, et reeglina ei ole kombeks küsida, et kuidas lastel läheb, aga naiste käest on sisuliselt esimene küsimus, et kui raske on olla president, teil on ju ka väikesed lapsed. Aga jah, muuseas, justiitsministeeriumis on valminud ka eelnõu, millega soovitakse muuta siis presidendivalimiste korda, see oleks siis selline suur valijameeste kogu, mis koosneks 101-st riigikogu liikmest ja 422-st valijamehest, kes on valitud kohalike omavalitsuste volikogude poolt, näiteks Tallinnast kuuluks sinna 30 just 20 volikogu liiget ehk siis noh, Tartu ja Tallinna puhul ligi pool volikogust. Ja mingid riigikogu voore Volex, et kogu töö käiks valijameeste kogus ja see protsess võtaks aega kuni kolm päeva oleks kuni viis vooru, esimesel päeval siis üks, ülejäänud päevadel kaks ja presidendi äravalimiseks oleks esimeses neljas voolus tarvis kogu kogu häälteenamust ja viimases voorus saaks presidendi lihthäälteenamusega valitud. Mis te sellest plaanist arvata? Seal oli veel mõte selles, et iga kord langeb üks kandidaat välja. Nad on oluline ja seal on küll oluline plaanist, arvan minu meelest see tundub nagu selles mõttes mõistlik, et kogu meie see haldusreformi tagajärjel sai kohalike omavalitsuste süsteem muutub et nende arv muutub, valimi valijameeste arv muutub, midagi peab seal ringi tegema. Nüüd seal ettepanekus oli veel ka kirjas. Presidenti võiks valida ainult üheks ametiajaks seitsmeks aastaks. See tekitab minus natukene kummastust, et meil on praegu teine süsteem. Miks me selle valime? Võib-olla võib-olla see pole kõige mõistlikum, aga mul ei ole väga konkreetset, ütleme siis seisukohta sellega, et selle koha peal Mulle laias laastus ka see valijameeste kogu selline institutsionaliseerimine meeldib, aga siin peab olema natuke ettevaatlik ja nende detailide osas ma ei ole pädev kaasa rääkima, siin peaks kindlasti kindlasti seda tehaksegi konsulteerima meie põhiseaduse asjatundjatega. Nimelt siin on oht, et tehakse uks lahti ühele protsessile, millest seni on hoidutadest. Et rohkem presidendi kesksemal riigile. Nimelt kui me oma presidendivalimiste korra seame selliselt, et sellest kujuneb suur etendus siis on ootused väga kõrged ja siit järgmine, justkui loogiline samm oleks ka presidendi volituste kasvanud. Vastasel juhul on see, et ootused on kõrged, valitakse presidenti ja siis selgub. Ohoo. Presidendi ainuke volitusi voli ongi. Ja aga meil on praegu ka seda show'd olnud nende valimispresidendivalimiste ümber. Ja sellega kaasneb iga kord ka vähemalt kolmel neljal viiel korral välja öeldud seisukoht, et presidenti tuleks otse valida ja alati leidub ka neid hääli, kes nõuavad presidendi volituste suurendamist. Ja ja on ka hääli, kes ütlevad, president ei tule üldse vaja. Ja selle uue, selle, selle uue süsteemi eeliseks on see, et ära jääks lõputu küünlapäev, sest see, millises olukorras oli Eesti demokraatia aasta tagasi, kui ei olnud, et näha seda lahendust ja põhimõtteliselt kui riigikogu ei oleks leidnud seda konsensust, sest sisuliselt oli tegemist ikkagi Kersti Kaljulaid sai ju sisuliselt konsensusega presidendiks välja arvatud EKRE, siis ei toetanud Kersti Kaljulaidi. Jaa, jaa. Aga, aga kui seal iga mees või, või iga fraktsioon oleks hakanud oma tantsu ja tralli taga ajama, siis? Ma arvan, et oleks suudetud ka 20 vooru ära pidada. Aga, aga seadus ikkagi võiks näha ka mingisuguse lõpplahenduse ja ma arvan, et siin on nagu see tugev külg on just see, et, et see viies voor põhimõtet päriselt presidendi saaks ära valida ka ühe häälega, et kui kõik teised paneks tühja ja, ja üks valijakogu liikmetest annaks hääle, siis ka ühe häälega saaks päris hea. Ei noh, kõik õige see süsteem selles mõttes natukene tõesti parandaks seda olukorda, et sellest lõputut ootamist justkui ei ole, aga esiteks ei paranda siiski Eestis olevat permanentset kaadriprobleemi, meil on need inimesed, kes meil on ja ma arvan, et neid suurepäraseid kandidaat, et ei hakka kamaluga tulema ka teistsugust presidendi valimise korra puhul ja mis puudutab seda ühe häälega, hea, et sa seda ütlesid, siin tekib kohe ka üks selline, võiks öelda õigusfilosoofiline küsimus, et kui meenutades juba kahekümnendatel kolmekümnendatel aastatel selline õigusfilosoof nagu Carl Schmitt sõnastas demokraatia Ühe huvitava probleemi, mida keegi märgata ei taha. Et kui keegi saab 50 protsenti pluss ühe hääle, siis ei ole esindatud mitte 50 protsenti pluss üks hääl valijatest, vaid see üks inimene ongi ainuke, kes valiku langetab. Mis võib tekitada olukorra, kus meil on selline kompromiss, millega ei ole mitte keegi peale selle ühe hääle andnu rahul. No vot siin võiks sellise teadusliku foorumi nüüd avada ja filosoofiliselt ka rääkida, aga teate, liiguks edasi Kataloonia teema juurde, vaatan kellale ja seda aega lihtsalt tänaseks, saateks napilt, et see on võib-olla ma ei tea, tänase saate kõige keerulisem lugu, et kui oled viisakas läbinud ütleme valimiste teema ja püüdnud olla konstruktiivne presidendist rääkides ja püüdnud mitte kedagi solvata kooseluseaduse teemal, siis mulle tundub, et see Kataloonia iseseisvuspüüdlustest rääkimine on küll üks selline teema, mida on raske raske läbida selles mõttes, et raadiot ees on väga palju inimesi, kes on poole valinud ja et kõik tahavad kuulda seda, et kuidas nende argumentidele antakse toetavaid hinnanguid, aga ma ei tea, kas teie seas on mõni inimene, kes ütleb, et Kataloonia kindlasti peaks iseseisvuma või vastupidi, et Hispaania riigil on õigusterritooriumi terviklikule puutumatusele ja see kõik, mis toimub, on ma ei tea, separatism? Muidugi separatism, kas siis selle nimel on Hispaania kõik 20. sajandi õudused läbi teinud, läbi teinud kodusõja ja sellele järgneva Franco diktatuuri ja siis läbi teinud vaevalise ja suuri kompromisse nõudva demokratiseerimise ainult selleks, et üks osariigist puhtalt sellepärast, et nad arvavad, et nemad on rikkad ja neil on vähem vastutust teiste riigiosade eest, ütleb, et meile see enam ei sobi, nii et kui niimoodi vaadata, siis ma arvan küll. Aga kui veidi neutraalsemaid vaadata, siis minu meelest me oleme tunnistajaks totaalsele käppartlikkusele mõlemal poolel, nii, nii siis Barcelona kui Madridi poolel. Mina ütleksin, et siin on hästi keeruline olukord, et eestit ärritas selle juures tegelikult vägivald põhiliselt, et meie saime iseseisvaks ilma vägivallata ja tänu sellele on vägivaldsed lahendused eestlastele üldse ei istu ja tähista mitte kellelegi, et selles mõttes tegi Hispaania valitsus küll küll vigu, muidugi vägivallaga peale läks ja mõned vaban, esimene vabandus, mis tuli vist eile või üleeile, jah, et noh, ega see nüüd ei ole ka mingi selline hea, vabandust. Aga noh, kui me mõtleme selle peale, mida teeks Eesti, kui näiteks mingi eesti osa otsustaks iseseisvuda näiteks Ida-Virumaa otsustaks eraldada Vormsi piirkond, võtame Ida-Virumaa sellepärast, et see on reaalselt kõige probleemsem olnud. Korraldaks küsitlus, et tõenäoliselt siis Eesti valitsus ütleks ka, et kuulge, et see on ebaseaduslik, viiks sinna kohale politseid ja sõjaväge ja väga suure tõenäosusega tekiks ka seal mingi kähmlus. Ja miks sa nii oleksitest räägid, tegelikult on see stsenaarium Eestis läbi tehtud. Pean silmas Narva Ida-Virumaa autonoomiareferendumit, mis kukkus läbi korraldajate saamatuse tõttu peamiselt. Ja noh, ma ei tea, kas ta kukkus selle tõttu seal öeldi, et poolihääli ei tulnud kokku, aga tegelikult võib-olla isegi tuli Nojah, aga igatahes meenutuseks, et Eestil on tegelikult midagi sarnast isegi toimunud väiksemas skaalas ja noh, mitte nii dramaatiliselt, aga, aga tõesti, kui see paralleel tuua, siis ma arvan ka, et me peaksime olema üsna ettevaatlikud. Aga see võrdlus Baltikumi ka, et siin nädala alguses vaatasin, kõik, üritasid ikka kuidagi tuua paralleele, tikum peaks hoidma Katalooniaga ühte, et, et meil on olnud samasugune ajalugu nagu neile ega ei ole ju täiesti teistsugune. Seal on oluline vahe, Nõukogude Liit okupeeris annekteeris Eesti riigi ja ka rahvusvahelist õigust rikkudes Eesti ei iseseisvunud 1991. Talvaid taastas iseseisvuse, et seal on väga oluline vahend Kataloonias toimus 500 aastat tagasi asi, mis on ajalukku läinud sellise sündmuse nagu Ibeeria abielu, millega Kastiilia ja Aragoni valitsejad abiellusid, ühendasin riigid, nii et seega Hispaania eri osade koosolemine on esiteks pika ajalooga ja teiseks hoopis teistsuguse taustaga ja ei maksa ära unustada seda, et kõikidel Hispaania provintside on tänapäeval autonoomia olemas. Jah, ja see referendum, mis toimus, öeldakse, et oli referendum, et no tegelikult seda saab nimetada ka poliitiliseks manifeste aktsiooniks, et referendum ju ei olnud seaduslik pool jäi koju, rüseleda ei tahetud hääletada, ei saanud enamasti koju jäiussey poole. Urne hoiti kodudes, hääletada sai mitmes kohas ja korduvalt. Teised jällegi muidugi ütlevad, et see jutt tasakaalus oleksid, ei lastud läbi viia sellist kõikidele normidele vastavat referendumit. No vot kui riik tahab jällegi iseseisvuda, siis ta peab arvestama sellega ka, et ütleme, rahvastaabi siseseisundeid, mida, mida teised rahvad ja riigid selle kohta arvavad, et kas nad hakkavad teda tunnustama või mitte, siin tuleb nagu kõvasti lobitöötajad ja eriti kui seal toimunud sellise sellise hääletamise tagajärjel, et see peaks kõik olema korralikum. Et iseenesest oleks kindlasti nagu mõistlik hakata läbirääkimisi pidama keskvalitsusele ja muuta näiteks Hispaania põhiseadust, mis ütleks, võtta vastu punkt, mis laseks siis sellest iseseisvushääletus teha, nii nagu on Šotimaal tehtud see seismise hääletust, mis nagu Kanadas on tehtud. Et kui see oleks seaduslikult selline eraldamine, oleks asi hoopis teistmoodi. Tundubki kuidagi valest otsast, alustate, et siin on võimalik minna nii ühte kui teistpidi on võimalik minna ikka väga mässumeelseks ja veriseks isegi kogu see protsess, Serbia on võimalik maha rahuneda, minna teistmoodi edasi, noh, rahvas on seal näidanud, et need, kes osalesid ja neid oli palju nendest 90 protsenti siiski iseseisvuse poolt. Nojaa, aga need viimased uudised, et kas või otse-saate eel. Uku Toom luges ette uudise, kuidas kolm suuremat panka suurim veinitootja Torres kõik on teatanud ja mõned juba on alustanud ka tegevust, et Kataloonia piirkonnast lahkuda ja Hispaania valitsus on teinud selle lihtsamaks, et seal ei olegi kõikide osanike nõusolekut tarvis, et see asi käib palju lihtsamalt. Nii, aga lõpuks. Üks asi veel, et tegelikult eestlasi huvitab väga, mis toimub Kataloonias sellepärast et Tänak sõidab seal ja selle saate ajal on ta tõusnud teiseks üldkokku üldkokkuvõttes. Nii aga majandusuudistega lõpetades siis Tallinna börs andis eile teada üleeile teada, et lükkasid tagasi aktsiaseltsi Medical farmassi Grupi aktsiate noteerimise avalduse Nasdaq Tallinna börsi juurde kuuluv siis nomineerimis ja järelevalve komisjon andis hinnangu, et see selle grupi finantsseisund, majandustegevuse juhtimine ning aktsionäride plaanitav struktuur ja õigused kogumis hinnates ei hakkaks kahjustama investorite huve ja börsi mainet. Et Sulev, see märgiline uudis. Ja minu meelest küll selles mõttes, et selle ettevõtte kohta ma arvan, et enamus inimesi ei ole kunagi kuulnud Medical farmasse grupist, tähendab, ta toodab vitamiine Meravita nime all. Et see oli selles mõttes oluline uudis, et selle ettevõtte kohta räägitud tükk aega, et seal võib toimuda midagi sellist imelikku, hämarat ja esialgu neid jäikeses Jutakse vihjeteks, siis lõpuks börsi inventeerimiskomisjon võttis sellise range otsese vastu. Kuulge, meil lubada ei jaksaks börsile, nad oleksid läinud küll sellisele alternatiivbörsile, kus müüakse neid väärtpabereid, millel on natukene lõdvemalt nõuded ja kus ei pea nii tugevat aruandlust, oleme, mis ongi mõeldud sellistele alles kasvufaasis ettevõtetele. Aga ikkagi ka seal puhul on oluline selline korrektsus ja täpsus ja kõrge juhtimiskultuur. Börs ütleb, et kuulge, selline ta ei sobi siis noh, tegelikult see ikka meeletu mai laupäevale ettevõttele. Ja põhjus on lihtne. Seal üritati müüa aktsiaid väga kõrge hinnaga ja siis rahva käest meelitada väga suur hulk raha välja, ütleks täiesti tundmatu ettevõte tahtis investoritelt kätte saada neli miljonit eurot, mille tagajärjel oleks tema koguväärtuseks olnud 20 miljonit isegi üle 20 miljoni ehk rohkem kui Arco vara ja Baltika kokku. Kujutate ette, täiesti tundmatu firma? Selles me sellega sellega oleme. Sellega me tänased rahva teenrid ka lõpetavad, lõpetame inimesed käes on pime aeg. Helkurit, sest see võib päästa teie elu ja kui te lähedastele selle külge riputada ka nende elu. Täna olid stuudios Sulev Vedler, Peeter Helme ja Mirko ojakivi, järgmisel nädalal siinsamas juba Urmet Kook, Taavi Eilat ja Neeme Korv kuulmiseni.